Paksulehelised ja Sukulendid

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Paksulehelised ja Sukulendid

Paksulehelised vs. Sukulendid

Paksulehelised (Crassulaceae) on kaheiduleheliste klassi kivirikulaadsete seltsi kuuluv õistaimede sugukond. Aaloe säilitab vett oma lehtedes Kaktuse lehed on taandarenenud okasteks Sukulendid ehk lihaktaimed ehk turdtaimed (hilisladina keeles suculentus 'mahlane') on taimed, mille paksudes lehtedes, vartes või juurtes säilitatakse vett.

Sarnasusi Paksulehelised ja Sukulendid

Paksulehelised ja Sukulendid on 4 ühist asja (Unioonpeedia): Leht, Taimed, Toataimed, Vesi.

Leht

Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.

Leht ja Paksulehelised · Leht ja Sukulendid · Näe rohkem »

Taimed

Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.

Paksulehelised ja Taimed · Sukulendid ja Taimed · Näe rohkem »

Toataimed

pisi Toataimed ehk toalilled on taimed, mida tavaliselt esteetilistel eesmärkidel kasvatatakse siseruumides (näiteks elutoas).

Paksulehelised ja Toataimed · Sukulendid ja Toataimed · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Paksulehelised ja Vesi · Sukulendid ja Vesi · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Mis Paksulehelised ja Sukulendid ühist
Millised on sarnasused Paksulehelised ja Sukulendid

Võrdlus Paksulehelised ja Sukulendid

Paksulehelised on 41 suhted, samas Sukulendid 25. Kuna neil ühist 4, Jaccard indeks on 6.06% = 4 / (41 + 25).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Paksulehelised ja Sukulendid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika

Keeled