Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Piklikaju ja Valgeaine
Piklikaju ja Valgeaine on 9 ühist asja (Unioonpeedia): Akson, Hallaine, Kesknärvisüsteem, Ladina keel, Närvikiud, Peaaju, Seljaaju, Suurajukoor, Väikeaju.
Akson
Akson ehk telgniit (vanemas kirjanduses ka neuriit; ladina keeles axon) on enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakkude (neuronite) suhteliselt pikk jätke.
Akson ja Piklikaju · Akson ja Valgeaine ·
Hallaine
Hallaineks ehk hallolluseks (ladina keeles substantia grisea) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvikude.
Hallaine ja Piklikaju · Hallaine ja Valgeaine ·
Kesknärvisüsteem
Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.
Kesknärvisüsteem ja Piklikaju · Kesknärvisüsteem ja Valgeaine ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Ladina keel ja Piklikaju · Ladina keel ja Valgeaine ·
Närvikiud
Närvikiuks (ladina keeles neurofibra) nimetatakse enamiku närvisüsteemiga loomade närvirakust algavat eferentset haru (jätkeid) koos seda ümbritseva tupega.
Närvikiud ja Piklikaju · Närvikiud ja Valgeaine ·
Peaaju
Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.
Peaaju ja Piklikaju · Peaaju ja Valgeaine ·
Seljaaju
Seljaaju (ladina keeles medulla spinalis) on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa, mis paikneb koos teda ümbritsevate seljaaju kestadega, rasvarikka sidekoega ja jämedate veenide ning peaaju-seljaajuvedelikuga peamiselt lülisambakanalis.
Piklikaju ja Seljaaju · Seljaaju ja Valgeaine ·
Suurajukoor
Suurajukoor ehk ajukoor (ladina keeles cortex cerebri) on neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1–5 mm paksune hallaine kiht suuraju poolkerade pinnal.
Piklikaju ja Suurajukoor · Suurajukoor ja Valgeaine ·
Väikeaju
Väikeaju ehk tserebellum (ladina keeles cerebellum) on kesknärvisüsteemiga loomadel aju osa.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Piklikaju ja Valgeaine ühist
- Millised on sarnasused Piklikaju ja Valgeaine
Võrdlus Piklikaju ja Valgeaine
Piklikaju on 31 suhted, samas Valgeaine 27. Kuna neil ühist 9, Jaccard indeks on 15.52% = 9 / (31 + 27).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Piklikaju ja Valgeaine. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
