Sisukord
375 suhted: Abajas, Admiral, Aedlinn, Aegna, Aegna Komandantuur, Ahvenamaa maakond, Aksi, Aleksandr Gerassimov (1861–1931), Alfred von Tirpitz, Allee tänav (Kuressaare), Alliku (Saue), Anija vald (Harju-Jaani kihelkond), Arsenal, Astangu, Astangu tunnellaod, Austria keisririik, Ülemiste järv, Ülemiste raudteejaam, Balti laevastik, Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse, Balti raudtee, Bürgermeistri holm, Dirhami, Dirhami neem, Dirhami sadam, Drenaaž, Eesti, Eesti Esimeses maailmasõjas, Eesti merekindlused, Eestimaa kubermang, Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, Emil Fahle, Emmaste mõis, Esimene maailmasõda, Fort, Haapsalu, Haapsalu lennusadam, Hanko, Hanko poolsaar, Hanno Ojalo, Harku, Harku raudteejaam, Harku vald, Harku vald (Keila kihelkond), Haubits, Hüüru, Heino Gustavson, Helsingi, Hiiumaa, Hirmuste (Hiiumaa), ... Laienda indeks (325 rohkem) »
- Venemaa linnused
Abajas
Abajas (ka lõugasMaastik, Kajander. J. jt. 2004. EnDic 2004. Tartu, Mats; Tallinn, Tallinna Raamatutrükikoda) on väike madal laht.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Abajas
Admiral
Admiral (araabia väljendist امير البحر (Amīr-al-baḩr) 'merede emiir', ka 'merede vürst', 'merede valitseja') on paljude riikide mereväe kõrge auaste (nn täisadmiral).
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Admiral
Aedlinn
Ebenezer Howardi kolme tõmbejõu diagramm küsimusega "Kuhu inimesed minna tahavad?" (''Where will the people go?''), mille valikvastused on "linn" (''Town''), "maakoht" (''Country'') ja "linnalähedane maakoht" (''Town-Country'') Aedlinn on inglase Ebenezer Howardi 1898.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Aedlinn
Aegna
Aegna (1929–1939 Äigna, ka Eigna, saksa keeles Wulf, rootsi keeles Ulfsö) on saar Tallinna lahe kirdeküljel.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Aegna
Aegna Komandantuur
305 mm Aegna saare rannapatarei nr 1, 1934. aastal Aegna Komandantuur (ka Aegna Saare Komandantuur) oli Eesti sõjaväe merekindluste territoriaalne rannakaitseüksus aastail 1918–1940.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Aegna Komandantuur
Ahvenamaa maakond
Ahvenamaa (soome keeles Ahvenanmaa, rootsi keeles Åland) on omavalitsuslik Soome maakond Läänemeres.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Ahvenamaa maakond
Aksi
Aksi (varem kirjakeeles ka Äksi) on 59 hektari suurune saar Põhja-Eestis Soome lahes, Prangli saarest 3 kilomeetrit kagu pool, mille tõttu nimetatakse teda vahel Väike-Prangliks.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Aksi
Aleksandr Gerassimov (1861–1931)
Aleksandr Mihhailovitš Gerassimov (vene keeles Александр Михайлович Герасимов) (14. november (vkj) 1861 – 11. märts 1931 Bizerta, Tuneesia) oli Venemaa keisririigi mereväelane (viitseadmiral, 1913).
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Aleksandr Gerassimov (1861–1931)
Alfred von Tirpitz
Alfred Peter Friedrich von Tirpitz (19. märts 1849 – 6. märts 1930 Ebenhausen, Müncheni lähedal) oli Saksa admiral, Saksa keiserliku mereväe juhataja Esimeses maailmasõjas aastatel 1914–1916.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Alfred von Tirpitz
Allee tänav (Kuressaare)
Allee tänav on tänav Kuressaares.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Allee tänav (Kuressaare)
Alliku (Saue)
Alliku on küla Harju maakonnas Saue vallas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Alliku (Saue)
Anija vald (Harju-Jaani kihelkond)
Anija vald (saksa keeles Gemeinde Annia) oli vald Harju-Jaani kihelkonnas Harjumaal.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Anija vald (Harju-Jaani kihelkond)
Arsenal
Arsenal on sõjaväe ettevõte sõjavarustuse valmistamiseks, hooldamiseks ja hoidmiseks.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Arsenal
Astangu
Astangu on asum Tallinnas Haabersti linnaosas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Astangu
Astangu tunnellaod
Astangu teine tunnelladu 2014. aastal III ladu Klint ladude kohal Astangu tunnellaod on Venemaa keisririigi Läänemere laevastiku tunnelitena ehitatud laskemoonalaod Tallinnas Haabersti linnaosas Astangu asumis Mäeküla klindis.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Astangu tunnellaod
Austria keisririik
Austria monarhia etnograafiline kaart 1855. aastal Austria keisririik (saksa keeles Kaiserthum Österreich) oli riik, mille tuumik oli tänapäeva Austria ja mis ametlikult kestis 1804–1867.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Austria keisririik
Ülemiste järv
Ülemiste järv 1936. aasta Tallinna ümbruse kaardil Ülemiste järv (ka Obersee, Järveküla järv, Mõigu järv, Kuningajärv) asub Tallinna kaguosas Kesklinna linnaosas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Ülemiste järv
Ülemiste raudteejaam
Ülemiste raudteejaam on raudteejaam Tallinnas Ülemiste liiklussõlme kõrval, Ülemiste järvest 0,5 km kirdes.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Ülemiste raudteejaam
Balti laevastik
Balti laevastik, tänapäevase täispika nimega Kahe Punalipuline Balti laevastik (vene keeles Дважды Краснознамённый Балтийский флот, lühend ДКБФ), on Läänemerel tegutsev Venemaa Föderatsiooni mereväe laevastikukoondis.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Balti laevastik
Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse
Punalipulise Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse (vene keeles береговая оборона Балтийского района (БОБР) КБФ) oli Lätis, Eestis ja NSV Liidu Leningradi oblastis rannikualal paiknenud Punalipulise Balti laevastiku mereväebaaside kaitsesüsteem Teises maailmasõjas, mille juhtorganiks oli Läänemere rajooni rannakaitse staap.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse
Balti raudtee
Balti raudtee (vene Балтийская железная дорога) oli laiarööpmeline raudtee, mis ühendas Balti kubermange ja Venemaa keisririigi pealinna ning Venemaa sisekubermange.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Balti raudtee
Bürgermeistri holm
Bürgermeistri holm (ka Pürjermeistri holm, Bürgermeister-Holm, Suur holm, Suur-Holm) on poolsaar Lääne maakonnas Haapsalus.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Bürgermeistri holm
Dirhami
Dirhami ehk Derhamn on küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Dirhami
Dirhami neem
Dirhami neem on neem Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Dirhami neem
Dirhami sadam
Dirhami sadam Dirhami sadam Dirhami sadam (sadama kood: EE DIR) on sadam Dirhamis.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Dirhami sadam
Drenaaž
Drenaaž (ka salakraavitus, torutus) on mingi maa-ala pinnasesse ehitatud dreenitorudesüsteem, mille eesmärk on vaadeldavalt alalt liigse vee kokkukogumine ja selle ärajuhtimine.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Drenaaž
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Eesti
Eesti Esimeses maailmasõjas
Eesti Esimeses maailmasõjas on lühiülevaade Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu Eesti alade ning elanikkonna mõjudest ja osalusest Esimeses maailmasõjas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Eesti Esimeses maailmasõjas
Eesti merekindlused
Merekindlused olid Eesti merejõudude koosseisu kuulunud rannakaitse suurtükiväe koondis.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Eesti merekindlused
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Eestimaa kubermang
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee (vene keeles Исполнительный комитет Советов Эстляндии) oli 1917.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee
Emil Fahle
Emil Fahle (21. aprill 1875 Hagen Saksamaa – 26. juuni 1929 Berliin Saksamaa) oli Eesti purjetaja ja ettevõtja (vaadatud 23.12.2014).
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Emil Fahle
Emmaste mõis
Emmaste mõis (saksa keeles Emmast) oli rüütlimõis Emmaste kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 19.05.2015).
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Emmaste mõis
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Esimene maailmasõda
Fort
Põhjamere ääres, 18 kilomeetrit Suurbritannia põhjapoolseimast linnast Invernessist kirdes Fort on ehitisena ühest või mitmest fortifikatsiooniehitisest koosnev üksik kindlus(tus).
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Fort
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Haapsalu
Haapsalu lennusadam
Haapsalu lennusadam oli Venemaa keisririigi sõjaväelennuväli Haapsalu kreisis, tänapäeva haldusjaotuse järgi Lääne maakonna Haapsalu linna alal Bürgermeistri holmil.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Haapsalu lennusadam
Hanko
Hanko on linn Soomes Uusimaa maakonnas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Hanko
Hanko poolsaar
Hanko poolsaar Kirdest pildistatud aerofoto poolsaare tipust Hanko poolsaar (soome keeles Hankoniemi; rootsi keeles Hangö udd) on Uusimaal edelasuunas Läänemerre ulatuv maismaariba, kus asub Soome mandriosa lõunapoolseim punkt Tulliniemi.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Hanko poolsaar
Hanno Ojalo
Hanno Ojalo raamatu "101 Eesti lahingut" esitlusel Rahva Raamatus 3. oktoobril 2012 Hanno Ojalo (sündinud 1. juulil 1961) on sõjaajalooalaste raamatute autor ja kirjastaja.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Hanno Ojalo
Harku
Harku on alevik Harju maakonnas Harku vallas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Harku
Harku raudteejaam
Liiva–Vääna raudtee Harku raudteejaam oli pooljaam Liiva–Vääna raudteel, tänapäeval asub Saue vallas, Tammi tee 15.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Harku raudteejaam
Harku vald
Harku vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonnas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Harku vald
Harku vald (Keila kihelkond)
Harku vald (saksa keeles Gemeinde Hark) oli vald Keila kihelkonnas Harjumaal.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Harku vald (Keila kihelkond)
Haubits
II maailmasõja aegne saksa välihaubits 105 mm le.F.H.18M muuseumis Soomes 122 mm välihaubits D-30 laskeasendis. Valmistatud Nõukogude Liidus 155 mm välihaubitsad M198 tulepositsioonil Haubits (tšehhi keeles houfnice, saksa keeles Haubitze) on.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Haubits
Hüüru
Hüüru on küla Harju maakonnas Saue vallas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Hüüru
Heino Gustavson
Heino Gustavson (23. jaanuar 1923 Tallinn – 27. veebruar 2005 Tallinn) oli eesti aja- ja koduloolane.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Heino Gustavson
Helsingi
Helsingi (soome keeles Helsinki, rootsi keeles, soome kõnekeeles Stadi või Hesa) on Soome pealinn ja Uusimaa ajalooline keskus.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Helsingi
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Hiiumaa
Hirmuste (Hiiumaa)
Hirmuste on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kõpu poolsaarel.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Hirmuste (Hiiumaa)
Humala
Humala on küla Harku vallas Harju maakonnas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Humala
Idarinne (Esimene maailmasõda)
Idarinne oli Esimese maailmasõja sõjatanner, millel olid vastamisi Vene Keisririik ja Rumeenia ning Austria-Ungari, Bulgaaria, Osmanite riik ja Saksa keisririik.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Idarinne (Esimene maailmasõda)
Ino
Ino oli vanakreeka mütoloogias Boiootia pealinna Teeba printsess, Kadmose ja Harmonia tütar, Athamase naine, Melikertese ja Learchose ema, Phrixose ja Helle kasuema.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Ino
Iru
Iru on küla Jõelähtme vallas Harju maakonnas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Iru
Ivanovo
Ivanovo (vene Иваново) on linn Venemaal, Ivanovo oblasti keskus.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Ivanovo
Jagu
paremal Šveitsi jalaväejagu koos oma soomustransportööriga Mowag Piranha Jagu on sõjaväeline allüksus, mille koosseisus on tavaliselt 6–12 inimest.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Jagu
Jääretk
Balti laevastiku jääretk oli 1918.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Jääretk
Jõelähtme vald (Jõelähtme kihelkond)
Jõelähtme vald (saksa keeles Jegelecht) oli vald Harjumaal Jõelähtme kihelkonnas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Jõelähtme vald (Jõelähtme kihelkond)
Juuliku
Juuliku on küla Harju maakonnas Saku vallas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Juuliku
Kadaka tee
Kadaka tee Laki bussipeatuse juures Kadaka tee alguses olevad ärihooned Eesti Energia administratiivhoone Tallinna Autobussikoondis Kadaka tee on tänav Tallinnas Mustamäe ja Haabersti linnaosas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Kadaka tee
Kadriorg
Kadrioru asumi kaart Kadrioru park Russalka mälestussammas Kadriorus Kadriorg on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Kadriorg
Kahur
23 mm automaatne õhutõrjekahur kaasaegne sõjalaeva 76 mm tekikahur Kahur on pika raua, suure laskekiiruse ja lameda laskejoonega suurtükiväe tulirelv.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Kahur
Kakumäe poolsaar
Õhuvaade Kakumäe poolsaare tipule idast. Kakumäe poolsaar asub Harju maakonnas, halduslikult jääb Tallinna Haabersti linnaossa.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Kakumäe poolsaar
Kakumäe tee
Kakumäe tee 42 Kakumäe tee on tänav Tallinnas Haabersti linnaosas Kakumäe ja Vismeistri asumis.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Kakumäe tee
Kalamaja
Kalamaja on asum Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Kalamaja
Kalamaja kalmistu
Kalamaja kalmistu (''Begrbn Fischerma'') 1876. aasta Tallinna linnaplaanil Kalamaja endine kalmistu pargina Kalamaja kalmistu oli kalmistu Tallinnas Kalamaja linnaosas, tänapäeval Kalamaja kalmistupark.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Kalamaja kalmistu
Kaliiber (relv)
Kaliiber on tulirelva rauaõõne, kuuli, miinipildujamiini või mürsu läbimõõt.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Kaliiber (relv)
Kalmistu tee
Kalmistu tee on tänav Tallinnas Nõmme linnaosas Liiva asumis.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Kalmistu tee
Karuste
Karuste on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Karuste
Kasari
Kasari on küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Kasari
Katariina kai
Tallinna lahele. Foto: Ingvar Pärnamäe, 15. juuli 2009 Katariina kai nurgakivi käis panemas tsaar Nikolai II oma Tallinna visiidi käigus 1912. aastal. 287x287px Katariina kai on sadamaehitis Tallinna lahe ääres Paljassaare poolsaarel.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Katariina kai
Kautjala
Kautjala on küla Harju maakonna Rae vallas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Kautjala
Külvi tänav
Külvi tänav on tänav Tallinnas Nõmme linnaosas Pääsküla asumis.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Külvi tänav
Kõpu poolsaar
Kõpu poolsaare kaitsealad Kõpu poolsaar (vanadel merekaartidel Dagerort, vene keeles полуостров Дагерорт) on poolsaar Hiiumaa lääneosas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Kõpu poolsaar
Keila
Keila on linn ja omavalitsusüksus Harju maakonna lääneosas Keila jõe ääres, Tallinnast 25 km edelas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Keila
Keila vald (Keila kihelkond)
Keila vald (saksa keeles Gemeinde Kegel) oli vald Keila kihelkonnas Harjumaal.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Keila vald (Keila kihelkond)
Kergliiklustee
Haabersti-Nõmme kergliiklustee Kergliiklustee on jalgratta- ja jalgtee ehk kergliikluseks, st mitte mootorsõidukitega, vaid jalgsi, jalgrattaga, rulluiskudega jne, liikumiseks mõeldud tee, mis Eestis on üldjuhul kaetud kunstliku teekattega.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Kergliiklustee
Kernu vald (Hageri kihelkond)
Kernu vald (aastani 1920 Kirna-Kohatu vald; saksa keeles Kirna-Kohhat) oli vald Hageri kihelkonnas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Kernu vald (Hageri kihelkond)
Kesselaid
Kesselaid (ka Kessulaid, Kessu) on 1,75 km² pindalaga laid Suures väinas Muhu saarest idas ning kuulub Muhu valla koosseisu.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Kesselaid
Kihelkonna
Kihelkonna on alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas 33 km kaugusel Kuressaarest Kihelkonna lahe ääres.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Kihelkonna
Kiia
Kiia on küla Harju maakonnas Saue vallas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Kiia
Kiili
Kiili on alev Harju maakonnas, Kiili valla keskus.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Kiili
Kiiu vald
Kiiu vald (saksa keeles Gemeinde Kyda) oli vald Kuusalu kihelkonnas Harju kreisis ja Harju maakonnas 1891-1939.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Kiiu vald
Kindralmajor
Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Kindralmajor
Kitsarööpa tee
Kitsarööpa tee Kitsarööpa tee on tänav Tallinnas Nõmme linnaosas Hiiu ja Vana-Mustamäe asumis.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Kitsarööpa tee
Kitsarööpmeline raudtee
Kitsarööpmeline raudtee on rongiliikluseks ehitatud kitsarööpmelise rööbasteega raudtee, mille rööbaste vahekaugus (rööpmelaius) on alla 1435 mm.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Kitsarööpmeline raudtee
Kodasema
Kodasema (1798. aasta atlases Koddasim) on küla Järva maakonnas Paide linnas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Kodasema
Kohila vald (Hageri kihelkond)
Kohila vald (saksa keeles Koil) oli vald Harjumaal Hageri kihelkonnas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Kohila vald (Hageri kihelkond)
Koila (Jõelähtme)
Koila on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Koila (Jõelähtme)
Koipsi saar
Koipsi saar (ka Koipse saar) on saar Soome lahes.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Koipsi saar
Kompanii
paremal Kompanii on relvajõudude maismaavägede taktikalis-haldus-majanduslik allüksus, milles on tavaliselt 50...250 inimest.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Kompanii
Kontradmiral
Kontradmiral on paljude riikide mereväe sõjaväeline auaste.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Kontradmiral
Kopli
Kopli on asum Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Kopli
Kose (Tallinn)
Kose (kõnekeeles ka Pirita-Kose) on asum Tallinnas Pirita linnaosas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Kose (Tallinn)
Kostivere mõis
Kostivere mõis (saksa keeles Kostifer) oli mõis Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Kostivere mõis
Kotlin
Kotlin (vasakul) Kotlin (vene Котлин, soome Retusaari, rootsi Reitskär) on Venemaale kuuluv saar Soome lahe idaosas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Kotlin
Krasnaja Gorka fort
Krasnaja Gorka fort (alates 1915 Aleksei fort, vene keeles Алексеевский форт; alates 1919 Punalaevastiku fort, vene keeles Краснофлотский форт) on endine fort Soome lahe lõunarannikul Kotlini saare vastas Lomonossovi rajoonis.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Krasnaja Gorka fort
Kräsuli
Kräsuli (rootsi keeles Gräsö) on madal metsane saar Harju maakonnas Viimsi poolsaare loodeotsa (Rohuneeme) ja Aegna saare vahel Soome lahes. Kahel pool saart asuvad väinad Suursalm ja Väikesalm. Saare pindala on 16,9 hektarit ja rannajoone pikkus 2,27 kilomeetrit.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Kräsuli
Kroodi
Kroodi on Maardu linnaosa.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Kroodi
Kroonlinn
Laevastiku katedraal ja igavene tuli Kroonlinnas, mai 2005 Kroonlinn on Peterburi haldusalasse kuuluv linn, mis asub Soome lahe idaosas Kotlini saarel.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Kroonlinn
Kroonlinna kindlus
Tänapäevani säilinud kaitseseinad (juuli 2012) Kroonlinna kindlus (vene keeles Кронштадтская крепость) oli kindlus Venemaal Kroonlinna ümber.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Kroonlinna kindlus
Kuivajõe vald (Kose kihelkond)
Kuivajõe vald oli vald Harjumaal Kose kihelkonnas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Kuivajõe vald (Kose kihelkond)
Kuivastu sadam
Kuivastu sadam, mai 2007 Foto: Ave Maria Mõistlik Kuivastu sadam, veebruar 2019 Foto: Stefan Hiienurm Kuivastu sadam, september 2010Foto: Ivo Kruusamägi Kuivastu sadam (sadama kood: EE KUI) on sadam Kuivastus, Muhu saare idarannikul, Suure väina läänekaldal.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Kuivastu sadam
Kultuurimälestis
Eesti kultuurimälestise logo Tartu Jaani kiriku seinal Kultuurimälestis on kultuuripärandisse kuuluv ajaloolise, teadusliku, kunstilise, arhitektuurse, usundiloolise või muu kultuurilise väärtusega objekt, mida peetakse vajalikuks säilitada tulevastele põlvkondadele.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Kultuurimälestis
Kumbli
Kumbli Maa-ameti kaldaerofotol Vaade Kumblile loodest Kumbli on saar Soome lahes Viimsi poolsaare tipust (Rohuneemest) 270 meetrit põhjas ja Kräsuli saarest 150 meetrit idas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Kumbli
Kura poolsaar
Kura poolsaar ehk Kuramaa on poolsaar Läti lääneosas, mida läänest piirab Läänemeri ja idast Läänemere osa: Liivi laht.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Kura poolsaar
Kuressaare
Kuressaare on linn Saaremaal, Saaremaa valla keskus ja Saare maakonna halduskeskus.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Kuressaare
Kuressaare sadam
Kuressaare sadam Kuressaare (Jahi)sadam (sadama kood: EE KUR) asub Kuressaares, Tori abajas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Kuressaare sadam
Kurla
Kurla on küla Järva maakonnas Türi vallas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Kurla
Kurna
Kurna on küla Harju maakonna Rae vallas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Kurna
Kurna vald
Kurna vald (saksa keeles Gemeinde Cournal) oli vald Jüri kihelkonnas Harju kreisis ja Harju maakonnas 1866-1939.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Kurna vald
Laagri
Laagri on alevik Harju maakonnas Saue vallas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Laagri
Laagri (Tallinn)
Laagri endine raudteepeatus Laagri on asum Tallinnas Nõmme linnaosas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Laagri (Tallinn)
Laevastik
Laevastik on kindla eesmärgiga moodustatud ja juhitud laevade (mõnikord ka muude veesõidukite) grupp või organisatsioon.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Laevastik
Lagedi
Lagedi on alevik Harju maakonna Rae vallas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Lagedi
Lagedi mõis
Lagedi mõis (saksa keeles Laakt, Holsteinsruh) oli rüütlimõis Jüri kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 23.01.2016).
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Lagedi mõis
Laitse vald
Laitse vald (saksa keeles Gemeinde Laitz) oli vald Nissi kihelkonnas Harju kreisis ja Harju maakonnas 1866-1939.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Laitse vald
Lasnamäe lennuväli
Lasnamäe lennuväli oli sõjaväelennuväli Tallinnas Lasnamäel, esimene lennuväli Tallinnas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Lasnamäe lennuväli
Lauluväljak
Tartu lauluväljak 2014. aasta septembris Lauluväljak on koht kontsertide esitamiseks ja kuulamiseks.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Lauluväljak
Lääne Elu
Lääne Elu on Eesti Lääne maakonna ajaleht, mille esimene number ilmus 13. juulil 1989.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Lääne Elu
Lääne kreis
Lääne kreis (saksa keeles Der Wiekische Kreis; vene keeles Викский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Lääne-Eestis, aastatel 1796–1917. Haapsalu kreis moodustati 3. juulist 1783. Asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehaldurkonna Haapsalu kreis (saksa keeles Der Hapsalsche Kreis, vene keeles Гапсальский уезд).
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Lääne kreis
Lääne-Eesti saarestik
pisi Lääne-Eesti saarestik (Muhu väina järgi nimetatud ka Moonsundi saarestikuks) on saarterühm Läänemere idaosas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Lääne-Eesti saarestik
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Läänemaa
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Läänemeri
Läbara
Läbara on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Läbara
Lüshun
---- Lüshun (hiina keeles traditsiooniline 旅順, lihtsustatud 旅顺 – Lǚshùn), ajaloolises kontekstis Port Artur, Jaapani valitsemise ajal 旅順) on jäävaba sadamalinn, Hiina mereväebaas Kollase mere rannikul, Liaodongi poolsaarel Guandongis ja Korea lahe ääres.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Lüshun
Lõimandi nina
Lõimandi nina talvel Lõimandi nina (ka Lõimandi neem) (vene keeles мыс Симпернес) on üks Tahkuna poolsaare põhjaotsa maaninadest, halduslikult Hiiumaa vallas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Lõimandi nina
Lehmja
Lehmja on küla Harju maakonna Rae vallas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Lehmja
Lehmja mõis
Lehmja mõisa moonakatemaja Lehmja mõisa kõrvalhoone vudamendile ehitatud tänapäevane elamu Lehmja mõisa tiik Lehmja mõis on endine mõis Harjumaal Jüri kihelkonnas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Lehmja mõis
Leho Lõhmus
Leho Lõhmus (sündinud 17. juulil 1953 Nõmmel) on eesti insener, ajaloolane ja muinsuskaitsja.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Leho Lõhmus
Lehtma
Lehtma sadamahoone Lehtma sadam Lehtma on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa valla põhjaosas Tahkuna poolsaarel.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Lehtma
Lehtma sadam
Lehtma sadam talvel Lehtma sadam (sadama kood: EE LHT) asub Hiiu maakonnas Tahkuna poolsaarel Lehtma külas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Lehtma sadam
Lennusadam
Lennusadam 2015 Lennusadam on sadam Tallinna lahe ääres, aadressil Vesilennuki tänav 6 (algselt Küti tänav 17).
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Lennusadam
Liepāja
Liepāja (ka Liibavi, saksa keeles Libau) on linn (aastast 1625) Läti edelaosas Kurzemes.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Liepāja
Liikva
Liikva on küla Harku vallas Harju maakonnas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Liikva
Liiva – Nõmme-Väikse raudtee
Liiva – Nõmme-Väikse raudtee oli 1913–1971 Liiva raudteejaamast Nõmme-Väikse raudteejaama viinud kitsarööpmelise raudtee lõik.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Liiva – Nõmme-Väikse raudtee
Liiva raudteejaam
Liiva jaamahoone Liiva raudteejaam on raudteejaam Tallinnas Nõmmel Liiva asumis, Männiku tee ja Vabaduse puiestee ristumiskoha lähedal.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Liiva raudteejaam
Liiva–Vääna raudtee
Liiva–Vääna raudtee oli 22 kilomeetri pikkune kitsarööpmeline raudtee Liiva ja Vääna raudteejaama vahel.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Liiva–Vääna raudtee
Liivaoja
Liivaoja (ka Liiva oja, Katariina oja) on kanaliseerimisel maastikust kadunud oja Tallinnas Lasnamäel Sikupillis ning Kesklinnas Torupillis ja Kadriorus.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Liivaoja
Liivi laht
Liivi lahe asukoht kaardil Liivi laht (ka Riia laht, läti keeles Rīgas jūras līcis, liivi keeles Rīgõ lop) on Läänemere osa suurusega 18 100 km².
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Liivi laht
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Liivimaa kubermang
Loo
Loo (tuntud ka nime Saha-Loo all) on alevik Tallinna lähedal Jõelähtme vallas Harjumaal.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Loo
Maardu
Maardu on linn Harjumaal Muuga lahe kaldal.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Maardu
Maleva põik
Maleva põik on tänav Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kopli asumis.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Maleva põik
Manniva
Manniva on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Manniva
Mardihansu
Mardihansu on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Mardihansu lahe ääres.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Mardihansu
Mari Kodres
Mari Kodres (sündinud 11. septembril 1981) on Eesti ajakirjanik.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Mari Kodres
Mati Õun
Mati Õun raamatu "101 Eesti lahingut" esitlusel Rahva Raamatus 3. oktoobril 2012 Mati Õun (sündinud 17. juulil 1942 Tallinnas) on eesti sõjaajaloo raamatute autor ja sporditegelane.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Mati Õun
Männiku asum
Männiku rändrahn Männiku asum on asum Tallinnas Nõmme linnaosas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Männiku asum
Männiku raba
Männiku raba talvel. Männiku raba (ka Valdeku raba) on raba Harju maakonnas Saku vallas Männiku karjääri lähedal.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Männiku raba
Männiku raudteepeatus
Männiku raudteepeatus (vene Рoмaнoвскaя) on raudteepeatus Harjumaal Saku vallas Männikul.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Männiku raudteepeatus
Männiku tee
Männiku tee on tänav Tallinnas Nõmme linnaosas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Männiku tee
Müüser
Vene 1877. aasta mudeli kindlusemüüser Narva linnuse hoovis Müüser ehk mortiir on suurtükk, mille raua pikkus on 2–12 kaliibrimõõtu ja relva kaliiber on 152–420 millimeetrit.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Müüser
Mõisaküla (Kiili)
Mõisaküla on küla Harju maakonnas Kiili vallas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Mõisaküla (Kiili)
Mõntu
Mõntu on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Mõntu
Mõntu sadam
Mõntu sadam Mõntu sadam (sadamakood EE MNT) asub Sõrve poolsaare idarannikul Mõntu külas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Mõntu sadam
Mehis Helme
Mehis Helme (sündinud 6. veebruaril 1955 Tallinnas) on eesti raudtee- ja sõjaajaloolane.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Mehis Helme
Meriküla
Meriküla (ka Mereküla) on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Meriküla
Miiduranna
Miiduranna on küla Harju maakonnas Viimsi vallas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Miiduranna
Muhu
Muhu on saar Saare maakonnas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Muhu
Munakivi
Munakivid Itaalias Munakivi (ka munakas) on ümardunud pindadega kivi.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Munakivi
Mustamäe linnaosa
Sõpruse puiestee Mustamäel Mustamäe linnaosa on halduslik linnaosa Tallinna edelaosas, mis piirneb läänes Haabersti, lõunas Nõmme ning idas ja põhjas Kristiine linnaosaga.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Mustamäe linnaosa
Muuga (Viimsi)
Muuga on küla Harju maakonnas Viimsi vallas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Muuga (Viimsi)
Muuga laht
Muuga laht ehk Randvere laht on Läänemere laht Eesti põhjarannikul Viimsi poolsaare ja Kallavere klindipoolsaare vahel.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Muuga laht
Naage
Naage on küla Harku vallas Harju maakonnas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Naage
Naissaar
Naissaar (soome keeles Naissaari, saksa keeles Nargen, rootsi keeles Nargö, vahel nimetatud ka Nargent) on Eesti põhjaranniku saar, mis eraldab Tallinna lahte ülejäänud Soome lahest.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Naissaar
Naissaare Komandantuur
Naissaare Komandantuur oli Eesti sõjaväe merekindluste territoriaalne rannakaitseüksus aastail 1918–1940.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Naissaare Komandantuur
Narva maantee (Tallinn)
Narva maantee on üks Tallinna peamagistraaltänavaid.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Narva maantee (Tallinn)
Nõmme linnaosa
Nõmme linnaosa on halduslik linnaosa Tallinna lõunaosas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Nõmme linnaosa
Nõmme-Kindluse
Nõmme-Kindluse jaamahoone. Vääna tänav 17 Nõmme-Kindluse on ajalooline raudteejaam Tallinnas Nõmme linnaosas, Peeter Suure merekindluse objekt.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Nõmme-Kindluse
Nehatu vald
Nehatu vald (saksa keeles Nehhat; 1866–1891 Nehatu-Väo vald (vaadatud 21.03.2016)) oli vald Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal ja Harju maakonnas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Nehatu vald
Nikolai II
Nikolai II (1914) Nikolai II Ernst von Lipharti maalil Nikolai II Aleksandrovitš (Николай II Александрович; 18. mai (vkj 6. mai) 1868 Tsarskoje Selo – 17. juuli 1918 Jekaterinburg) oli Venemaa keiser, Poola kuningas, Soome suurvürst.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Nikolai II
Nikolai Reek
Nikolai Reek VR I/2 VR II/2 VR II/3 (sünninimega Nikolai Bazõkov; 1. veebruar 1890 Tallinn – 8. mai 1942 Ussollag, Molotovi oblast, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralleitnant, 1938).
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Nikolai Reek
Ninase poolsaar
Ninase pank ehk Tagaranna pank Ninase poolsaar, ka Tagaranna poolsaar, on poolsaar Saaremaa põhjarannikul, mis külgneb ida poolt Küdema lahe ja lääne poolt Tagalahega.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Ninase poolsaar
Olevi tänav
Olevi tänav on tänav Tallinnas Nõmme linnaosas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Olevi tänav
Olion
Olion on endine kirjastus Eestis.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Olion
Operatsioon Albion
Muhu väina lahingu (operatsiooni Albion) skeem Operatsioon Albion ehk Tagalahe dessant oli Saksamaa keisririigi poolt I maailmasõja ajal 1917. aasta oktoobris teostatud meredessant, mille käigus hõivati Lääne-Eesti saared. See oli Saksa vägede suurim ja edukaim meredessantoperatsioon I maailmasõja ajal.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Operatsioon Albion
Padise vald (Harju-Madise kihelkond)
Padise vald (ka Kloostri vald; saksa keeles Padis (Kloster)) oli vald Harjumaal Harju-Madise kihelkonnas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Padise vald (Harju-Madise kihelkond)
Pagari tänav
Vaade Pagari tänava hoonetele Oleviste kiriku vaateplatvormilt Pagari tänav Pagari tänav on tänav Tallinna vanalinnas Pika tänava ja Laia tänava vahel.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Pagari tänav
Pakri poolsaar
Pakri poolsaar kaardil Droonivideo Pakri poolsaarest 2023. aasta aprillis Pakri poolsaar (varasema nimega Leetse poolsaar) asub Mandri-Eesti loodeosas Põhjarannikul Pakri lahe ja Lahepere lahe vahel.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Pakri poolsaar
Pakri saared
Pakri saarte vaheline sild enne 2012. aasta rekonstrueerimist pisi Pakri saared (rootsi Rågöarna 'rukkisaared') on kaks saart – Suur-Pakri (11,6 km²) ja Väike-Pakri (12,9 km²) – Eesti loodeosas, koos väiksemate laidudega.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Pakri saared
Paldiski maantee
Vaade Paldiski maantee algusest Toompeale Haaberstis Paldiski maantee on kohalik tee (tänav) Tallinnas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Paldiski maantee
Paljassaare poolsaar
Paljassaared 1936. aasta Tallinna ümbruse kaardil Paljassaare poolsaar õhust. Taamal paistab ka Kopli poolsaar Paljassaare poolsaar on 20.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Paljassaare poolsaar
Pandju
Pandju Maa-ameti kaldaerofotol Vaade Pandju saarele põhja poolt. Taamal Tallinn. Pandju saar Pandju on saar Harjumaal Viimsi poolsaare lääneküljel Tallinna lahes, rannikust 400 meetrit läänes.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Pandju
Paope
Paope on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Paope
Papisaare lennusadam
Papisaare lennusadam (vene keeles Папенсхольм) oli Venemaa keisririigi Balti laevastiku lennuväe lennuväli Kuressaare kreisis Papissaare poolsaarel Papissaare sadama juures, tänapäeva haldusjaotuse järgi Saare maakonnas Saaremaa vallas Rootsiküla juures.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Papisaare lennusadam
Papissaare sadam
Papisaare sadam on Papissaare poolsaarel (kaardil Papissaare ps) Papissaare sadam on sadam Saare maakonnas Saaremaa vallas Rootsikülas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Papissaare sadam
Pataljon
NATO tingmärk sõbralik pataljon Pataljon on sõjaväeline üksus või allüksus, mis koosneb staabist ja harilikult 3...8 kompaniist või roodust, millele võib lisanduda mõni eriotstarbeline üksik rühm.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Pataljon
Patarei (sõjandus)
Patarei (ingl k battery, saksa k batterie) on peamiselt suurtükiväe ja õhutõrje relvaliigi, harvem jalaväe miinipildujate taktikalis-halduslik väeüksus, mis vastab teiste relvaliikide kompaniile.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Patarei (sõjandus)
Pääsküla
Peeter Suure Merekindluse raudtee Pääsküla jaamahoone Peetri aedlinna kõrgemate ametnike elamu 1915. a Pääsküla on asum Nõmme linnaosas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Pääsküla
Pääsküla raba
Looklev mänd Pääsküla raba matkarajal Pääsküla raba on raba, mis asub Tallinna linna ja Saku valla territooriumil.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Pääsküla raba
Pärnu maantee
Viru ring ja vaade Pärnu maanteele Tallinna kesklinnas Pärnu maantee algus, 1996 Vaade üle Pärnu maantee Eesti Draamateatri hoonele Pärnu mnt 5 Pärnu maantee on kohalik tee (tänav) Tallinnas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Pärnu maantee
Püha (Saue)
Püha (ka Pühaküla) on küla Harju maakonnas Saue vallas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Püha (Saue)
Põhjalaht
Põhjalahe kaart. Põhjalaht ehk Botnia laht (soome keeles Pohjanlahti, rootsi keeles Bottniska viken) on laht Läänemere põhjaosas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Põhjalaht
Põllu tänav (Tallinn)
Sanatooriumi tänava otsast Põllu tänav on tänav Tallinnas Nõmme linnaosas Nõmme, Hiiu, Kivimäe ja Pääsküla asumis.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Põllu tänav (Tallinn)
Pedassaar
Pedassaar on 90 hektari suurune saar Põhja-Eestis Kolga lahes.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Pedassaar
Peeter Suure merekindluse peapositsioon
Soome lahe kaitseplaan (1917) Peeter Suure merekindluse peapositsioon ehk keskpositsioon oli osa Tallinna ja Porkkala ümbrusse ning nendevahelistele saartele aastatel 1912–1918 ehitatud Peterburi merekaitse Peeter Suure merekindluse ehitistest.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Peeter Suure merekindluse peapositsioon
Peeter Suure sadam
Peeter Suure sadam oli Venemaa keisririigi poolt aastatel 1911–1917 Tallinna rajatud mereväebaas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Peeter Suure sadam
Peetri aedlinn
ID.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Peetri aedlinn
Peetri mõis (Keila)
Peetri mõis (saksa keeles Peterhof) oli Vääna mõisa kõrvalmõis (sisuliselt karjamõis) Keila kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 08.07.2015).
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Peetri mõis (Keila)
Pekka Erelt
Pekka Erelt 2016. aastal Pekka Erelt (sündinud 21. aprillil 1965) on eesti ajakirjanik.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Pekka Erelt
Peningi vald (Harju-Jaani kihelkond)
Peningi vald (saksa keeles Gemeinde Penningby) oli vald Harju-Jaani kihelkonnas Harjumaal.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Peningi vald (Harju-Jaani kihelkond)
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Peterburi
Pirita jõgi
Pirita jõgi ja Kose (september 2021) Kose asumis Tallinnas Kevadine üleujutus Pirita jõel Pirita jõgi Paunküla mõisa juures Pirita jõgi on jõgi Põhja-Eestis.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Pirita jõgi
Porkkala neem
Vaade Porkkala neemele lennukilt Pork(k)ala neem (ka Pork(k)ala poolsaar; soome keeles Porkkalanniemi, rootsi keeles Porkala udd) on neem (poolsaar) Soome lahe põhjaosas Soomes Kirkkonummi asulas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Porkkala neem
Prangli
Prangli (saksa Wrangelsholm, rootsi Wrangö) on saar Põhja-Eestis Soome lahes.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Prangli
Purde tänav (Tallinn)
Purde tänav Purde tänav on tänav Tallinnas Pirita linnaosas Kose asumis.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Purde tänav (Tallinn)
Raasiku vald (Harju-Jaani kihelkond)
Raasiku vald (saksa keeles Gemeinde Rasik) oli vald Harju-Jaani kihelkonnas Harjumaal.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Raasiku vald (Harju-Jaani kihelkond)
Rae
Rae on küla Harju maakonna Rae vallas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Rae
Rae vald
Rae vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonnas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Rae vald
Rae vald (Jüri kihelkond)
Rae vald (saksa keeles Gemeinde Johannishof) oli vald Jüri kihelkonnas Harjumaal.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Rae vald (Jüri kihelkond)
Rahumäe
Rahumäe on asum Tallinnas Nõmme linnaosas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Rahumäe
Rahumäe raudteejaam (kitsarööpmeline raudtee)
Rahumäe jaamahoone (eravaldus). Objekt on piiratud aiaga. Rahumäe kalmistu vastas, Vanaka parkmetsas Rahumäe raudteejaam on ajalooline raudteejaam Tallinnas Nõmme linnaosas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Rahumäe raudteejaam (kitsarööpmeline raudtee)
Rammu saar
Rammu (1) asukoht Kaberneeme (6) ja Ihasalu poolsaarest (7) põhjas Rammu saar (rts, sks Ramö, ka Schafbockinsel ehk pässi-/jäärasaarCarl Friedrich Wilhelm Russwurm. "Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus", lk 195. 2015.) on Harjumaal Jõelähtme vallas asuv 1,12 km² suurune väikesaar.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Rammu saar
Rannakaitsepatarei
Rannapatarei nr 43 Rannakaitsepatarei, ka rannikupatarei või rannapatarei, on kaitsepositsioon, mis võib asuda nii maismaal kui ka rannikul.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Rannakaitsepatarei
Rannakaitsepatarei nr 12 (Paljassaare)
1921. aastal ehitati miiniladudena kasutatava patarei juurde kitsarööpmeline raudtee Paljassaare poolsaar 1936. aasta Tallinna ümbruse kaardil Rannikupatarei nr 12 oli 1915.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Rannakaitsepatarei nr 12 (Paljassaare)
Rannakaitsepatarei nr 13
Peeter Suure merekindluse rannakaitsepatarei nr 13 1915. aastal Rannakaitsepatarei nr 13 oli Peeter Suure merekindluse peapositsiooni rannakaitsesüsteemi kuulunud rannakaitsepatarei, mille varemed asuvad Muuli tee kurvis Haabneeme alevikus Viimsi vallas Harju maakonnas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Rannakaitsepatarei nr 13
Rannakaitsepatarei nr 14
Rannakaitsepatarei nr 14 helgiheitja positsioon Aegna saarel Talneemel Rannakaitsepatarei nr 14 oli Peeter Suure merekindluse mererinde rannakaitsesüsteemi kuulunud rannakaitsepatarei, mille varemed asuvad Tallinnas Kesklinna linnaosas Aegna saarel.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Rannakaitsepatarei nr 14
Rannakaitsepatarei nr 15
Rannakaitsepatarei nr 15 Rannakaitsepatarei nr 15 ehk Aleksander Nevski patarei oli Peeter Suure merekindluse mererinde rannakaitsesüsteemi kuulunud rannakaitsepatarei, mille varemed asuvad Aegna saare loodeosas Kurikneemel.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Rannakaitsepatarei nr 15
Rannakaitsepatarei nr 2
Rannakaitsepatarei nr 2 oli Peeter Suure merekindluse mererinde rannakaitsesüsteemi kuulunud rannakaitsepatarei, mille varemed asuvad Harju maakonna Harku valla Suurupi külas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Rannakaitsepatarei nr 2
Rannakaitsepatarei nr 3
Rannakaitsepatarei nr 3 oli Peeter Suure merekindluse mererinde rannakaitsesüsteemi kuulunud rannakaitsepatarei, mille varemed asuvad Harju maakonnas Harku vallas Suurupi külas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Rannakaitsepatarei nr 3
Rannakaitsepatarei nr 4
Rannakaitsepatarei nr 4 oli Peeter Suure merekindluse peapositsiooni mererinde rannakaitsesüsteemi kuulunud rannakaitsepatarei, Kakumäe neeme tipus.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Rannakaitsepatarei nr 4
Rannakaitsepatarei nr 5
Rannakaitsepatarei nr 5 152 mm Canet' suurtükk Krasnaja-Gorkas Kroonlinna positsioonil Patareivarjendi sissepääs Rannakaitsepatarei nr 5 (ka Lõunapatarei) oli Peeter Suure merekindluse mererinde rannakaitsesüsteemi kuulunud rannakaitsepatarei Naissaarel Tagakülas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Rannakaitsepatarei nr 5
Rannamõisa
Rannamõisa on küla Harku vallas Harju maakonnas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Rannamõisa
Rannapatarei nr 34
Rannapatarei nr 34 oli Peeter Suure merekindluse Väinamere positsiooni rannakaitsesüsteemi rannakaitsepatarei.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Rannapatarei nr 34
Rannapatarei nr 36
Rannapatarei nr 36 oli 1917.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Rannapatarei nr 36
Rannapatarei nr 39
Rannapatarei nr 39 oli Peeter Suure merekindluse eelpositsiooni rannakaitsesüsteemi rannapatarei, mis ehitati 1917.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Rannapatarei nr 39
Rannapatarei nr 43
Rannapatarei nr 43 Rannikupatarei nr 43 oli Peeter Suure merekindlusele allunud rannakaitsepatarei Saaremaal Sõrve sääre lähedal.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Rannapatarei nr 43
Rannapatarei nr 46
Rannapatarei nr 46 oli 1917.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Rannapatarei nr 46
Raudalu
Raudalu on asum Tallinnas Nõmme linnaosas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Raudalu
Rässa
Rässa on küla Saare maakonnas Muhu vallas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Rässa
Rügement
Rügement on sõjaväeline üksus, mis koosneb tavaliselt 2–5 pataljonist ning eriotstarbelistest kompaniidest ja rühmadest.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Rügement
Rebala
Rebala on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Rebala
Riigikogu
Riigikogu on Eesti Vabariigi ühekojaline parlament, kellele kuulub Eestis seadusandlik võim.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Riigikogu
Robert Treufeldt
Robert Treufeldt 2019. aastal Robert Treufeldt (sündinud 19. juunil 1965) on eesti arhitektuuriajaloolane.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Robert Treufeldt
Rohuküla
Rohuküla sadam Rohuküla on küla Lääne maakonnas Haapsalu linnas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Rohuküla
Rohuküla sadam
296x296px Rohuküla sadam on sadam Eestis, mis asub Lääne maakonnas Haapsalu linnas Rohukülas, ligi 8 km kaugusel Haapsalu keskusest.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Rohuküla sadam
Roomassaare sadam
Roomassaare sadam 2015. aastal Roomassaare sadam Roomassaare sadam (sadama kood: EE RMS) asub Kuressaare linna Roomassaare linnajaos Roomassaare poolsaarel.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Roomassaare sadam
Ruhnu
Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Ruhnu
Saar
Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Saar
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Saaremaa
Saha
Saha on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Saha
Saire
Saire oli küla Harjumaal, ajalooliselt Kurna mõisa alal.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Saire
Saksa armee (Saksa Keisririik)
''Kaiserstandarte'' Keiserlik Saksa armee (saksa keeles Deutsches Heer) oli Saksa Keisririigi ühendatud maa- ja õhuvägi (v.a mereõhuväe üksused, mis kuulusid mereväe alla).
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Saksa armee (Saksa Keisririik)
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Saksa keisririik
Saku
Saku on alevik Harju maakonnas, Saku valla keskus.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Saku
Saku Õlletehas
Saku Õlletehase AS on Sakus asuv Eesti õlle- ja joogitootja.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Saku Õlletehas
Saku raudteepeatus
Saku raudteepeatus (saksa Sack) on raudteepeatus Harjumaal Saku vallas Sakus.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Saku raudteepeatus
Saku vald
Saku vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonna keskosas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Saku vald
Saue
Saue linn on linn Harju maakonnas Saue vallas Tallinnast 4–5 kilomeetrit edela pool.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Saue
Saue vald
Saue vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonnas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Saue vald
Saue vald (Keila kihelkond)
Saue vald (saksa keeles Gemeinde Friedrichshof) oli vald Keila kihelkonnas Harjumaal.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Saue vald (Keila kihelkond)
Sausti
Sausti on küla Harju maakonnas Kiili vallas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Sausti
Sausti mõis
Sausti mõisa peahoone esifassaad (2010) Sausti mõis, varem Kaarepere mõis (saksa keeles Sauß) oli rüütlimõis Jüri kihelkonnas Harjumaal.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Sausti mõis
Saustinõmme
Saustinõmme on küla Harju maakonnas Saku vallas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Saustinõmme
Sääre (Saaremaa)
Sääre on küla Saaremaa vallas Saare maakonnas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Sääre (Saaremaa)
Sõdur (ajakiri)
Sõdur on Eesti sõjandusajakiri, mida annab välja Eesti Kaitseväe küberväejuhatuse strateegilise kommunikatsiooni keskus.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Sõdur (ajakiri)
Sõjavang
Sõjavang on sõjas olevate riikide vastaspoole vangi võetud võitleja.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Sõjavang
Sõjaväelinnak
Ühe Saksa sõjaväelinnaku pääsla Sõjaväelinnak ehk sõjaväebaas on alaliste militaarülesannete täitmiseks rajatud või kasutusele võetud ehitiste kompleks.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Sõjaväelinnak
Sõru
Sõru on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa valla lõunaosas Soela väina ääres.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Sõru
Sõrve poolsaar
Sõrve poolsaar on suur poolsaar Eestis Saaremaa edelaosas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Sõrve poolsaar
Sõrve säär
Sõrve säär tuletorniga 2009. aastal Vaade Sõrve säärelt mere poole Vaade sääre lõunatipu poole Sõrve säär on neem Sõrve poolsaare lõunatipus.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Sõrve säär
Sõrve tuletorn
Vaade Sõrve majakale sääre poolt Tuletorni ümbrus Sõrve tuletorn (reg. nr 935) on Saare maakonnas Sõrve säärel Saaremaa vallas Sääre külas asuv tuletorn.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Sõrve tuletorn
Soela väin
Sõru sadam Soela sadam Pihlalaid Soela väinas Soela väin (rootsi keeles Sele sund) on väin Saaremaa ja Hiiumaa vahel.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Soela väin
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Soome
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Soome laht
Staabiülem
Staabiülem on sõjaväeüksuse staabi tööd juhtiv sõjaväelane.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Staabiülem
Staap
Staap on organisatsiooni juhtimisorgan, mis koordineerib ja planeerib organisatsiooni tegevust, toetades sellega ühtlasi organisatsiooni juhti.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Staap
Streik
Õpetajate streik Tartus 2012. aastal Streik on töötajate korraldatud tööseisak.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Streik
Suomenlinna
Suomenlinna (1918. aastani Viapori; rootsi keeles Sveaborg) on Helsingi lähistel asuv saarestik ja sel paiknev kindlustuste kompleks.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Suomenlinna
Suur Paljassaar
Paljassaare poolsaar õhust. Taamal paistab ka Kopli poolsaar. Väike Paljassaar on pildi keskosas ja Suur Paljassaar jääb sellest paremale Suur Paljassaar on Paljassaare poolsaare kõrgem loodeosa Paljassaare lahe ja Saartevahe lõuka vahel Tallinnas Paljassaare asumis.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Suur Paljassaar
Suurtükipatarei
Suurtükipatarei on suurtükiväe allüksus, mis vastab teiste väe- või relvaliikide kompaniile.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Suurtükipatarei
Suurtükk
Saksa suurtükimeeskond läänerindel 1914 USA välisuurtükimeeskond Iraagis 2004 Moodne Saksa liikursuurtükk PzH 2000 Suurtükk on mürskudega tulistav vint- või sileraudne tulirelv kaliibriga vähemalt 20 mm.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Suurtükk
Suurupi
Peeter Suure merekindluse rannakaitsepatarei nr 3 helgiheitjavarjendi vare Suurupi (vanemad nimekujud Suuropi ja Surpe) on küla Harku vallas Harju maakonnas, Suurupi poolsaarel.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Suurupi
Suurupi poolsaar
Ninamaa neem Suurupi poolsaarel. Vööthuul-sõrmkäpp Suurupi looduskaitsealal. Suurupi poolsaar on poolsaar Eesti põhjarannikul Harjumaa loodeosas Harku vallas umbes 20 km Tallinnast läänes.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Suurupi poolsaar
Suurupi tuletorn
Suurupi tuletorn (2007) Suurupi tuletorn (ka Suurupi ülemine tuletorn) on tuletorn Harju maakonnas Harku vallas Suurupi külas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Suurupi tuletorn
Tabasalu
Tabasalu on alevik Harju maakonnas Harku vallas Kakumäe lahe ääres.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Tabasalu
Tagamõisa poolsaar
Tagamõisa poolsaar (varem ka Tagala poolsaar, vene keeles мыс Хундсорт) asub Saaremaa loodeosas, jäädes Saaremaa valla territooriumile.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Tagamõisa poolsaar
Tagaranna
Rand Tagaranna küla juures Tagaranna on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas Ninase poolsaarel.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Tagaranna
Tahkuna
Tahkuna on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Tahkuna poolsaare põhjaosas Läänemere ääres.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Tahkuna
Tahkuna nina
Tahkuna nina Estonia mälestusmärk Tahkuna nina on neem, mis asub Tahkuna poolsaare põhjatipus.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Tahkuna nina
Tahkuna poolsaar
Tahkuna poolsaar on Hiiumaa põhjapoolseim poolsaar.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Tahkuna poolsaar
Tahkuna tuletorn
Tahkuna tuletorn 2013. aastal Tahkuna tuletorn (VA reg. nr. 645) on tuletorn Hiiumaal Tahkuna poolsaare põhjatipus.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Tahkuna tuletorn
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Tallinn
Tallinna laht
Tallinna lahe osad Tallinna laht on Soome lahe siselaht.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Tallinna laht
Tallinna Merelennujaam
Tallinna Merelennujaam oli Vene merelennuväebaas Tallinnas aastatel 1915–1918.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Tallinna Merelennujaam
Tallinna mereväebaas
Nõukogude Liidu mereväe lipp Tallinna mereväebaas (vene keeles Таллинская военно-морская база; в/ч 87525) oli 1940.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Tallinna mereväebaas
Tallinna Piiri Lasteaed
Tallinna Piiri lasteaed, aprill 2009 Tallinna Piiri Lasteaed on lasteaed Tallinnas Nõmme linnaosas Pääsküla asumis.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Tallinna Piiri Lasteaed
Tallinna reid
Tallinna reid on Tallinna lahe kagusopp, mis asub Tallinnast põhjas, Paljassaare poolsaare ja Viimsi poolsaare vahelisel alal.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Tallinna reid
Tallinna ringtee
Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11) on üks Eesti põhimaanteid.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Tallinna ringtee
Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu (1918)
Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu (Таллиннский Совет рабочихдепутатов) oli 1918.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu (1918)
Tallinna tselluloosivabrik
Tallinna tselluloosivabrik oli Tallinnas Tartu maantee 86/90 ääres tegutsenud tselluloosi- ja paberitööstusettevõte.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Tallinna tselluloosivabrik
Tallinna vesilennukite angaar
Vesilennukite angaar Tallinnas, Vesilennuki tänav 6 // 8 Vesilennukite angaar Tallinnas, ehitatud 1916–1917 kuplid Vesilennukite angaar juulis 2008 Tallinna vesilennukite angaar praeguses Lennusadamas ehitati aastatel 1916–1917.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Tallinna vesilennukite angaar
Tallinna–Haapsalu rongiliin
Tallinna–Haapsalu rongiliin oli reisirongiliin, mis liikus mööda Tallinna–Keila ja Keila–Haapsalu raudteed.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Tallinna–Haapsalu rongiliin
Tallinna–Keila raudteelõik
Tallinna–Keila raudteelõik on 26,8 kilomeetri pikkune laiarööpmeline raudtee Tallinna (Balti jaama) ja Keila raudteejaama vahel.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Tallinna–Keila raudteelõik
Tallinna–Paldiski maantee
Maantee Valkse külas Tallinna–Paldiski maantee (põhimaantee nr 8) on üks Eesti põhimaanteid.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Tallinna–Paldiski maantee
Tallinna–Pärnu–Ikla maantee
Eesti põhiteede kaart Maantee 67. kilomeeter Tallinna–Pärnu–Ikla maantee (põhimaantee nr 4) on maantee, mis algab Tallinna kesklinnast Viru väljakult, läheb läbi Pärnu ning lõpeb Ikla piiripunktis.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Tallinna–Pärnu–Ikla maantee
Tallinna–Saku tee
Tallinna–Saku tee (varem Tallinna–Saku–Laagri tee, registrinumbriga 11340) on kõrvalmaantee Tallinna linnas ja Saku vallas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Tallinna–Saku tee
Tallinna–Viljandi rongiliin
Tallinna–Viljandi rongiliin on rongiliin Eestis.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Tallinna–Viljandi rongiliin
Tammemäe
Tammemäe on küla Harju maakonnas Saku vallas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Tammemäe
Tammuna
Tammuna on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Tammuna
Tartu maantee
Tartu maantee Tallinna bussijaama lähedal Tartu maantee on kohalik tee (tänav) Tallinnas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Tartu maantee
Tähetorni tänav
Tähetorni tänav on tänav Tallinnas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Tähetorni tänav
Tänassilma
Tänassilma õigeusu kirik Tänassilma on küla Viljandimaal Viljandi vallas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Tänassilma
Tükipealse poolsaar
Tükipealse poolsaar oli poolsaar Tallinnas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Tükipealse poolsaar
Türisalu
Türisalu on küla Harku vallas Harju maakonnas, mida on esimest korda mainitud 1378.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Türisalu
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Teine maailmasõda
Tohvri (Hiiumaa)
Tohvri on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa valla lõunaosas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Tohvri (Hiiumaa)
Toll (pikkusühik)
Tollimõõdulint 19. sajandist pärit vahend erinevate tollide ümberarvestamiseks Toll (lühend ") on pikkusühik.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Toll (pikkusühik)
Tondi
Tondi on asum Tallinnas Kristiine linnaosas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Tondi
Tondi mõis
Tondi mõis (ka Väo (linna)mõis (saksa keeles Faeht, 18. sajandi kaartidel ka Fæht) oli Tallinna linnamõis Harjumaal Jõelähtme kihelkonnas Irus, mis nüüdisajal jääb Tallinna Lasnamäe linnaosa territooriumile. Taani hindamisraamatus on mainitud Uvætho küla; 1402.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Tondi mõis
Turu
Turu (soome keeles Turku; rootsi keeles Åbo) on ajalooline linn Soome edelarannikul Aura jõe suudmes.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Turu
Turu ja Ahvenamaa positsioon
Ahvenamaa kaart. Turu ja Ahvenamaa positsioon (vene Або-Оландская шхерная позиция) oli Peeter Suure Merekindluse loodepoolseim kaitsepositsioon, asudes Ahvenamaa ja Turu saarestiku skäärides.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Turu ja Ahvenamaa positsioon
Turu saarestik
Turu saarestiku kaart Turu saarestik on rohkem kui 20 000 saarest koosnev maailma saarterohkeim saarestik.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Turu saarestik
Ukaas
Näide ukaasist (2008) Ukaas on Venemaa presidendi, tsaari või riigivõimuorgani välja antud õigusakt või korraldus.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Ukaas
Undva
Undva on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Undva
Uusküla (Jõelähtme)
Uusküla on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Uusküla (Jõelähtme)
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Vabadussõda
Vahi (Harku)
Vahi (varem ka Vahiküla) on küla Harku vallas Harju maakonnas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Vahi (Harku)
Vaksal
Tartu vaksal Vaksal on raudtee-, lennujaama vm juures olev ehitis või ehitiste kompleks, kus teenindatakse reisijaid.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Vaksal
Vana-Narva maantee
Vana-Narva maantee (tee number 11608) on kõrvalmaantee Harjumaal Maardu linnas ja Viimsi vallas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Vana-Narva maantee
Varjend
Kose varjendisse Varjend on eriotstarbeline ja hermeetiliselt suletav sõjarajatis, mis kaitseb isikkoosseisu või elanikkonda mistahes relva kahjustava toime eestValimik sõjandustermineid.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Varjend
Vatsla
Vatsla on küla Harju maakonnas Saue vallas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Vatsla
Vääna
Vääna (van. Feyena, Faehna,; enne 1977 Vääna-Mõisaküla) on küla Vääna jõe ürgorus ja selle nõlvadel, Harjumaal, Harku vallas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Vääna
Vääna jõgi
Vääna jõgi on jõgi Eestis Harjumaal.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Vääna jõgi
Vääna raudteejaam
Vääna jaamahoone Vääna raudteejaam oli raudteejaam Harjumaal Väänal.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Vääna raudteejaam
Väike Paljassaar
Paljassaare poolsaar õhust. Taamal paistab ka Kopli poolsaar. Väike Paljassaar on pildi keskosas. Sellest paremale jääb Suur Paljassaar Väike Paljassaar on Paljassaare poolsaare kõrgem kirdeosa Tallinna reidi ja Saartevahe lõuka vahel Tallinnas Paljassaare asumis.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Väike Paljassaar
Väike-Pakri
Väike-Pakri ehk Lilla Rågö on saar Soome lahe lääneosas Pakri poolsaarest 3 kilomeetrit läänes.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Väike-Pakri
Väinameri
Väinamere asend Jää Väinamerel päikesetõusu ajal Väinameri (varasema nimega Muhu väin) on käärulise rannajoonega madal saarterikas Läänemere osa, mis paikneb Lääne-Eesti saarte (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi) ning mandri vahel.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Väinameri
Võiküla
Võiküla on küla Saare maakonnas Muhu vallas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Võiküla
Võiküla munakivitee
Võiküla munakivitee on munakivitee Saare maakonnas Muhu vallas Kuivastu külas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Võiküla munakivitee
Võilaid
Võilaid (Woielaid) on endine saar Liivi lahes Muhust kagus.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Võilaid
Veebruarirevolutsioon
Veebruarirevolutsioon oli esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Veebruarirevolutsioon
Vello Mäss
Vello Mäss (sündinud 26. oktoobril 1940 Tartus) on eesti allveearheoloog.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Vello Mäss
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Vene keel
Vene-Jaapani sõda
Vene-Jaapani sõda (8. veebruar 1904 – 5. september 1905) oli relvakonflikt Venemaa Keisririigi ning Jaapani vahel.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Vene-Jaapani sõda
Veneküla
Veneküla on küla Harju maakonna Rae vallas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Veneküla
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Venemaa
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Venemaa Keisririik
Venemaa Vabariik
Российская республикаРоссійская республикаVenemaa Vabariik.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Venemaa Vabariik
Verst
Verst (vene keeles верста́, mitmuse omastav вёрст) on vana Vene pikkusühik.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Verst
Viadukt
Viadukt Salta provintsis Argentinas Viadukt ehk maasild on kuivamaasild, mida mööda tee ületab teise tee, oru või mõne muu kuivamaaobjekti.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Viadukt
Viimsi poolsaar
Viimsi poolsaar õhust Jäävallid Viimsi poolsaarel 2010. aasta jaanuaris Viimsi poolsaar on Põhja-Eestis asuv poolsaar, mis piirneb läänes Tallinna ja idas Muuga lahega.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Viimsi poolsaar
Viimsi vald
Viimsi vald on vald Eestis Harju maakonnas Tallinnast idas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Viimsi vald
Viitseadmiral (Venemaa)
Viitseadmiral (vene keeles вице-адмирал) oli aastatel 1696−1917 Venemaa tsaari- ja keisririigi sõjaväeline auaste mereväes.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Viitseadmiral (Venemaa)
Viljandi maantee (Tallinn)
Viljandi maantee (oktoober 2013) Viljandi maantee tänav (enne 1949 Raudalu maantee) on tänav Tallinnas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Viljandi maantee (Tallinn)
Virtsu poolsaar
Virtsu sadam on mänginud olulist rolli poolsaare asustusloo kujunemisel. Virtsu poolsaar on poolsaar Lääne-Eestis Lääneranna vallas Suure väina ääres.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Virtsu poolsaar
Virtsu sadam
Ave Maria Mõistlik Ave Maria Mõistlik Virtsu sadam on sadam Virtsus Lääneranna vallas Suure väina idakaldal.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Virtsu sadam
Virtsu tuletorn
Virtsu tuletorn (2008) Virtsu tuletorn on tuletorn Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu alevikus.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Virtsu tuletorn
Viti
Viti on küla Harku vallas Harju maakonnas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Viti
Viti mõis
Endine mõisa peahoone Viti mõis, ka Pöövli mõis (saksa keeles Wittenpöwel) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal, tänapäeva Viti küla lähedal Harku vallas Harju maakonnas.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Viti mõis
Vormsi
Vormsi (varem ka Hiiurootsi saar, rootsi keeles Ormsö, saksa keeles Worms) on 93 km² suurune saar Läänemeres, Lääne maakonna territooriumil.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja Vormsi
152 mm Canet' suurtükk
Suurtükk Krasnaja-Gorkas Kroonlinna positsioonil 152 mm (6-tolline) Canet' suurtükk on mereväesuurtükk, mida kasutati laevadel ja rannikupatareides.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja 152 mm Canet' suurtükk
16. november
16.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja 16. november
1904
1904.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja 1904
1905
1905.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja 1905
1907
1907.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja 1907
1909
1909.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja 1909
1911
1911.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja 1911
1912
1912.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja 1912
1913
1913.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja 1913
1916
1916.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja 1916
1917
1917.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja 1917
1918
1918.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja 1918
1920
1920.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja 1920
1927
1927.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja 1927
1940
1940.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja 1940
20. mai
20.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja 20. mai
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja 20. sajand
21. märts
21.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja 21. märts
21. oktoober
21.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja 21. oktoober
23. jalaväediviis (Venemaa Keisririik)
23.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja 23. jalaväediviis (Venemaa Keisririik)
24. veebruar
24.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja 24. veebruar
26. aprill
26.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja 26. aprill
31. detsember
31.
Vaata Peeter Suure merekindlus ja 31. detsember
Vaata ka
Venemaa linnused
- Ino fort
- Jaanilinna linnus
- Jamburgi kindlus
- Käkisalmi linnus
- Koporje linnus
- Krasnaja Gorka fort
- Kroonlinna kindlus
- Peeter Suure merekindlus
- Peeter-Pauli kindlus
- Schlüsselburg
- Schlüsselburgi linnus
- Smolensk
- Võssotsk
- Viiburi
Tuntud ka kui Imperaator Peeter Suure Merekindlus, Keiser Peeter Suure Merekindlus.
, Humala, Idarinne (Esimene maailmasõda), Ino, Iru, Ivanovo, Jagu, Jääretk, Jõelähtme vald (Jõelähtme kihelkond), Juuliku, Kadaka tee, Kadriorg, Kahur, Kakumäe poolsaar, Kakumäe tee, Kalamaja, Kalamaja kalmistu, Kaliiber (relv), Kalmistu tee, Karuste, Kasari, Katariina kai, Kautjala, Külvi tänav, Kõpu poolsaar, Keila, Keila vald (Keila kihelkond), Kergliiklustee, Kernu vald (Hageri kihelkond), Kesselaid, Kihelkonna, Kiia, Kiili, Kiiu vald, Kindralmajor, Kitsarööpa tee, Kitsarööpmeline raudtee, Kodasema, Kohila vald (Hageri kihelkond), Koila (Jõelähtme), Koipsi saar, Kompanii, Kontradmiral, Kopli, Kose (Tallinn), Kostivere mõis, Kotlin, Krasnaja Gorka fort, Kräsuli, Kroodi, Kroonlinn, Kroonlinna kindlus, Kuivajõe vald (Kose kihelkond), Kuivastu sadam, Kultuurimälestis, Kumbli, Kura poolsaar, Kuressaare, Kuressaare sadam, Kurla, Kurna, Kurna vald, Laagri, Laagri (Tallinn), Laevastik, Lagedi, Lagedi mõis, Laitse vald, Lasnamäe lennuväli, Lauluväljak, Lääne Elu, Lääne kreis, Lääne-Eesti saarestik, Läänemaa, Läänemeri, Läbara, Lüshun, Lõimandi nina, Lehmja, Lehmja mõis, Leho Lõhmus, Lehtma, Lehtma sadam, Lennusadam, Liepāja, Liikva, Liiva – Nõmme-Väikse raudtee, Liiva raudteejaam, Liiva–Vääna raudtee, Liivaoja, Liivi laht, Liivimaa kubermang, Loo, Maardu, Maleva põik, Manniva, Mardihansu, Mari Kodres, Mati Õun, Männiku asum, Männiku raba, Männiku raudteepeatus, Männiku tee, Müüser, Mõisaküla (Kiili), Mõntu, Mõntu sadam, Mehis Helme, Meriküla, Miiduranna, Muhu, Munakivi, Mustamäe linnaosa, Muuga (Viimsi), Muuga laht, Naage, Naissaar, Naissaare Komandantuur, Narva maantee (Tallinn), Nõmme linnaosa, Nõmme-Kindluse, Nehatu vald, Nikolai II, Nikolai Reek, Ninase poolsaar, Olevi tänav, Olion, Operatsioon Albion, Padise vald (Harju-Madise kihelkond), Pagari tänav, Pakri poolsaar, Pakri saared, Paldiski maantee, Paljassaare poolsaar, Pandju, Paope, Papisaare lennusadam, Papissaare sadam, Pataljon, Patarei (sõjandus), Pääsküla, Pääsküla raba, Pärnu maantee, Püha (Saue), Põhjalaht, Põllu tänav (Tallinn), Pedassaar, Peeter Suure merekindluse peapositsioon, Peeter Suure sadam, Peetri aedlinn, Peetri mõis (Keila), Pekka Erelt, Peningi vald (Harju-Jaani kihelkond), Peterburi, Pirita jõgi, Porkkala neem, Prangli, Purde tänav (Tallinn), Raasiku vald (Harju-Jaani kihelkond), Rae, Rae vald, Rae vald (Jüri kihelkond), Rahumäe, Rahumäe raudteejaam (kitsarööpmeline raudtee), Rammu saar, Rannakaitsepatarei, Rannakaitsepatarei nr 12 (Paljassaare), Rannakaitsepatarei nr 13, Rannakaitsepatarei nr 14, Rannakaitsepatarei nr 15, Rannakaitsepatarei nr 2, Rannakaitsepatarei nr 3, Rannakaitsepatarei nr 4, Rannakaitsepatarei nr 5, Rannamõisa, Rannapatarei nr 34, Rannapatarei nr 36, Rannapatarei nr 39, Rannapatarei nr 43, Rannapatarei nr 46, Raudalu, Rässa, Rügement, Rebala, Riigikogu, Robert Treufeldt, Rohuküla, Rohuküla sadam, Roomassaare sadam, Ruhnu, Saar, Saaremaa, Saha, Saire, Saksa armee (Saksa Keisririik), Saksa keisririik, Saku, Saku Õlletehas, Saku raudteepeatus, Saku vald, Saue, Saue vald, Saue vald (Keila kihelkond), Sausti, Sausti mõis, Saustinõmme, Sääre (Saaremaa), Sõdur (ajakiri), Sõjavang, Sõjaväelinnak, Sõru, Sõrve poolsaar, Sõrve säär, Sõrve tuletorn, Soela väin, Soome, Soome laht, Staabiülem, Staap, Streik, Suomenlinna, Suur Paljassaar, Suurtükipatarei, Suurtükk, Suurupi, Suurupi poolsaar, Suurupi tuletorn, Tabasalu, Tagamõisa poolsaar, Tagaranna, Tahkuna, Tahkuna nina, Tahkuna poolsaar, Tahkuna tuletorn, Tallinn, Tallinna laht, Tallinna Merelennujaam, Tallinna mereväebaas, Tallinna Piiri Lasteaed, Tallinna reid, Tallinna ringtee, Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu (1918), Tallinna tselluloosivabrik, Tallinna vesilennukite angaar, Tallinna–Haapsalu rongiliin, Tallinna–Keila raudteelõik, Tallinna–Paldiski maantee, Tallinna–Pärnu–Ikla maantee, Tallinna–Saku tee, Tallinna–Viljandi rongiliin, Tammemäe, Tammuna, Tartu maantee, Tähetorni tänav, Tänassilma, Tükipealse poolsaar, Türisalu, Teine maailmasõda, Tohvri (Hiiumaa), Toll (pikkusühik), Tondi, Tondi mõis, Turu, Turu ja Ahvenamaa positsioon, Turu saarestik, Ukaas, Undva, Uusküla (Jõelähtme), Vabadussõda, Vahi (Harku), Vaksal, Vana-Narva maantee, Varjend, Vatsla, Vääna, Vääna jõgi, Vääna raudteejaam, Väike Paljassaar, Väike-Pakri, Väinameri, Võiküla, Võiküla munakivitee, Võilaid, Veebruarirevolutsioon, Vello Mäss, Vene keel, Vene-Jaapani sõda, Veneküla, Venemaa, Venemaa Keisririik, Venemaa Vabariik, Verst, Viadukt, Viimsi poolsaar, Viimsi vald, Viitseadmiral (Venemaa), Viljandi maantee (Tallinn), Virtsu poolsaar, Virtsu sadam, Virtsu tuletorn, Viti, Viti mõis, Vormsi, 152 mm Canet' suurtükk, 16. november, 1904, 1905, 1907, 1909, 1911, 1912, 1913, 1916, 1917, 1918, 1920, 1927, 1940, 20. mai, 20. sajand, 21. märts, 21. oktoober, 23. jalaväediviis (Venemaa Keisririik), 24. veebruar, 26. aprill, 31. detsember.