Ava Google MapsisSisukord
166 suhted: Abort, Alamsaksa keel, Anders Torstenson, Anton thor Helle, Arvid Stålarm, Arvo Pärt, August Wilhelm Hupel, Axel Julius De la Gardie, Üldhoolekandekolleegium, Ülemsaksa keel, Bernhard von Smerten, Carl Gotthard Hammerbeck, Carl Hermann Hesse, Caspar von Oldenbockum, Eesti keel, Eesti lipp, Eesti mark, Eesti omavalitsuste haldusreform, Eesti Pagar, Eestimaa, Eestimaa kindralkuberneride loend, Eestimaa kubermang, Eestlased, Elementaarkool, Erfurt, Ernst Blumbach, Funktsionalism, Göran Boije, Guillebert de Lannoy, Haapsalu, Halt, Hambaarst, Hans von Fersen, Harilik pärn, Heino Gustavson, Heinrich Stahl, Hermann Hesse, Historitsism, Ita Ever, Ivan Julm, Jaak Salumets, Jaan Roos, Jaan Teemant, Jalgpall, Jan Karol Chodkiewicz, Jan Zamoyski, Järva foogtkond, Järva maakond, Järvamaa, Järvamaa Keskraamatukogu, ... Laienda indeks (116 rohkem) »
- Eesti linnad
- Liivi ordu linnused
Abort
Abordi toetuseks korraldatud meeleavaldus New Yorgis 2022. aasta mais Abort ehk raseduse katkestamine on embrüo või loote iseeneslik väljumine või tehislik väljutamine emakast enne sündi, mille tagajärjel rasedus katkeb.
Vaata Paide ja Abort
Alamsaksa keel
Alamsaksa keel on põhjapoolsel Saksamaal ja Madalmaades kõneldav ja kirjutatav regionaalkeel.
Vaata Paide ja Alamsaksa keel
Anders Torstenson
Anders Torstenson (2. jaanuar 1641 Stralsund – 8. november 1686 Stockholm) oli Rootsi riigimees.
Vaata Paide ja Anders Torstenson
Anton thor Helle
Anton thor Helle (1683 Tallinn – 24. (vkj. 13) aprill 1748 Jüri) oli saksa päritolu vaimulik, keele- ja kirjamees.
Vaata Paide ja Anton thor Helle
Arvid Stålarm
Arvid Eriksson Stålarm (umbes 1549 Lindö – mai 1620 Gripsholmi loss) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.
Vaata Paide ja Arvid Stålarm
Arvo Pärt
Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on eesti helilooja, kes loob klassikalist ja vaimulikku muusikat.
Vaata Paide ja Arvo Pärt
August Wilhelm Hupel
August Wilhelm Hupel August Wilhelm Hupeli mälestuskivi Paides Reopalu kalmistul August Wilhelm Hupel (25. veebruar (vkj 14. veebruar) 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik – 18. jaanuar (vkj 6. jaanuar) 1819 Paide) oli pastor, kodu-uurija ja literaat.
Vaata Paide ja August Wilhelm Hupel
Axel Julius De la Gardie
Krahv Axel Julius De la Gardie (12. veebruar 1637 Stockholm — 28. mai (17. mai) 1710 Stockholm) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane, feldmarssal-leitnant (1674), Läckö ja Kuressaare krahv ja Ekholmeni vabahärra; Hiiumaa, Tarvastu, Friberg-i, Kokemäki, Autis-e ja Tullgarni härra.
Vaata Paide ja Axel Julius De la Gardie
Üldhoolekandekolleegium
Üldhoolekandekolleegium (ka üldise järelevalve prikaas, üldise hüveolu kolleegium; vene Приказ общественного призрения, saksa Kollegium Allgemeiner Fürsorge) oli Vene keisririigi kubermangudes (sh Eesti alal) hoolekande-, tervishoiu- ja haridusküsimustega tegelev kubermanguvalitsuse asutus (kolleegium).
Vaata Paide ja Üldhoolekandekolleegium
Ülemsaksa keel
Ülemsaksa keele levila kaart Ülemsaksa keel (saksa keeles Oberdeutsch, baieri keeles Obadeitsche ja alemanni keeles Oberdytsche) on, mida kõneldakse ja kirjutatakse põhiliselt lõunapoolsel Saksamaal (Baieri ja Baden-Württembergi liidumaad) ning Austrias ja Šveitsis ning Itaalias Bolzano provintsis, vähesel määral Grand Esti idapiirkonnas Prantsusmaal.
Vaata Paide ja Ülemsaksa keel
Bernhard von Smerten
Bernhard ehk Bernd von Smerten oli Liivi ordu liige ja viimane Järva foogt.
Vaata Paide ja Bernhard von Smerten
Carl Gotthard Hammerbeck
Carl Gotthard HammerbeckJakob Livenströmi fotoateljee Carl Gotthard Hammerbeck (3. august / 15. august 1800 Paide – 25. veebruar / 9. märts 1870 Viljandi) oli Eestimaa vaimulik.
Vaata Paide ja Carl Gotthard Hammerbeck
Carl Hermann Hesse
Carl Hermann Hesse ja tema kolmanda abikaasa Adele (sündinud von Berg) haud Paide Reopalu kalmistul Carl Hermann Hesse (16. veebruar 1802 Tartu – 8. november 1896 Paide) oli 19. sajandil Paides maakonnaarst, kirjanik Hermann Hesse vanaisa.
Vaata Paide ja Carl Hermann Hesse
Caspar von Oldenbockum
Caspar von Oldenbockum (ka Jasper von Altenbockum või Oldenbokkum; umbes 1535 – 30. august 1565) oli Liivi ordu rüütel, Paide ordulinnuse komandant aastatel 1558–1562, Järva foogti kohusetäitja 1560–1562 ja Tallinna komtuuri kohusetäitja 1560–1561.
Vaata Paide ja Caspar von Oldenbockum
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Vaata Paide ja Eesti keel
Eesti lipp
20px Külgede suhe 7:11. Majalipu vähimad mõõtmed 105 × 165 cm Eesti lipp on Eesti riigilipp ja eestlaste rahvuslipp.
Vaata Paide ja Eesti lipp
Eesti mark
1000 marka Eesti mark oli Eesti rahaühik aastail 1918–1927.
Vaata Paide ja Eesti mark
Eesti omavalitsuste haldusreform
Eesti omavalitsuste haldusreform oli haldusreform, mille käigus toimusid Eestis 2017.
Vaata Paide ja Eesti omavalitsuste haldusreform
Eesti Pagar
AS Eesti Pagar (varasema nimega AS ETK Leib) on Eesti toiduainetööstusettevõte; ühtlasi Eesti suurim pagaritööstusettevõte.
Vaata Paide ja Eesti Pagar
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Vaata Paide ja Eestimaa
Eestimaa kindralkuberneride loend
Eestimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga või Venemaa keisririigi keisri/keisrinna poolt määratud kõrgeim Eestimaa kindralkubermangu ja Eestimaa kubermangu valitsusametnik (kindralkuberner).
Vaata Paide ja Eestimaa kindralkuberneride loend
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Vaata Paide ja Eestimaa kubermang
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Vaata Paide ja Eestlased
Elementaarkool
Elementaarkool (saksa keeles Elementarschule) oli Eestis 19. sajandil linnades kohaliku omavalitsuse poolt ülal peetud saksakeelne kool, kus eelkõige linnakodanike lastele anti algõpetust Autorite kollektiiv, 2014.
Vaata Paide ja Elementaarkool
Erfurt
Erfurt on linn Saksamaal, Tüüringi liidumaa pealinn.
Vaata Paide ja Erfurt
Ernst Blumbach
Ernst Blumbach (22. veebruar (vkj) 1863 Paide – 30. jaanuar 1929 Tallinn) oli eesti päritolu Venemaa sõjaväelane (kindralmajor) ja hüdrograaf.
Vaata Paide ja Ernst Blumbach
Funktsionalism
Bellavista Klampenborg Denmark. Arne Jacobsen 1934 Bellavista Klampenborg Denmark. Arne Jacobsen 1934 Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund.
Vaata Paide ja Funktsionalism
Göran Boije
Göran Nilsson Boije (Göran Boye, Georg Boije, Yrjö Boije u. 1540 – 7. detsember 1617) oli soome päritolu Rootsi väepealik.
Vaata Paide ja Göran Boije
Guillebert de Lannoy
Guillebert de Lannoy Guillebert de Lannoy (1386–1462) oli flaami päritolu Burgundia sõjaväelane ja diplomaatJennifer Speake.
Vaata Paide ja Guillebert de Lannoy
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Vaata Paide ja Haapsalu
Halt
Halt (ka Haold) oli Liivi ordu maameister aastail 1290–1293.
Vaata Paide ja Halt
Hambaarst
Hambaravi. Hambaarsti kabinet USA-s Louisianas 2020. aasta märtsis. Hambaarst ehk stomatoloog on arst, kes ravib hambaid.
Vaata Paide ja Hambaarst
Hans von Fersen
Vabahärrade Fersenite suguvõsavapp Vabahärra Hans von Fersen (1625 – 23. jaanuar (vkj 13. jaanuar) 1683 Narva) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.
Vaata Paide ja Hans von Fersen
Harilik pärn
Harilik pärn ehk lõhmus ehk niinepuu (Tilia cordata) on pärnaliste sugukonda pärna perekonda kuuluv lehtpuu.
Vaata Paide ja Harilik pärn
Heino Gustavson
Heino Gustavson (23. jaanuar 1923 Tallinn – 27. veebruar 2005 Tallinn) oli eesti aja- ja koduloolane.
Vaata Paide ja Heino Gustavson
Heinrich Stahl
Heinrich Stahl (u 1600 Tallinn – 7/17. juuni 1657 Narva) oli baltisaksa pastor, Eestimaa piiskopkonna Virumaa praost (1633–1638), Tallinna Toomkiriku õpetaja (1638), 16/26. juulist 1641 esimene Narva, Ingeri, Karjala ja Alutaguse superintendent, Narvas.
Vaata Paide ja Heinrich Stahl
Hermann Hesse
Hermann Hesse (1927) Hermann Karl Hesse (2. juuli 1877 Calw – 9. august 1962 Montagnola) oli saksa proosakirjanik, luuletaja, esseist ja kriitik.
Vaata Paide ja Hermann Hesse
Historitsism
Thomas Cole'i maal "Arhitekti unelmate maailm" (1840) Historitsistlik villa Bitterfeldis Château Frontenac Kanada linnas Québecis valmis aastal 1893 Eleuterio Pagliano kujutab oma 1880. aasta uusrokokoolikul maalil 18. sajandi vaatepilti, kus geograafiat õpetatakse gloobuse abil Historitsistlik mööbel Historitsism (tuletub kreekakeelsest sõnast ιστορία istoría, mis tähendab 'ajalugu') on peamiselt arhitektuuris ja maalikunstis esinenud, möödunud ajastute kunstistiilide ajaloolist taasteket kujutanud ja matkinud kunstisuund 19.
Vaata Paide ja Historitsism
Ita Ever
Ita Ever (kodanikunimega Ilse Ever; 1. aprill 1931 Paide – 9. august 2023. ERR. 9. august 2023) oli eesti näitleja.
Vaata Paide ja Ita Ever
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Vaata Paide ja Ivan Julm
Jaak Salumets
Jaak Salumets (sündinud 30. jaanuaril 1949 Paides) on endine Eesti poliitik ning endine korvpallur ja korvpallitreener.
Vaata Paide ja Jaak Salumets
Jaan Roos
Jaan Roos (21. jaanuar 1888 Mõrtsi küla, Pajusi vald (Põltsamaa kihelkond) – 5. juuli 1965 Põltsamaa lähedal) oli eesti kirjandusloolane, bibliofiil ja õpetaja.
Vaata Paide ja Jaan Roos
Jaan Teemant
Jaan Teemant (24. september 1872 Läänemaa, Illuste – 24. juuli 1941 (?) Tallinn) oli Eesti advokaat, poliitik ja riigimees.
Vaata Paide ja Jaan Teemant
Jalgpall
Ründaja (nr 10) üritab palli väravasse lüüa, väravavaht ja kaitsjad (valges riietuses) püüavad teda takistada Jalgpall on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada jalgpalliks nimetatav kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega väljakul (jalgpalliväljakul) vastase väravasse.
Vaata Paide ja Jalgpall
Jan Karol Chodkiewicz
Jan Karol Chodkiewicz (leedu Jonas Karolis Chodkevičius (ka Katkevičius), leedu rahvapärimustes Katkus; surnud 24. septembril 1621 Hotini linnuses) oli Poola-Leedu väejuht.
Vaata Paide ja Jan Karol Chodkiewicz
Jan Zamoyski
Jan Zamoyski Jan Zamoyski (19. märts 1542 Skokówka – 3. juuni 1605 Zamość) oli Poola-Leedu riigimees ja väejuht.
Vaata Paide ja Jan Zamoyski
Järva foogtkond
Järva foogtkonna asend Põhja-Eestis Järva foogtkond oli algul Taani, hiljem Mõõgavendade ordu ja seejärel Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Vaata Paide ja Järva foogtkond
Järva maakond
Järva maakond ehk Järvamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Paide ja Järva maakond
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Vaata Paide ja Järvamaa
Järvamaa Keskraamatukogu
Järvamaa Keskraamatukogu on rahvaraamatukogu Paide linnas aadressil Lai tänav 33.
Vaata Paide ja Järvamaa Keskraamatukogu
Järvamaa Kutsehariduskeskus
Järvamaa Kutsehariduskeskus on Paides, Tallinna tänav 46 asuv kutsehariduskeskus.
Vaata Paide ja Järvamaa Kutsehariduskeskus
Järvamaa Muuseum
Lembitu pargis Järvamaa Muuseum on muuseum Järva maakonnas Paides.
Vaata Paide ja Järvamaa Muuseum
Jüriöö ülestõus
Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu.
Vaata Paide ja Jüriöö ülestõus
Johann Heinrich Brasche
Johann Heinrich Brasche (17. märts 1843 Paide – 11. mai 1906 Tallinn) oli Eesti vaimulik.
Vaata Paide ja Johann Heinrich Brasche
Johann Renner
Johann Renner (ka Johannes Renner; umbes 1525 Vestfaal, Tecklenburg – 1583 Bremen) oli saksa kroonik.
Vaata Paide ja Johann Renner
Johannes Hesse
Carl Otto Johannes Hesse (2. juuni 1847 Paide – 8. märts 1916 Saksamaa) oli Hermann Hesse isa.
Vaata Paide ja Johannes Hesse
Juudid
Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.
Vaata Paide ja Juudid
Karl IX
Karl IX (4. oktoober 1550 – 30. oktoober 1611) oli Rootsi riigihoidja 1599–1604 ja kuningas 1604–1611, Gustav I Vasa noorim poeg.
Vaata Paide ja Karl IX
Karl Schlossmann
Karl Schlossmann Nikolai Triigi joonistus "Prof. Karl Schlossmann'i portree" (1930) Karl Richard Benjamin Schlossmann (19. veebruar 1885 Puurmani vald – 17. detsember 1969 Stockholm) oli Eesti mikrobioloogiateaduse rajaja, Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaan ning 1938.
Vaata Paide ja Karl Schlossmann
Kaspar von Tiesenhausen
Kaspar von Tiesenhausen (ka Caspar) oli Liivimaa päritolu sõjamees (rittmeister) Rootsi teenistuses.
Vaata Paide ja Kaspar von Tiesenhausen
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Vaata Paide ja Katariina II
Kõrghoone
Hüpermodernsed kõrghooned Viinis Kõrghoone on kõrge, rohkete korrustega hoone.
Vaata Paide ja Kõrghoone
Kihelkonnakool
Kraavi kihelkonnakooli hoone 2014. aastal Kihelkonnakool (luteri usu kihelkonnakoguduse kool, rahvapärase nimetusega köstrikool, vene keeles церковно-приходская школа, приходская школа, приходское училище) oli teise (kõrgema) astme talurahvakool, kuhu võeti õppima vallakooli lõpetanuid või muul viisil esimese astme hariduse omandanuid.
Vaata Paide ja Kihelkonnakool
Klas Horn (1517–1566)
Vabahärra Klas Kristersson Horn af Åminne (ka Clas (Claes, Klaes) Christersson Horn; soome keeles Klaus Kristerinpoika Horn; u 1517 Turu linnus – 9. september 1566 Åby, Halland, Östergötland) oli soome päritolu Rootsi riiginõunik ja ülemadmiral.
Vaata Paide ja Klas Horn (1517–1566)
Konrad von Mandern
Konrad von Mandern (ka Conradus Manderen; surnud 5. mail 1295) oli Liivi ordu maameister aastatel 1263–1266.
Vaata Paide ja Konrad von Mandern
Kristina (Holstein-Gottorpi printsess)
Kristina (ka Christine; 13. aprill 1573 Kiel – 8. detsember 1625 Gripsholmi linnus) oli Holstein-Gottorpi printsess ja Rootsi kuninganna.
Vaata Paide ja Kristina (Holstein-Gottorpi printsess)
Laatsaret
Laatsaret ehk hospital ehk hospidal (vanemas kirjanduses ka laatsarett) on sõjaväeasutuse või üksuse haigla.
Vaata Paide ja Laatsaret
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Paide ja Ladina keel
Lai tänav (Paide)
Lai tänav on tänav Paides.
Vaata Paide ja Lai tänav (Paide)
Lätlased
Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.
Vaata Paide ja Lätlased
Leedu suurhetman
Leedu suurhetman (valgevene keeles Вялікі гетман літоўскі, leedu keeles Lietuvos didysis etmonas, poola keeles Hetman wielki litewski) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi kõrgeim sõjaväejuht ning peale Leedu ja Poola kuningriigiga ühinemist, 1569.
Vaata Paide ja Leedu suurhetman
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Vaata Paide ja Leedulased
Leepra
Leepra ehk pidalitõbi ehk Hanseni tõbi on pikka aega kestev peamiselt inimestel esinev raske nakkushaigus, mis põhjustab granulomatoosset põletikku ja mille tekitajaks on mükobakterid leepra mükobakter ja Mycobacterium lepromatosis.
Vaata Paide ja Leepra
Lembitu park (Paide)
Lembitu pargi naabruses asub Paide veetorn-elamu Lembitu park on park Paides Pärnu tänava ääres.
Vaata Paide ja Lembitu park (Paide)
Lennart Torstenson
Lennart Torstensson Lennart Torstenson (17. august 1603 Forstena – 7. aprill 1651 Stockholm) oli Rootsi väejuht ja krahv.
Vaata Paide ja Lennart Torstenson
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Vaata Paide ja Liivi sõda
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Vaata Paide ja Liivimaa ordu maameister
Linn
Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.
Vaata Paide ja Linn
Martti Raidal
Martti Raidal 2012. aastal TÜ aulas pidamas inauguratsiooniloengut teemal "Kõrge energia – tee universumi süvastruktuuri mõistmiseks". Martti Raidal (sündinud 26. veebruaril 1968 Paides) on eesti füüsik ja Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2011).
Vaata Paide ja Martti Raidal
Mäo mõis
Härrastemaja Valitsejamaja Mäo mõis (saksa keeles Mexhof) oli rüütlimõis Paide kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Paide ja Mäo mõis
Mihhail Gorbatšov
Mihhail Gorbatšov (vene keeles Михаил Сергеевич Горбачёв Mihhail Sergejevitš Gorbatšov; 2. märts 1931 Privolnoje, Põhja-Kaukaasia krai (praegu Stavropoli krai) NSV Liit – 30. august 2022 Moskva, Venemaa) oli Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik ja ühiskonnategelane, Nõukogude Liidu viimane riigipea.
Vaata Paide ja Mihhail Gorbatšov
Nõid
Kristjan Raud. "Nõid ja põrsad". 1914 Nõid vene graafikateosel. 1897 Nõiaks nimetavad paljud rahvad isikut, keda usutakse suutvat oma teadmiste, oskuste ning eriliste võimete või sidemete abil mõjutada maailma ja seda valitsevaid jõude.
Vaata Paide ja Nõid
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Paide ja Nõukogude Liit
Olion
Olion on endine kirjastus Eestis.
Vaata Paide ja Olion
Oskar Brasche
Oskar Wilhelm Brasche Oskar Wilhelm Brasche (11. veebruar 1865 Paide – 31. august 1954 Neuendettelsau) oli baltisaksa päritolu Eesti apteeker, Paide linnapea ja IV Riigiduuma saadik.
Vaata Paide ja Oskar Brasche
Paekivi
Paekivist rannavallid Osmussaarel Paekivi ehk paas on settelise tekkega karbonaatkivimi rahvapärane nimetus.
Vaata Paide ja Paekivi
Paide foogtikohus
Paide foogtikohus oli Paide omavalitsus- ja kohtuasutus kuni 1889.
Vaata Paide ja Paide foogtikohus
Paide Gümnaasium
Paide Gümnaasium on riigigümnaasium Paides.
Vaata Paide ja Paide Gümnaasium
Paide Hammerbecki Põhikool
Paide Hammerbecki Põhikool (lühend PHPK, 2018. aastani Paide Gümnaasium) on põhikool Paides.
Vaata Paide ja Paide Hammerbecki Põhikool
Paide Hillar Hanssoo Põhikool
Paide Hillar Hanssoo Põhikool on põhikool Paides.
Vaata Paide ja Paide Hillar Hanssoo Põhikool
Paide Jumalaema Uinumise kirik
Mahapõlenud õigeusu kiriku alusmüür Vallimäel. Puude tagant paistavad Paide ordulinnuse varemed Paide Jumalaema Uinumise kirik ehk Paide Uspenski kirik oli õigeusu kirik Paides Järva maakonnas Paide Vallimäel, Tallinna tänava ja Valli tänava suunalisel Edelabastionil.
Vaata Paide ja Paide Jumalaema Uinumise kirik
Paide kaubahoov
Paide kaubahoovi ärihoone (oktoober 2013) Paide kaubahoov on endisaegne kaubahoov Paides Pikal tänaval.
Vaata Paide ja Paide kaubahoov
Paide kirik
Paide Püha Risti kirik Paide Püha Risti kirik on kihelkonnakirik Järvamaal Paides.
Vaata Paide ja Paide kirik
Paide komtuurkond
Paide komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond), mida valitses Paide komtuur.
Vaata Paide ja Paide komtuurkond
Paide kreis
Paide ehk Järva kreis (saksa keeles Kreis Jerwen; vene keeles Йервенский, Эрвенский) уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Kesk-Eestis aastatel 1796–1917. Ajalooline Järvamaa oli asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehalduskonna Paide kreis (saksa keeles Der Weissensteinsche Kreis, vene keeles Вейсенштейнский уезд), hiljem Järva kreis ja siis kreisilinna saksakeelse nime Weissenstein järgi Der Weissensteinsche Kreis ja Вейсенштейнский уезд.
Vaata Paide ja Paide kreis
Paide lahing
Paide lahing (poola Bitwa pod Białym Kamieniem, rootsi Slaget vid Weissenstein) oli Poola-Rootsi sõja ajal 25. septembril 1604 Paide all peetud lahing.
Vaata Paide ja Paide lahing
Paide linn (haldusüksus)
Paide linn on haldusüksus Järva maakonnas.
Vaata Paide ja Paide linn (haldusüksus)
Paide Linnameeskond
Paide Linnameeskond on Eesti jalgpalliklubi, mille esindusmeeskond mängib 2009.
Vaata Paide ja Paide Linnameeskond
Paide Linnameeskond U21
Paide Linnameeskond U21 on Eesti jalgpalliklubi Paide Linnameeskond duubel.
Vaata Paide ja Paide Linnameeskond U21
Paide linnapea
Paide linnapea on Paide Linnavalitsuse juht.
Vaata Paide ja Paide linnapea
Paide linnavolinike loend
Siin on loetletud Paide linnavolikogu volinikke.
Vaata Paide ja Paide linnavolinike loend
Paide Masinatehas
OÜ PMT on Paides asuv masinaehitusettevõte, mille ajalugu ulatub aastasse 1911.
Vaata Paide ja Paide Masinatehas
Paide Muusika- ja Teatrimaja
Paide Muusika- ja Teatrimaja (2021) Paide Muusika- ja Teatrimaja (2018. aastani Paide Kultuurikeskus) on kultuuriasutus, mida haldab Paide linn.
Vaata Paide ja Paide Muusika- ja Teatrimaja
Paide ordulinnus
Paide ordulinnuse varemed. Esiplaanil konvendihoone varemed ja tagaplaanil 1991. aastal taastatud linnuse peatorn Pikk Hermann ehk Paide Vallitorn Droonivideo Paide ordulinnusest ja selle ümbrusest 2021. aasta juulis Paide vapil Paide ordulinnus (saksa keeles Weissenstein; alamsaksa keeles Wittenstein) oli Liivimaa ordu rajatud linnus Järvamaal Paides.
Vaata Paide ja Paide ordulinnus
Paide piiramine (1558)
Paide piiramine toimus 1558.
Vaata Paide ja Paide piiramine (1558)
Paide piiramine (1560)
Paide piiramine toimus 1560.
Vaata Paide ja Paide piiramine (1560)
Paide piiramine (1572–1573)
Paide piiramine leidis aset 1572.
Vaata Paide ja Paide piiramine (1572–1573)
Paide piiramine (1581)
Paide piiramine leidis aset sügisel 1581 Liivimaa sõja ajal.
Vaata Paide ja Paide piiramine (1581)
Paide piiramine (1602)
Paide piiramine leidis aset 31. maist kuni 30. septembrini 1602 Poola-Rootsi sõja ajal.
Vaata Paide ja Paide piiramine (1602)
Paide raekoda
Paide raekoda on hoone Järva maakonnas Paides aadressil Keskväljak 14.
Vaata Paide ja Paide raekoda
Paide raudteejaam
Paide jaamahoone 2011. aastal Paide raudteejaam oli raudteejaam Türi–Paide–Tamsalu raudteel Paides.
Vaata Paide ja Paide raudteejaam
Paide Täiskasvanute Keskkool
Paide Täiskasvanute Keskkool on Paide linnavalitsuse haldusalas tegutsev üldhariduslik munitsipaalkool, mis asub aadressil Lai tänav 33.
Vaata Paide ja Paide Täiskasvanute Keskkool
Paide tänavate loend
Siin on loetletud tähestikulises järjekorras Paide tänavaid ja muid aadressikohti.
Vaata Paide ja Paide tänavate loend
Paide tehisjärv
Paide tehisjärv (ka Kirila veehoidla, Mündi paisjärv) on Järva maakonnas Paide linnas asuv tehisjärv.
Vaata Paide ja Paide tehisjärv
Paide vald
Paide vald oli vald Järva maakonnas.
Vaata Paide ja Paide vald
Paide vanalinna muinsuskaitseala
Paide vanalinna muinsuskaitseala Paide vanalinna muinsuskaitseala asub Paide kesklinnas ja on kantud kultuurimälestiste riiklikku registrisse.
Vaata Paide ja Paide vanalinna muinsuskaitseala
Paul Johansen
Paul Johansen (10. detsember (vkj) / 23. detsember) 1901 Tallinn – 14. aprill 1965 Hamburg) oli taani päritolu Eesti ja Saksa ajaloolane.
Vaata Paide ja Paul Johansen
Pärnu tänav (Paide)
Pärnu tänav on tänav Paides, linna peatänav.
Vaata Paide ja Pärnu tänav (Paide)
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Vaata Paide ja Põhjasõda
Peetri (Järva)
Peetri on alevik Järva maakonnas Järva vallas.
Vaata Paide ja Peetri (Järva)
Perearst
Perearst on sellekohase eriala omandanud eriarst, kes on läbinud residentuuri või vastavad spetsialiseerumiskursused ning sooritanud perearsti eksami.
Vaata Paide ja Perearst
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Vaata Paide ja Peterburi
Pikaküla mõis
Pärnu tänavalt Laialt tänavalt Pikaküla mõis (saksa keeles Pitkaküll) oli mõis Järvamaal Anna kihelkonnas.
Vaata Paide ja Pikaküla mõis
Pikk tänav (Paide)
Vaade Pikalt tänavalt Paide kiriku suunas. Pikk tänav on tänav Paides.
Vaata Paide ja Pikk tänav (Paide)
Pljussa vaherahu
Pljussa vaherahu oli Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel 10. augustil 1583.
Vaata Paide ja Pljussa vaherahu
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Paide ja Poola
Poolakad
Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.
Vaata Paide ja Poolakad
Posti tänav (Paide)
Vaade Parkali tänava suunast Posti tänavale Posti 12, endine Saksa Tütarlaste Eragümnaasiumi ja Järvamaa Keskraamatukogu hoone Posti tänav on tänav Paides.
Vaata Paide ja Posti tänav (Paide)
Raad
raekoda Raad (saksa Rat 'nõu, nõukogu') ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan.
Vaata Paide ja Raad
Rahvaleht
Rahvaleht oli aastatel 1923–1940 ilmunud eestikeelne ajaleht.
Vaata Paide ja Rahvaleht
Reopalu kalmistu
Reopalu kalmistu kabel Reopalu kalmistu on kalmistu Paides, mis rajati 1774.
Vaata Paide ja Reopalu kalmistu
Roosna-Alliku vald
Roosna-Alliku vald oli vald Järva maakonnas.
Vaata Paide ja Roosna-Alliku vald
Rootsi-Poola sõda (1600–1611)
Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1600–1611.
Vaata Paide ja Rootsi-Poola sõda (1600–1611)
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Paide ja Saksa keel
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Vaata Paide ja Sakslased
Salomo Heinrich Vestring
Salomo Heinrich Vestring (1663 Pärnu – 9. mai (vkj 28. aprill) 1749 Pärnu) oli Liivimaa vaimulik ja kirjamees.
Vaata Paide ja Salomo Heinrich Vestring
Soomlased
Soomlased rahvariietes Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus.
Vaata Paide ja Soomlased
Svea õuekohus
Svea õuekohtu peahoone – Wrangeli palee Stockholmis Riddarholmenis Svea õuekohus on (rootsi keeles Svea hovrätt) Rootsi vanim õuekohus.
Vaata Paide ja Svea õuekohus
Sven Mikser
Sven Mikser 2021. aasta Arvamusfestivalil Sven Mikser (sündinud 8. novembril 1973 Tartus) on Eesti poliitik, Euroopa parlamendi liige (alates 2019) ja endine kaitse- ja välisminister.
Vaata Paide ja Sven Mikser
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Paide ja Tallinn
Tallinna tänav (Paide)
Tallinna tänav on tänav Paides.
Vaata Paide ja Tallinna tänav (Paide)
Tallinna–Viljandi rongiliin
Tallinna–Viljandi rongiliin on rongiliin Eestis.
Vaata Paide ja Tallinna–Viljandi rongiliin
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Vaata Paide ja Tartu Ülikool
Tatarlased
Kaasani khaaniriigi viimane valitsejanna Söyembikä koos pojaga Tatarlased (tatari keeles tatarlar, татарлар) on turgi rahvas, kelle elukohaks on Venemaa Euroopa osa, sh Volga keskjooks, ja Uural, Siber, Kasahstan, Kesk-Aasia, Xinjiang, Kaug-Ida.
Vaata Paide ja Tatarlased
Türi–Paide–Tamsalu raudtee
Türi–Paide–Tamsalu raudtee oli 62 kilomeetri pikkune kitsarööpmeline raudtee Türi ja Tamsalu raudteejaama vahel.
Vaata Paide ja Türi–Paide–Tamsalu raudtee
Teet Hanschmidt
Teet Hanschmidt (sündinud 22. veebruaril 1950 Türil) on eesti näitleja ja luterlik vaimulik, Järva praostkonna praost (2003–2019).
