Kiiremini kui brauser!
105 suhted: Aatom, Agregaatolek, Ahela lõpetamine, Anisotroopia, Astrofüüsika, Atmosfäär, Aurustumissoojus, Äike, Barüonaine, Barüonid, Boltzmanni konstant, Coulomb'i seadus, Debye raadius, Elektrijuhtivus, Elektrivälja potentsiaal, Elektrivool, Elektrodünaamika, Elektromagnetspekter, Elektron, Elektronvolt, Elementaarlaeng, Energia, Faasisiire, Füüsika, Fleksioon, Fraktal, Gaas, Gaaslahendus, Gravitatsioon, Heliosfäär, Induktiivsus, Ionisatsioon, Ionisatsiooniaste, Ionisatsioonienergia, Ionosfäär, Ioon, Irving Langmuir, Isolaator, Jaotusfunktsioon, Jupiter, Kaarlahendus, Keemia, Keemiline element, Kelvin, Keravälk, Kiirgus, Kirchhoffi seadused, Komplekssüsteem, Koroonalahendus, Kreeka tähestik, ..., Kvark-gluuonplasma, Lambda, Laser, Leek, Maa, Magnetiline induktsioon, Magnetohüdrodünaamika, Magnetosfäär, Magnetväli, Magnetvälja tugevus, Matti Laan, Neutron, Nikola Tesla, Osoon, Päike, Päikesetuul, Püha Elmo tuli, Plasma (täpsustus), Plasmavõnked, Pluuto, Pooljuht, Positron, Prooton, Protuberants, Rahvusvaheline kosmosejaam, Röntgenikiirgus, Rõhk, Saha võrrand, Seoseenergia, Staatiline elekter, Sulamissoojus, Supernoova, Tahkis, Takistus, Täht (astronoomia), Tähtedevaheline keskkond, Temperatuur, Tesla trafo, Tihedus, Tokamak, Transformaator, Tumeaine, Tumeenergia, Tuumasüntees, Udukogu, Ultraviolettkiirgus, Universum, Vabadusaste, Vahelduvvool, Van der Waalsi jõud, Väljajoon, Välk, Vedelik, Virmalised, Voolutihedus. Laienda indeks (55 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Plasma ja Aatom · Näe rohkem »
Agregaatolek
Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom.
Uus!!: Plasma ja Agregaatolek · Näe rohkem »
Ahela lõpetamine
Radikaalne ahelreaktsioon kahe võimaliku ahela lõpetamisega: 1. rekombinatsioon ja 2. disproportsioneerumine Ahela lõpetamine (termination) on ahelreaktsioonis esinev elementaarreaktsioon, milles aktiivne intermediaat kaotab oma aktiivsuse ja ahela kasv lõpeb.
Uus!!: Plasma ja Ahela lõpetamine · Näe rohkem »
Anisotroopia
Anisotroopia ehk anisotroopsus on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti omaduste sõltuvus (mõõtmise) suunast.
Uus!!: Plasma ja Anisotroopia · Näe rohkem »
Astrofüüsika
Berenike Juuste tähtkujus. Selle galaktika diameeter on ligikaudu 56 000 valgusaastat ning ta asub 60 miljoni valgusaasta kaugusel Astrofüüsika on astronoomia haru, mis tegeleb universumi füüsikaga, sealhulgas taevakehade (näiteks tähtede ja galaktikate) ning tähtedevahelise keskkonna omaduste (näiteks heledus, tihedus, temperatuur ja keemiline koostis) uurimisega.
Uus!!: Plasma ja Astrofüüsika · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Plasma ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Aurustumissoojus
Aurustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mille peab andma keemistemperatuuril oleva vedeliku massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks.
Uus!!: Plasma ja Aurustumissoojus · Näe rohkem »
Äike
Äike Oradea linna kohal Kumaril Elektriline sädelahendus Äike on kompleksne õhuelektriline atmosfäärinähtus, mis tekib tavaliselt kõrgele tõusvate õhuvoolude ja konvektsioonipilvede intensiivse arengu tagajärjel ning koosneb mitmest komponendist, nagu rünksajupilved, sajualad, õhuvoolude süsteemid, laengud, välgud (nähtav sädelahendus valgussähvatusena) ja müristamine (kuuldav kaasnev heli) jne, moodustades äikeserinde.
Uus!!: Plasma ja Äike · Näe rohkem »
Barüonaine
Barüonaine (inglise keeles baryonic matter) on barüonidest (neutronid, prootonid) ja elektronidest koosnev aine.
Uus!!: Plasma ja Barüonaine · Näe rohkem »
Barüonid
Barüon on kvarkidest koosnev liitosake, mille barüonlaeng on 1 või (antibarüonidel) –1.
Uus!!: Plasma ja Barüonid · Näe rohkem »
Boltzmanni konstant
Boltzmanni konstant (tähis k või k_\text) on füüsikakonstant, mis seob omavahel ühe aineosakese kineetilise energia ja aine temperatuuri.
Uus!!: Plasma ja Boltzmanni konstant · Näe rohkem »
Coulomb'i seadus
Kui kehi saab vaadelda punktlaengutena, siis samanimelise laenguga kehad tõukuvad ja erinimelise laenguga kehad tõmbuvad jõuga, mida kirjeldab esitatud valem Coulomb'i seadus ehk elektrostaatilise vastastikmõju kvantitatiivne seadus on füüsikaseadus, mis ütleb, et kaks punktlaengut q_1 ja q_2 mõjutavad teineteist jõuga F_e, mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse r ruuduga.
Uus!!: Plasma ja Coulomb'i seadus · Näe rohkem »
Debye raadius
Debye raadiuseks (ka Debye pikkuseks või ulatuseks) nimetatakse ulatust, kus liikuvad laengukandjad (elektronid) varjestavad plasmale rakendatud välise elektrivälja.
Uus!!: Plasma ja Debye raadius · Näe rohkem »
Elektrijuhtivus
Elektrijuhtivus on aine või materjali või keha võime võimaldada endas elektrivoolu elektrivälja toimel.
Uus!!: Plasma ja Elektrijuhtivus · Näe rohkem »
Elektrivälja potentsiaal
Elektrivälja potentsiaal ehk elektriline potentsiaal ehk elektrostaatiline potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega.
Uus!!: Plasma ja Elektrivälja potentsiaal · Näe rohkem »
Elektrivool
Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas.
Uus!!: Plasma ja Elektrivool · Näe rohkem »
Elektrodünaamika
Elektrodünaamika on füüsika haru, mis uurib elektrilaenguga osakeste ja kehade liikumisest tulenevaid elektromagnetilisi efekte ning elektromagnetvälja.
Uus!!: Plasma ja Elektrodünaamika · Näe rohkem »
Elektromagnetspekter
Elektromagnetlainete spekter (vasakul on raadio ja TV sagedused, paremal valguse lainepikkused) Elektromagnetspekter ehk elektromagnetlainete spekter ehk elektromagnetlainete skaala hõlmab erinevate energiatega elektromagnetlaineid alates kõige madalamatest sagedustest kuni gammakiirguseni.
Uus!!: Plasma ja Elektromagnetspekter · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Plasma ja Elektron · Näe rohkem »
Elektronvolt
Elektronvolt on SI-süsteemi väline energia mõõtühik, mis on laialt kasutusel elementaarosakeste, tuuma-, aatomi- ja tahkisefüüsikas.
Uus!!: Plasma ja Elektronvolt · Näe rohkem »
Elementaarlaeng
Elementaarlaeng (tähis e) on väikseim vabalt eksisteeriv elektrilaeng.
Uus!!: Plasma ja Elementaarlaeng · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Plasma ja Energia · Näe rohkem »
Faasisiire
sublimeeruvad otse gaasiks Faasisiire on aine üleminek ühest faasist teise keemiliselt homogeenses süsteemis.
Uus!!: Plasma ja Faasisiire · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Plasma ja Füüsika · Näe rohkem »
Fleksioon
Fleksioon (ladina sõnast flexio 'paindumine') ehk fusioon on sõnavormide moodustamise viis, mille korral eri morfeemid mõjutavad üksteist nii, et sõnavormi pole võimalik jagada eri tähendust kandvateks osadeks.
Uus!!: Plasma ja Fleksioon · Näe rohkem »
Fraktal
Fraktal on enesesarnane kujund või nähtus, mille struktuur eri tasemetel või suurendusastmetel on sarnane tervikkujundiga.
Uus!!: Plasma ja Fraktal · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Plasma ja Gaas · Näe rohkem »
Gaaslahendus
Gaaslahendus on elektrilaengute suunatud liikumine gaasikeskkonnas ehk elektrivool gaasis.
Uus!!: Plasma ja Gaaslahendus · Näe rohkem »
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Uus!!: Plasma ja Gravitatsioon · Näe rohkem »
Heliosfäär
Heliosfäär on vähemalt kaugeimate planeetideni ulatuv Päikese plasma leviala, Päikese magnetvälja ja päikesetuule mõjuala.
Uus!!: Plasma ja Heliosfäär · Näe rohkem »
Induktiivsus
Vooluga pooli ümbritsev magnetväli Induktiivsus on elektromagnetilist induktsiooni iseloomustav füüsikaline suurus.
Uus!!: Plasma ja Induktiivsus · Näe rohkem »
Ionisatsioon
Kiiresti liikuva elektroni (ülal) põhjustatud põrkeionisatsioon, mille tagajärjel eraldub aatomist elektron ja aatom muutub positiivseks iooniks (all) Ionisatsioon on positiivse iooni tekkimine neutraalsest aatomist või molekulist, kui sellest lahkub elektron, või negatiivse iooni tekkimine (peamiselt keemilistes reaktsioonides), kui neutraalse aatomiga (molekuliga) liitub elektron.
Uus!!: Plasma ja Ionisatsioon · Näe rohkem »
Ionisatsiooniaste
Ionisatsiooniaste α on defineeritud kui α.
Uus!!: Plasma ja Ionisatsiooniaste · Näe rohkem »
Ionisatsioonienergia
350px Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks üksikult aatomilt (või molekulilt).
Uus!!: Plasma ja Ionisatsioonienergia · Näe rohkem »
Ionosfäär
Ionosfäär atmosfääris. E- ja F-tähed tähistavad plasma kontsentratsiooni kahte maksimumväärtust vastavates kihtides Ionosfäär on üks atmosfääri kõrgemaid kihte, mis algab umbes 50–70 km kõrguselt ning ulatub 800–1000 km kõrgusele.
Uus!!: Plasma ja Ionosfäär · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Plasma ja Ioon · Näe rohkem »
Irving Langmuir
Irving Langmuir (31. jaanuar 1881 – 16. august 1957) oli ameerika keemik, füüsik ja insener.
Uus!!: Plasma ja Irving Langmuir · Näe rohkem »
Isolaator
Keskpinge- (6–35 kV) õhuliini portselanisolaator Isolaator ehk elektriisolaator on elektriseadme element pingestatud juhtmete ja seadmeosade eraldamiseks kandekonstruktsioonidest, millele nad on kinnitatud.
Uus!!: Plasma ja Isolaator · Näe rohkem »
Jaotusfunktsioon
standardhälvete \sigma^2korral Jaotusfunktsioon või kumulatiivne jaotus on tõenäosusteoorias pideva juhusliku suuruse jaotuse iseloomustaja.
Uus!!: Plasma ja Jaotusfunktsioon · Näe rohkem »
Jupiter
Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet.
Uus!!: Plasma ja Jupiter · Näe rohkem »
Kaarlahendus
Kaarlahendus õhus kahe naela vahel Kaarlahendus on kestev sõltumatu gaaslahendus, millele on iseloomulik suur voolutihedus (105 kuni 1012 A/m2) ja gaasi (leegi) kõrge temperatuur (5000 kuni 50 000 K).
Uus!!: Plasma ja Kaarlahendus · Näe rohkem »
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Uus!!: Plasma ja Keemia · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Plasma ja Keemiline element · Näe rohkem »
Kelvin
Kelvin (tähis K) on termodünaamilise temperatuuri mõõtühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Uus!!: Plasma ja Kelvin · Näe rohkem »
Keravälk
Keravälk Keravälk on harva esinev muutuva värviga helenduv kera läbimõõduga umbes 20 cm kuni meeter.
Uus!!: Plasma ja Keravälk · Näe rohkem »
Kiirgus
Kiirgus on füüsikas energiavoo emiteerimine või edastamine lainete või aineosakeste kujul ruumi või materiaalsesse keskkonda.
Uus!!: Plasma ja Kiirgus · Näe rohkem »
Kirchhoffi seadused
Kirchhoffi seadused on kaks hargnevate elektriahelate kohta kehtivat reeglit, mis põhinevad vastavalt elektrilaengu ja energia jäävuse seadusel.
Uus!!: Plasma ja Kirchhoffi seadused · Näe rohkem »
Komplekssüsteem
Komplekssüsteem on süsteem, mis koosneb mitmest osast või alamsüsteemist, mis interakteeruvad omavahel (tüüpiliselt) mittelineaarselt.
Uus!!: Plasma ja Komplekssüsteem · Näe rohkem »
Koroonalahendus
Koroonalahenduse demonstratsioon Koroonalahendus ehk koroona (ladina k corona, kroon, pärg) on atmosfäärirõhul või sellele lähedasel rõhul toimuv gaaslahendus, millega kaasneb sinakas helendus.
Uus!!: Plasma ja Koroonalahendus · Näe rohkem »
Kreeka tähestik
Kreeka tähestik on kreeka keele kirjutamiseks alates 9.
Uus!!: Plasma ja Kreeka tähestik · Näe rohkem »
Kvark-gluuonplasma
Kvark-gluuonplasma (inglise keeles quark–gluon plasma) on kõrge energia füüsikas ja osakestefüüsikas aine agregaatolek, milles hadronaine läheb üle olekusse, mis sarnaneb olekuga, kus elektronid ja ioonid asuvad tavalises plasmas.
Uus!!: Plasma ja Kvark-gluuonplasma · Näe rohkem »
Lambda
Lambda (suurtähena Λ, väiketähena λ, vanakreeka λάμβδα, uuskreeka λάμδα) on kreeka tähestiku 11.
Uus!!: Plasma ja Lambda · Näe rohkem »
Laser
Laser Laser Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas.
Uus!!: Plasma ja Laser · Näe rohkem »
Leek
Kivisöe leek Küünlaleek Eri soolade leegid on erineva värvusega Leek on tule nähtav (valgust kiirgav) gaasiline osa.
Uus!!: Plasma ja Leek · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Plasma ja Maa · Näe rohkem »
Magnetiline induktsioon
Magnetiline induktsioon ehk magnetinduktsioon (ingl magnetic induction) on vektorsuurus, mis väljendab magnetväljas liikuvale elektrilaengule või vooluga juhtmele mõjuvat jõudu.
Uus!!: Plasma ja Magnetiline induktsioon · Näe rohkem »
Magnetohüdrodünaamika
Magnetohüdrodünaamika on teadusharu, mis uurib elektromagnetvälja ja elektrit juhtiva vedeliku (nt vedela metalli) või gaasi (või plasma) vastastikust mõju.
Uus!!: Plasma ja Magnetohüdrodünaamika · Näe rohkem »
Magnetosfäär
Maa magnetosfääri välja renderdatud magnetvälja joonedMagnetosfäär on astronoomilist eset ümbritsev kosmose piirkond, kus selle objekti magnetväli manipuleerib või mõjutab laetud osakesi.
Uus!!: Plasma ja Magnetosfäär · Näe rohkem »
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Uus!!: Plasma ja Magnetväli · Näe rohkem »
Magnetvälja tugevus
Magnetvälja tugevus ehk magnetväljatugevus on vektorsuurus, mis iseloomustab magnetvälja väärtust välja igas punktis ning igal hetkel.
Uus!!: Plasma ja Magnetvälja tugevus · Näe rohkem »
Matti Laan
Matti Laan (sündinud 30. juulil 1944) on eesti füüsik.
Uus!!: Plasma ja Matti Laan · Näe rohkem »
Neutron
Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).
Uus!!: Plasma ja Neutron · Näe rohkem »
Nikola Tesla
Nikola Tesla (serbia Никола Тесла; 10. juuli 1856 Smiljan, Austria keisririik (praegu Horvaatia) – 7. jaanuar 1943 New York) oli serbia päritolu leiutaja, elektri- ja mehaanikainsener ning füüsik, kes töötas Ameerika Ühendriikides.
Uus!!: Plasma ja Nikola Tesla · Näe rohkem »
Osoon
Osooni molekul Osoon ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist.
Uus!!: Plasma ja Osoon · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Plasma ja Päike · Näe rohkem »
Päikesetuul
Päikesetuuleks nimetatakse laetud osakeste voogu, mis on vabanenud Päikese pealmisest atmosfäärikihist ehk Päikese kroonist.
Uus!!: Plasma ja Päikesetuul · Näe rohkem »
Püha Elmo tuli
Püha Elmo tuli laevamastide otstes Püha Elmo tuli ehk Elmo tuli ehk Elmo tuled on nähtus, mille korral teravate esemete ümber tekib koroonalahenduse tõttu helendav plasma.
Uus!!: Plasma ja Püha Elmo tuli · Näe rohkem »
Plasma (täpsustus)
"Plasma" või sellega moodustatud sõnaühend võib valdkonniti omada erinevaid tähendusi.
Uus!!: Plasma ja Plasma (täpsustus) · Näe rohkem »
Plasmavõnked
Plasmavõnked ehk Langmuiri lained (Ameerika füüsiku ja keemiku Irving Langmuiri järgi) on kiired muutused laengujaotuses, mis on tingitud elektronide võnkumisest kuloonilises väljas.
Uus!!: Plasma ja Plasmavõnked · Näe rohkem »
Pluuto
Pluuto (väikeplaneedi tähistus: 134340 Pluto; sümbolid: või) on kääbusplaneet Kuiperi vöös.
Uus!!: Plasma ja Pluuto · Näe rohkem »
Pooljuht
Pooljuht on aine, mille elektrijuhtivus on halvem kui elektrijuhil ja parem kui dielektrikul.
Uus!!: Plasma ja Pooljuht · Näe rohkem »
Positron
C.D. Andersoni tehtud mullkambri pilt esimesest tuvastatud positronist. 6 mm paksune tinaplaat eraldab kambri ülemist ja alumist osa. Positron pidi tulema alt, kuna ülemine rada on rohkem paindunud magnetväljas. See viitab madalamale energiale. Positron ehk antielektron on elektroni antiosake.
Uus!!: Plasma ja Positron · Näe rohkem »
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Uus!!: Plasma ja Prooton · Näe rohkem »
Protuberants
Videoklipp Päikese protuberantsist Protuberants (ladina keelsest sõnast protuberare 'kühmuna välja ulatuma') ehk Päikese filament (inglise keeles filament, 'niit') on teaduslik termin, mis tähistab Päikese atmosfääris toimuvate intensiivsete magnetohüdrodünaamiliste protsesside ajal tekkivaid helenduvaid gaasijugasid ja pilvi.
Uus!!: Plasma ja Protuberants · Näe rohkem »
Rahvusvaheline kosmosejaam
Video taimekatsetest kosmosejaamal Rahvusvaheline kosmosejaam (lühend ISS) on modulaarne orbitaaljaam Maa-lähedasel orbiidil.
Uus!!: Plasma ja Rahvusvaheline kosmosejaam · Näe rohkem »
Röntgenikiirgus
Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm.
Uus!!: Plasma ja Röntgenikiirgus · Näe rohkem »
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Uus!!: Plasma ja Rõhk · Näe rohkem »
Saha võrrand
Saha võrrand (ka Saha ionisatsioonivõrrand, Eggerti-Saha võrrand) kirjeldab gaasi ionisatsiooniastme sõltuvust temperatuurist.
Uus!!: Plasma ja Saha võrrand · Näe rohkem »
Seoseenergia
Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks.
Uus!!: Plasma ja Seoseenergia · Näe rohkem »
Staatiline elekter
Staatilise elektri mõju kassil Staatiline elekter on tasakaalust välja viidud elektrilaengute kogum objekti pinnal või selle sees.
Uus!!: Plasma ja Staatiline elekter · Näe rohkem »
Sulamissoojus
Sulamissoojus on soojushulk, mis on vajalik ühe massiühiku tahke aine muutmiseks sama temperatuuriga vedelikuks.
Uus!!: Plasma ja Sulamissoojus · Näe rohkem »
Supernoova
SN 1994D (hele täpp all vasakul) on pildil eredam kui tema kodugalaktika NGC 4526 Kepleri supernoova (SN 1604) Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi.
Uus!!: Plasma ja Supernoova · Näe rohkem »
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Uus!!: Plasma ja Tahkis · Näe rohkem »
Takistus
Takistus on elektrotehnikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju.
Uus!!: Plasma ja Takistus · Näe rohkem »
Täht (astronoomia)
Gaasi ja tolmu kondenseerumine, tähtede moodustumise algus (Lagoon Nebula) Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.
Uus!!: Plasma ja Täht (astronoomia) · Näe rohkem »
Tähtedevaheline keskkond
Tähtedevaheline keskkond (inglise keeles interstellar medium) on keskkond galaktikates tähesüsteemide vahelises ruumis koos selles eksisteeriva aine ja kiirgusega.
Uus!!: Plasma ja Tähtedevaheline keskkond · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Plasma ja Temperatuur · Näe rohkem »
Tesla trafo
Tesla trafo Nikola Tesla majamuuseumis Smiljanis (Horvaatias) Tesla trafo ehk Tesla transformaator ehk Tesla generaator (ingl Tesla coil, lühend SGTC, sõnadest Spark Gap Tesla Coil) on resonantstransformaator, mille leiutas Nikola Tesla umbes 1891.
Uus!!: Plasma ja Tesla trafo · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Plasma ja Tihedus · Näe rohkem »
Tokamak
pisi Magnetvälja tekitamine tokamakis Tokamak (lühend venekeelsest väljendist "тороидальная камера с магнитными катушками") on masin, millega toroidaalse (sõõrikukujulise) magnetvälja abil sulustada plasmat.
Uus!!: Plasma ja Tokamak · Näe rohkem »
Transformaator
Trafo tingmärk ühejooneskeemis Terassüdamikuga trafo tingmärk Trafo üldtingmärk Trafo ehituspõhimõte Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata.
Uus!!: Plasma ja Transformaator · Näe rohkem »
Tumeaine
Tumeaine ja kuuma gaasi jaotus galaktikaparvede põrkumisel. Tumeaine on tähistatud sinise värviga, kuum gaas punase värviga. Galaktikaparvede põrkumisel on tumeaine eraldunud kuumast gaasist, mis takistusjõu tõttu on põrkumisel pidurdunud Tumeaine ehk varjatud aine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusjõu tõttu.
Uus!!: Plasma ja Tumeaine · Näe rohkem »
Tumeenergia
Tumeenergia on kosmoloogias ja astronoomias hüpoteetiline energiavorm, mis moodustab suurema osa universumi koostisest, ning alates 1990.
Uus!!: Plasma ja Tumeenergia · Näe rohkem »
Tuumasüntees
Tuumasüntees ehk tuumade liitumine on kergete aatomituumade ühinemine raskemateks tuumadeks.
Uus!!: Plasma ja Tuumasüntees · Näe rohkem »
Udukogu
Kotka udukogu kajastav foto "Loomise sambad" Udukogu (ka udu) on tähtedevahelisest tolmust, vesinikust, heeliumist ja teistest ioniseeritud gaasidest koosnev pilv.
Uus!!: Plasma ja Udukogu · Näe rohkem »
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Uus!!: Plasma ja Ultraviolettkiirgus · Näe rohkem »
Universum
Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.
Uus!!: Plasma ja Universum · Näe rohkem »
Vabadusaste
Vabadusaste on süsteemi iseloomustav suurus, mille väärtus näitab sõltumatute muutujate arvu, millega süsteem on täielikult kirjeldatav.
Uus!!: Plasma ja Vabadusaste · Näe rohkem »
Vahelduvvool
Vahelduvvool (rahvusvaheline tähis AC – alternating current) on elektrivool, mille suund muutub ajas perioodiliselt.
Uus!!: Plasma ja Vahelduvvool · Näe rohkem »
Van der Waalsi jõud
Van der Waalsi jõud on füüsikalises keemias summa molekulidevahelistest jõududest, mis ei tulene kovalentsetest sidemetest ega ioonide elektrostaatilisest vastastikmõjust neutraalsete või laetud molekulidega.
Uus!!: Plasma ja Van der Waalsi jõud · Näe rohkem »
Väljajoon
Väljajoon ehk jõujoon on vektorväljaga seotud füüsika mõiste.
Uus!!: Plasma ja Väljajoon · Näe rohkem »
Välk
Pilvedevaheline välk Välgulöögist tekkinud plahvatuslik aurusurve tüve ja koore vahel on rebinud maha kase koore Välgulöök kuuseladvas Välk on võimas nähtav elektriline sädelahendus, mis esineb looduses äikesepilves, pilvede vahel, pilve ja maapinna vahel või ka pilvede ja pilvedest kõrgemal asuva õhukihi vahel.
Uus!!: Plasma ja Välk · Näe rohkem »
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Uus!!: Plasma ja Vedelik · Näe rohkem »
Virmalised
Virmalised Kenai poolsaarel Alaskal Lõuna-Eestis on virmalised harv nähtus. Virmalised Väimelas 7. oktoobril 2015 Virmalised Enontekiös Soomes Virmalised ehk põhjavalgus ja ka lõunavalgus on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (nn päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega.
Uus!!: Plasma ja Virmalised · Näe rohkem »
Voolutihedus
Voolutihedus J võrdub elektrivoolu tugevuse I ja elektrijuhi ristlõikepinna pindala A jagatisega: Valem kehtib tingimusel, et voolu jaotus juhi ristlõikes on ühtlane.
Uus!!: Plasma ja Voolutihedus · Näe rohkem »
