43 suhted: Aleksandria, Algkristlus, Antakya, Antiikfilosoofia, Apologeedid, Apostel, Argumentatsioon, Arianism, Athanasios, Augustinus, Dogmaatika, Donatism, Filosoofia ajalugu, Gnostitsism, Hermeneutika, Keeleteadus, Ketser, Kirikulugu, Kirjandusteadus, Konfessioon, Kristlus, Origenes, Patroloogia, Pühakiri, Philon Aleksandriast, Piibel, Platon, Skolastika, Stoitsism, Tõlgitsus, Teadusharu, Teoloogia, Tertullianus, Usutunnistus, Uus testament, Uusplatonism, Vana testament, 2. sajand, 3. sajand, 4. sajand, 5. sajand, 7. sajand, 8. sajand.
Aleksandria
Aleksandria on Egiptuse linn Vahemere rannikul.
Uus!!: Patristika ja Aleksandria · Näe rohkem »
Algkristlus
Algkristlus on kristluse ajaloo varaseima ajajärgu nimetus, mis kestis umbes sajandi.
Uus!!: Patristika ja Algkristlus · Näe rohkem »
Antakya
Antakya (araabia انطاكية (Anţākīyah)) on linn Türgis, Hatay provintsi keskus.
Uus!!: Patristika ja Antakya · Näe rohkem »
Antiikfilosoofia
Antiikfilosoofiaks nimetatakse õhtumaist filosoofiat selle algusest kuni uusplatonismi lõpuni.
Uus!!: Patristika ja Antiikfilosoofia · Näe rohkem »
Apologeedid
Apologeet on mingi õpetuse või süsteemi innukas kaitsja, õigustaja ja pooldaja.
Uus!!: Patristika ja Apologeedid · Näe rohkem »
Apostel
Apostel (vanakreeka keelest ἀπόστολος apostolos on aramea sõna שליח šaliah tõlge, mis lähtub verbist "(volitusega) läkitama") ja tähendab "isikut, kes on saadetud" – saadikut või esindajat.
Uus!!: Patristika ja Apostel · Näe rohkem »
Argumentatsioon
Argumentatsioon ehk argumenteerimine on mingi väite tõesuse või tõepärasuse põhjendamine teiste väidete (argumentide) abil.
Uus!!: Patristika ja Argumentatsioon · Näe rohkem »
Arianism
Arianism ehk ariaanlus oli 4.–7. sajandil levinud kristlik õpetus, mis on saanud nimetuse Aleksandria presbüteri Areiose järgi.
Uus!!: Patristika ja Arianism · Näe rohkem »
Athanasios
Ikoon: Athanasios Aleksandriast Athanasios Aleksandriast ehk Athanasios Suur (Ἀθανάσιος) (ladinapäraselt Athanasius; kasutatakse ka nimekuju Atanasius; umbes 295–298 Aleksandria – 2. mai 373 Aleksandria) oli kreeka kirikuisa ja alates 328.
Uus!!: Patristika ja Athanasios · Näe rohkem »
Augustinus
Augustinus Hippost Augustinus Hippost Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippost (13. november 354 Tagaste, Numiidia – 28. august 430 Hippo Regius) oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, Kiriku doktor.
Uus!!: Patristika ja Augustinus · Näe rohkem »
Dogmaatika
Dogmaatika on mingi usundi usutõdede kogum.
Uus!!: Patristika ja Dogmaatika · Näe rohkem »
Donatism
Donatism oli ristiusu kiriku lahkusk, mis sai nime 313 Kartaagos piiskopiks valitud berberi päritolu Donatus Magnuse ja Numiidia piiskopi Donatuse järgi.
Uus!!: Patristika ja Donatism · Näe rohkem »
Filosoofia ajalugu
Filosoofia ajalugu on filosoofia ajalugu uuriv filosoofia haru.
Uus!!: Patristika ja Filosoofia ajalugu · Näe rohkem »
Gnostitsism
Gnostitsism ehk gnoosis (kreeka keeles gnõstikos "teadja") on sünkretistlik süsteem, mis segab omavahel kristlust, uusplatonismi, iraani usundeid ning muid populaarseid filosoofiaid.
Uus!!: Patristika ja Gnostitsism · Näe rohkem »
Hermeneutika
Hermeneutika (kreeka sõnast hermeneutikē.
Uus!!: Patristika ja Hermeneutika · Näe rohkem »
Keeleteadus
Keeleteadus ehk lingvistika on humanitaarteadus ja filoloogia üks põhiharusid, mis tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga.
Uus!!: Patristika ja Keeleteadus · Näe rohkem »
Ketser
Ketseriks ehk hereetikuks nimetatakse kristluses hereesia pooldajat – isikut, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest (ortodoksiast).
Uus!!: Patristika ja Ketser · Näe rohkem »
Kirikulugu
Kirikulugu ehk kirikuajalugu ehk kiriku ajalugu on teadusharu, mis tegeleb kristluse ajaloo uurimisega.
Uus!!: Patristika ja Kirikulugu · Näe rohkem »
Kirjandusteadus
Kirjandusteadus on filoloogia haru, mis uurib ilukirjandust.
Uus!!: Patristika ja Kirjandusteadus · Näe rohkem »
Konfessioon
Ladinakeelsest sõnast confessio (tunnistus, ülestunnistus, ka süü ülestunnistus ja hilisemas ajaloos patutunnistus ehk piht) tuletatud nimisõnaga tähistatakse tänapäeval kuulumist mõne kiriku (luterliku, ortodoksi, katoliku, reformeeritud jne), denominatsiooni või koguduste liidu liikmete hulka.
Uus!!: Patristika ja Konfessioon · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: Patristika ja Kristlus · Näe rohkem »
Origenes
Guillaume Chaudière. Origenes. 1584. Origenes (vanakreeka keeles Ὠριγένης (Ōrigénēs), ka Origenes Adamantios (Ὠριγένης Ἀδαμάντιος (Ōrigénēs Adamántios)); umbes 185 arvatavasti Aleksandria – umbes 254 arvatavasti Kaisarea) oli varakristlik teoloog ja piibliõpetlane ning askeet.
Uus!!: Patristika ja Origenes · Näe rohkem »
Patroloogia
Patroloogia (kr πατήρ patér isa ja λόγος lógos sõna) on ajaloolise teoloogia osa, milles uuritakse kirikuisadeks nimetatud autorite elu, teoseid ja õpetust.
Uus!!: Patristika ja Patroloogia · Näe rohkem »
Pühakiri
Pühakiri ehk kaanon või kanooniline tekst, ka lihtsalt "kiri" (viidates "kirjakohale", "kirjatundjale" vmt), on pühaks peetavate tekstide kogumik, mida säilitatakse muutumatul kujul.
Uus!!: Patristika ja Pühakiri · Näe rohkem »
Philon Aleksandriast
Philon sündis Aleksandrias u 30–20 eKr, rikkas juudi perekonnas.
Uus!!: Patristika ja Philon Aleksandriast · Näe rohkem »
Piibel
Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.
Uus!!: Patristika ja Piibel · Näe rohkem »
Platon
Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.
Uus!!: Patristika ja Platon · Näe rohkem »
Skolastika
Skolastika on keskaja filosoofias õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil.
Uus!!: Patristika ja Skolastika · Näe rohkem »
Stoitsism
Stoitsism oli antiikfilosoofia koolkond.
Uus!!: Patristika ja Stoitsism · Näe rohkem »
Tõlgitsus
Tõlgitsus (sk Auslegung; `interpretatsioon`) on Hans-Georg Gadameril olemasoleva tõlgenduse edasiarendus, korrastus ja avardamine.
Uus!!: Patristika ja Tõlgitsus · Näe rohkem »
Teadusharu
Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.
Uus!!: Patristika ja Teadusharu · Näe rohkem »
Teoloogia
Teoloogia (vanakreeka keelest θεος theos 'Jumal' ja λογος logos 'õpetus, sõna') on sõnasõnaliselt 'õpetus Jumalast'.
Uus!!: Patristika ja Teoloogia · Näe rohkem »
Tertullianus
Kartaago Tertullianus Quintus Septimus Florens Tertullianus (latiniseeritult Tertullianus; u 155 – 230) oli kirikuliider ja tähtis varakristlik autor.
Uus!!: Patristika ja Tertullianus · Näe rohkem »
Usutunnistus
Usutunnistus (ladina keeles confessio (fidei) '(usu)tunnistus') ehk kreedo (ladina sõnast credo 'usun') on kokkuvõtlik uskumuste loetelu, mida iga usklik peab antud religioonis uskuma.
Uus!!: Patristika ja Usutunnistus · Näe rohkem »
Uus testament
Uus testament (ka Uus Testament, lühend UT; kreeka keeles Καινή Διαθήκη, eesti keeles ka uus leping) on piibli teine osa.
Uus!!: Patristika ja Uus testament · Näe rohkem »
Uusplatonism
Uusplatonism ehk neoplatonism on 3.
Uus!!: Patristika ja Uusplatonism · Näe rohkem »
Vana testament
Vana testament (ka Vana Testament, lühend VT) on kristliku piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündimist.
Uus!!: Patristika ja Vana testament · Näe rohkem »
2. sajand
2.
Uus!!: Patristika ja 2. sajand · Näe rohkem »
3. sajand
3.
Uus!!: Patristika ja 3. sajand · Näe rohkem »
4. sajand
4.
Uus!!: Patristika ja 4. sajand · Näe rohkem »
5. sajand
5.
Uus!!: Patristika ja 5. sajand · Näe rohkem »
7. sajand
7.
Uus!!: Patristika ja 7. sajand · Näe rohkem »
8. sajand
8.
Uus!!: Patristika ja 8. sajand · Näe rohkem »