Vaata Paide ja Teet Hanschmidt
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata Paide ja Teine maailmasõda
Teodor Ussisoo
Teodor Ussisoo hauasammas Tallinna Siselinna kalmistul. Kujur Ferdi Sannamees, 1961 Teodor Ussisoo (ka Theodor; kuni 1906 Uusmann; 27. veebruar 1878 Paide – 26. september 1959 Tallinn) oli eesti pedagoog, mööblimeister, sisearhitekt ja sporditegelane.
Vaata Paide ja Teodor Ussisoo
Toomas Raudam
Toomas Raudam (sündinud 21. juulil 1947 Paides) on eesti kirjanik (novellist, romaanikirjanik, luuletaja, esseist, stsenarist).
Vaata Paide ja Toomas Raudam
Tullio Ilomets
Tullio Ilomets 2011. aastal Tullio Ilomets (kuni 1935 Jürgenson; 13. juuli 1921 Paide – 22. august 2018) oli eesti keemik, teadusajaloolane ja muinsuskaitsja.
Vaata Paide ja Tullio Ilomets
Ukrainlased
Ukrainlased 1941. aasta fotol Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.
Vaata Paide ja Ukrainlased
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Vaata Paide ja Vabadussõda
Vainu tänav (Paide)
Vainu tänav on tänav Paides.
Vaata Paide ja Vainu tänav (Paide)
Valgevenelased
Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piiridValgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.
Vaata Paide ja Valgevenelased
Vasegravüür
Detail Albrecht Düreri vasegravüürist "Rüütel, surm ja kurat" Vasegravüür ehk vaselõige on vanim sügavtrükimenetlus, mille puhul joonistus graveeritakse vaskplaati.
Vaata Paide ja Vasegravüür
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Paide ja Vene keel
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Vaata Paide ja Venelased
Vladimir Aleksandrovitš
Suurvürst Vladimir Aleksandrovitš Suurvürst Vladimir Aleksandrovitš (Владимир Александрович, 22. aprill (10. aprill vkj) 1847 Peterburi – 17. veebruar (4. veebruar vkj) 1909 Peterburi) oli Venemaa suurvürst, Aleksander II kolmas poeg.
Vaata Paide ja Vladimir Aleksandrovitš
17. sajand
17.
Vaata Paide ja 17. sajand
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Vaata Paide ja 18. sajand
1890. aastad
1890.
Vaata Paide ja 1890. aastad
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Paide ja 19. sajand
1920. aastad
1920.
Vaata Paide ja 1920. aastad
2007
2007.
Vaata Paide ja 2007
2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised
2017.
Vaata Paide ja 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised
7. Jalaväerügement
7.
Vaata Paide ja 7. Jalaväerügement
Vaata ka
Eesti linnad
- Abja-Paluoja
- Antsla
- Eesti linnad
- Elva
- Haapsalu
- Jõgeva
- Jõhvi
- Kärdla
- Kallaste
- Karksi-Nuia
- Kehra
- Keila
- Kilingi-Nõmme
- Kiviõli
- Kohtla-Järve
- Kunda
- Kuressaare
- Lihula
- Loksa
- Mõisaküla
- Maardu
- Mustvee
- Narva
- Narva-Jõesuu
- Otepää
- Pärnu
- Põltsamaa
- Põlva
- Püssi
- Paide
- Paldiski
- Räpina
- Rakvere
- Rapla
- Saue
- Sillamäe
- Sindi
- Suure-Jaani
- Tõrva
- Türi
- Tallinn
- Tamsalu
- Tapa
- Tartu
- Võhma
- Võru
- Valga
- Viljandi
Liivi ordu linnused
- Aizkraukle ordulinnus
- Aizpute ordulinnus
- Alsunga loss
- Aluliina ordulinnus
- Asti ordulinnus
- Atsele ordulinnus
- Bauska ordulinnus
- Burtnieki
- Dünamünde ordulinnus
- Dobele ordulinnus
- Dundaga piiskopilinnus
- Haapsalu piiskopilinnus
- Jaunpilsi loss
- Koknese piiskopilinnus
- Kuldīga ordulinnus
- Laiuse ordulinnus
- Limbaži
- Lutsi ordulinnus
- Narva Hermanni linnus
- Paide
- Rakvere
- Riia loss
- Ruhja ordulinnus
- Rēzekne ordulinnus
- Sigulda ordulinnus
- Sēlpilsi foogtilinnus
- Toompea loss
- Tērvete
- Võnnu ordulinnus
- Vana-Väina ordulinnus
- Vastseliina piiskopilinnus
- Ventspilsi ordulinnus
- Viljandi ordulinnus
- Volmari ordulinnus
Tuntud ka kui Paide linn, Weissenstein.