Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Petrograafia

Index Petrograafia

Petrograafia on kristalsete kivimite kirjeldamisega tegelev teadusharu.

59 suhted: Aatom, Anorgaaniline aine, Arheoloog, Šveits, Charles Darwin, Christiaan Huygens, Eesti Teaduste Akadeemia, Elektrijuhtivus, Erikaal, Füüsika, Geokeemia, Geoloogia, Georgius Agricola, Gottfried Wilhelm Leibniz, Islandi pagu, Kaltsiit, Keemia, Keraamika, Kivim, Kivisüsi, Korrosioon, Kristall, Kristalne kivim, Leonardo da Vinci, Litoloogia, Litosfäär, Maak, Materjaliteadus, Merevaik, Metallid, Mihhail Lomonossov, Mikołaj Kopernik, Mineraal, Mineraloogia, Moondekivim, Moone (geoloogia), Nafta, Norra, Orgaaniline aine, Paleontoloogia, Paragenees, Peeter I, Petrogenees, Petroloogia, Pierre-Simon Laplace, Polarisatsioonimikroskoop, Poorsus, Prisma, Süsi, Settekivim, ..., Struktuur, Sulam, Tardkivim, Tartu Ülikool, Teadusharu, Tehnoloogia, Tihedus, Valgusmikroskoop, Venemaa. Laienda indeks (9 rohkem) »

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Uus!!: Petrograafia ja Aatom · Näe rohkem »

Anorgaaniline aine

Anorgaaniline aine on keemiline aine, mis ei ole orgaaniline ühend.

Uus!!: Petrograafia ja Anorgaaniline aine · Näe rohkem »

Arheoloog

Arheoloog väljakaevamistel Arheoloog on inimene, kelle kutseala on arheoloogia või kes tegeleb produktiivselt arheoloogiaga vabal ajal.

Uus!!: Petrograafia ja Arheoloog · Näe rohkem »

Šveits

Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Petrograafia ja Šveits · Näe rohkem »

Charles Darwin

Charles Robert Darwin (12. veebruar 1809 – 19. aprill 1882) oli inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste.

Uus!!: Petrograafia ja Charles Darwin · Näe rohkem »

Christiaan Huygens

Christiaan Huygens (hollandikeelne hääldus) (14. aprill 1629 Haag – 8. juuli 1695 Haag) oli Madalmaade füüsik, astronoom ja matemaatik.

Uus!!: Petrograafia ja Christiaan Huygens · Näe rohkem »

Eesti Teaduste Akadeemia

Eesti Teaduste Akadeemia on Eesti teaduste akadeemia, praegu eelkõige personaalakadeemia, varem paljusid teadusasutusi otseselt juhtinud asutus, mille asutamisaastaks loetakse aastat 1938, mil asutati Eesti Teaduste Akadeemia.

Uus!!: Petrograafia ja Eesti Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »

Elektrijuhtivus

Elektrijuhtivus on aine või materjali või keha võime võimaldada endas elektrivoolu elektrivälja toimel.

Uus!!: Petrograafia ja Elektrijuhtivus · Näe rohkem »

Erikaal

Erikaal (tähis \gamma) on aine ruumalaühiku kaal.

Uus!!: Petrograafia ja Erikaal · Näe rohkem »

Füüsika

Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.

Uus!!: Petrograafia ja Füüsika · Näe rohkem »

Geokeemia

Geokeemia on teadusharu, mis uurib keemiliste elementide ja nende isotoopide sisaldust ja jaotumust mineraalides, maakides, kivimites, mullas, vees ja atmosfääris ning nende ringlust looduses.

Uus!!: Petrograafia ja Geokeemia · Näe rohkem »

Geoloogia

Geoloogia on teadus, mille uurimisobjekt on planeet Maa.

Uus!!: Petrograafia ja Geoloogia · Näe rohkem »

Georgius Agricola

Georgius Agricola Georgius Agricola, kodanikunimega Georg Pawer (24. märts 1494 Glauchau – 21. november 1555 Chemnitz) oli saksa arst ja loodusteadlane, mineraloogia ja metallurgia rajaja.

Uus!!: Petrograafia ja Georgius Agricola · Näe rohkem »

Gottfried Wilhelm Leibniz

Gottfried Wilhelm Leibniz (ka Leibnitz, von Leibniz; 1. juuli 1646 Leipzig – 14. november 1716 Hannover) oli saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor, kellel olid laialdased teadmised muudeski valdkondades.

Uus!!: Petrograafia ja Gottfried Wilhelm Leibniz · Näe rohkem »

Islandi pagu

Islandi paole on omane tugev kaksikmurdumine Islandi pagu on hea läbipaistvusega kaltsiit.

Uus!!: Petrograafia ja Islandi pagu · Näe rohkem »

Kaltsiit

Islandi paole on omane tugev kaksikmurdumine Kaltsiidikristall. Hästi on näha kaltsiidile iseloomulik romboeedriline lõhenevus Kaltsiit on kaltsiumkarbonaadist koosnev kivimit moodustav mineraal.

Uus!!: Petrograafia ja Kaltsiit · Näe rohkem »

Keemia

Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.

Uus!!: Petrograafia ja Keemia · Näe rohkem »

Keraamika

Lühifilm savinõu valmistajast (1926) Amforad Keraamika (vanakreeka sõnast keramos 'savi') on põletamisel põhinev savitöötehnika ja -kunst, samuti põletatud savist esemed ja tarindid (nõud, ehituskeraamika, kuumakindel keraamika, elektrokeraamika).

Uus!!: Petrograafia ja Keraamika · Näe rohkem »

Kivim

Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).

Uus!!: Petrograafia ja Kivim · Näe rohkem »

Kivisüsi

Kivisüsi Kivisüsi Kivisüsi on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara, kaustobioliit.

Uus!!: Petrograafia ja Kivisüsi · Näe rohkem »

Korrosioon

Korrosioonil on palju vorme. Foto on tehtud Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis skaneeriva elektronmikroskoobi (FEI) Helios Nanolab 600 abil Korrodeerunud duralumiinium pärast lühiajalist leotamist soolases vees Korrosioon ehk korrodeerumine (inglise corrosion) on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu.

Uus!!: Petrograafia ja Korrosioon · Näe rohkem »

Kristall

Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.

Uus!!: Petrograafia ja Kristall · Näe rohkem »

Kristalne kivim

Kristalseteks kivimiteks nimetatakse kokkuvõtvalt tard- ja moondekivimeid, eristades neid settekivimeist.

Uus!!: Petrograafia ja Kristalne kivim · Näe rohkem »

Leonardo da Vinci

Leonardo di ser Piero da Vinci (15. aprill 1452 Anchiano Vinci lähedal – 2. mai 1519 Clos Lucé loss, Amboise), tuntud kui Leonardo da Vinci või lihtsalt Leonardo, oli Itaalia polühistor, kes tegeles selliste valdkondadega nagu maalikunst, leiutamine, anatoomia, matemaatika, inseneriteadused, skulptuur, arhitektuur, botaanika, muusika, kirjandus, astronoomia, geoloogia, ajalugu ja kartograafia.

Uus!!: Petrograafia ja Leonardo da Vinci · Näe rohkem »

Litoloogia

Litoloogia ehk settekivimiteadus (inglise lithology) on peamiselt settekivimite kirjeldamisega tegelev teadusharu.

Uus!!: Petrograafia ja Litoloogia · Näe rohkem »

Litosfäär

Litosfääri laamad Litosfäär (kreeka keeles λίθος 'kivi' + σφαῖρα 'kera') on Maa väline tahke kivimkest.

Uus!!: Petrograafia ja Litosfäär · Näe rohkem »

Maak

Rauamaak ehk raudkvartsiit Krõvõi Rigist (Ukraina) Maak on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas.

Uus!!: Petrograafia ja Maak · Näe rohkem »

Materjaliteadus

Arvutisimulatsioon kosmosesüstiku kere kuumenemisest atmosfääri sisenemisel. Kere välistemperatuur võib tõusta 1650 °C-ni Materjaliteaduses on oluline materjalide sisestruktuuri uurimine. Mullbetooni kristallstruktuuri uurimine Tartu Ülikoolis Materjaliteadus on interdistsiplinaarne teadusharu, mis kombineerib keemiat, füüsikat ja inseneriteadust.

Uus!!: Petrograafia ja Materjaliteadus · Näe rohkem »

Merevaik

naksurlaste sugukonnast Sipelgas merevaigus Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega amorfne mineraloid.

Uus!!: Petrograafia ja Merevaik · Näe rohkem »

Metallid

Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).

Uus!!: Petrograafia ja Metallid · Näe rohkem »

Mihhail Lomonossov

Mihhail LomonossovMihhail Lomonossov (vene keeles Михаил Васильевич Ломоносов; 19. november 1711 – 15. aprill 1765) oli vene teadlane, entsüklopedist, polühistor, luuletaja ja ühiskonnategelane.

Uus!!: Petrograafia ja Mihhail Lomonossov · Näe rohkem »

Mikołaj Kopernik

Koperniku portree. Puulõige Nicolaus Reusneri raamatust "Icones" (1578), mille valmistas arvatavasti Tobias Stimmer Koperniku väidetava autoportree järgi. See portree on eeskujuks paljudele puulõigetele, vaselõigetele ja maalidele. Mikołaj Kopernik (postuumselt poolapärastatud nimi; õieti Niklas Koppernigk; ladinapärastatult Nicolaus Copernicus või Nicolaus Coppernicus; seksapäraselt Nikolaus Kopernikus; 19. veebruar 1473 Toruń, Kuninglik Preisimaa, Poola kuningriik – 24. mai 1543 Frombork, Kuninglik Preisimaa, Poola kuningriik) poola astronoom, matemaatik, kartograaf arst ja Ermlandi piiskopkonna toomhärra, maailma silmapaistvamaid keskaja ja renessansi ajastu teadlasi, heliotsentrilise maailmasüsteemi alusepanija.

Uus!!: Petrograafia ja Mikołaj Kopernik · Näe rohkem »

Mineraal

Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.

Uus!!: Petrograafia ja Mineraal · Näe rohkem »

Mineraloogia

See artikkel annab lühiülevaate mineraloogiast; mineraloogiaga seotud üldmõisted leiad artiklist Mineraloogia mõisteid. ---- Mineraloogia tegeleb mineraalide uurimisega Mineraloogia on teadusharu, mille uurimisobjektiks on mineraalid.

Uus!!: Petrograafia ja Mineraloogia · Näe rohkem »

Moondekivim

kõrge astme moondekivim granaat grossular). Sinine mineraal on kaltsiit (karbonaatsete kivimite peamine koostismineraal) Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.

Uus!!: Petrograafia ja Moondekivim · Näe rohkem »

Moone (geoloogia)

Moone ehk metamorfism on kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis.

Uus!!: Petrograafia ja Moone (geoloogia) · Näe rohkem »

Nafta

Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.

Uus!!: Petrograafia ja Nafta · Näe rohkem »

Norra

Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Uus!!: Petrograafia ja Norra · Näe rohkem »

Orgaaniline aine

Orgaaniline aine ehk orgaaniline aines ehk orgaanika on aine, mis pärineb elusloodusest ja sisaldab orgaanilisi ühendeid.

Uus!!: Petrograafia ja Orgaaniline aine · Näe rohkem »

Paleontoloogia

Trilobiidi kivistis Eestis, mille kogus Lembit Sarv Paleontoloogia on bioloogia ja geoloogia piirteadus, mis uurib taimede (paleobotaanika) ja loomade (paleozooloogia) jäänuseid (kivistisi) ning teeb nende põhjal kindlaks ammu elanud organismide kuju, ehituse, arengu, sugulussuhted ja eluviisid.

