Sarnasusi Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Taju
Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Taju on 13 ühist asja (Unioonpeedia): An Essay Concerning Human Understanding, Bertrand Russell, David Hume, Heli, Kujutlus, Lõhn, Mõiste, Meeled, Peter Strawson, Teadmine, Tegelikkus, Uskumus, Värvus.
An Essay Concerning Human Understanding
"An Essay Concerning Human Understanding" ("Essee inimmõistusest"; ka "Essee inimarust") on inglise filosoofi John Locke'i filosoofiaalane teos, mis ilmus aastal 1689 (kuigi trükitud aastaarvuks on 1690).
An Essay Concerning Human Understanding ja Philosophy of Mathematics: An Introduction · An Essay Concerning Human Understanding ja Taju ·
Bertrand Russell
Bertrand Arthur William Russell, kolmas krahv Russell (18. mai 1872 Trelleck, Monmouthshire, Wales – 2. veebruar 1970 Penrhyndeudraeth, Merionethshire, Wales) oli inglise matemaatik, filosoof ja loogik, poliitiline liberaal ja aktivist ning filosoofia tutvustaja.
Bertrand Russell ja Philosophy of Mathematics: An Introduction · Bertrand Russell ja Taju ·
David Hume
David Hume (7. mai 1711 Edinburgh – 25. august 1776 Edinburgh) oli Šoti filosoof, ajaloolane ja esseist.
David Hume ja Philosophy of Mathematics: An Introduction · David Hume ja Taju ·
Heli
Heli on elastses keskkonnas leviv elastsuslaine (gaasis või vedelikus – pikilaine, tahkes – ka ristlaine), mida on võimalik kuulda.
Heli ja Philosophy of Mathematics: An Introduction · Heli ja Taju ·
Kujutlus
Kujutlus (inglise keeles mental imagery, image; saksa keeles bildliche Vorstellung) (kujutlusprotsess) on tunnetuse lüli, osa mõtlemisest.
Kujutlus ja Philosophy of Mathematics: An Introduction · Kujutlus ja Taju ·
Lõhn
Lõhn on gaasiliste ja lenduvate ainete omadus haistmisaistingut esile kutsuda.
Lõhn ja Philosophy of Mathematics: An Introduction · Lõhn ja Taju ·
Mõiste
abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.
Mõiste ja Philosophy of Mathematics: An Introduction · Mõiste ja Taju ·
Meeled
Viis meelt ja vastavad meeleelundid Meeled (lad sensus, ingl senses) on loomade (sealhulgas inimeste) võime tunnetada välis- või sisekeskkonnast pärinevaid stiimuleid.
Meeled ja Philosophy of Mathematics: An Introduction · Meeled ja Taju ·
Peter Strawson
Peter Frederick Strawson (23. november 1919 – 13. veebruar 2006) oli inglise filosoof, kes tegeles keelefilosoofia, metafüüsika ja epistemoloogiaga.
Peter Strawson ja Philosophy of Mathematics: An Introduction · Peter Strawson ja Taju ·
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Teadmine · Taju ja Teadmine ·
Tegelikkus
Tegelikkus ehk aktuaalsus (kreeka keeles energeia, ladina keeles actualitas, saksa keeles Wirklichkeit) on 1) millegi omadus olla mitte ainult võimalik, vaid olla ka päriselt, 2) kõige tegeliku kogusumma. Tegelikkus on 1) puhta võimalikkuse vastand (gegenüber der bloßen Möglichkeit): aktuaalsus (die Aktualität), praegune olemine (das gegenwärtige Sein), tegu (Wirken), mõjutatu (Ausgewirkte), teokstehtu (Verwirklichte); 2) näiva (Schein), kujuteldava (Eingebildete), pelgalt ettekujutatava (Vorgestellte), pildilise (Bildlichen), mõeldu (Vermeinten) vastand: kehastades keeruliselt määratletavaid (zuständlich Beurteilten) omadusi nagu olemasolev (seiend), olemuslik (wesenhaft), asjane (dinglich), omaduslik (eigenschaftlich) või ka tõeliselt oleva kogusumma (den Inbegriff des wahrhaft Seienden selbst). Algselt on kõik (implitsiitne) tõeline (Ursprünglich gilt alles (implizite) als wirklich), tõelisuse mõiste aga tekib alles tõese ja väljamõeldu, näiliselt oleva, vastandumisel (der Begriff der Wirklichkeit wird aber erst gebildet durch die Gegenüberstellung des wahrhaft und des vermeintlich, scheinbar Seienden). "Tegelik" ("wirklich") on kõik tegutsemisvõimeline (Wirkungsfähige), (võimalikule) kogemusele sisu loov (den Inhalt einer (möglichen) Erfahrung bildende) või olevana mõeldu (als seiend denkend Gesetzte). Kuigi objektid on oma loomu poolest subjektiivselt tingitud (Indem man erkennt, daß die Objekte in ihrer Beschaffenheit subjektiv bedingt sind), muutub nende tegelikkus siiski kaudselt, relatiivselt, (verwandelt sich deren Wirklichkeit in eine bloß mittelbare, relative), samas kui Mina kui sellise vahetu tegelikkus püsib ja on ette kirjutatud "transtsendentsete faktorite" absoluutse tegelikkuse poolt (während das Ich als solches unmittelbare Wirklichkeit behält und eine absolute Wirklichkeit den "transzendenten Faktoren" zugeschrieben wird). Isiklike üleelamiste subjektiivsest tegelikkusest (von der subjektiven Wirklichkeit der individuellen Erlebnisse) eristuvad nende objektiivse tegelikkuse poolest võimalike (väliste) tunnetussisude reeglipärased seosed (gesetzmäßigen Zusammenhänge möglicher (äußerer) Erfahrungsinhalte durch ihre objektive Wirklichkeit), vt reaalsus (Realität).
Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Tegelikkus · Taju ja Tegelikkus ·
Uskumus
Uskumuseks nimetatakse filosoofias ja kognitiivses psühholoogias millegi tõeseks pidamist.
Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Uskumus · Taju ja Uskumus ·
Värvus
Värvus ehk värv on valguskiirguse omadus, mis avaldub erisuguse spektraalkoostise ja intensiivsusega kiirguste silmaga eristatavuses.
Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Värvus · Taju ja Värvus ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Taju ühist
- Millised on sarnasused Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Taju
Võrdlus Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Taju
Philosophy of Mathematics: An Introduction on 246 suhted, samas Taju 72. Kuna neil ühist 13, Jaccard indeks on 4.09% = 13 / (246 + 72).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Philosophy of Mathematics: An Introduction ja Taju. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: