Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Pikk tänav

Index Pikk tänav

Pikk tänav Mustpeade hoonega ja Kanuti Gildi majaga, vaadatuna Olevimäe poolt 19. sajandi keskel väravatorni suunas 21. sajandi alguses Pikk tänav on Tallinna vanalinnas, Kesklinna linnaosas asuv tänav.

Sisukord

  1. 312 suhted: Admiraliteedi bassein, Admiraliteet, Ajakirjandusmaja, Andrei Poljanski, Ants Laikmaa, Ants Laikmaa ateljeekool, Arhitekt, Artur Perna, Asehalduskord, Astmikportaal, Axel Rose, Ühiselu, Õhtuleht, Õpetajate Leht, Balti laevastik, Baltisakslased, Börsi käik, Bürgermeister, Bengt Gustav von Rosen, Berens, Bogislaus von Rosen, Christoph August Gabler, Dekoor, Dellingshausen, Diele, Dornse, Draakoni galerii, Eduard von Dellingshausen, Eesti, Eesti Ajakirjanike Liit, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Ajutine Valitsus, Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kunstiselts, Eesti Kunstiseltsi joonistuskursused, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Lloyd, Eesti Meremuuseum, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Naine, Eesti NSV, Eesti NSV Ministrite Nõukogu, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 7. osakond, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat, Eesti NSV Siseministeerium, ... Laienda indeks (262 rohkem) »

Admiraliteedi bassein

Admiraliteedi bassein on Tallinna lahe kagusopis Tallinna reidi ranniku ääres asuv veekogu.

Vaata Pikk tänav ja Admiraliteedi bassein

Admiraliteet

Admiraliteet oli Briti impeeriumi mereväe juhtorgan ehk mereväeministeerium.

Vaata Pikk tänav ja Admiraliteet

Ajakirjandusmaja

Ajakirjandusmaja on 1972.

Vaata Pikk tänav ja Ajakirjandusmaja

Andrei Poljanski

Andrei Ivanovitš Poljanski (vene Андрей Иванович Полянский) (1698–1764) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane, admiral (1764), Kroonlinna ja Tallinna sadama kõrgeim komandör ning Venemaa keisririigi Balti laevastiku komandör.

Vaata Pikk tänav ja Andrei Poljanski

Ants Laikmaa

"Vaade Caprilt", 1911–1912, pastell, Enn Kunila kunstikollektsioon "Mutti. Marie Underi portree", 1904, pastell, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus "Itaalia poisike", 1912, pastell, Tartu Kunstimuuseum Ants Laikmaa (kuni 24. aprillini 1935 Hans Laipmann; 5. mai 1866 Araste – 19.

Vaata Pikk tänav ja Ants Laikmaa

Ants Laikmaa ateljeekool

Ants Laikmaa ateljeekool on aastatel 1902–1932 Tallinnas tegutsenud Ants Laikmaa juhitud kunstikool.

Vaata Pikk tänav ja Ants Laikmaa ateljeekool

Arhitekt

Arhitekt on ehitisi projekteeriv kunstnik.

Vaata Pikk tänav ja Arhitekt

Artur Perna

Tallinna 21. Kool, Raua 6 (1923/1924) Artur Perna VR I/3 (ka Arthur Perna; 21. aprill (vkj)/ 3. mai 1881 Abja vald, Halliste kihelkond, Pärnumaa – 28. aprill 1940 Tallinn) oli eesti arhitekt ja sõjaväelane (kolonelleitnant).

Vaata Pikk tänav ja Artur Perna

Asehalduskord

Asehalduskord oli Venemaa keisrinna Katariina II ajal aastatel 1775–1795 Venemaa keisririigis kehtinud piirkondlik valitsusvorm, mis tugines Venemaa keisrinna Katariina II poolt ette valmistatud ja Venemaa keisririigis 1775.

Vaata Pikk tänav ja Asehalduskord

Astmikportaal

Astmikportaal ühe Hispaania kiriku eksterjööris Astmikportaal, ka perspektiivportaal on sissekäik (portaal), mille kaared (arhivoldid) astmeliselt ahenevad ukse suunas.

Vaata Pikk tänav ja Astmikportaal

Axel Rose

Axel Rose (ka Axel von Rosen; 20. august 1624 Koporje – 12. detsember 1679 Stockholm) oli Rootsi riigitegelane.

Vaata Pikk tänav ja Axel Rose

Ühiselu

Ühiselu oli Eesti trükikoda.

Vaata Pikk tänav ja Ühiselu

Õhtuleht

Õhtuleht on üle-eestilise levikuga eestikeelne tabloidleht.

Vaata Pikk tänav ja Õhtuleht

Õpetajate Leht

Õpetajate Leht (lühend ÕL) on Eestis ilmuv ajaleht, mida annab välja Sihtasutus Kultuurileht.

Vaata Pikk tänav ja Õpetajate Leht

Balti laevastik

Balti laevastik, tänapäevase täispika nimega Kahe Punalipuline Balti laevastik (vene keeles Дважды Краснознамённый Балтийский флот, lühend ДКБФ), on Läänemerel tegutsev Venemaa Föderatsiooni mereväe laevastikukoondis.

Vaata Pikk tänav ja Balti laevastik

Baltisakslased

Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).

Vaata Pikk tänav ja Baltisakslased

Börsi käik

Börsi käik Börsi käik on Tallinna vanalinnas Pikk tänavat ja Laia tänavat ühendav jalakäijate tee pikkusega 70 m. Ehitis on kuulutatud kultuurimälestiseks.

Vaata Pikk tänav ja Börsi käik

Bürgermeister

Bürgermeister (eesti kõnekeeles ka pürjermeister) on rae vanema liikme või linnapea ametinimetus.

Vaata Pikk tänav ja Bürgermeister

Bengt Gustav von Rosen

Bengt Gustav von Rosen (1665–1725) oli baltisaksa poliitik.

Vaata Pikk tänav ja Bengt Gustav von Rosen

Berens

Berens oli Rostockist pärit Riia literaadi- ja Liivimaa aadlisuguvõsa.

Vaata Pikk tänav ja Berens

Bogislaus von Rosen

Bogislaus von Rosen Bogislaus von Rosen (1572– 4/14. detsember 1658 Tallinn – maetud 22. jaanuaril /1. veebruaril 1659) oli Pommeri päritolu Rootsi kuningriigi ja Eestimaa riigimees ja majandustegelane.

Vaata Pikk tänav ja Bogislaus von Rosen

Christoph August Gabler

Christoph August Gabler (6. juuli 1820 – 6. märts 1884) oli baltisaksa arhitekt, Eestimaa kubermanguvalitsuse ehitusosakonna arhitekt ja aastast 1859 Eestimaa kubermanguarhitekt.

Vaata Pikk tänav ja Christoph August Gabler

Dekoor

Lilly Walther. Kavand portselantaldrikule. Umbes 1896 Dekoor on eseme või ehitise pinnakaunistus.

Vaata Pikk tänav ja Dekoor

Dellingshausen

Dellingshausen (vene keeles Деллингсгаузен) on baltisaksa aadlisuguvõsa.

Vaata Pikk tänav ja Dellingshausen

Diele

Diele (alamsaksa 'eeskoda, esik') on eelkõige alamsaksa kultuuriruumis levinud elamutüübi (nn Dielenhaus) tänavapoolne suur pearuum ehk eeskoda, mis on naaberruumidest poole korruse võrra kõrgem.

Vaata Pikk tänav ja Diele

Dornse

Dornse (ka dörnse; alamsaksa keeles ka Döns) on eelkõige alamsaksa kultuuriruumis levinud elamutüübi (nn Dielenhaus) 2-ruumilise peakorruse tagumine ehk hoovipoolne elutuba.

Vaata Pikk tänav ja Dornse

Draakoni galerii

Draakoni galerii on Tallinna vanalinnas aadressil Pikk tn 18 asuv Eesti Kunstnike Liidule kuuluv kunstigalerii.

Vaata Pikk tänav ja Draakoni galerii

Eduard von Dellingshausen

Eduard von Dellingshausen Eduard Julius Alexander von Dellingshausen (31. märts 1863 Tallinn – 9. juuli 1939 Potsdam) oli Eestimaa poliitik, Eestimaa rüütelkonna peamees aastatel 1902–1918.

Vaata Pikk tänav ja Eduard von Dellingshausen

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Vaata Pikk tänav ja Eesti

Eesti Ajakirjanike Liit

Eesti Ajakirjanike Liit (EAL) on Eesti ajakirjanike loomeliit ja ka ametiühing.

Vaata Pikk tänav ja Eesti Ajakirjanike Liit

Eesti Ajaloomuuseum

Eesti Ajaloomuuseumi hoone Tallinna vanalinnas Pikal tänaval Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum on muuseum, mille põhiülesandeks on eesti rahva, maa ja riigi ajalooga seotud materjalide kogumine, säilitamine, teaduslik läbitöötamine, nende vahendamine üldsusele ja museoloogilise töö edendamine.

Vaata Pikk tänav ja Eesti Ajaloomuuseum

Eesti Ajutine Valitsus

Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919.

Vaata Pikk tänav ja Eesti Ajutine Valitsus

Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik

Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (lühend EAÕK) on üks kahest Eestis tegutsevast õigeusu kirikust (teine on Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik).

Vaata Pikk tänav ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Tallinn, Toom-Kooli 17 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (lühend EKTK) on eraõiguslik üle-eestiline mittetulundusühing, mille liikmeteks on Eestis registreeritud ettevõtted ja organisatsioonid.

Vaata Pikk tänav ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Kunstiakadeemia

Eesti Kunstiakadeemia (lühend EKA) on avalik-õiguslik ülikool Tallinnas.

Vaata Pikk tänav ja Eesti Kunstiakadeemia

Eesti Kunstimuuseum

Eesti Kunstimuuseum (EKM) on 1919.

Vaata Pikk tänav ja Eesti Kunstimuuseum

Eesti Kunstiselts

Eesti Kunstiselts oli Ants Laikmaa algatusel 1907.

Vaata Pikk tänav ja Eesti Kunstiselts

Eesti Kunstiseltsi joonistuskursused

Eesti Kunstiseltsi joonistuskursused oli aastatel 1912–1914 tegutsenud Eesti Kunstiseltsi asutatud kunstiõppeasutus.

Vaata Pikk tänav ja Eesti Kunstiseltsi joonistuskursused

Eesti Lastekirjanduse Keskus

pisi Eesti Lastekirjanduse Keskus (2. jaanuarini 2007 Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus) on lastekirjanduse kompetentsikeskus ning eriala- ja lasteraamatukogu.

Vaata Pikk tänav ja Eesti Lastekirjanduse Keskus

Eesti Lloyd

Kindlustusaktsiaselts Eesti Lloyd oli Tallinnas tegutsenud Eesti kindlustusettevõte.

Vaata Pikk tänav ja Eesti Lloyd

Eesti Meremuuseum

Paks Margareeta Vanalinna serval Vesilennukite angaarid Lennusadamas Lennusadama muuseumi-jahisadam mereürituse ajal Eesti Meremuuseum on 1935.

Vaata Pikk tänav ja Eesti Meremuuseum

Eesti Muinsuskaitse Selts

Eesti Muinsuskaitse Selts (lühend: EMS) on kodanikualgatuse korras loodud organisatsioon, mille eesmärkideks on Eesti ja Eestiga seotud muinsus- ja ajaloo-objektide kaitsmine, muinsuskaitsealase teadlikkuse suurendamine ja vastava teabe levitamine.

Vaata Pikk tänav ja Eesti Muinsuskaitse Selts

Eesti Naine

Eesti Naine on Eesti vanim praegu ilmuv naisteajakiri, kuid see pole esimene, mis Eestis ilmuma hakkas.

Vaata Pikk tänav ja Eesti Naine

Eesti NSV

Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1.

Vaata Pikk tänav ja Eesti NSV

Eesti NSV Ministrite Nõukogu

Eesti NSV Ministrite Nõukogu (lühend ENSV MN; oli aastatel 1944–1990 Eesti NSV (Nõukogude Liidu haldusüksuse) täidesaatev ja korraldav võimuorgan, eeskätt Moskva keskvõimu (NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu) otseste korralduste alusel.

Vaata Pikk tänav ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee (vene keeles Комитет Государственной Безопасности Эстонской ССР, lühend КГБ ЭССР) oli Eesti NSV-s aastail 1954–1978 Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komiteena ja aastail ENSV RJK nimetusega 1978–1991 tegutsenud NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee struktuuriüksus, mis oma tegevuses allus NLKP KK Poliitbüroole ja mille ülesanne oli riikliku julgeoleku tagamine ning elanikkonna poliitilise lojaalsuse järele valvamine.

Vaata Pikk tänav ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 7. osakond

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 7.

Vaata Pikk tänav ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 7. osakond

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium, lühend Eesti NSV RJM (vene keeles Министерство государственной безопасности ЭССР, lühend МГБ Эстонской ССР) oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi struktuuriüksus ning kontrolli- ja repressiivorgan aastatel 1946–1954.

Vaata Pikk tänav ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ehk lühendatult Eesti NSV RJRK (venekeelne lühend НКГБ Эстонской ССР) oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku süsteemis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi struktuuriüksus aastatel 1941 ja 1943–1946, mille ülesandeks oli Eesti territooriumil Nõukogude Liidus valitseva kommunistliku partei juhtkonna ning ühiskondliku korra poliitiliste vastaste jälgimine ja represseerimine.

Vaata Pikk tänav ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat

Eesti NSV Siseministeerium

Eesti NSV Siseministeerium oli Eesti NSV sisejulgeoleku tagamise keskasutus aastatel 1946–1991.

Vaata Pikk tänav ja Eesti NSV Siseministeerium

Eesti Põllumeeste Keskselts

Eesti Põllumeeste Keskselts (harvem nimetatud ka Eesti Põllumeeste Selts) oli 1922 asutatud Eesti põllumeeste keskorganisatsioon.

Vaata Pikk tänav ja Eesti Põllumeeste Keskselts

Eesti Teadus- ja Tehnikainformatsiooni Instituut

Eesti Teadus- ja Tehnikainformatsiooni ning Majandusuuringute Instituut (lühendatult: Eesti Informatsiooni Instituut) oli Eesti NSV ajal tegutsenud teadus- ja tehnikateabe vahendamise ning informatsioonivaldkonnaga tegelenud asutus.

Vaata Pikk tänav ja Eesti Teadus- ja Tehnikainformatsiooni Instituut

Eestimaa Kindlustuse Aktsiaselts

Eestimaa Kindlustuse Aktsiaselts (ka Eestimaa Kinnituse Aktsiaselts, lühendatult EKA) oli 1920-1940 tegutsenud kindlustusselts.

Vaata Pikk tänav ja Eestimaa Kindlustuse Aktsiaselts

Eestimaa kubermang

Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.

Vaata Pikk tänav ja Eestimaa kubermang

Eestimaa rüütelkond

Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.

Vaata Pikk tänav ja Eestimaa rüütelkond

Eestimaa rüütelkonna peameeste loend

Artiklis on loetletud Eestimaa rüütelkonna peamehi.

Vaata Pikk tänav ja Eestimaa rüütelkonna peameeste loend

Ehisliist

Ehisliistude profiile. Allikas: Da Gabriele Morolli ''Le membra degli ornamenti''. 1,5,7 – liist, 2 – ümarvööt, 3,4 – ümarvööt või mõigas, 6 – taandrihv, 9 – eendrihv, 10 – tõusev toendkarniis, 11 – langev toendkarniis, 12 – tõusev päädivkarniis, 13 – langev taandkarniis Ehisliist, ka ehisvööt on arhitektuuris ja tarbekunstis kasutatav kitsas püsiva laiusega ja korduva dekooriga kaunistuselement, sageli raamiva või liigendava funktsiooniga.

Vaata Pikk tänav ja Ehisliist

EKP Keskkomitee

Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee (lühend EKP KK; aastatel 1940–1954 Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee, lühend EK(b)P KK) oli Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei struktuuriüksuse Eestimaa Kommunistliku Partei kõrgeim kollektiivne juhtorgan.

Vaata Pikk tänav ja EKP Keskkomitee

Ernst Boustedt

Ernst Leopold Boustedt (17. november 1877 – 9. detsember 1931) oli Eestimaa arhitekt ja insener.

Vaata Pikk tänav ja Ernst Boustedt

Ernst Gustav Kühnert

Ernst Gustav Kühnerti projekteeritud hooned Pikk 8/6/4. Pika tänava ja Kinga tänava nurgahoone Ernst Gustav Kühnert (21. jaanuar 1885 Tallinn – 14. september 1961 Lübeck) oli baltisaksa päritolu Eesti arhitekt.

Vaata Pikk tänav ja Ernst Gustav Kühnert

Erwin Bernhard

Erwin von Bernhardt Erwin Bernhard (ka Erwin Bernhardt, 15. jaanuar 1852 Peterburi – 25. aprill 1914 Tallinn) oli baltisaksa päritolu Eestimaa arhitekt.

Vaata Pikk tänav ja Erwin Bernhard

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.

Vaata Pikk tänav ja Esimene maailmasõda

Eugen Habermann

Eugen Habermann (19. oktoober 1884 Tallinn – 22. september 1944 Gdański laht, Poola) oli eesti arhitekt.

Vaata Pikk tänav ja Eugen Habermann

Eugen Johann Alexander von Nottbeck

Eugen Johann Alexander von Nottbeck (4. august (vkj 23. juuli) 1842 Tallinn – 8. detsember (vkj 26. november) 1900 Tallinn) on Eesti baltisaksa jurist ja ajaloolane.

Vaata Pikk tänav ja Eugen Johann Alexander von Nottbeck

Fassaad

Fassaadid Fassaadid Fassaad (prantsuse keeles façade, ladina keeles facies, nägu) on hoone esinduskülg, teistest sama hoone külgedest arhitektuurse lahenduse, kujunduselementide või muude tunnuste põhjal selgelt eristuv külg.

Vaata Pikk tänav ja Fassaad

Friis

Friisi ja karniisi kujunduse variandid. Meyers Kleines Konversationslexikon, tahvel artikli "Baukunst" juures, lk. 194. Tõlge lisatud Anteemionfriis, munavööt ja astragaal. Erechtheioni friis 5. sajandist eKr Ateena Tuulte torni friisil on kujutatud 8 tuult Historitsistlik friis Circus'e fassaadil Bathis Friise keskaja ehitistelt: ümarkaarfriis, ristkaarfriis ja täringfriis, ja kaks varianti inglise romaanikale iseloomulikest nn 'nokkpeadest' (''beak-head ornament'').

Vaata Pikk tänav ja Friis

Frontoon

Ohtu mõisa peahoone fassaadi ilmestavad liseenid ja keskosa kohal paikneb frontoon Mustpeade maja renessanssfassaadil on vanimad frontoonid Eesti arhitektuuris Kiltsi mõisa härrastemaja klassitsistlik frontoon Frontoon (prantsuse fronton, ladina frons, frontis, 'laup, seina esiosa') on eeskätt dekoratiivne madal viil, mis sageli on kujundatud tugeva äärekarniisiga.

Vaata Pikk tänav ja Frontoon

Gümnaasium

Hugo Treffneri Gümnaasiumi hoone Tartus Gümnaasium on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 2 lg 2 kohaselt põhikoolile järgnev üldhariduskool, kus omandatakse üldkeskharidus.

Vaata Pikk tänav ja Gümnaasium

Georg Stude

Georg Johann Stude (15. märts/27. märts 1839 Narva – 30. detsember 1919 Tallinn) oli Eesti kondiiter.

Vaata Pikk tänav ja Georg Stude

Gild

Gild (saksa keeles Gilde, vanagermaani keeles 'ohvrisööming') on keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon.

Vaata Pikk tänav ja Gild

Girard de Soucanton

Prangli kirikus. Valmistatud 19. sajandi III veerandil. Girard de Soucanton (vene: Жирар-де-Сукантон) on Prantsusmaalt Languedoc-Roussillon piirkonnast pärit aadlisuguvõsa.

Vaata Pikk tänav ja Girard de Soucanton

Gooti kunst

Salisbury katedraali võlvid Pariisi Jumalaema kiriku roosaken Gooti kunst ehk gootika, ka gooti stiil on kunstistiil keskaja Lääne-Euroopas.

Vaata Pikk tänav ja Gooti kunst

Haridus (ajakiri)

Haridus oli Eestis ilmuv pedagoogikaajakiri.

Vaata Pikk tänav ja Haridus (ajakiri)

Hattorpe-tagune torn

Hattorpe-tagune torn, vaade Šoti klubi hoovist. Kevad 2011 Hattorpe-tagune torn (saksa keeles Hatdorp) on Tallinna linnamüüri kaitserajatiste hulka kuuluv torn.

Vaata Pikk tänav ja Hattorpe-tagune torn

Hüpokaust

Hüpokaust on antiikajast pärinev õhkküttesüsteem, kus köetavate ruumide põrandaid soojendati ruumide all asuvate tellispostide kuumakskütmise teel.

Vaata Pikk tänav ja Hüpokaust

Hiliskeskaeg

Hiliskeskaeg on ajaloolaste poolt kasutatav termin Euroopa ajaloo 14. ja 15. sajandi (umbes 1300–1500) eristamiseks.

Vaata Pikk tänav ja Hiliskeskaeg

Hobusepea tänav

Lai tänav Hobusepea tänav (Pferdekopfstraße) on tänav Tallinna vanalinnas, Pika ja Laia tänava vahel.

Vaata Pikk tänav ja Hobusepea tänav

Ingerimaa kubermang

Ingerimaa kubermang oli haldusterritoorium (kubermang) Rootsi kuningriigi (1617–1629) ja Vene tsaaririigi koosseisus kuni 1710.

Vaata Pikk tänav ja Ingerimaa kubermang

Interjöör

Interjöör on hoone või ruumi sisemus ehk siseruum või selle kujundus.

Vaata Pikk tänav ja Interjöör

J. Puhk & Pojad

J.

Vaata Pikk tänav ja J. Puhk & Pojad

Jacques Rosenbaum

Jacques Gustav-Adolf Rosenbaum-Ehrenbusch (1. juuli 1878 Haapsalu – 6. jaanuar 1944 Berliin) oli baltisaksa päritolu Eesti arhitekt.

Vaata Pikk tänav ja Jacques Rosenbaum

Jegorovi maja

Jegorovi maja on maja Tallinna vanalinnas aadressil Raekoja plats 8 / Mündi tänav 3 / Pikk tänav 12 / Kinga tänav 6.

Vaata Pikk tänav ja Jegorovi maja

Juugend

Saksa ajakirja Jugend esikaas (1896) Hector Guimard. Porte Dauphine'i metroojaama sissepääs Pariisis Louis Majorelle'i loodud juugendstiilis seinakapp Gustav Klimti teos "Suudlus" (1907–1908) Eugène Grasset. Grafton Galleries' 1893. aasta Prantsuse dekoratiivkunsti näituse plakat Fassaadidekoor Riias Elizabethi tänav 10b, arhitekt Mihhail Eisenstein Juugend (saksa Jugendstil, Austria Secessionsstil, itaalia stile floreale või Stile Liberty, prantsuse art nouveau, vene стиль модерн, inglise Modern Style) oli ornamentaalne kujutava, tarbe- ja dekoratiivkunsti, arhitektuuri ja sisekujunduse stiil, mille kõrgaeg oli aastail 1890–1914.

Vaata Pikk tänav ja Juugend

Kabel

Sixtuse kabel Vatikanis on maailma tuntumaid kabeleid Jõelähtme vallas on vanim terviklikul kujul säilinud keskaegne kivikabel Eestis Palermo ''Cappella Palatina'' sisevaade Cappella dei magi, Palazzo Medici-Riccardi Firenzes Versailles's Kabel (keskaja ladina keeles capella, hilisladina sõnast cappa 'mantel') on kirikutaoline sakraalehitis.

Vaata Pikk tänav ja Kabel

Kaitsepolitseiamet

Kaitsepolitseiamet. Tallinn, Toompuiestee 3 Kaitsepolitsei Lõuna osakond. Tartu, Lutsu 7/Jaani 10 Kaitsepolitseiamet (lühend KAPO, ajalooliselt ka KaPo) on Eesti Vabariigi Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluv riigiamet, mille ülesanneteks on põhiseadusliku korra kaitse, võitlus terrorismi ja korruptsiooniga, riigisaladuste kaitse ja vastuluure.

Vaata Pikk tänav ja Kaitsepolitseiamet

Kaja (ajaleht)

Kaja oli päevaleht, mis ilmus Tallinnas aastatel 1919–1935 algul Eesti Maarahva Liidu ja hiljem Põllumeestekogude häälekandjana.

Vaata Pikk tänav ja Kaja (ajaleht)

Kalamaja

Kalamaja on asum Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas.

Vaata Pikk tänav ja Kalamaja

Kalevi martsipanituba

Pikk 16 pood ja muuseum Kalevi martsipanituba on Tallinnas aadressil Pikk 16 asuv, Maiasmoka kohviku juurde kuuluv muuseum, mis annab ülevaate martsipani ajaloost.

Vaata Pikk tänav ja Kalevi martsipanituba

Kalorifeer

Kalorifeer on seade õhu soojendamiseks õhkkütte-, ventilatsiooni- ja kuivatussüsteemides või konditsioneerides.

Vaata Pikk tänav ja Kalorifeer

Karu tänav (Tallinn)

Karu tänav (endine nimi saksa keeles Medwedjewstraße) on tänav Tallinna Kesklinna linnaosas Sadama asumis.

Vaata Pikk tänav ja Karu tänav (Tallinn)

Karusõrg

Karusõrg (Acanthus) on taimede perekond akantuseliste sugukonnast.

Vaata Pikk tänav ja Karusõrg

Kasarm

Tondi 55 ja 57 (1915–1916) Allohvitserikursuse moodne ja funktsionaalne kasarm Soomes Niinisalos. Esimesel korrusel on laod ja garaažid, 2. ja 3. elu- ja teenistusruumid Taani Kuningliku Kaardiväe kasarm Teist maailmasõda; keskel söökla. Kasarm (kasarmu nimetava käände vormina ei ole korrektne) on ehitis, mis on mõeldud sõjaväestatud formeeringute (allüksused või üksused) alaliseks või ajutiseks majutamiseks.

Vaata Pikk tänav ja Kasarm

Käina

Käina on alevik Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas.

Vaata Pikk tänav ja Käina

Kehakultuur (ajakiri)

Kehakultuur on aastail 1940–1990 Eestis ilmunud spordi- ja kehakultuuriteemaline ajakiri.

Vaata Pikk tänav ja Kehakultuur (ajakiri)

Kelpkatus

Kelpkatus ristkülikukujulisel majal Poolkelpkatus Kelpkatus on katusetüüp, millel on kõik küljed kaldu seinte poole ning ei ole vertikaalseid otsaseinu nagu nt viilkatuse puhul.

Vaata Pikk tänav ja Kelpkatus

Kesklinna linnaosa

Kesklinna linnaosa on Tallinna halduslik linnaosa.

Vaata Pikk tänav ja Kesklinna linnaosa

Kiideva mõis

Kiideva mõis (saksa keeles Kiwidepäh) oli rüütlimõis Ridala kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 31.10.2015).

Vaata Pikk tänav ja Kiideva mõis

Kinga tänav

Kinga tänav on tänav Tallinna vanalinnas.

Vaata Pikk tänav ja Kinga tänav

Kinnistu

Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk ehk krunt), hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestusõigus.

Vaata Pikk tänav ja Kinnistu

Kinnisturaamat

Kinnisturaamat (ka kinnistusraamat; inglise keeles land register; saksa keeles Grundbuch, prantsuse keeles registre foncier) on raamat, kus on kirjas kinnistud, nende kinnistute omanikud koos omanikega seotud koormistega.

Vaata Pikk tänav ja Kinnisturaamat

Kiosk

Kiosk (ka: müügiputka) on väike paviljonilaadne kerge ehitis, kus müüakse ajakirjanduse väljaandeid (ajalehti ja ajakirju), tükikaupu (snäkke ja jooke) ja muud pudi-padi.

Vaata Pikk tänav ja Kiosk

Klassitsism

Klassitsism on 18.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ning avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.

Vaata Pikk tänav ja Klassitsism

Knud Lavard

Vingerstedi kiriku freskol Ringstedi lähedal Knud Lavard (ka Kanut; 12. märts 1096 – 7. jaanuar 1131) oli Taani prints, Taani kuningas Erik Hea ja kuninganna Boedil Thurgotsdatteri ainuke seaduslik poeg.

Vaata Pikk tänav ja Knud Lavard

Koch

Koch oli kaupmeeste suguvõsa, kelle esindajad tegutsesid ka Eesti alal Tallinnas ja Harjumaal.

Vaata Pikk tänav ja Koch

Konsool (arhitektuur)

Konsoolidele toetuv karniis. Suure-Kõpu mõis Viljandimaal. T. Tiidor, 29.09.2014 Tänapäevane konsool. Riiulikandur Konsool (prantsuse keeles console, saksa keeles Konsole) on seinast (seinakonsool) või mujalt eenduv tugi simsi, karniisi, frontooni, katuse, skulptuuri vm kandmiseks.

Vaata Pikk tänav ja Konsool (arhitektuur)

Kopli laht

Kopli lahe asukoht Kopli laht on laht Harjumaal, halduslikult Tallinna linna osa.

Vaata Pikk tänav ja Kopli laht

Korterelamu

Suur korterelamu Korterelamu ehk kortermaja on kolme või enama korteriga ja ühise trepikojaga (või ühiste trepikodadega) hoone.

Vaata Pikk tänav ja Korterelamu

Kreenholmi Manufaktuur

Kreenholmi Manufaktuuri Georgi vabriku hoone Kreenholmi Manufaktuur oli aastatel 1857–2010 tegutsenud tekstiilitööstusettevõte, mis rajati Eestimaa kubermangus Joala mõisas Kreenholmi saarele.

Vaata Pikk tänav ja Kreenholmi Manufaktuur

Kultuurimälestis

Eesti kultuurimälestise logo Tartu Jaani kiriku seinal Kultuurimälestis on kultuuripärandisse kuuluv ajaloolise, teadusliku, kunstilise, arhitektuurse, usundiloolise või muu kultuurilise väärtusega objekt, mida peetakse vajalikuks säilitada tulevastele põlvkondadele.

Vaata Pikk tänav ja Kultuurimälestis

Kvartal

Kvartal on linna või muu asula osa, mis on piiratud tänavatega ja mille sees ei ole tänavaid.

Vaata Pikk tänav ja Kvartal

Lai tänav (Tallinn)

Lai tänav on Tallinna vanalinna üks vanemaid tänavaid, mida on mainitud juba 1314.

Vaata Pikk tänav ja Lai tänav (Tallinn)

Lööv

Fresko Püha Peetruse basiilikast Roomas, mis oli viielööviline võlvimata basiilika. Kesklööv on kõrvallöövidest kõrgem, kaugemad kõrvallöövid on omakorda madalamad. Kolmelöövilise gooti kodakiriku sisevaade Vaade Krakówi Püha Kolmainu basiilika kesklööv Lööv on kummaltki poolt välisseina või toenditega piiratud pikisuunaline siseruum pikiehitistes, nagu näiteks kirikutes.

Vaata Pikk tänav ja Lööv

Leho Lõhmus

Leho Lõhmus (sündinud 17. juulil 1953 Nõmmel) on eesti insener, ajaloolane ja muinsuskaitsja.

Vaata Pikk tänav ja Leho Lõhmus

Lukukivi

Lukukivi on kaare tipukivi, mis viimasena paika panduna pingestab kaare.

Vaata Pikk tänav ja Lukukivi

Maiasmoka kohvik

Maiasmoka kohvik on Eesti vanim praeguseni töötav kohvik.

Vaata Pikk tänav ja Maiasmoka kohvik

Mantelkorsten

Mantelkorsten on korsten, mis mantlina ühtlaselt allapoole laienedes katab täielikult küttekolde ja sageli ka kogu köögiruumi (sel puhul räägitakse mantelkorsten-köögist).

Vaata Pikk tänav ja Mantelkorsten

Margrete Sambor

Margrete Sambori oletatav portree (miniatuur) 1282. aasta Lübecki õiguse käsikirjast Tallinna linnaarhiivis Margrete Sambori haud Bad Doberani kloostris. Hauaplaat pärineb 13. sajandist Margrete Sambor (ka Margaret Sambor, Margaret Sambiria, Margrete Sambiria; taani keeles Margrethe Sambiria või Sambirsdatter, poola keeles Małgorzata Sambiria (Samborówna), kašuubi keeles Margaréta) (umbes 1230 – 1.

Vaata Pikk tänav ja Margrete Sambor

Martin Luther

Martin Luther (sünninimi "Martin Luder"; 10. november 1483 Eisleben – 18. veebruar 1546 Eisleben) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust.

Vaata Pikk tänav ja Martin Luther

Martsipan

Martsipanist põrsad Martsipan (vanemas kirjaviisis ka marzipan) on toiduaine ja maiustus, mis koosneb peamiselt tuhksuhkrust ja mandlijahust.

Vaata Pikk tänav ja Martsipan

Max Wilhelm Fick

Max Wilhelm von Fick (2. veebruar 1838 Keila – 24. november 1918 Tallinn) oli Eesti vaimulik.

Vaata Pikk tänav ja Max Wilhelm Fick

Märtsipommitamine Tallinnas

vaekoda, mille varemed lammutati lõplikult 1946. aastal Märtsipommitamine Tallinnas oli Tallinna pommitamine Nõukogude Liidu lennuväe poolt 1944.

Vaata Pikk tänav ja Märtsipommitamine Tallinnas

Märtsirevolutsioon

Märtsirevolutsioon oli liberaalne revolutsioon Eestimaal 14.–17. märtsil (vkj. 1.–4. märtsil) 1917.

Vaata Pikk tänav ja Märtsirevolutsioon

Müüriankur

Müüriankur on kinnitusvahend seinte nihkepinge takistamiseks ja kandetalade tugevdamiseks.

Vaata Pikk tänav ja Müüriankur

Mündi tänav

Mündi tänav on tänav Tallinna vanalinnas.

Vaata Pikk tänav ja Mündi tänav

Michel Sittow

Michel Sittowi kodumaja Tallinnas aadressil Rataskaevu 22 Jaak Soansi kujundatud mälestustahvel Michel Sittowi kodumaja seinal Tallinnas aadressil Rataskaevu 22 Michel Sittow (arvatavasti 1469 Tallinn – 1525 Tallinn) oli Tallinnast pärit maalikunstnik.

Vaata Pikk tänav ja Michel Sittow

Muinsuskaitseamet

Muinsuskaitseamet (lühend MKA) on kultuuriministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis esindab oma ülesannete täitmisel riiki.

Vaata Pikk tänav ja Muinsuskaitseamet

Mustpeade maja

Mustpeade maja (ka mustpeade vennaskonna hoone, varem ka mustapeade maja) on üks väheseid Tallinna vanalinnas säilinud renessanssehitisi.

Vaata Pikk tänav ja Mustpeade maja

Mustpeade vennaskond

Tallinna mustpeade vennaskonnale kuulus Mustpeade maja. Mustpeade vennaskonna vapp Riia Mustpeade majas. Mustpeade vennaskond (ka Mustpeade gild, mustpead; saksa keeles Bruderschaft der Schwarzhäupter) oli Riias, Tallinnas ja Tartus tegutsenud vallalisi kaupmehi ja laevaomanikke ühendav organisatsioon (gild).

Vaata Pikk tänav ja Mustpeade vennaskond

Niine tänav

Vaade Niine tänavale Niine ja Vana-Kalamaja tänava ristmikult. Vasakul Niine 12 ja 10, paremal pool lammutatud Niine 15 asukoht ning hooned Niine 13 ja 11 Niine tänav on tänav Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kalamaja asumis.

Vaata Pikk tänav ja Niine tänav

Nikolai II

Nikolai II (1914) Nikolai II Ernst von Lipharti maalil Nikolai II Aleksandrovitš (Николай II Александрович; 18. mai (vkj 6. mai) 1868 Tsarskoje Selo – 17. juuli 1918 Jekaterinburg) oli Venemaa keiser, Poola kuningas, Soome suurvürst.

Vaata Pikk tänav ja Nikolai II

Nikolai Thamm vanem

Johann Nicolai Thamm (3. aprill 1834 Tallinn – 5. august 1907 Tallinn) oli Eesti arhitekt.

Vaata Pikk tänav ja Nikolai Thamm vanem

Noorus

Noorus oli Eesti noorteajakiri, mis ilmus alates novembrist 1946 ühtekokku 51 aastat, sellest aastatel 1946 ja 1956–1997 Nooruse nime all.

Vaata Pikk tänav ja Noorus

Norra kuningas

Norra kuninga lipp Kuningakoja vapi kujutis 1905. aasta maalil Norra kuningas on Norra riigipea.

Vaata Pikk tänav ja Norra kuningas

Nottbeck

Nottbeck oli baltisaksa päritolu Eestimaa ja Soome aadlisuguvõsa.

Vaata Pikk tänav ja Nottbeck

NSV Liidu merevägi

NSV Liidu merevägi, ametlikult NSV Liidu Sõjalaevastik (vene keeles Военно-морской флот СССР Vojenno-morskoi flot SSSR), oli NSV Liidu relvajõududesse kuulunud merevägi aastatel 1946 kuni 1992.

Vaata Pikk tänav ja NSV Liidu merevägi

Nunne tänav

Nunne tänava haljak Toompea nõlval Nunne tänav on tänav Tallinna vanalinnas.

Vaata Pikk tänav ja Nunne tänav

Ohranka

Peterburi kaitsejaoskonna ülem Aleksandr Gerassimov, jaoskonna osakonnaülemate ja uurijatega 1905. aastal Ohranka, ametliku nimetusega Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemangu ühiskondliku korra ja rahu kaitsejaoskond (vene keeles отделение по охране общественной безопасности и порядка, охранное отделение) moodustasid Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemangu poliitilise politsei Politseidepartemangu eriosakonna piirkondlikud jälitusasutused aastatel 1882–1917.

Vaata Pikk tänav ja Ohranka

Olav II Haraldsson

Olav Haraldsson. Keskaegne puuskulptuur. Överselö kirik Mälareni järve Selaöni saarel Rootsis Olav II Haraldsson (oma eluajal tuntud kui Olav Paks (Olav Digre) ja pärast pühakuks kuulutamist püha Olav; 995–29. juuli 1030) oli Norra kuningas aastatel 1015–1028.

Vaata Pikk tänav ja Olav II Haraldsson

Olevi gild

Olav Haraldsson. Keskaegne puuskulptuur. Överselö kirik Mälareni järve Selaöni saarel Rootsis Olevi gild oli (ladina keeles fraternitas sancti Olavi) oli gild, mis tegutses Tallinnas keskajast Rootsi aja lõpuni.

Vaata Pikk tänav ja Olevi gild

Olevi gildi hoone

Olevi gildi hoone Olevi gild hoone on hoone Tallinnas aadressil Pikk tänav 24.

Vaata Pikk tänav ja Olevi gildi hoone

Olevimägi

Pika tänava ristmikul Olevimägi on tänav Tallinna vanalinnas.

Vaata Pikk tänav ja Olevimägi

Oleviste tänav

Oleviste tänav asub Tallinna vanalinnas, Kesklinna linnaosa Vanalinna asumis Pika tänava ja Laia tänava vahel.

Vaata Pikk tänav ja Oleviste tänav

Orv

pisi Orv ehk nišš on arhitektuuris ühest küljest avatud müürisüvend, poolümara, täisnurkse või hulknurkse kujuga.

Vaata Pikk tänav ja Orv

Pagari tänav

Vaade Pagari tänava hoonetele Oleviste kiriku vaateplatvormilt Pagari tänav Pagari tänav on tänav Tallinna vanalinnas Pika tänava ja Laia tänava vahel.

Vaata Pikk tänav ja Pagari tänav

Paks Margareeta

Paks Margareeta on Tallinna linnamüüri välisehitiste hulka kuulunud kaitsetorn Tallinna vanalinnas Pika tänava otsas.

Vaata Pikk tänav ja Paks Margareeta

Palend

Palend on ukse- või aknaava sisepind, müüriava (näiteks akna, ukse, luugiava, aga ka niši) külgpind, mille vastu kinnitatakse piidad või raamistus.

Vaata Pikk tänav ja Palend

Palmett

thumb Palmett on lehvikukujuliselt asetunud palmilehti kujutav ornament.

Vaata Pikk tänav ja Palmett

Patronaadiõigus

Patronaadiõigus (ladina keeles ius patronatus, saksa keeles Patronatsrecht ja Kirchenpatronat) on kirikuõpetaja ehk pastori teenistuskohta valimise ja kinnitamise õigus, mis kuulus kirikupatroonile, kes oli koguduse asutamisel ja kiriku ehitamisel sellele maad annetanud.

Vaata Pikk tänav ja Patronaadiõigus

Päevaleht (1905)

Päevaleht oli ajaleht, mis ilmus 1905–1940 Eestis.

Vaata Pikk tänav ja Päevaleht (1905)

Pärl (kohvik)

Pärl oli kohvik Tallinnas aadressil Pikk tänav 1.

Vaata Pikk tänav ja Pärl (kohvik)

Püha Kanuti gild

Püha Kanuti gild ehk Kanuti gild (saksa keeles Kanutigilde) oli katoliku pühaku Knud Lavardi (1096–1131, kanoniseeritud 1169) järgi nimetatud gild.

Vaata Pikk tänav ja Püha Kanuti gild

Pühavaimu tänav

Vaade Pühavaimu tänavale (suvi 2010) Pühavaimu 13 Pühavaimu tänav on Tallinna tänav vanalinnas Kesklinna linnaosa Vanalinna asumis.

Vaata Pikk tänav ja Pühavaimu tänav

Põllumeeste Kogud

Põllumeeste Kogud (kaasaegses kirjanduses ka Põllumeestekogud; inglise keeles Farmers' Assemblies) oli 1920.

Vaata Pikk tänav ja Põllumeeste Kogud

Põllutöökoda

Põllutöökoda oli Eesti põllumajanduse ja aianduse alal tegutsevate maapidajate kutsealane omavalitsus aastail 1931–1940.

Vaata Pikk tänav ja Põllutöökoda

Peeter Suure merekindlus

Peeter Suure merekindlus (vene keeles Морская крепость Императора Петра Великого) oli osa Peterburi merekaitse rannikupatareide ja maismaakindlustiste vööndist, mis rajati Tallinna ja Porkkala ümbrusse ja nende vahelistele saartele aastatel 1912–1918.

Vaata Pikk tänav ja Peeter Suure merekindlus

Pekka Erelt

Pekka Erelt 2016. aastal Pekka Erelt (sündinud 21. aprillil 1965) on eesti ajakirjanik.

Vaata Pikk tänav ja Pekka Erelt

Perioodika (kirjastus)

Kirjastus Perioodika oli 1940–1941 ja 1944–1996 Tallinnas tegutsenud kirjastus, mis toimis aastani 2004.

Vaata Pikk tänav ja Perioodika (kirjastus)

Peterburi tsiviilinseneride instituut

Rudolf Bernhardi projekti järgi valminud Tsiviilinseneride instituudi hoone Peterburis (1882) Keiser Nikolai I Tsiviilinseneride Instituut (vene keeles Институт гражданскихинженеров императора Николая I) oli tehnikakõrgkool Venemaa Keisririigis Peterburis (1914.

Vaata Pikk tänav ja Peterburi tsiviilinseneride instituut

Petik

Petik ehk petiknišš on akna, ukse või arkaadi kuju imiteeriv seinasüvend.

Vaata Pikk tänav ja Petik

Pika jala väravatorn

Pika jala väravatorn, 2009. aastal, vaade Pikalt tänavalt Pika jala väravatorn on Tallinna linnamüüri kaitsetorn, mis on rajatud 17. sajandi lõpul, ta paikneb ilmselt varasema puidust värava kohal.

Vaata Pikk tänav ja Pika jala väravatorn

Pikk jalg

Pikk jalg, taamal Pika jala väravatorn ja Oleviste kirik Pikk jalg (varasem nimekuju Pikkjalg) on tänav Tallinna Tallinna vanalinnas, Kesklinna linnaosas.

Vaata Pikk tänav ja Pikk jalg

Pikk tänav

Pikk tänav Mustpeade hoonega ja Kanuti Gildi majaga, vaadatuna Olevimäe poolt 19. sajandi keskel väravatorni suunas 21. sajandi alguses Pikk tänav on Tallinna vanalinnas, Kesklinna linnaosas asuv tänav.

Vaata Pikk tänav ja Pikk tänav

Pikk tänav (täpsustus)

Pikk tänav on mitme tänava nimi Eestis.

Vaata Pikk tänav ja Pikk tänav (täpsustus)

Pilt ja Sõna

Pilt ja Sõna oli aastatel 1941 ja 1946–1966 Tallinnas välja antud kuukiri.

Vaata Pikk tänav ja Pilt ja Sõna

Pioneer (ajakiri)

Pioneer oli noorteajakiri, Eesti NSV Pioneeriorganisatsiooni häälekandja, mis ilmus aastatel 1940–1989.

Vaata Pikk tänav ja Pioneer (ajakiri)

Pirita klooster

Pirita kloostri asendiplaan 19. sajandist.Autor: Carl Faehlmann Pirita kloostri kiriku fassaad 19. sajandil. Vaade läänest.Autor: Carl Faehlmann Pirita kloostri kiriku fassaad tänapäeval Pirita klooster oli püha Birgitta asutatud Birgitiinide ordu klooster Tallinnas Pirital Pirita mäel.

Vaata Pikk tänav ja Pirita klooster

Politseiamet

Politseiamet oli aastatel 1991–2009 Eesti politsei keskasutus.

Vaata Pikk tänav ja Politseiamet

Portaal (arhitektuur)

Uspenski katedraali portaal Moskvas Portaal (keskladina portale Eesti arhitektuur: Oskussõnastik. 1993. Portaali juurde võib kuuluda eendehitis, nagu portikus, aatrium, etik, eeskoda või kabel.

Vaata Pikk tänav ja Portaal (arhitektuur)

Postkaart

Postkaart on nelinurkne paksema paberi või papi tükk, mis on mõeldud postiga saatmiseks ilma ümbrikuta.

Vaata Pikk tänav ja Postkaart

Progümnaasium

Progümnaasium on koolihariduse aste, mis eelneb gümnaasiumile.

Vaata Pikk tänav ja Progümnaasium

Raehärra

Raehärra oli ajaloolises linnavalitsemises eluks ajaks valitud rae liige, kes enamasti juhtis üht linnaomavalitsuse valdkonda või ametkonda.

Vaata Pikk tänav ja Raehärra

Raekoja plats (Tallinn)

Vaade Raekoja platsi lõunaküljele ja Tallinna raekojale (2014) Raeapteegi silt Raekoja plats on väljak Tallinna vanalinna südames, kus asub raekoda.

Vaata Pikk tänav ja Raekoja plats (Tallinn)

Rannamäe tee

Rannamäe tee 3 Rannamäe tee on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Vanalinna asumis.

Vaata Pikk tänav ja Rannamäe tee

Rataskaevu tänav

Rataskaevu tänav Rataskaev Rataskaevu tänav on tänav Tallinna vanalinnas.

Vaata Pikk tänav ja Rataskaevu tänav

Renessanss

Piero della Francesca "Il lupo di Rimini", 1451 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli kõrgkeskajale järgnenud, 14.

Vaata Pikk tänav ja Renessanss

Riesenkampff

Riesenkampff, hiljem Rosenkampff, ka Riesenkampff gen.

Vaata Pikk tänav ja Riesenkampff

Roheline turg

Roheline turg 2010. aasta sügisel. Roheline turg on 1893.

Vaata Pikk tänav ja Roheline turg

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Vaata Pikk tänav ja Rootsi

Rudolf von Bernhard

Rudolf von Bernhard (20. mai 1819 Tallinn – 3. august 1887 Tartu) oli Venemaa arhitekt ja insener.

Vaata Pikk tänav ja Rudolf von Bernhard

Rudolf von Knüpffer

Rudolf Otto von Knüpffer (20. veebruar (vkj)/ 3. märts 1831 Väike-Maarja – 10. juuli (vkj)/ 23. juuli 1900 Tallinn) oli baltisaksa ja eesti arhitekt.

Vaata Pikk tänav ja Rudolf von Knüpffer

Saiakang

Saiakang (ka Saia käik, Saiakäik, saksa keeles Weckengang) on Tallinna Raekoja platsilt Pühavaimu tänavale suunduv väike tänav.

Vaata Pikk tänav ja Saiakang

Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)

Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.

Vaata Pikk tänav ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)

Sakslased

Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.

Vaata Pikk tänav ja Sakslased

Sepistamine

Sepistamine Sepistamine on kuumutatud metalli, tavaliselt raua ja selle sulamite töötlemine.

Vaata Pikk tänav ja Sepistamine

Sirp (ajaleht)

Sirp (endised nimed Sirp ja Vasar, Reede ja Kultuurileht) on Eesti Kultuuriministeeriumi valitsemisalas oleva riigi sihtasutuse toimetatav kultuuriajaleht, mis ilmub üks kord nädalas.

Vaata Pikk tänav ja Sirp (ajaleht)

Siseministeerium

Siseministeerium (SiM) on Eesti valitsusasutus, mille töö on tagada, et Eestis oleks turvaline elada.

Vaata Pikk tänav ja Siseministeerium

Sovetskaja Estonija

Sovetskaja Estonija (Советская Эстония) oli venekeelne Eesti ajaleht aastatel 1940–1991, Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee häälekandja.

Vaata Pikk tänav ja Sovetskaja Estonija

Suur Rannavärav

Suur Rannavärav oli Tallinna linnamüüri kaitserajatis linna põhjaküljel Pikal tänaval.

Vaata Pikk tänav ja Suur Rannavärav

Suurbritannia

Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.

Vaata Pikk tänav ja Suurbritannia

Suure Rannavärava eesvärav

Suure Rannavärava eesvärav on keskaegse Tallinna kaitseehitise Tallinna linnamüüri osa linna põhjaküljel, Pika tänava ja Rannamäe tee ristmikul.

Vaata Pikk tänav ja Suure Rannavärava eesvärav

Suurgild

pisi Suurgild (ka Tallinna Suurgild, Kaupmeeste gild) oli Tallinna kõige mõjuvõimsam gild.

Vaata Pikk tänav ja Suurgild

Suurgildi hoone

pisi Tuulelipp hoone katusel Suurgildi hoone on Tallinna vanalinnas asuv ehitis, kus tegutses keskajal kaupmehi ühendav Tallinna Suurgild.

Vaata Pikk tänav ja Suurgildi hoone

Taani kuningas

Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).

Vaata Pikk tänav ja Taani kuningas

Tala (ehitus)

305x305px Talaks nimetatakse horisontaalset varrast, mille koormuseks on peaasjalikult teljega risti suunatud jõud.

Vaata Pikk tänav ja Tala (ehitus)

Tallinna all-linn

All-linn on Tallinna Kesklinna linnaosa Vanalinna asumi allasum, osa Tallinna vanalinnast.

Vaata Pikk tänav ja Tallinna all-linn

Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus

Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus (ka: Tallinna Eesti Kirjastusühisus; lühend T.E.K.-Ü. või Tall. E. Kirj. üh.) oli aastatel 1908–1940 tegutsenud ettevõte, mis kirjastas ja trükkis perioodilisi väljaandeid ja raamatuid (vaadatud 24.09.2014).

Vaata Pikk tänav ja Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus

Tallinna garnison

Tallinna garnison on Tallinna kaitseks moodustatud sõjaväeliste üksuste ja ehitiste kogum.

Vaata Pikk tänav ja Tallinna garnison

Tallinna Inseneridistants

Tallinna Inseneridistants (saksa keeles Revalsche Ingeniör-Distanz, vene keeles Ревельская инженерная дистанция) oli Venemaa keisririigi ajal Tallinna sõjaväeobjektide ehitamise ja korrashoiuga tegelev asutus.

Vaata Pikk tänav ja Tallinna Inseneridistants

Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium

Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium on vene õppekeelega üldhariduskool Tallinnas Kesklinna linnaosas aadressil Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav 25.

Vaata Pikk tänav ja Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium

Tallinna laht

Tallinna lahe osad Tallinna laht on Soome lahe siselaht.

Vaata Pikk tänav ja Tallinna laht

Tallinna Linna Politseivalitsus

Tallinna Linna Politseivalitsus oli Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangu Tallinna korrakaitse ja haldusasutus.

Vaata Pikk tänav ja Tallinna Linna Politseivalitsus

Tallinna linnaarhitekt

Tallinna linnaarhitekt on Tallinna linnavalitsuse teenistuses olev linnaarhitekt.

Vaata Pikk tänav ja Tallinna linnaarhitekt

Tallinna linnamüür

Tallinna linnamüür, Tornide väljak Tallinna linnamüür, Suur-Kloostri värav ja Saunatorn Tallinna linnamüür, Müürivahe tänav ja Munkadetagune torn, 2011. aasta kevad Uuel tänaval, 2011. aasta kevad Rüütli tänaval, 2011. aasta kevad Tallinna linnamüür ja Assauwe kaitsetorn, Müürivahe tänaval, 2011.

Vaata Pikk tänav ja Tallinna linnamüür

Tallinna Linnamuuseum

Tallinna Linnamuuseum on Tallinna Kultuuriameti hallatav asutus, mille ülesanne on koguda, uurida, säilitada ja eksponeerida Tallinna ajalugu ja selle elanike ning elukeskkonnaga seotud ainest.

Vaata Pikk tänav ja Tallinna Linnamuuseum

Tallinna Niguliste kirik

Tallinna Niguliste kirik on basilikaalne gooti kirik Tallinnas.

Vaata Pikk tänav ja Tallinna Niguliste kirik

Tallinna Nikolai kirik

Piiskop Nikolai Imetegija kirik (ka Püha Nikolause kirik või Püha Nikolai kirik; vene keeles Церковь Святителя Николая Чудотворца) on MPEÕK õigeusu kirik Tallinna vanalinnas aadressil Vene tänav 24.

Vaata Pikk tänav ja Tallinna Nikolai kirik

Tallinna Püha Miikaeli klooster

Gustaf Adolfi Gümnaasium Tallinna Püha Miikaeli klooster (ka: Mihkli klooster) oli tsistertslaste nunnaklooster Tallinnas aastatel 1249–1629.

Vaata Pikk tänav ja Tallinna Püha Miikaeli klooster

Tallinna Püha Vaimu kirik

Tallinna Püha Vaimu kirik, ka Tallinna Pühavaimu kirik, on kirik Tallinnas aadressil Pühavaimu tänav 4.

Vaata Pikk tänav ja Tallinna Püha Vaimu kirik

Tallinna raad

Tallinna raad (Hochedle Rath der Stadt Reval) ehk Tallinna magistraat oli Tallinna linna ajalooline seisuslik valitsus- ja kohtukolleegium keskajast kuni 2.

Vaata Pikk tänav ja Tallinna raad

Tallinna Tõnismäe Reaalkool

Tallinna Tõnismäe Reaalkool on üldhariduskool Tallinnas aadressil Pärnu maantee 50 (teine kooli aadress on Suur-Ameerika 2).

Vaata Pikk tänav ja Tallinna Tõnismäe Reaalkool

Tallinna Tehnikum

Eestis kandsid Tallinna Tehnikumi nime 20.

Vaata Pikk tänav ja Tallinna Tehnikum

Tallinna vanalinn

Vaade Tallinna vanalinnale Patkuli vaateplatvormilt Tallinna vanalinn on Tallinna vanim linnaosa.

Vaata Pikk tänav ja Tallinna vanalinn

Tallinna Vene Muuseum

Tallinna Vene Muuseum, Pikk 29a Tallinna Vene Muuseum on Tallinna Linnamuuseumi filiaal, mis tutvustab Tallinna vene kogukonna kultuurilugu.

Vaata Pikk tänav ja Tallinna Vene Muuseum

Tallinna-Harju prefektuur

Tallinna-Harju prefektuur oli aastail 1926–1940 tegutsenud Eesti välispolitsei piirkondlik prefektuur.

Vaata Pikk tänav ja Tallinna-Harju prefektuur

Tähtvõlv

Tähtvõlv on ristvõlvi erivorm, mille puhul võlvisiilud on dekoratiivsete lisaroietega väiksemateks osadeks jaotatud, nii et need moodustavad võlviku laes tähekujulise mustri.

Vaata Pikk tänav ja Tähtvõlv

Tiina Linna

Tiina Linna (kuni 1975 Tiina Talvik; sündinud 7. veebruaril 1946 Tartus) on eesti muusik ja arhitekt.

Vaata Pikk tänav ja Tiina Linna

Titulaarnõunik

Titulaarnõunik (vene keeles титулярный советник) oli Venemaa keisririigi tsiviilteenistuse IX klassi teenistusaste.

Vaata Pikk tänav ja Titulaarnõunik

Toivo Tootsen

Toivo Tootsen (sündinud 17. juunil 1943 Rõuges) on eesti ajakirjanik, kirjanik ja poliitik.

Vaata Pikk tänav ja Toivo Tootsen

Tolli tänav

Tolli tänav on tänav Tallinna vanalinnas.

Vaata Pikk tänav ja Tolli tänav

Toompea

Vaade Toompeale üle Tallinna vanalinna W. S. Stavenhagen "Album Ehstlaendischer Ansichten", Mitau 1867 Toompea on kõrgendik Tallinna vanalinnas Toompea pangal.

Vaata Pikk tänav ja Toompea

Trükikoda

Trükikoda on ettevõte, milles trükitakse paljundamise eesmärgil trükiseid – ajalehti, ajakirju, raamatuid, plakateid, postkaarte jms.

Vaata Pikk tänav ja Trükikoda

Tsistertslaste ordu

Tsistertslaste rõivastuses mungad Tsistertslaste vapp Legenda Aurea" Tsistertslaste ordu (ladina keeles Sacer Ordo Cisterciensis; lühend OCist) on benediktlastest alguse saanud katoliku ordu.

Vaata Pikk tänav ja Tsistertslaste ordu

Ungern-Sternberg

Ungern-Sternberg (17. sajandini Ungern; vene фон Унгерн-Штернберг) on baltisaksa aadlisuguvõsa.

Vaata Pikk tänav ja Ungern-Sternberg

Uus-Hollandi tänav

Uus-Hollandi tänav oli ajalooline tänav Tallinna sadamapiirkonnas, tänapäeva Tallinna Sadama asumis.

Vaata Pikk tänav ja Uus-Hollandi tänav

Uusbarokk

New Yorgi ärikeskuses asunud Singeri õmblusmasinate tootja ''beaux-arts'''i stiilis peakontorit kujutav 1910. aasta postkaart. Singer Building valmis 1908. ja lammutati 1968. aastal Széchenyi ravitermid Budapestis Palais Garnier ooperiteater Pariisis Grand Central Terminal – raudteejaam New Yorgis Belfasti raekoda Põhja-Iirimaal Raadi mõisa härrastemaja Tartus Uusbarokk ehk neobarokk (inglise keeles Baroque Revival või Neo-Baroque) oli kaunite kunstide eklektiliselt pulbitsev historitsistlik stiil nii arhitektuuris, skulptuuris, sisekujunduses, mööblidisainis kui ka muusikas ligikaudu aastatel 1870–1920 (eriti 1880–1900).

Vaata Pikk tänav ja Uusbarokk

Uusgootika

Silmapaistvaid uusgooti ehitisi. Üleval: Westminsteri loss Londonis; vasakul: Teaduse katedraal Pittsburghis; paremal: Sint-Petrus-en-Pauluskerk Oostendes Parliament Hill, Ottawa The Woolworth Building kujutav postkaart Uusgooti stiil ehk neogooti stiil ehk uusgootika ehk pseudogootika on historitsistlik arhitektuuristiil, mis sai alguse 1740.

Vaata Pikk tänav ja Uusgootika

Uusrenessanss

Viini Riiklik Ooperimaja Vana kunstigalerii ning praegune Ungari Kaunite Kunstide Kateeder ja Budapesti Nukuteater aadressil Andrássy avenüü 69. Planeeritud arhitekt Adolf Láng'i poolt ja valmis aastatel 1875-77 Valgeks värvitud malmist fassaadiga ja veneetsiastiilis prantsuse renessansi detailidega nurgahoone New Yorgi SoHos aadressil Broadway 427 projekteeris arhitekt Thomas Jackson ning see valmis aastatel 1870-1871 Uusrenessanss ehk neorenessanss (inglise keeles Neo-Renaissance või Renaissance Revival) on historitsistlik määratlus, mis hõlmab paljusid 19.

Vaata Pikk tänav ja Uusrenessanss

Vaba Maa

Vaba Maa oli aastatel 1918–1938 Tallinnas ilmunud ajaleht (päevaleht), mida andis välja OÜ Vaba Maa.

Vaata Pikk tänav ja Vaba Maa

Vaba Maa (trükikoda)

AS Vaba Maa on 1920.

Vaata Pikk tänav ja Vaba Maa (trükikoda)

Vaimu tänav

Vaade Laialt tänavalt Vaimu tänav on tänav Tallinna vanalinnas Pika ja Laia tänava vahel.

Vaata Pikk tänav ja Vaimu tänav

Varjatud jälgimine

Varjatud jälgimine on teabehanke ja jälitustegevuse meetod, mis seisneb isiku või objekti tegevuse varjatult fikseerimises kirjalikult või audiovisuaalseid tehnilisi vahendeid kasutades.

Vaata Pikk tänav ja Varjatud jälgimine

Vene Õigeusu Kirik

Vene Õigeusu Kirik (vene keeles Русская православная церковь; lühend VÕK, РПЦ) ehk Moskva Patriarhaat on õigeusu kirik, mis allub Moskva ja kogu Venemaa patriarhile.

Vaata Pikk tänav ja Vene Õigeusu Kirik

Vene SFNV

Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik, lühend VSFNV (vene keeles Российская Социалистическая Федеративная Советская Республика, РСФСР) oli Venemaa Nõukogude Vabariigi ametlik nimi 19. juulist 1918 kuni 1936.

Vaata Pikk tänav ja Vene SFNV

Vene tänav

Vaade Vene tänavale Vanaturu kaelast Vene 5 Peeter-Pauli katedraal, Vene 18 Vene tänav on tänav Tallinna vanalinnas Vanalinna asumis.

Vaata Pikk tänav ja Vene tänav

Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang

Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang oli aastail 1880–1917 Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi koosseisu kuulunud asutus, mis vastutas sisejulgeoleku tagamise eest.

Vaata Pikk tänav ja Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang

Venemaa Keisririik

Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Vaata Pikk tänav ja Venemaa Keisririik

Venemaa suursaatkond Eestis

Venemaa suursaatkond Eestis (ametliku nimega Vene Föderatsiooni Suursaatkond Eesti Vabariigis) on Venemaa Föderatsiooni diplomaatiline esindus Eesti Vabariigis.

Vaata Pikk tänav ja Venemaa suursaatkond Eestis

Viilkatus

Viilkatus Viilkatus (harva on kasutatud saksamõjulist terminit "sadulkatus" (saksa keeles Satteldach)) on katusetüüp, millel on kaks kallet ja vertikaalsed otsaseinad.

Vaata Pikk tänav ja Viilkatus

Viljaait

Viljaait on eeskätt teravilja hoidmiseks kasutatav laohoone (ait).

Vaata Pikk tänav ja Viljaait

Vints

Vints on mehaaniline seade, mida kasutatakse tõmbamiseks, laskumisteks või mingil muul viisil nöörile või kaablile pinge reguleerimiseks.

Vaata Pikk tänav ja Vints

Voorimehe tänav

Voorimehe tänav on tänav Tallinna vanalinnas Vanalinna asumis Kesklinna linnaosas (all-linna osas).

Vaata Pikk tänav ja Voorimehe tänav

12. sajand

12.

Vaata Pikk tänav ja 12. sajand

1267

1267.

Vaata Pikk tänav ja 1267

1326

1326.

Vaata Pikk tänav ja 1326

1335

1335.

Vaata Pikk tänav ja 1335

1362

1362.

Vaata Pikk tänav ja 1362

1371

1371.

Vaata Pikk tänav ja 1371

1380

1380.

Vaata Pikk tänav ja 1380

14. sajand

14.

Vaata Pikk tänav ja 14. sajand

1401

1401.

Vaata Pikk tänav ja 1401

1406

1406.

Vaata Pikk tänav ja 1406

1414

1414.

Vaata Pikk tänav ja 1414

1415

1415.

Vaata Pikk tänav ja 1415

1419

Sajandid: 14. sajand - 15. sajand - 16. sajand Aastakümned: 1360. aastad 1370. aastad 1380. aastad 1390. aastad 1400. aastad – 1410. aastad – 1420. aastad 1430. aastad 1440. aastad 1450. aastad 1460. aastad Aastad: 1414 1415 1416 1417 1418 – 1419 – 1420 1421 1422 1423 1424 ------------- 1419 (MCDXIX) oli 15.

Vaata Pikk tänav ja 1419

1422

1422.

Vaata Pikk tänav ja 1422

1470

1470.

Vaata Pikk tänav ja 1470

15. märts

15.

Vaata Pikk tänav ja 15. märts

15. sajand

15.

Vaata Pikk tänav ja 15. sajand

1531

1531.

Vaata Pikk tänav ja 1531

1560

1560.

Vaata Pikk tänav ja 1560

16. sajand

16.

Vaata Pikk tänav ja 16. sajand

1636

1636.

Vaata Pikk tänav ja 1636

1698

1698.

Vaata Pikk tänav ja 1698

17. sajand

17.

Vaata Pikk tänav ja 17. sajand

1784

1784.

Vaata Pikk tänav ja 1784

18. sajand

Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.

Vaata Pikk tänav ja 18. sajand

1800

1800.

Vaata Pikk tänav ja 1800

1806

1806.

Vaata Pikk tänav ja 1806

1817

1817.

Vaata Pikk tänav ja 1817

1820

1820.

Vaata Pikk tänav ja 1820

1829

1829.

Vaata Pikk tänav ja 1829

1842

1842.

Vaata Pikk tänav ja 1842

1848

1848.

Vaata Pikk tänav ja 1848

1851

1851.

Vaata Pikk tänav ja 1851

1863

1863.

Vaata Pikk tänav ja 1863

1864

1864.

Vaata Pikk tänav ja 1864

1865

1865.

Vaata Pikk tänav ja 1865

1866

1866.

Vaata Pikk tänav ja 1866

1869

1869.

Vaata Pikk tänav ja 1869

1872

1872.

Vaata Pikk tänav ja 1872

1875

1875.

Vaata Pikk tänav ja 1875

1876

1876.

Vaata Pikk tänav ja 1876

1877

1877.

Vaata Pikk tänav ja 1877

1878

1878.

Vaata Pikk tänav ja 1878

1881

1881.

Vaata Pikk tänav ja 1881

1887

1887.

Vaata Pikk tänav ja 1887

1889

1889.

Vaata Pikk tänav ja 1889

1891

1891.

Vaata Pikk tänav ja 1891

1898

1898.

Vaata Pikk tänav ja 1898

19. sajand

Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.

Vaata Pikk tänav ja 19. sajand

1900

1900.

Vaata Pikk tänav ja 1900

1901

1901.

Vaata Pikk tänav ja 1901

1902

1902.

Vaata Pikk tänav ja 1902

1906

1906.

Vaata Pikk tänav ja 1906

1908

1908.

Vaata Pikk tänav ja 1908

1909

1909.

Vaata Pikk tänav ja 1909

1910

1910.

Vaata Pikk tänav ja 1910

1911

1911.

Vaata Pikk tänav ja 1911

1912

1912.

Vaata Pikk tänav ja 1912

1917

1917.

Vaata Pikk tänav ja 1917

1919

1919.

Vaata Pikk tänav ja 1919

1921

1921.

Vaata Pikk tänav ja 1921

1923

1923.

Vaata Pikk tänav ja 1923

1925

1925.

Vaata Pikk tänav ja 1925

1928

1928.

Vaata Pikk tänav ja 1928

1930

1930.

Vaata Pikk tänav ja 1930

1931

1931.

Vaata Pikk tänav ja 1931

1932

1932.

Vaata Pikk tänav ja 1932

1933

1933.

Vaata Pikk tänav ja 1933

1944

1944.

Vaata Pikk tänav ja 1944

1949

1949.

Vaata Pikk tänav ja 1949

1985

1985.

Vaata Pikk tänav ja 1985

Tuntud ka kui Pikk tänav (Tallinn).

, Eesti Põllumeeste Keskselts, Eesti Teadus- ja Tehnikainformatsiooni Instituut, Eestimaa Kindlustuse Aktsiaselts, Eestimaa kubermang, Eestimaa rüütelkond, Eestimaa rüütelkonna peameeste loend, Ehisliist, EKP Keskkomitee, Ernst Boustedt, Ernst Gustav Kühnert, Erwin Bernhard, Esimene maailmasõda, Eugen Habermann, Eugen Johann Alexander von Nottbeck, Fassaad, Friis, Frontoon, Gümnaasium, Georg Stude, Gild, Girard de Soucanton, Gooti kunst, Haridus (ajakiri), Hattorpe-tagune torn, Hüpokaust, Hiliskeskaeg, Hobusepea tänav, Ingerimaa kubermang, Interjöör, J. Puhk & Pojad, Jacques Rosenbaum, Jegorovi maja, Juugend, Kabel, Kaitsepolitseiamet, Kaja (ajaleht), Kalamaja, Kalevi martsipanituba, Kalorifeer, Karu tänav (Tallinn), Karusõrg, Kasarm, Käina, Kehakultuur (ajakiri), Kelpkatus, Kesklinna linnaosa, Kiideva mõis, Kinga tänav, Kinnistu, Kinnisturaamat, Kiosk, Klassitsism, Knud Lavard, Koch, Konsool (arhitektuur), Kopli laht, Korterelamu, Kreenholmi Manufaktuur, Kultuurimälestis, Kvartal, Lai tänav (Tallinn), Lööv, Leho Lõhmus, Lukukivi, Maiasmoka kohvik, Mantelkorsten, Margrete Sambor, Martin Luther, Martsipan, Max Wilhelm Fick, Märtsipommitamine Tallinnas, Märtsirevolutsioon, Müüriankur, Mündi tänav, Michel Sittow, Muinsuskaitseamet, Mustpeade maja, Mustpeade vennaskond, Niine tänav, Nikolai II, Nikolai Thamm vanem, Noorus, Norra kuningas, Nottbeck, NSV Liidu merevägi, Nunne tänav, Ohranka, Olav II Haraldsson, Olevi gild, Olevi gildi hoone, Olevimägi, Oleviste tänav, Orv, Pagari tänav, Paks Margareeta, Palend, Palmett, Patronaadiõigus, Päevaleht (1905), Pärl (kohvik), Püha Kanuti gild, Pühavaimu tänav, Põllumeeste Kogud, Põllutöökoda, Peeter Suure merekindlus, Pekka Erelt, Perioodika (kirjastus), Peterburi tsiviilinseneride instituut, Petik, Pika jala väravatorn, Pikk jalg, Pikk tänav, Pikk tänav (täpsustus), Pilt ja Sõna, Pioneer (ajakiri), Pirita klooster, Politseiamet, Portaal (arhitektuur), Postkaart, Progümnaasium, Raehärra, Raekoja plats (Tallinn), Rannamäe tee, Rataskaevu tänav, Renessanss, Riesenkampff, Roheline turg, Rootsi, Rudolf von Bernhard, Rudolf von Knüpffer, Saiakang, Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Sakslased, Sepistamine, Sirp (ajaleht), Siseministeerium, Sovetskaja Estonija, Suur Rannavärav, Suurbritannia, Suure Rannavärava eesvärav, Suurgild, Suurgildi hoone, Taani kuningas, Tala (ehitus), Tallinna all-linn, Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, Tallinna garnison, Tallinna Inseneridistants, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium, Tallinna laht, Tallinna Linna Politseivalitsus, Tallinna linnaarhitekt, Tallinna linnamüür, Tallinna Linnamuuseum, Tallinna Niguliste kirik, Tallinna Nikolai kirik, Tallinna Püha Miikaeli klooster, Tallinna Püha Vaimu kirik, Tallinna raad, Tallinna Tõnismäe Reaalkool, Tallinna Tehnikum, Tallinna vanalinn, Tallinna Vene Muuseum, Tallinna-Harju prefektuur, Tähtvõlv, Tiina Linna, Titulaarnõunik, Toivo Tootsen, Tolli tänav, Toompea, Trükikoda, Tsistertslaste ordu, Ungern-Sternberg, Uus-Hollandi tänav, Uusbarokk, Uusgootika, Uusrenessanss, Vaba Maa, Vaba Maa (trükikoda), Vaimu tänav, Varjatud jälgimine, Vene Õigeusu Kirik, Vene SFNV, Vene tänav, Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang, Venemaa Keisririik, Venemaa suursaatkond Eestis, Viilkatus, Viljaait, Vints, Voorimehe tänav, 12. sajand, 1267, 1326, 1335, 1362, 1371, 1380, 14. sajand, 1401, 1406, 1414, 1415, 1419, 1422, 1470, 15. märts, 15. sajand, 1531, 1560, 16. sajand, 1636, 1698, 17. sajand, 1784, 18. sajand, 1800, 1806, 1817, 1820, 1829, 1842, 1848, 1851, 1863, 1864, 1865, 1866, 1869, 1872, 1875, 1876, 1877, 1878, 1881, 1887, 1889, 1891, 1898, 19. sajand, 1900, 1901, 1902, 1906, 1908, 1909, 1910, 1911, 1912, 1917, 1919, 1921, 1923, 1925, 1928, 1930, 1931, 1932, 1933, 1944, 1949, 1985.