Sisukord
16 suhted: Akustilised pinnalained, Gaas, Inerts, Laine, Lainepikkus, Periood, Pindpinevus, Pinnalained, Raskusjõud, Rõhk, Seismilised pinnalained, Tahkis, Tuul, Võnkumine, Vedelik, Veekogu.
- Seismoloogia
Akustilised pinnalained
Akustilised pinnalained on tahke aine õhukeses, umbes lainepikkusepaksuses pinnakihis kulgevad elastsuslained.
Vaata Pinnalained ja Akustilised pinnalained
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Vaata Pinnalained ja Gaas
Inerts
Inerts (ladina keeles inertia loidus) on füüsikas keha omadus säilitada oma ühtlast sirgjoonelist liikumist või paigalseisu, kuni mõni jõud seda olekut ei muuda.
Vaata Pinnalained ja Inerts
Laine
Lainet saab esitada lihtsa harmoonilise liikumisena Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis.
Vaata Pinnalained ja Laine
Lainepikkus
Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.
Vaata Pinnalained ja Lainepikkus
Periood
harmoonilise võnkumise periood ''T'' Periood ehk võnkeperiood on korduva muutuse tsükli kestus.
Vaata Pinnalained ja Periood
Pindpinevus
Pindpinevus on pinnanähtus, mis esineb aine kahe faasi, harilikult vedeliku (näiteks vee) ja gaasi (näiteks õhu) piirpinnal ja avaldub vedeliku pinnakihi püüdes võimalikult kokku tõmbuda.
Vaata Pinnalained ja Pindpinevus
Pinnalained
Pinnalained on lained, mis tekivad tahke keha, vedeliku või gaasi pinnal.
Vaata Pinnalained ja Pinnalained
Raskusjõud
Raskusjõud on Maa (või mõne muu suure taevakeha) poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud.
Vaata Pinnalained ja Raskusjõud
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Vaata Pinnalained ja Rõhk
Seismilised pinnalained
Pinnalained on seismilised lained, mis levivad piki maapinda või piki maasisest geoloogilisi struktuure eraldavat pinda.
Vaata Pinnalained ja Seismilised pinnalained
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Vaata Pinnalained ja Tahkis
Tuul
Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.
Vaata Pinnalained ja Tuul
Võnkumine
Võnkumine ehk võnkliikumine ehk ostsillatsioon on ajas toimuv mingi omaduse korduv hälve tasakaaluolekust, aga ka muutumine kahe või enama oleku vahel.
Vaata Pinnalained ja Võnkumine
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Vaata Pinnalained ja Vedelik
Veekogu
Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.
Vaata Pinnalained ja Veekogu
Vaata ka
Seismoloogia
- Epitsenter
- Geomorfoloogia
- Hüpotsenter
- Kerkemurrang
- Laamtektoonika
- Maavärin
- Maavärina magnituud
- P-lained
- Pinnalained
- Rayleigh' lained
- S-laine
- Seismilised lained
- Seismoloogia
Tuntud ka kui Pinnalaine, Tuulelained.