Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Mõõgavendade ordu ja Pihkva vürstiriik
Mõõgavendade ordu ja Pihkva vürstiriik on 26 ühist asja (Unioonpeedia): Albert (Riia piiskop), Aleksander Nevski, Enn Tarvel, Irboska, Jaroslav Tark, Jaroslav Vsevolodovitš, Kuramaa, Latgalid, Leetopiss, Liivimaa ordu, Novgorodi vabariik, Otepää piiskopilinnus, Richard Kleis, Riia peapiiskopkond, Ristisõjad Venemaal, Sakala, Saksa ordu, Smolensk, Soome-ugri rahvad, Tartu piiskopkond, Tšernihiv, Ugandi, Vana-Liivimaa, Vasall, Vladimir Mstislavitš, Vladimiri-Suzdali vürstiriik.
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Mõõgavendade ordu · Albert (Riia piiskop) ja Pihkva vürstiriik ·
Aleksander Nevski
Aleksander Nevski kujutis aastast 1672 Aleksander Nevski kujutis aastast 1885 Aleksander Nevski ehk Aleksander Jaroslavitš (30. mai 1221 (traditsiooniline sünniaeg) Pereslavl-Zalesski – 14. november 1263 Gorodets) oli Novgorodi vürst (1236–1240, 1241–1252, 1257–1263) ja Kiievi suurvürst (1249–1263).
Aleksander Nevski ja Mõõgavendade ordu · Aleksander Nevski ja Pihkva vürstiriik ·
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Enn Tarvel ja Mõõgavendade ordu · Enn Tarvel ja Pihkva vürstiriik ·
Irboska
Irboska ehk Vana-Irboska on küla Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoonis.
Irboska ja Mõõgavendade ordu · Irboska ja Pihkva vürstiriik ·
Jaroslav Tark
Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest. Kiievi-Vene 1015–1113.
Jaroslav Tark ja Mõõgavendade ordu · Jaroslav Tark ja Pihkva vürstiriik ·
Jaroslav Vsevolodovitš
Jaroslav Vsevolodovitši kujutav fresko Jaroslav Vsevolodovitš ehk Jaroslav II (8. veebruar 1191 – 30. september 1246) oli Vladimiri suurvürst aastail 1238-1246.
Jaroslav Vsevolodovitš ja Mõõgavendade ordu · Jaroslav Vsevolodovitš ja Pihkva vürstiriik ·
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Kuramaa ja Mõõgavendade ordu · Kuramaa ja Pihkva vürstiriik ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Latgalid ja Mõõgavendade ordu · Latgalid ja Pihkva vürstiriik ·
Leetopiss
Laurentiuse leetopiss (''Лаврентьевская летопись'') Leetopiss (ajalookirjanduses ka letopiss, ebakorrektselt le(e)topis; kirikuslaavi keeles ле́топись või летописание) on vanavene kroonika, mis sisaldab mingi ajaloolise sündmuse kirjeldust.
Leetopiss ja Mõõgavendade ordu · Leetopiss ja Pihkva vürstiriik ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Liivimaa ordu ja Mõõgavendade ordu · Liivimaa ordu ja Pihkva vürstiriik ·
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Mõõgavendade ordu ja Novgorodi vabariik · Novgorodi vabariik ja Pihkva vürstiriik ·
Otepää piiskopilinnus
Otepää linnamägi Otepää piiskopilinnus oli Tartu piiskopkonna valdusalasse jäänud linnus Valga maakonnas Otepää vallas Otepää linnas Otepää muinaslinnuse kohal.
Mõõgavendade ordu ja Otepää piiskopilinnus · Otepää piiskopilinnus ja Pihkva vürstiriik ·
Richard Kleis
Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.
Mõõgavendade ordu ja Richard Kleis · Pihkva vürstiriik ja Richard Kleis ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Mõõgavendade ordu ja Riia peapiiskopkond · Pihkva vürstiriik ja Riia peapiiskopkond ·
Ristisõjad Venemaal
Derevski ja Oboneži viiendik piiridega Ristisõjad Venemaal (1240–1242) olid Rooma paavsti Gregorius IX legaadi Modena Wilhelmi, Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel sõlmitud mõjusfääride Stensby jaotuslepingu alusel toimunud sõjategevus Pihkva ja Novgorodi vabariigi vastu.
Mõõgavendade ordu ja Ristisõjad Venemaal · Pihkva vürstiriik ja Ristisõjad Venemaal ·
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Mõõgavendade ordu ja Sakala · Pihkva vürstiriik ja Sakala ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Mõõgavendade ordu ja Saksa ordu · Pihkva vürstiriik ja Saksa ordu ·
Smolensk
Smolenski raudteejaam Smolensk (vene Смоленск) on linn Venemaal, Smolenski oblasti keskus.
Mõõgavendade ordu ja Smolensk · Pihkva vürstiriik ja Smolensk ·
Soome-ugri rahvad
Soome-ugri ja samojeedi rahvaste põhilised asualad kaardil Soome-ugri rahvad ehk soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad.
Mõõgavendade ordu ja Soome-ugri rahvad · Pihkva vürstiriik ja Soome-ugri rahvad ·
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Mõõgavendade ordu ja Tartu piiskopkond · Pihkva vürstiriik ja Tartu piiskopkond ·
Tšernihiv
Tšernihiv (varem eesti keeles venepäraselt Tšernigov) on linn Ukrainas, Tšernihivi oblasti keskus.
Mõõgavendade ordu ja Tšernihiv · Pihkva vürstiriik ja Tšernihiv ·
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Mõõgavendade ordu ja Ugandi · Pihkva vürstiriik ja Ugandi ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Mõõgavendade ordu ja Vana-Liivimaa · Pihkva vürstiriik ja Vana-Liivimaa ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Mõõgavendade ordu ja Vasall · Pihkva vürstiriik ja Vasall ·
Vladimir Mstislavitš
Vladimir sõjakäigul Vladimir Mstislavitš oli Pihkva vürst 13.
Mõõgavendade ordu ja Vladimir Mstislavitš · Pihkva vürstiriik ja Vladimir Mstislavitš ·
Vladimiri-Suzdali vürstiriik
Vladimiri-Suzdali vürstiriik ehk Vladimiri-Suzdali vürstkond (vene keeles Владимиро-Суздальское княжество) oli riik tänapäeva Venemaa territooriumil aastatel 1168–1389, mongolite ja Kuldhordi sõjaretkede tulemusel (1237–1240) Kuldhordi vasallriik.
Mõõgavendade ordu ja Vladimiri-Suzdali vürstiriik · Pihkva vürstiriik ja Vladimiri-Suzdali vürstiriik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Mõõgavendade ordu ja Pihkva vürstiriik ühist
- Millised on sarnasused Mõõgavendade ordu ja Pihkva vürstiriik
Võrdlus Mõõgavendade ordu ja Pihkva vürstiriik
Mõõgavendade ordu on 178 suhted, samas Pihkva vürstiriik 161. Kuna neil ühist 26, Jaccard indeks on 7.67% = 26 / (178 + 161).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Mõõgavendade ordu ja Pihkva vürstiriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
