Sisukord
31 suhted: Afaasia, Anamnees, Dieet, Etanool, Gripp, Halvatus, Hüpertensioon, Hemipleegia, Herpes, Iiveldus, Kael, Kolmiknärv, Kraniaalnärvid, Lülisammas, Liitium, Meningiit, Menstruatsioon, Migreen, Närvivalu, Palavik, Pea, Riniit, Stenokardia, Stress, Teadvus, Trauma, Turse, Valguskartus, Valu, Võrkkest, Vererõhk.
Afaasia
Aju piirkond, mille kahjustumise korral võib tekkida kõnehalvatus Afaasia ehk kõnehalvatus on kõnetegevuse aspektide (rääkimine, arusaamine, kirjutamine, lugemine) häire, mis tuleneb vasaku ajupoolkera (paremakäelistel) lokaalsest kahjustusest või mõnikord vaimuhaigusest.
Vaata Peavalu ja Afaasia
Anamnees
Anamnees ehk haiguse eellugu (ladina keeles anamnesis) on kas patsiendilt (kliendilt), haigelt, tema lähedastelt või saatjalt (heteroanamnees) küsitlemise käigus kogutavad andmed haiguse arvatava alguse ja kulu kohta.
Vaata Peavalu ja Anamnees
Dieet
Dieet on ravitoitumine, eriti teatud piirangutega toitumisrežiim, mille eesmärgiks on tervise parandamine, haiguste ennetamine, kehakaalu vähendamine või suurendamine vms.
Vaata Peavalu ja Dieet
Etanool
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.
Vaata Peavalu ja Etanool
Gripp
Gripp (influentsa) on äge viiruslik haigus, mida tekitavad ortomüksoviiruste (Orthomyxoviridae) sugukonda kuuluvad gripiviirused.
Vaata Peavalu ja Gripp
Halvatus
Halvatus ehk paralüüs on seisund, mida iseloomustab lihasjõu langus.
Vaata Peavalu ja Halvatus
Hüpertensioon
Hüpertensioon ehk arteriaalne hüpertensioon on püsivalt normaalsest kõrgem arteriaalne vererõhk. Eristatakse essentsiaalset hüpertensiooni ehk kõrgvererõhktõbe ja sekundaarset hüpertensiooni.
Vaata Peavalu ja Hüpertensioon
Hemipleegia
Hemipleegia ehk hemiparalüüs ehk ühepoolehalvatus on keha täielik ühepoolne halvatus.
Vaata Peavalu ja Hemipleegia
Herpes
Herpes huulel Herpes ehk ohatis (ladina keeles herpes) on peamiselt inimestel esinev naha- või limaskestade infektsioonhaigus, mida põhjustab ''Herpes simplex'''i viirus (HSV).
Vaata Peavalu ja Herpes
Iiveldus
Iiveldus on rahutustunne ja ebamugavustunne, mida tihti tajutakse vajadusega oksendada.
Vaata Peavalu ja Iiveldus
Kael
Naise kael Selgroog Kael on paljude loomade, sealhulgas inimese pead ja keret ühendav kehaosa.
Vaata Peavalu ja Kael
Kolmiknärv
Kolmiknärv ehk V peaajunärv ehk viies kraniaalnärv ehk 5.
Vaata Peavalu ja Kolmiknärv
Kraniaalnärvid
Kraniaalnärvid ehk peaajunärvid ehk paarilised koljunärvid (ladina keeles nervi craniales) on keelikloomadel peaajust väljuvad närvid (erinevalt spinaalnärvidest, mis väljuvad seljaajust).
Vaata Peavalu ja Kraniaalnärvid
Lülisammas
Lülisammas (ladina columna vertebralis) on inimeste kere skeleti osa, mis koosneb lülisambalülidest ja kuulub skeletisüsteemi.
Vaata Peavalu ja Lülisammas
Liitium
Liitium on keemiline element järjenumbriga 3, leelismetall.
Vaata Peavalu ja Liitium
Meningiit
Meningiit on ajukelmepõletik, mida võivad tekitada viirused (sh HI-viirus, mumpsiviirus, tsütomegaloviirus, puukentsefaliit), bakterid (nt meningokokk, haemofilus influenzae), seened ja algloomad.
Vaata Peavalu ja Meningiit
Menstruatsioon
Menstruatsioon ehk menses ehk menorröa ehk menorraagia (varem ka kuupuhastus), argikeeles ka päevad, on naisel (ka emasahvi), vastavalt menstruaaltsüklile, tekkiv emakalimaskesta irdumine, mis avaldub menstruaalverejooksuna.
Vaata Peavalu ja Menstruatsioon
Migreen
Migreen on haigus, millele on iseloomulikud ühe- või kahepoolse väga tugeva peavalu hood, millele sageli lisanduvad iiveldus, oksendamine ning valgus- ja müratundlikkus.
Vaata Peavalu ja Migreen
Närvivalu
Närvivalu ehk neuralgia on ühe või mitme närvi valu.
Vaata Peavalu ja Närvivalu
Palavik
Palaviku mõõtmiseks kasutatakse kehatermomeetrit Oskar Kallise pastellmaal "Palavik" (1917) Palavikuks ehk püreksiaks nimetatakse normaalsest kõrgemat kehatemperatuuri.
Vaata Peavalu ja Palavik
Pea
Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).
Vaata Peavalu ja Pea
Riniit
Riniit ehk ninapõletik ehk nohu 2 on koondnimetus osal loomadel (sh nt inimestel ja madudel) esineda võiv ninalimaskesta põletik, mis liigitatakse hingamisteede põletike hulka.
Vaata Peavalu ja Riniit
Stenokardia
Stenokardia ehk rinnaangiin (ladina keeles angina pectoris) on südame isheemiatõve avaldumisvorm, mis väljendub järsku tekkiva ajutise rinnakutaguse valu- või pigistustundega, mis võib kiirguda ka vasakusse õlga, kaela, ülakõhtu, selga ja alalõuga.
Vaata Peavalu ja Stenokardia
Stress
. Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom.
Vaata Peavalu ja Stress
Teadvus
Teadvus on aju funktsioon, mida põhjustavad miljardite närvirakkude ehk neuronite omavaheline suhtlemine ja koostöö, mis väljendub võimes tunda või olla enesest teadlik.
Vaata Peavalu ja Teadvus
Trauma
Trauma (vanakreeka sõnast τραῦμα (trauma) 'vigastus, haav') on meditsiinis enamasti välisteguri mõjul tekkinud tervisekahjustus, tavaliselt füsioloogiline kehavigastus.
Vaata Peavalu ja Trauma
Turse
Turse (ödeem) on vedeliku kogunemine keha kudedesse.
Vaata Peavalu ja Turse
Valguskartus
Valguskartus ehk silmade valguskartus ehk valguskartlikkus ehk silmade valguskartlikkus ehk fotofoobia on sümptom, mis seisneb ülemäärases valgustundlikkuses ja vastumeelsuses päikesevalguse ning väga valgete kohtade suhtes.
Vaata Peavalu ja Valguskartus
Valu
Valu ehk valutunne (dolor) on kudede kahjustuse või ülekoormusega kaasneda võiv närvilõpmete erutuse tekitatud ebameeldiv aisting ja tundeelamus.
Vaata Peavalu ja Valu
Võrkkest
Hispaania neurobioloogi Santiago Ramón y Cajali joonis "Imetajate võrkkesta struktuur", 1900 Võrkkest ehk reetina (ladina keeles retina) on inimeste ja osade loomade silmamuna seinakihi kõige seesmine kiht.
Vaata Peavalu ja Võrkkest
Vererõhk
Vererõhk on suletud vereringeelundkonnaga organismidel vereringesüsteemi erinevates osades toimiv sisemine hüdrostaatiline rõhk, mis põhineb vere liikumisel veresoontes.
Vaata Peavalu ja Vererõhk