Sarnasusi Polaabid ja Saksimaa hertsogiriik
Polaabid ja Saksimaa hertsogiriik on 48 ühist asja (Unioonpeedia): Albrecht Karu, Billungid, Billungite mark, Brandenburg, Brandenburgi mark, Elbe, Frangi riik, Havelberg, Hedeby, Heinrich I Linnupüüdja, Heinrich Lõvi, Hermann Billung, Holstein, Ida-Frangi riik, Kristlus, Lausitz, Lausitzi mark, Lääneslaavlased, Lübeck, Lothar III (Saksa-Rooma keiser), Magdeburg, Mark (territoorium), Markkrahv, Mecklenburg, Meißeni markkrahvkond, Nordalbingien, Nordmark, Obodriidid, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Otto II (Saksa-Rooma keiser), ..., Otto III (Saksa-Rooma keiser), Pagan, Põhjala ristisõjad, Peene, Polaabid, Pommeri, Saksa kuningas, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksi vall, Saksid, Schleswig, Schleswig-Holstein, Suur slaavlaste ülestõus, Taani ajalugu, Vendi ristisõda, Vendid. Laienda indeks (18 rohkem) »
Albrecht Karu
Albrechti mälestusmärk Spandau tsitadellis Albrecht Karu (saksa keeles Albrecht der Bär; u 1100 – 18. november 1170 Stendal), ka Albrecht Ballenstedtist, oli aastatel 1138–1142 Saksimaa hertsog ja aastast 1157 kuni surmani esimene Brandenburgi markkrahv (Albrecht I von Brandenburg).
Albrecht Karu ja Polaabid · Albrecht Karu ja Saksimaa hertsogiriik ·
Billungid
Billungid on dünastia, mis valitses Saksimaa hertsogiriiki 961–1106.
Billungid ja Polaabid · Billungid ja Saksimaa hertsogiriik ·
Billungite mark
Billungite mark (punane) 11. sajandi alguse paiku Billungite mark (saksa: Billunger Mark või Mark der Billunger) oli 10. sajandil piiriala kaugel Saksimaa hertsogiriigi kirdeservas.
Billungite mark ja Polaabid · Billungite mark ja Saksimaa hertsogiriik ·
Brandenburg
Brandenburg on Saksamaa liidumaa.
Brandenburg ja Polaabid · Brandenburg ja Saksimaa hertsogiriik ·
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Brandenburgi mark ja Polaabid · Brandenburgi mark ja Saksimaa hertsogiriik ·
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Elbe ja Polaabid · Elbe ja Saksimaa hertsogiriik ·
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Frangi riik ja Polaabid · Frangi riik ja Saksimaa hertsogiriik ·
Havelberg
Vapp Havelbergi paiknemineStendali kreisis Havelberg on linn Stendali kreisis Saksi-Anhaltis Saksamaal.
Havelberg ja Polaabid · Havelberg ja Saksimaa hertsogiriik ·
Hedeby
Hedeby linna kaitsevall Hedeby ehk Haithabu ('nõmmelinn') oli linn viikingiaegses Taanis, praegusel Saksamaa territooriumil Schleswig-Holsteini liidumaal Schleswigi linna lähedal Schlei lahe kaldal.
Hedeby ja Polaabid · Hedeby ja Saksimaa hertsogiriik ·
Heinrich I Linnupüüdja
Heinrich I Linnupüüdja (876 Memleben – 2. juuli 936 Memleben) oli Saksi dünastia esimene Saksa kuningas, Saksimaa hertsog 912–936 ja Saksa kuningas 919–936.
Heinrich I Linnupüüdja ja Polaabid · Heinrich I Linnupüüdja ja Saksimaa hertsogiriik ·
Heinrich Lõvi
Heinrich Lõvi (saksa keeles Heinrich der Löwe; 1129 – 6. august 1195) oli Welfi dünastiast pärit saksa ülik, Baieri (vastavalt Heinrich III (1154–1195) ja Saksimaa hertsog Heinrich XII (1142–1195) nime all).
Heinrich Lõvi ja Polaabid · Heinrich Lõvi ja Saksimaa hertsogiriik ·
Hermann Billung
Billungite margi markkrahv Hermann ja Hildegard Westerburgist Hermann Billung (900 või 912 – 27. märts 973) oli Billungite margi markkrahv 936.
Hermann Billung ja Polaabid · Hermann Billung ja Saksimaa hertsogiriik ·
Holstein
Holsteini vapp. Sarnaselt Schaumburgi vapiga on sellele stiliseeritud nõgeseleht Holstein (põhjaalamsaksa: Holsteen; taani: Holsten; ladina: Holsatia) on ajalooline piirkond Elbe ja Eideri jõe vahel.
Holstein ja Polaabid · Holstein ja Saksimaa hertsogiriik ·
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Ida-Frangi riik ja Polaabid · Ida-Frangi riik ja Saksimaa hertsogiriik ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Kristlus ja Polaabid · Kristlus ja Saksimaa hertsogiriik ·
Lausitz
Lausitzi asukoht Euroopas Lausitz (ülemsorbi keeles Łužica, alamsorbi keeles Łužyca, Sorbimaa, eesti keeles on käibel ka nimi Lusaatia) on ajaloolis-geograafiline piirkond, mille põhiosa asub Saksamaal tänapäeva Saksimaa liidumaa idaosas ja Brandenburgi lõunaosas vastu Poola ja Tšehhimaa piiri.
Lausitz ja Polaabid · Lausitz ja Saksimaa hertsogiriik ·
Lausitzi mark
Vapp (Alam-)Lausitzi mark umbes 1000. aastal Lausitzi mark või markkrahvkond (saksa: Mark(grafschaft) Lausitz) oli Saksa-Rooma riigi idapiirimark polaabidega asustatud maadel.
Lausitzi mark ja Polaabid · Lausitzi mark ja Saksimaa hertsogiriik ·
Lääneslaavlased
Lääneslaavlased on slaavlased, kes räägivad lääneslaavi keeli.
Lääneslaavlased ja Polaabid · Lääneslaavlased ja Saksimaa hertsogiriik ·
Lübeck
Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Lübeck ja Polaabid · Lübeck ja Saksimaa hertsogiriik ·
Lothar III (Saksa-Rooma keiser)
Lothar III pitsat Lothar III von Supplinburg (ka Lothar von Süpplingenburg; juuni 1075 – 4. detsember 1137) oli Saksa kuningas alates 1125, Saksa-Rooma keiser alates 1133 kuni surmani, 1137.
Lothar III (Saksa-Rooma keiser) ja Polaabid · Lothar III (Saksa-Rooma keiser) ja Saksimaa hertsogiriik ·
Magdeburg
Magdeburg on linn Saksamaal, Saksi-Anhalti liidumaa pealinn.
Magdeburg ja Polaabid · Magdeburg ja Saksimaa hertsogiriik ·
Mark (territoorium)
Mark viitab piirimaaga sarnasele piiriäärsele alale, nagu Walesi margid, piirialad Inglismaa ja Walesi vahel.
Mark (territoorium) ja Polaabid · Mark (territoorium) ja Saksimaa hertsogiriik ·
Markkrahv
Markkrahv (saksa keeles Markgraf) oli keskaegne aadlitiitel, mida anti algselt markideks ja hiljem markkrahvkondadeks nimetatud piirialade valitsejatele.
Markkrahv ja Polaabid · Markkrahv ja Saksimaa hertsogiriik ·
Mecklenburg
Mecklenburg tänapäeva halduspiirides Mecklenburgi vapp Mecklenburg (alamsaksa Mękelborg) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, mis hõlmab läänepoolse ja suurema osa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaast Saksamaa Liitvabariigis.
Mecklenburg ja Polaabid · Mecklenburg ja Saksimaa hertsogiriik ·
Meißeni markkrahvkond
Meißeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Meißen) oli keskaegne vürstiriik Püha Rooma riigi koosseisus tänapäeva Saksimaa alal.
Meißeni markkrahvkond ja Polaabid · Meißeni markkrahvkond ja Saksimaa hertsogiriik ·
Nordalbingien
Saksimaa u 1000. aastal Nordalbingieni ja Taani margiga põhjas, 1886. aasta kaart Nordalbingien (ladina Nordalbingia) oli üks neljast keskaegse Saksimaa hertsogkonna halduspiirkonnast, teised olid Engern, Ostfaal ja Vestfaal.
Nordalbingien ja Polaabid · Nordalbingien ja Saksimaa hertsogiriik ·
Nordmark
Lausitzi margi) (lõunas) vahel. Põhjamark või Nordmark (saksa: Nordmark) loodi tohutu Marca Geronise jagunemisel 965.
Nordmark ja Polaabid · Nordmark ja Saksimaa hertsogiriik ·
Obodriidid
Niklotingide vapp Obotriidid (ladina: Obotriti) või obodriidid, ka abodriidid (saksa: Abodriten), oli keskaegne lääneslaavi hõimude konföderatsioon praeguste Mecklenburgi ja Holsteini territooriumil Põhja-Saksamaal (vaata polaabid).
Obodriidid ja Polaabid · Obodriidid ja Saksimaa hertsogiriik ·
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Polaabid · Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksimaa hertsogiriik ·
Otto II (Saksa-Rooma keiser)
Otto II Otto II (955 – 7. detsember 983 Rooma) oli Saksa-Rooma keiser aastast 973 kuni surmani.
Otto II (Saksa-Rooma keiser) ja Polaabid · Otto II (Saksa-Rooma keiser) ja Saksimaa hertsogiriik ·
Otto III (Saksa-Rooma keiser)
Otto III (980–23. jaanuar 1002 Palermo, Itaalia) oli Saksa kuningas (983–1002), Itaalia kuningas (996–1002) ja Saksa-Rooma keiser 996–1002.
Otto III (Saksa-Rooma keiser) ja Polaabid · Otto III (Saksa-Rooma keiser) ja Saksimaa hertsogiriik ·
Pagan
Pagan (ladina keeles paganus 'maamees, talupoeg'.
Pagan ja Polaabid · Pagan ja Saksimaa hertsogiriik ·
Põhjala ristisõjad
Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.
Põhjala ristisõjad ja Polaabid · Põhjala ristisõjad ja Saksimaa hertsogiriik ·
Peene
Peene jõgi Jarmeni juures Peene jõgi, selle lisajõed ja Peenestromi väin Peene on jõgi Saksamaal.
Peene ja Polaabid · Peene ja Saksimaa hertsogiriik ·
Polaabid
9.–10. sajandil Polaabi slaavlased ehk polaabid oli lääneslaavlaste hõimuliit (sorbid lõunaosas, luužitsid keskosas ja obodriidid loodeosas), kes asustas Elbe, Saale ja Odra jõe ning Maagimäestiku vahelist ala 1. ja 2. aastatuhandel, tänapäeva Loode-Saksamaal.
Polaabid ja Polaabid · Polaabid ja Saksimaa hertsogiriik ·
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Polaabid ja Pommeri · Pommeri ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Polaabid ja Saksa kuningas · Saksa kuningas ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Polaabid ja Saksa-Rooma keiser · Saksa-Rooma keiser ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Polaabid ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma riik ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Polaabid ja Saksamaa · Saksamaa ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksi vall
''Limes Saxoniae'' Limes Saxoniae ("Saksimaa piir" ladina keeles), tuntud ka kui Limes Saxonicus või Sachsenwall ("Saksi vall"), oli kindlustamata limes või piir sakside ja slaavi obotriitide vahel, mis rajati 810.
Polaabid ja Saksi vall · Saksi vall ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksid
Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).
Polaabid ja Saksid · Saksid ja Saksimaa hertsogiriik ·
Schleswig
Schleswig (alamsaksa Sleswig, taani Slesvig) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal, Schleswig-Flensburgi kreisi keskus.
Polaabid ja Schleswig · Saksimaa hertsogiriik ja Schleswig ·
Schleswig-Holstein
Schleswig-Holstein on liidumaa Saksamaa põhjaosas Põhjamere kagu- ja Läänemere edelarannikul.
Polaabid ja Schleswig-Holstein · Saksimaa hertsogiriik ja Schleswig-Holstein ·
Suur slaavlaste ülestõus
Lutitšite liidu territoorium Saksa kuningriigi idapiiri taga pärast 983. aastat (kollane kontuur) Suur slaavlaste ülestõus 983.
Polaabid ja Suur slaavlaste ülestõus · Saksimaa hertsogiriik ja Suur slaavlaste ülestõus ·
Taani ajalugu
Taani kuningriik Euroopas 21. sajandil Taani ajalugu on ülevaade Taani riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Taani kuningriigi ajaloost.
Polaabid ja Taani ajalugu · Saksimaa hertsogiriik ja Taani ajalugu ·
Vendi ristisõda
Vendi ristisõda oli 12. sajandil (1147–1184) peetud sõda kristlike germaanlaste ja paganlike vendide vahel, mis lõppes vendide maa vallutamise ja vendide sundristimisega.
Polaabid ja Vendi ristisõda · Saksimaa hertsogiriik ja Vendi ristisõda ·
Vendid
obodriitide asualade piirid aastal 810 Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Polaabid ja Saksimaa hertsogiriik ühist
- Millised on sarnasused Polaabid ja Saksimaa hertsogiriik
Võrdlus Polaabid ja Saksimaa hertsogiriik
Polaabid on 100 suhted, samas Saksimaa hertsogiriik 249. Kuna neil ühist 48, Jaccard indeks on 13.75% = 48 / (100 + 249).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Polaabid ja Saksimaa hertsogiriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: