Sarnasusi Piltene ja Vana-Liivimaa
Piltene ja Vana-Liivimaa on 21 ühist asja (Unioonpeedia): Frederik II, Gotthard Kettler, Johannes V (Saare-Lääne piiskop), Kihelkond, Kuramaa, Kuramaa hertsog, Kuramaa piiskop, Kuramaa piiskopkond, Läti, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Magnus, Moskva tsaar, Moskva tsaaririik, Riia peapiiskopkond, Rzeczpospolita, Saaremaa, Saksa-Rooma riik, Taani kuningas, Ventspils, 15. sajand.
Frederik II
Frederik II (1. juuli 1534 Haderslevhusis – 4. aprill 1588 Antvorskovi lossis) oli Taani kuningas ja Norra kuningas aastatel 1559–1588.
Frederik II ja Piltene · Frederik II ja Vana-Liivimaa ·
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Gotthard Kettler ja Piltene · Gotthard Kettler ja Vana-Liivimaa ·
Johannes V (Saare-Lääne piiskop)
Johannes von Münchhausen (ka Johannes või Johann von Mönnikhusen; surnud 1572) oli Kuramaa piiskop (Johannes IV nime all) 1540–1560 ja Saare-Lääne piiskop (Johannes V nime all) 1541/1542–1560.
Johannes V (Saare-Lääne piiskop) ja Piltene · Johannes V (Saare-Lääne piiskop) ja Vana-Liivimaa ·
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Kihelkond ja Piltene · Kihelkond ja Vana-Liivimaa ·
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Kuramaa ja Piltene · Kuramaa ja Vana-Liivimaa ·
Kuramaa hertsog
Kuramaa hertsog (ametlikult Kuramaa ja Zemgale hertsog; saksa Herzog von Kurland und Semgallen) oli Kuramaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Kuramaa hertsog ja Piltene · Kuramaa hertsog ja Vana-Liivimaa ·
Kuramaa piiskop
Kuramaa piiskop oli Kuramaa piiskopkonna vaimulik ja ilmalik valitseja 13.–16. sajandil.
Kuramaa piiskop ja Piltene · Kuramaa piiskop ja Vana-Liivimaa ·
Kuramaa piiskopkond
Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.
Kuramaa piiskopkond ja Piltene · Kuramaa piiskopkond ja Vana-Liivimaa ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Läti ja Piltene · Läti ja Vana-Liivimaa ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Liivi sõda ja Piltene · Liivi sõda ja Vana-Liivimaa ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Liivimaa ordu ja Piltene · Liivimaa ordu ja Vana-Liivimaa ·
Magnus
Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.
Magnus ja Piltene · Magnus ja Vana-Liivimaa ·
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
Moskva tsaar ja Piltene · Moskva tsaar ja Vana-Liivimaa ·
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Moskva tsaaririik ja Piltene · Moskva tsaaririik ja Vana-Liivimaa ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Piltene ja Riia peapiiskopkond · Riia peapiiskopkond ja Vana-Liivimaa ·
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Piltene ja Rzeczpospolita · Rzeczpospolita ja Vana-Liivimaa ·
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Piltene ja Saaremaa · Saaremaa ja Vana-Liivimaa ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Piltene ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma riik ja Vana-Liivimaa ·
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Piltene ja Taani kuningas · Taani kuningas ja Vana-Liivimaa ·
Ventspils
Ventspils (saksa keeles Windau, eesti keeles Vindavi, liivi keeles Vǟnta) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõe suudmes.
Piltene ja Ventspils · Vana-Liivimaa ja Ventspils ·
15. sajand
15.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Piltene ja Vana-Liivimaa ühist
- Millised on sarnasused Piltene ja Vana-Liivimaa
Võrdlus Piltene ja Vana-Liivimaa
Piltene on 101 suhted, samas Vana-Liivimaa 148. Kuna neil ühist 21, Jaccard indeks on 8.43% = 21 / (101 + 148).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Piltene ja Vana-Liivimaa. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: