98 suhted: Aerosool, Aineringe, Albiit, Alumiinium, Anorgaaniline aine, Ariidne kliima, Atmosfäär, Biosfäär, Diagenees, Difusioon, Dolomiit, Erosioon, Etaanhape, Evaporiidid, Fenool, Fosforiit, Fotosüntees, Geosfäär, Gleistumine, Haliit, Happeline keskkond, Happesademed, Hüdrosfäär, Hematiit, Herbivoor, Hirvlased, Humiinained, Huumus, Huumushapped, Jalam, Kaalium, Kaltsiit, Kamardumine, Karbonaatsed mineraalid, Katioon, Kõdunemine, Kõrb, Kelaatumine, Kips, Kliima, Lähtekivim (mullateadus), Lämmastik, Löss, Leetumine, Litosfäär, Liustik, Loom, Lubjakivi, Maakoor, Magneesium, ..., Mikroorganismid, Moondekivim, Mullahorisont, Mullaniiskus, Mullaprofiil, Mullastik, Mullavesi, Murenemine, Oliviin, Parasvöötme okasmets, Püriit, Põder, Põhjaveepind, Porsumine, Rabenemine, Raud, Raud(II)oksiid, Raud(III)oksiid, Räni, Röövloom, Redoksreaktsioon, Reljeef, Risoid, Rohevetikad, Rohtla, Samblikud, Sammaltaimed, Savi, Süsihape, Süsihappegaas, Seemnetaimed, Sekundaarne mineraal, Settekivim, Sidrunhape, Silikaatsed mineraalid, Sooldumine, Soontaimed, Taimestik, Tardkivim, Tsüanobakterid, Tuulesete, Varis, Väävel, Väljauhtehorisont, Veerežiim, Vesinikkarbonaadid, Vihmamets, Vihmauss. Laienda indeks (48 rohkem) »
Aerosool
Aerosool on gaasi ja väikeste tahkete osakeste või vedeliku piiskade dispersne segu.
Uus!!: Pedosfäär ja Aerosool · Näe rohkem »
Aineringe
Aineringe on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi.
Uus!!: Pedosfäär ja Aineringe · Näe rohkem »
Albiit
Albiit ehk naatriumpäevakivi on päevakivide hulka kuuluv mineraal.
Uus!!: Pedosfäär ja Albiit · Näe rohkem »
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Uus!!: Pedosfäär ja Alumiinium · Näe rohkem »
Anorgaaniline aine
Anorgaaniline aine on keemiline aine, mis ei ole orgaaniline ühend.
Uus!!: Pedosfäär ja Anorgaaniline aine · Näe rohkem »
Ariidne kliima
Ariidse kliimaga alad on märgitud kollase värvusega Ariidne kliima (ladina aridus 'kuiv') on kuiv kliima kõrgete õhutemperatuuridega, millele on iseloomulikud suured õhutemperatuuri kõikumised ja väga väike sademete hulk (100–150 mm aastas) või sademete puudumine.
Uus!!: Pedosfäär ja Ariidne kliima · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Pedosfäär ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Biosfäär
Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht.
Uus!!: Pedosfäär ja Biosfäär · Näe rohkem »
Diagenees
Diagenees on kõikide setteid ja settekivimeid mõjutavate füüsikaliste ja keemiliste protsesside (v.a murenemine ja moone) kogum.
Uus!!: Pedosfäär ja Diagenees · Näe rohkem »
Difusioon
Difusioon (ladina keele sõnast diffusio 'levimine, hajumine, laialivalgumine') ehk difundeerumine on aineosakeste soojusliikumisest tulenev loomulikult kulgev protsess, mille tagajärjel osakeste füüsikalise segu komponendid jagunevad tasakaaluliselt.
Uus!!: Pedosfäär ja Difusioon · Näe rohkem »
Dolomiit
See artikkel on mineraalist; kivimi kohta vaata artiklit Dolokivi. ---- Dolomiit on karbonaatne kivimit moodustav mineraal.
Uus!!: Pedosfäär ja Dolomiit · Näe rohkem »
Erosioon
Gravitatsiooniline erosioon Wadi orus Iisraelis Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub.
Uus!!: Pedosfäär ja Erosioon · Näe rohkem »
Etaanhape
Etaanhape ehk äädikhape on värvuseta, spetsiifilise lõhnaga hügroskoopne vedelik.
Uus!!: Pedosfäär ja Etaanhape · Näe rohkem »
Evaporiidid
Surnumere läänerannikult. Evaporiidid on settekivimid, mis moodustusid väga soolasest veest välja kristalliseerunud mineraalidest (sooladest).
Uus!!: Pedosfäär ja Evaporiidid · Näe rohkem »
Fenool
Fenool Fenool ehk hüdroksübenseen (varem ka hüdroksübensool või ka karboolhape) C6H5OH on mürgine valge kristalne (sulamistemperatuur 40,5ºC) aine, lahustub vees halvasti (8,3 g/100 ml).
Uus!!: Pedosfäär ja Fenool · Näe rohkem »
Fosforiit
Fosforiit Ülgase fosforiidi kaevandusest Fosforiit on kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit.
Uus!!: Pedosfäär ja Fosforiit · Näe rohkem »
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Uus!!: Pedosfäär ja Fotosüntees · Näe rohkem »
Geosfäär
"Geosfäär" on termin, millel on palju tähendusi.
Uus!!: Pedosfäär ja Geosfäär · Näe rohkem »
Gleistumine
Gleistunud ja gleimuldade levik maailmas Gleimuld Gleistumine on pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale orgaanilise aine lagundamiseks vajaliku hapniku taandumisvõimelistest mineraalühenditest, peamiselt raud(III)oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks.
Uus!!: Pedosfäär ja Gleistumine · Näe rohkem »
Haliit
Haliit on mineraal.
Uus!!: Pedosfäär ja Haliit · Näe rohkem »
Happeline keskkond
Happeline keskkond on keskkond (näiteks veekeskkond), kus pH väärtus on väiksem kui 7.
Uus!!: Pedosfäär ja Happeline keskkond · Näe rohkem »
Happesademed
Happevihmade tõttu hukkunud kuused Tšehhis Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademete omaga madalam.
Uus!!: Pedosfäär ja Happesademed · Näe rohkem »
Hüdrosfäär
Hüdrosfäär ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär.
Uus!!: Pedosfäär ja Hüdrosfäär · Näe rohkem »
Hematiit
Hematiit ehk raudläik on oksiidne mineraal.
Uus!!: Pedosfäär ja Hematiit · Näe rohkem »
Herbivoor
Rohusööja ehk herbivoor on loom, kes on anatoomiliselt ja psühholoogiliselt kohandunud toituma taimsest materjalist, näiteks lehtedest või rohust.
Uus!!: Pedosfäär ja Herbivoor · Näe rohkem »
Hirvlased
Hirvlased (Cervidae) on sõraliste seltsi kuuluv imetajate sugukond.
Uus!!: Pedosfäär ja Hirvlased · Näe rohkem »
Humiinained
Humiinained on komplekssed amorfsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mis on tekkinud enamikus taime-, vähemikus loomajäänuste humifitseerumisel mullas ja setetes.
Uus!!: Pedosfäär ja Humiinained · Näe rohkem »
Huumus
Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud tavaliselt pruuni või musta värvusega amorfne aine.
Uus!!: Pedosfäär ja Huumus · Näe rohkem »
Huumushapped
Huumushapped (inglise humic acids) on keerulise ja kindla struktuurita keemilised ained.
Uus!!: Pedosfäär ja Huumushapped · Näe rohkem »
Jalam
Jalam on positiivse pinnavormi – näiteks mäe, künka või seljaku – nõlva alaosa ja selle ümbrus.
Uus!!: Pedosfäär ja Jalam · Näe rohkem »
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Uus!!: Pedosfäär ja Kaalium · Näe rohkem »
Kaltsiit
Islandi paole on omane tugev kaksikmurdumine Kaltsiidikristall. Hästi on näha kaltsiidile iseloomulik romboeedriline lõhenevus Kaltsiit on kaltsiumkarbonaadist koosnev kivimit moodustav mineraal.
Uus!!: Pedosfäär ja Kaltsiit · Näe rohkem »
Kamardumine
Kamardumine on mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomidest, see tähendab: mille korral on tekkinud ja tekib mullakamar.
Uus!!: Pedosfäär ja Kamardumine · Näe rohkem »
Karbonaatsed mineraalid
Karbonaatsed mineraalid on mineraalid, mis sisaldavad karbonaatiooni (CO32–) ning metallikatiooni.
Uus!!: Pedosfäär ja Karbonaatsed mineraalid · Näe rohkem »
Katioon
Katioon on positiivse elektrilaenguga ioon.
Uus!!: Pedosfäär ja Katioon · Näe rohkem »
Kõdunemine
Kõdunemine on protsess, mille jooksul tekib kõdu ehk pooleldi mullastunud orgaaniliste ainete (tavaliselt taimejäänuste) lagunemissaadus.
Uus!!: Pedosfäär ja Kõdunemine · Näe rohkem »
Kõrb
Gobi kõrb Atacama kõrb Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 200 mm.
Uus!!: Pedosfäär ja Kõrb · Näe rohkem »
Kelaatumine
Vees on sageli EDTA-nimeline ühend moodustunud metallikelaadi; joonisel tähistab "M" suvalist metalliiooni Kelaatumine on keemiline reaktsioon, mille tagajärjel tekivad kompleksühendid, mida nimetatakse kelaatideks.
Uus!!: Pedosfäär ja Kelaatumine · Näe rohkem »
Kips
Kips on üks sulfaatsetest vett sisaldavatest mineraalidest.
Uus!!: Pedosfäär ja Kips · Näe rohkem »
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Uus!!: Pedosfäär ja Kliima · Näe rohkem »
Lähtekivim (mullateadus)
Mullaprofiilil on lähtekivim märgitud C-tähega Lähtekivim ehk emakivim on mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa, mis võtab otseselt osa mulla moodustumisest.
Uus!!: Pedosfäär ja Lähtekivim (mullateadus) · Näe rohkem »
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Uus!!: Pedosfäär ja Lämmastik · Näe rohkem »
Löss
Lössiplatoo Hiinas Hunyuani lähedal Shanxi provintsis Löss Löss on homogeenne poorne peeneteraline sete, mis koosneb peamiselt aleuriidist ning vähemal määral saviosakestest ja peeneteralisest liivast.
Uus!!: Pedosfäär ja Löss · Näe rohkem »
Leetumine
Leetumine on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb.
Uus!!: Pedosfäär ja Leetumine · Näe rohkem »
Litosfäär
Litosfääri laamad Litosfäär (kreeka keeles λίθος 'kivi' + σφαῖρα 'kera') on Maa väline tahke kivimkest.
Uus!!: Pedosfäär ja Litosfäär · Näe rohkem »
Liustik
Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Himachal Pradeshi osariigis, Kinnauri ringkonnas 2020. aastal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ning liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.
Uus!!: Pedosfäär ja Liustik · Näe rohkem »
Loom
Looma all mõeldakse filosoofias ja üldkeeles bioloogia seisukohast loomade hulka arvatavat elusolendit, kes ei ole inimene.
Uus!!: Pedosfäär ja Loom · Näe rohkem »
Lubjakivi
Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.
Uus!!: Pedosfäär ja Lubjakivi · Näe rohkem »
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Uus!!: Pedosfäär ja Maakoor · Näe rohkem »
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Uus!!: Pedosfäär ja Magneesium · Näe rohkem »
Mikroorganismid
Kolibakterite kobar, suurendatud 10 000 korda Mikroorganismid ehk mikroobid (rahvapäraselt ka pisikud) on väikseimad organismid, mis on nähtavad ainult mikroskoobiga.
Uus!!: Pedosfäär ja Mikroorganismid · Näe rohkem »
Moondekivim
kõrge astme moondekivim granaat grossular). Sinine mineraal on kaltsiit (karbonaatsete kivimite peamine koostismineraal) Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.
Uus!!: Pedosfäär ja Moondekivim · Näe rohkem »
Mullahorisont
Mullaprofiil mullahorisontidega Mullahorisondid ehk mulla geneetilised horisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid.
Uus!!: Pedosfäär ja Mullahorisont · Näe rohkem »
Mullaniiskus
Mullaniiskus (ka mulla niiskus; inglise soil humidity, moistness of (the) soil) on vee või veeauru hulk mulla massi- või mahuühikus (%, kg/kg, kg/m3).
Uus!!: Pedosfäär ja Mullaniiskus · Näe rohkem »
Mullaprofiil
Mullaprofiil Mullaprofiil skeem Mullaprofiil on mulla geneetiliste horisontide vertikaalne läbilõige maapinnast lähtekivimi ülemise piirini, mis aitab mulda uurida, iseloomustada ja klassifitseerida.
Uus!!: Pedosfäär ja Mullaprofiil · Näe rohkem »
Mullastik
Mullastik ehk muldkate on mingile territooriumile iseloomulike muldade kogu.
Uus!!: Pedosfäär ja Mullastik · Näe rohkem »
Mullavesi
Mullavesi (inglise soil water, soil moisture) on mullas leiduv vesi, mis pärineb peamiselt sademeist.
Uus!!: Pedosfäär ja Mullavesi · Näe rohkem »
Murenemine
Snæfellsnesi poolsaar, Island Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad.
Uus!!: Pedosfäär ja Murenemine · Näe rohkem »
Oliviin
Oliviin on magneesiumi- ja rauarikaste silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.
Uus!!: Pedosfäär ja Oliviin · Näe rohkem »
Parasvöötme okasmets
Parasvöötme okasmetsade levik Parasvöötme okasmets Baikali järve lähedal Parasvöötme okasmets ehk taiga on bioom, millele kuuluvad Euraasia ja Põhja-Ameerika parasvöötmes paiknevad okasmetsad.
Uus!!: Pedosfäär ja Parasvöötme okasmets · Näe rohkem »
Püriit
Püriit on sulfiidne mineraal.
Uus!!: Pedosfäär ja Püriit · Näe rohkem »
Põder
Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Pedosfäär ja Põder · Näe rohkem »
Põhjaveepind
Põhjaveepinna asukoht märgituna joonisel Põhjaveepind on pind, millest allpool olev pinnas on veega küllastunud.
Uus!!: Pedosfäär ja Põhjaveepind · Näe rohkem »
Porsumine
Porsumine (inglise chemical weathering) on kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside tagajärjel.
Uus!!: Pedosfäär ja Porsumine · Näe rohkem »
Rabenemine
Rabenemine ehk füüsikaline murenemine (inglise physical weathering) on kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine.
Uus!!: Pedosfäär ja Rabenemine · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Pedosfäär ja Raud · Näe rohkem »
Raud(II)oksiid
Raud(II)oksiid Raud(II)oksiid (keemiline valem FeO) on keemiline ühend, mille molekul koosneb ühest raua ja ühest hapniku aatomist.
Uus!!: Pedosfäär ja Raud(II)oksiid · Näe rohkem »
Raud(III)oksiid
Raud(III)oksiid Raud(III)oksiid (keemiline valem Fe2O3) on keemiline ühend, mille molekul koosneb kahest raua ja kolmest hapniku aatomist.
Uus!!: Pedosfäär ja Raud(III)oksiid · Näe rohkem »
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Uus!!: Pedosfäär ja Räni · Näe rohkem »
Röövloom
Kiskja ehk röövloom ehk predaator on kiskeluviisiga loom, kes peab jahti saakloomadele.
Uus!!: Pedosfäär ja Röövloom · Näe rohkem »
Redoksreaktsioon
280px Redoksreaktsioon ehk redutseerumis-oksüdeerumisreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom (või ioon) liidab või loovutab elektrone.
Uus!!: Pedosfäär ja Redoksreaktsioon · Näe rohkem »
Reljeef
Aafrika reljeef. Pinnavormide paremaks esiletoomiseks on kasutatud reljeefivarjutust Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum.
Uus!!: Pedosfäär ja Reljeef · Näe rohkem »
Risoid
Risoidid riktsial Risoid on eellehel juurt asendav niitjas väljakasv näiteks sammaltaimedel.
Uus!!: Pedosfäär ja Risoid · Näe rohkem »
Rohevetikad
Rohevetikad kividel Toila mererannas Rohevetikad on rühm taimi.
Uus!!: Pedosfäär ja Rohevetikad · Näe rohkem »
Rohtla
Sise-Mongoolias Rohtla on enamasti tasane sademetevaene avamaastik, kus taimkatte moodustavad kuivalembesed ja lühikese kasvueaga rohttaimed.
Uus!!: Pedosfäär ja Rohtla · Näe rohkem »
Samblikud
"Samblikud", Ernst Haeckel, ''Artforms of Nature'', 1904 Harilik kopsusamblik viljakehadega Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).
Uus!!: Pedosfäär ja Samblikud · Näe rohkem »
Sammaltaimed
sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.
Uus!!: Pedosfäär ja Sammaltaimed · Näe rohkem »
Savi
Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Rõuge vallas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.
Uus!!: Pedosfäär ja Savi · Näe rohkem »
Süsihape
Süsihape on anorgaaniline ühend molekulivalemiga H2CO3.
Uus!!: Pedosfäär ja Süsihape · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Pedosfäär ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Seemnetaimed
Harilik mänd Magnoolia õisik Seemnetaimed (Spermatophyta) on soontaimede ülemhõimkond (või hõimkond), kuhu kuuluvad taimed, kes paljunevad seemnete abil, erinevalt eostaimedest, kes paljunevad eostega.
Uus!!: Pedosfäär ja Seemnetaimed · Näe rohkem »
Sekundaarne mineraal
vesikulaarne andesiit, mille vesiikulid on peale kivimi moodustumist täitunud sekundaarsete tseoliitidega (valged kogumid) Sekundaarne mineraal on mineraal, mis on tekkinud teda ümbritsevast kivimist hiljem.
Uus!!: Pedosfäär ja Sekundaarne mineraal · Näe rohkem »
Settekivim
Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.
Uus!!: Pedosfäär ja Settekivim · Näe rohkem »
Sidrunhape
Sidrunhape Sidrunhappe molekuli mudel polariseeritud valguses Sidrunhape (IUPACi nimi 2-hüdroksüpropaan-1,2,3-trikarboksüülhape) isoleeriti sidrunist.
Uus!!: Pedosfäär ja Sidrunhape · Näe rohkem »
Silikaatsed mineraalid
Silikaadid ehk silikaatsed mineraalid on mineraalid, mille kristallstruktuur sisaldab ränioksiidi tetraeedrit (SiO4).
Uus!!: Pedosfäär ja Silikaatsed mineraalid · Näe rohkem »
Sooldumine
Sooldumine Colorado osariigis Sooldumine on mullas toimuv protsess, mis esineb palava ja kuiva kliimaga aladel.
Uus!!: Pedosfäär ja Sooldumine · Näe rohkem »
Soontaimed
Soontaimed (ka vaskulaartaimed, trahheofüüdid, kõrgemad taimed; Tracheophyta ehk Tracheobionta) on taimede suurtakson, millesse kuuluvad tänapäevastest taimerühmadest koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed.
Uus!!: Pedosfäär ja Soontaimed · Näe rohkem »
Taimestik
Taimestik ehk floora on mingile territooriumil elav taimeliikide kogum.
Uus!!: Pedosfäär ja Taimestik · Näe rohkem »
Tardkivim
Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.
Uus!!: Pedosfäär ja Tardkivim · Näe rohkem »
Tsüanobakterid
Tsüanobakterid (Cyanobacteria; traditsiooniline nimetus Cyanophyta) ehk tsüanoprokarüoodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond.
Uus!!: Pedosfäär ja Tsüanobakterid · Näe rohkem »
Tuulesete
Tuule kokkukantud liivast moodustunud kihiline sete Tuulesete ehk eoolsete ehk eool(ili)ne sete (inglise eolian deposit) on tuule poolt kantud ja setitatud sete.
Uus!!: Pedosfäär ja Tuulesete · Näe rohkem »
Varis
Metsavaris männimetsas Varis ehk metsavaris on metsas taimede (peamiselt puude) mahalangenud (varisenud) osad: okkad, lehed, oksad jne.
Uus!!: Pedosfäär ja Varis · Näe rohkem »
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Uus!!: Pedosfäär ja Väävel · Näe rohkem »
Väljauhtehorisont
leetmulla ülemosas Väljauhtehorisont ehk eluviaalhorisont ehk leethorisont ehk lessiveerunud horisont ehk E-horisont on mullaprofiili ülaosas eristuv mullahorisont.
Uus!!: Pedosfäär ja Väljauhtehorisont · Näe rohkem »
Veerežiim
Veerežiim ehk hüdroloogiline režiim on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine (tavaliselt aasta jooksul) vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides.
Uus!!: Pedosfäär ja Veerežiim · Näe rohkem »
Vesinikkarbonaadid
Vesinikkarbonaadid ehk bikarbonaadid on süsihappe (H2CO3) soolad, mille molekulides on ainult üks vesinikuaatom asendunud metalliaatomiga.
Uus!!: Pedosfäär ja Vesinikkarbonaadid · Näe rohkem »
Vihmamets
Troopiliste vihmametsade levila Parasvöötme vihmametsade levila Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud suur produktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus.
Uus!!: Pedosfäär ja Vihmamets · Näe rohkem »
Vihmauss
Vihmauss (Lumbricus) on väheharjasusside perekond vihmauslaste sugukonnast.
Uus!!: Pedosfäär ja Vihmauss · Näe rohkem »