100 suhted: Albrecht Karu, Billungid, Billungite mark, Bolesław I Chrobry, Brandenburg, Brandenburgi mark, Brandenburgi piiskopkond, Elbe, Frangi keiser, Frangi riik, Gniezno, Harald Sinihammas, Havelberg, Hõim, Hedeby, Heinrich I Linnupüüdja, Heinrich Lõvi, Hermann Billung, Holstein, Ida-Frangi kuningas, Ida-Frangi riik, Iseseisvus, István I Püha, Karl Suur, Kiievi-Vene, Kirik (institutsioon), Kristlus, Kuningas, Lausitz, Lausitzi mark, Lääneslaavlased, Lübeck, Lothar III (Saksa-Rooma keiser), Maagimäestik, Magdeburg, Mark (territoorium), Markkrahv, Mecklenburg, Mecklenburgi valitsejate loend, Meißeni markkrahvkond, Mieszko I, Misjon, Nordalbingien, Nordmark, Obodriidid, Odra, Oldenburg, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Otto II (Saksa-Rooma keiser), Otto III (Saksa-Rooma keiser), ..., Paavst, Pagan, Põhjala ristisõjad, Peene, Polaabid, Pommeri, Poola ajalugu, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Poola vürstiriik, Potsdam, Pribislaw (Mecklenburg), Rooma keisririik, Saale, Saksa kuningas, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksi sõjad, Saksi vall, Saksid, Saksimaa ajalugu, Saksimaa hertsogiriik, Sõda, Schleswig, Schleswig-Holstein, Schwerin, Slaavlased, Sorbid, Suur slaavlaste ülestõus, Taani ajalugu, Tšehhi kuningriik, Ungari kuningas, Vendi ristisõda, Vendid, 1. aastatuhat, 10. sajand, 1002, 1004, 1018, 11. sajand, 1106, 12. sajand, 2. aastatuhat, 9. sajand, 936, 960, 961, 983, 998. Laienda indeks (50 rohkem) »
Albrecht Karu
Albrechti mälestusmärk Spandau tsitadellis Albrecht Karu (saksa keeles Albrecht der Bär; u 1100 – 18. november 1170 Stendal), ka Albrecht Ballenstedtist, oli aastatel 1138–1142 Saksimaa hertsog ja aastast 1157 kuni surmani esimene Brandenburgi markkrahv (Albrecht I von Brandenburg).
Uus!!: Polaabid ja Albrecht Karu · Näe rohkem »
Billungid
Billungid on dünastia, mis valitses Saksimaa hertsogiriiki 961–1106.
Uus!!: Polaabid ja Billungid · Näe rohkem »
Billungite mark
Billungite mark (punane) 11. sajandi alguse paiku Billungite mark (saksa: Billunger Mark või Mark der Billunger) oli 10. sajandil piiriala kaugel Saksimaa hertsogiriigi kirdeservas.
Uus!!: Polaabid ja Billungite mark · Näe rohkem »
Bolesław I Chrobry
Bolesław I Chrobry (Vapper) (966/967 – 17. juuni 1025) oli Poola vürst 992–1025 ja Poola kuningriigi kuningas 1000–1025 (krooniti 1025).
Uus!!: Polaabid ja Bolesław I Chrobry · Näe rohkem »
Brandenburg
Brandenburg on Saksamaa liidumaa.
Uus!!: Polaabid ja Brandenburg · Näe rohkem »
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Uus!!: Polaabid ja Brandenburgi mark · Näe rohkem »
Brandenburgi piiskopkond
Brandenburgi piiskopkond (ladina: Episcopatus Brandenburgensis või Dioecesis Brandenburgensis) oli katoliku piiskopkond, mille Saksamaa kuningas Otto I rajas aastal 948 Marca Geronis (Saksi Idamark) territooriumil Elbe jõest idas.
Uus!!: Polaabid ja Brandenburgi piiskopkond · Näe rohkem »
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Polaabid ja Elbe · Näe rohkem »
Frangi keiser
Frangi keiser on Frangi riigi valitsejate tinglik nimetus.
Uus!!: Polaabid ja Frangi keiser · Näe rohkem »
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Uus!!: Polaabid ja Frangi riik · Näe rohkem »
Gniezno
Gniezno (saksa Gnesen) on 70 000 (2014.) elanikuga linn Poola lääneosa keskel, 50 km Poznańist idas.
Uus!!: Polaabid ja Gniezno · Näe rohkem »
Harald Sinihammas
Munk Poppo ristib Harald Sinihammast Harald Sinihammas (Taanis Harald I, taani keeles Harald Blåtand, vanapõhja keeles Haraldr blátönn; norra keeles Harald Blåtann; umbes 910 – umbes 986 Jomsborg) oli Taani kuningas alates 958 ja Norra kuningas alates 976 kuni surmani umbes 986.
Uus!!: Polaabid ja Harald Sinihammas · Näe rohkem »
Havelberg
Vapp Havelbergi paiknemineStendali kreisis Havelberg on linn Stendali kreisis Saksi-Anhaltis Saksamaal.
Uus!!: Polaabid ja Havelberg · Näe rohkem »
Hõim
Hõim on rahvast väiksem etniline üksus, mille liikmeid ühendavad keel, kultuur ja päritolu.
Uus!!: Polaabid ja Hõim · Näe rohkem »
Hedeby
Hedeby linna kaitsevall Hedeby ehk Haithabu ('nõmmelinn') oli linn viikingiaegses Taanis, praegusel Saksamaa territooriumil Schleswig-Holsteini liidumaal Schleswigi linna lähedal Schlei lahe kaldal.
Uus!!: Polaabid ja Hedeby · Näe rohkem »
Heinrich I Linnupüüdja
Heinrich I Linnupüüdja (876 Memleben – 2. juuli 936 Memleben) oli Saksi dünastia esimene Saksa kuningas, Saksimaa hertsog 912–936 ja Saksa kuningas 919–936.
Uus!!: Polaabid ja Heinrich I Linnupüüdja · Näe rohkem »
Heinrich Lõvi
Heinrich Lõvi (saksa keeles Heinrich der Löwe; 1129 – 6. august 1195) oli Welfi dünastiast pärit saksa ülik, Baieri (vastavalt Heinrich III (1154–1195) ja Saksimaa hertsog Heinrich XII (1142–1195) nime all).
Uus!!: Polaabid ja Heinrich Lõvi · Näe rohkem »
Hermann Billung
Billungite margi markkrahv Hermann ja Hildegard Westerburgist Hermann Billung (900 või 912 – 27. märts 973) oli Billungite margi markkrahv 936.
Uus!!: Polaabid ja Hermann Billung · Näe rohkem »
Holstein
Holsteini vapp. Sarnaselt Schaumburgi vapiga on sellele stiliseeritud nõgeseleht Holstein (põhjaalamsaksa: Holsteen; taani: Holsten; ladina: Holsatia) on ajalooline piirkond Elbe ja Eideri jõe vahel.
Uus!!: Polaabid ja Holstein · Näe rohkem »
Ida-Frangi kuningas
Ida-Frangi kuningas oli Karl Suure impeeriumi idaosa valitsejate nimetus alates 843.
Uus!!: Polaabid ja Ida-Frangi kuningas · Näe rohkem »
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Uus!!: Polaabid ja Ida-Frangi riik · Näe rohkem »
Iseseisvus
Riigi iseseisvus ehk suveräänsus on riigi võime või omadus olla enda territooriumil kõrgeimaks vahelesekkujaks: otsustada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatava lõplikkusastmega.
Uus!!: Polaabid ja Iseseisvus · Näe rohkem »
István I Püha
István I Püha (ka Stephan I Püha, umbes 975–1038) oli Ungari esimene kuningas alates 1001.
Uus!!: Polaabid ja István I Püha · Näe rohkem »
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Uus!!: Polaabid ja Karl Suur · Näe rohkem »
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Uus!!: Polaabid ja Kiievi-Vene · Näe rohkem »
Kirik (institutsioon)
Kirik on kristlikke kogudusi ühendav organisatsioon või koguduseliit.
Uus!!: Polaabid ja Kirik (institutsioon) · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: Polaabid ja Kristlus · Näe rohkem »
Kuningas
Kuningas (või kuninganna) on riigipea nimetus enamikus monarhistliku korraga riikides.
Uus!!: Polaabid ja Kuningas · Näe rohkem »
Lausitz
Lausitzi asukoht Euroopas Lausitz (ülemsorbi keeles Łužica, alamsorbi keeles Łužyca, Sorbimaa, eesti keeles on käibel ka nimi Lusaatia) on ajaloolis-geograafiline piirkond, mille põhiosa asub Saksamaal tänapäeva Saksimaa liidumaa idaosas ja Brandenburgi lõunaosas vastu Poola ja Tšehhimaa piiri.
Uus!!: Polaabid ja Lausitz · Näe rohkem »
Lausitzi mark
Vapp (Alam-)Lausitzi mark umbes 1000. aastal Lausitzi mark või markkrahvkond (saksa: Mark(grafschaft) Lausitz) oli Saksa-Rooma riigi idapiirimark polaabidega asustatud maadel.
Uus!!: Polaabid ja Lausitzi mark · Näe rohkem »
Lääneslaavlased
Lääneslaavlased on slaavlased, kes räägivad lääneslaavi keeli.
Uus!!: Polaabid ja Lääneslaavlased · Näe rohkem »
Lübeck
Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Uus!!: Polaabid ja Lübeck · Näe rohkem »
Lothar III (Saksa-Rooma keiser)
Lothar III pitsat Lothar III von Supplinburg (ka Lothar von Süpplingenburg; juuni 1075 – 4. detsember 1137) oli Saksa kuningas alates 1125, Saksa-Rooma keiser alates 1133 kuni surmani, 1137.
Uus!!: Polaabid ja Lothar III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Maagimäestik
Maagimäestiku looduskaart Maagimäestik (saksa keeles Erzgebirge, tšehhi Krušné hory) on mäestik Kesk-Euroopas, mis kulgeb edela-kirde suunas Tšehhi ja Saksamaa (täpsemalt Saksimaa) piiril.
Uus!!: Polaabid ja Maagimäestik · Näe rohkem »
Magdeburg
Magdeburg on linn Saksamaal, Saksi-Anhalti liidumaa pealinn.
Uus!!: Polaabid ja Magdeburg · Näe rohkem »
Mark (territoorium)
Mark viitab piirimaaga sarnasele piiriäärsele alale, nagu Walesi margid, piirialad Inglismaa ja Walesi vahel.
Uus!!: Polaabid ja Mark (territoorium) · Näe rohkem »
Markkrahv
Markkrahv (saksa keeles Markgraf) oli keskaegne aadlitiitel, mida anti algselt markideks ja hiljem markkrahvkondadeks nimetatud piirialade valitsejatele.
Uus!!: Polaabid ja Markkrahv · Näe rohkem »
Mecklenburg
Mecklenburg tänapäeva halduspiirides Mecklenburgi vapp Mecklenburg (alamsaksa Mękelborg) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, mis hõlmab läänepoolse ja suurema osa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaast Saksamaa Liitvabariigis.
Uus!!: Polaabid ja Mecklenburg · Näe rohkem »
Mecklenburgi valitsejate loend
Seitsmeosaline Mecklenburgi vapp. Iga väli sümboliseerib ühte seitsmest Mecklenburgi riigi peamisest isandkonnast: Mecklenburgi hertsogkond, Schwerini ja Ratzeburgi vürstkonnad (endised piiskopkonnad), Schwerini krahvkond, samuti Rostocki, Werle ja Stargardi valdused. See Mecklenburgi hertsogite ja suurhertsogite loend pärineb Saksa vürstliku Mecklenburgide riigi juurtest, kõrgkeskajast monarhia kaotamiseni Esimese maailmasõja lõppedes.
Uus!!: Polaabid ja Mecklenburgi valitsejate loend · Näe rohkem »
Meißeni markkrahvkond
Meißeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Meißen) oli keskaegne vürstiriik Püha Rooma riigi koosseisus tänapäeva Saksimaa alal.
Uus!!: Polaabid ja Meißeni markkrahvkond · Näe rohkem »
Mieszko I
Poola vürst Mieszko I Mieszko I (umbes 930 – 25. mai 992) oli polaanide vürst ning vendide kuningas (vanapõhja Vindakonungr) umbkaudu 960.
Uus!!: Polaabid ja Mieszko I · Näe rohkem »
Misjon
rootslastele ristiusku. Ansgar tegutses 9. sajandil. Gravüür aastast 1830 Misjon ehk misjonitöö on kristluses misjonikäsu alusel toimuv kristluse kuulutamine mittekristlastele ja kristlusest eemale jäänutele.
Uus!!: Polaabid ja Misjon · Näe rohkem »
Nordalbingien
Saksimaa u 1000. aastal Nordalbingieni ja Taani margiga põhjas, 1886. aasta kaart Nordalbingien (ladina Nordalbingia) oli üks neljast keskaegse Saksimaa hertsogkonna halduspiirkonnast, teised olid Engern, Ostfaal ja Vestfaal.
Uus!!: Polaabid ja Nordalbingien · Näe rohkem »
Nordmark
Lausitzi margi) (lõunas) vahel. Põhjamark või Nordmark (saksa: Nordmark) loodi tohutu Marca Geronise jagunemisel 965.
Uus!!: Polaabid ja Nordmark · Näe rohkem »
Obodriidid
Niklotingide vapp Obotriidid (ladina: Obotriti) või obodriidid, ka abodriidid (saksa: Abodriten), oli keskaegne lääneslaavi hõimude konföderatsioon praeguste Mecklenburgi ja Holsteini territooriumil Põhja-Saksamaal (vaata polaabid).
Uus!!: Polaabid ja Obodriidid · Näe rohkem »
Odra
Odra jõgi ehk Oderi jõgi (tšehhi ja poola keeles Odra, saksa keeles Oder, antiikaja ladina keeles Viadua, Viadrus, keskaja ladina keeles Odera, Oddera) on jõgi Kesk-Euroopas.
Uus!!: Polaabid ja Odra · Näe rohkem »
Oldenburg
Oldenburgi kesklinn, sealhulgas Püha Lamberti kirik Oldenburg on kreisivaba linn Saksamaal Alam-Saksimaal.
Uus!!: Polaabid ja Oldenburg · Näe rohkem »
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Uus!!: Polaabid ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Otto II (Saksa-Rooma keiser)
Otto II Otto II (955 – 7. detsember 983 Rooma) oli Saksa-Rooma keiser aastast 973 kuni surmani.
Uus!!: Polaabid ja Otto II (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Otto III (Saksa-Rooma keiser)
Otto III (980–23. jaanuar 1002 Palermo, Itaalia) oli Saksa kuningas (983–1002), Itaalia kuningas (996–1002) ja Saksa-Rooma keiser 996–1002.
Uus!!: Polaabid ja Otto III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Uus!!: Polaabid ja Paavst · Näe rohkem »
Pagan
Pagan (ladina keeles paganus 'maamees, talupoeg'.
Uus!!: Polaabid ja Pagan · Näe rohkem »
Põhjala ristisõjad
Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.
Uus!!: Polaabid ja Põhjala ristisõjad · Näe rohkem »
Peene
Peene jõgi Jarmeni juures Peene jõgi, selle lisajõed ja Peenestromi väin Peene on jõgi Saksamaal.
Uus!!: Polaabid ja Peene · Näe rohkem »
Polaabid
9.–10. sajandil Polaabi slaavlased ehk polaabid oli lääneslaavlaste hõimuliit (sorbid lõunaosas, luužitsid keskosas ja obodriidid loodeosas), kes asustas Elbe, Saale ja Odra jõe ning Maagimäestiku vahelist ala 1. ja 2. aastatuhandel, tänapäeva Loode-Saksamaal.
Uus!!: Polaabid ja Polaabid · Näe rohkem »
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Uus!!: Polaabid ja Pommeri · Näe rohkem »
Poola ajalugu
Poola ajalugu on ülevaade tänapäevase Poola riigi alade ajaloost.
Uus!!: Polaabid ja Poola ajalugu · Näe rohkem »
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Uus!!: Polaabid ja Poola kuningas · Näe rohkem »
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Uus!!: Polaabid ja Poola Kuningriik · Näe rohkem »
Poola vürstiriik
Poola Vürstiriik oli varafeodaalne riik tänapäeva Poola territooriumil, mis moodustus 10.
Uus!!: Polaabid ja Poola vürstiriik · Näe rohkem »
Potsdam
Potsdam on linn Saksamaal, Brandenburgi liidumaa pealinn.
Uus!!: Polaabid ja Potsdam · Näe rohkem »
Pribislaw (Mecklenburg)
Pribislaw (suri 30. detsembril 1178) oli obodriidide vürst ja esimene Mecklenburgi vürst (1167–1178).
Uus!!: Polaabid ja Pribislaw (Mecklenburg) · Näe rohkem »
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Uus!!: Polaabid ja Rooma keisririik · Näe rohkem »
Saale
Saale on jõgi Saksamaal, Elbe vasakpoolne lisajõgi.
Uus!!: Polaabid ja Saale · Näe rohkem »
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Uus!!: Polaabid ja Saksa kuningas · Näe rohkem »
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Uus!!: Polaabid ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Polaabid ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Polaabid ja Saksamaa · Näe rohkem »
Saksi sõjad
Saksi sõjad olid kampaaniad ja ülestõusud rohkem kui 30 aasta jooksul aastast 772, kui Frangi riigi kuningas Karl Suur esmakordselt sisenes Saksimaale kavatsusega vallutada, aastani 804, kui viimane rahulolematute hõimlaste mäss oli purustatud.
Uus!!: Polaabid ja Saksi sõjad · Näe rohkem »
Saksi vall
''Limes Saxoniae'' Limes Saxoniae ("Saksimaa piir" ladina keeles), tuntud ka kui Limes Saxonicus või Sachsenwall ("Saksi vall"), oli kindlustamata limes või piir sakside ja slaavi obotriitide vahel, mis rajati 810.
Uus!!: Polaabid ja Saksi vall · Näe rohkem »
Saksid
Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).
Uus!!: Polaabid ja Saksid · Näe rohkem »
Saksimaa ajalugu
Saksa Liitvabariigis Saksimaa kaart Saksimaa ajalugu on ülevaade Saksimaa territooriumi minevikust.
Uus!!: Polaabid ja Saksimaa ajalugu · Näe rohkem »
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Uus!!: Polaabid ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Sõda
apokalüptilist ratsanikku" (1921) Sõda on riikide, rahvaste või muude rühmituste vaheline organiseeritud (relvastatud) konflikt, surumaks ühe osapoole tahet, huvisid või ideoloogiat jõuga (vägivaldselt) peale vastaspoolele.
Uus!!: Polaabid ja Sõda · Näe rohkem »
Schleswig
Schleswig (alamsaksa Sleswig, taani Slesvig) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal, Schleswig-Flensburgi kreisi keskus.
Uus!!: Polaabid ja Schleswig · Näe rohkem »
Schleswig-Holstein
Schleswig-Holstein on liidumaa Saksamaa põhjaosas Põhjamere kagu- ja Läänemere edelarannikul.
Uus!!: Polaabid ja Schleswig-Holstein · Näe rohkem »
Schwerin
Schwerin on linn Saksamaal, Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa pealinn.
Uus!!: Polaabid ja Schwerin · Näe rohkem »
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Uus!!: Polaabid ja Slaavlased · Näe rohkem »
Sorbid
Sorbid (eesti keeles varem ka vendid, luužitsid; endanimetus ülemsorbi keeles Serbja, alamsorbi keeles Serby, saksa keeles Sorben, Wenden) on lääneslaavi rahvas, kes elab vähemusrahvusena Saksamaa idaosas Saksimaal Oberlausitzis ja Brandenburgi liidumaal Niederlausitzis.
Uus!!: Polaabid ja Sorbid · Näe rohkem »
Suur slaavlaste ülestõus
Lutitšite liidu territoorium Saksa kuningriigi idapiiri taga pärast 983. aastat (kollane kontuur) Suur slaavlaste ülestõus 983.
Uus!!: Polaabid ja Suur slaavlaste ülestõus · Näe rohkem »
Taani ajalugu
Taani kuningriik Euroopas 21. sajandil Taani ajalugu on ülevaade Taani riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Taani kuningriigi ajaloost.
Uus!!: Polaabid ja Taani ajalugu · Näe rohkem »
Tšehhi kuningriik
Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb tänapäevases Tšehhi vabariigis.
Uus!!: Polaabid ja Tšehhi kuningriik · Näe rohkem »
Ungari kuningas
Ungari kuninga regaalid Ungari kuningas oli kuningriigi valitseja tiitel aastatel 1001–1918 (ametlikult kuni 1948. aastani).
Uus!!: Polaabid ja Ungari kuningas · Näe rohkem »
Vendi ristisõda
Vendi ristisõda oli 12. sajandil (1147–1184) peetud sõda kristlike germaanlaste ja paganlike vendide vahel, mis lõppes vendide maa vallutamise ja vendide sundristimisega.
Uus!!: Polaabid ja Vendi ristisõda · Näe rohkem »
Vendid
obodriitide asualade piirid aastal 810 Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.
Uus!!: Polaabid ja Vendid · Näe rohkem »
1. aastatuhat
1.
Uus!!: Polaabid ja 1. aastatuhat · Näe rohkem »
10. sajand
10.
Uus!!: Polaabid ja 10. sajand · Näe rohkem »
1002
1002.
Uus!!: Polaabid ja 1002 · Näe rohkem »
1004
1004.
Uus!!: Polaabid ja 1004 · Näe rohkem »
1018
1018.
Uus!!: Polaabid ja 1018 · Näe rohkem »
11. sajand
11.
Uus!!: Polaabid ja 11. sajand · Näe rohkem »
1106
1106.
Uus!!: Polaabid ja 1106 · Näe rohkem »
12. sajand
12.
Uus!!: Polaabid ja 12. sajand · Näe rohkem »
2. aastatuhat
2.
Uus!!: Polaabid ja 2. aastatuhat · Näe rohkem »
9. sajand
9.
Uus!!: Polaabid ja 9. sajand · Näe rohkem »
936
936.
Uus!!: Polaabid ja 936 · Näe rohkem »
960
960.
Uus!!: Polaabid ja 960 · Näe rohkem »
961
961.
Uus!!: Polaabid ja 961 · Näe rohkem »
983
983.
Uus!!: Polaabid ja 983 · Näe rohkem »
998
998.
Uus!!: Polaabid ja 998 · Näe rohkem »