Uus!!: Petrograafia ja Paleontoloogia · Näe rohkem »

Paragenees

Paragenees on ühtsete tekketingimustega mineraalide koosesinemine maakoores.

Uus!!: Petrograafia ja Paragenees · Näe rohkem »

Peeter I

Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist vkj) 1721.

Uus!!: Petrograafia ja Peeter I · Näe rohkem »

Petrogenees

Petrogenees on petroloogia haru, mis uurib kivimite päritolu ja teket.

Uus!!: Petrograafia ja Petrogenees · Näe rohkem »

Petroloogia

Petroloogia on teadusharu, mis uurib kivimeid.

Uus!!: Petrograafia ja Petroloogia · Näe rohkem »

Pierre-Simon Laplace

Pierre-Simon Laplace (23. märts 1749 – 5. märts 1827) oli prantsuse astronoom, füüsik ja matemaatik.

Uus!!: Petrograafia ja Pierre-Simon Laplace · Näe rohkem »

Polarisatsioonimikroskoop

Polarisatsioonimikroskoop ehk petrograafiline mikroskoop on valgusmikroskoop, mida kasutatakse valgust polariseerivate objektide mikroskoopiliseks uurimiseks.

Uus!!: Petrograafia ja Polarisatsioonimikroskoop · Näe rohkem »

Poorsus

visualiseerida. Mihkel Kree foto Poorsus ehk urbsus on aine mahutavuse omadus, mille põhjuseks on varjatud (silmaga mittenähtav) tühimike (õõnsuste) olemasolu.

Uus!!: Petrograafia ja Poorsus · Näe rohkem »

Prisma

Kuusnurkne prisma Prisma on hulktahukas, mille kaks tahku (põhitahud ehk põhjad) on vastavalt paralleelsete külgedega kongruentsed hulknurgad ja ülejäänud tahud (külgtahud ehk küljed) rööpkülikud.

Uus!!: Petrograafia ja Prisma · Näe rohkem »

Süsi

Puuhalgude põlemisel tekkinud söed Süsi on süsiniku aatomitest koosnev lihtaine, mis moodustab looduses mitmeid modifikatsioone.

Uus!!: Petrograafia ja Süsi · Näe rohkem »

Settekivim

Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.

Uus!!: Petrograafia ja Settekivim · Näe rohkem »

Struktuur

Struktuur (ladina sõnast strūctūra ehitus, tarind) on terviku kõigi osade seoste kogum.

Uus!!: Petrograafia ja Struktuur · Näe rohkem »

Sulam

Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.

Uus!!: Petrograafia ja Sulam · Näe rohkem »

Tardkivim

Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.

Uus!!: Petrograafia ja Tardkivim · Näe rohkem »

Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.

Uus!!: Petrograafia ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »

Teadusharu

Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.

Uus!!: Petrograafia ja Teadusharu · Näe rohkem »

Tehnoloogia

Tehnoloogia (kreeka keeles τέχνη (téchne) – oskus; λόγος (logos) – sõna, teadmine, mõtlemine, õppimine) on meetodite ja instrumentide kogum, mis on vajalik soovitud tulemuste saavutamiseks; laias mõistes- teaduslike teadmiste rakendamine praktiliste probleemide lahendamiseks.

Uus!!: Petrograafia ja Tehnoloogia · Näe rohkem »

Tihedus

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.

Uus!!: Petrograafia ja Tihedus · Näe rohkem »

Valgusmikroskoop

Lihtsa mikroskoobi ehitus: A – okulaar, B – objektiiv, C – ese, D – kondensor, E – esemelaud, F – valgusallika valgust suunav peegel Carl Zeissi „suur mikroskoop“ aastast 1879, mille optika arvutas Ernst Abbe Valgusmikroskoop on mikroskoop, mis kasutab nähtavat valgust ja läätsede süsteemi, et tekitada inimsilmale vaadeldavat suurendatud kujutist väikestest objektidest (esemetest).

Uus!!: Petrograafia ja Valgusmikroskoop · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Uus!!: Petrograafia ja Venemaa · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Petrograaf.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »