Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Politoloogia mõisteid ja Riigikogu
Politoloogia mõisteid ja Riigikogu on 25 ühist asja (Unioonpeedia): Alampalk, Asutav kogu (üldmõiste), D'Hondti meetod, Demokraatia, Erakond, Hare'i kvoot, Isikumandaat, Kohtuvõim, Majoritaarne valimissüsteem, Minister, Parlament, Parlamentaarne vabariik, Põhiseadus, Populism, President, Presidentaalne vabariik, Riigikogu fraktsioon, Riigipea, Riigivanem, Seadusandlik võim, Täidesaatev võim, Umbusaldusavaldus, Valimiskünnis, Vallavanem, Võrdeline valimissüsteem.
Alampalk
Alampalk ehk miinimumpalk ehk minimaalpalk ehk palga alammäär (Eestis 2009. aastast kehtiva töölepingu seaduse järgi töötasu alammäär, 1994–2009 kehtinud palgaseaduse järgi palga alammäär) on madalaim palk, mida tööandja õiguslikult võib töötajale tema töö eest maksta.
Alampalk ja Politoloogia mõisteid · Alampalk ja Riigikogu ·
Asutav kogu (üldmõiste)
Asutav kogu on loodava riigi esinduskogu, mille ülesanne on töötada välja põhiseadus.
Asutav kogu (üldmõiste) ja Politoloogia mõisteid · Asutav kogu (üldmõiste) ja Riigikogu ·
D'Hondti meetod
D'Hondti meetod on valimistulemuste selgitamise meetod suurima keskmise põhimõttel.
D'Hondti meetod ja Politoloogia mõisteid · D'Hondti meetod ja Riigikogu ·
Demokraatia
Naine 2007. aasta Prantsusmaa presidendivalimiste ajal hääletamas Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.
Demokraatia ja Politoloogia mõisteid · Demokraatia ja Riigikogu ·
Erakond
Erakond ehk partei on inimeste ühendus, mille eesmärk on väljendada oma liikmete poliitilisi huve, mõjutada riigi poliitikat ja taotleda kahe esimese eesmärgi elluviimiseks poliitilist võimu.
Erakond ja Politoloogia mõisteid · Erakond ja Riigikogu ·
Hare'i kvoot
Hare'i kvoot on lihtkvoot, mida kasutatakse valimistel mandaatide jagamiseks.
Hare'i kvoot ja Politoloogia mõisteid · Hare'i kvoot ja Riigikogu ·
Isikumandaat
Isikumandaat on Eestis Riigikogu valimistel ringkonnas võidetud mandaat.
Isikumandaat ja Politoloogia mõisteid · Isikumandaat ja Riigikogu ·
Kohtuvõim
Kohtuvõim on õigust mõistev võim, seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim.
Kohtuvõim ja Politoloogia mõisteid · Kohtuvõim ja Riigikogu ·
Majoritaarne valimissüsteem
Majoritaarne valimissüsteem ehk enamusvalimised (inglise keeles First-past-the-post) on valimissüsteemi liik, kus enim hääli saanud rühmitus ehk partei (või isikuvalimise puhul isik) saab kindlas ringkonnas koha ja vähemusse jäänud rühmituse hääled lähevad kaotsi ja ühiskonna vähemusse jäänud osa jääb esindamata.
Majoritaarne valimissüsteem ja Politoloogia mõisteid · Majoritaarne valimissüsteem ja Riigikogu ·
Minister
Minister on riigihalduse mõnd konkreetset valdkonda, harilikult ministeeriumi juhtiv poliitik.
Minister ja Politoloogia mõisteid · Minister ja Riigikogu ·
Parlament
Seimis 1791. aastal (Kazimierz Wojniakowski maal, 1806) Parlament on üleriigiline seadusandlik esinduskogu ja -asutus, mille liikmed on valitud üldistel ühetaolistel otsestel salajastel vabadel valimistel.
Parlament ja Politoloogia mõisteid · Parlament ja Riigikogu ·
Parlamentaarne vabariik
'''Valitsussüsteemide kaart''' Parlamentaarne vabariik on parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on president või riigipea puudub.
Parlamentaarne vabariik ja Politoloogia mõisteid · Parlamentaarne vabariik ja Riigikogu ·
Põhiseadus
Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused.
Põhiseadus ja Politoloogia mõisteid · Põhiseadus ja Riigikogu ·
Populism
Rahvusvaheline Occupy liikumine oli oma retoorikaga "99%" (rahvas) "1%" (eliidi) vastu näide populistlikust ühiskondlikust liikumisest Koomiks aastast 1896, milles William Jennings Bryan, vankumatu populismi toetaja, on neelanud Ameerika Demokraatliku Partei sümboli Populism (ladina sõnast populus 'rahvas') on diskursus, ideoloogia või maailmavaade, mis kritiseerib ja mõistab hukka "eliiti" ning tõstab esile "rahvast".
Politoloogia mõisteid ja Populism · Populism ja Riigikogu ·
President
President on paljude organisatsioonide, ettevõtete, asutuste ja riikide juhi tiitel.
Politoloogia mõisteid ja President · President ja Riigikogu ·
Presidentaalne vabariik
Presidentaalne vabariik on riigi valitsemise vorm, kus president omab olulist rolli riigiorganite süsteemis.
Politoloogia mõisteid ja Presidentaalne vabariik · Presidentaalne vabariik ja Riigikogu ·
Riigikogu fraktsioon
Riigikogu fraktsioon on Riigikogu liikmete moodustatud liit (fraktsioon).
Politoloogia mõisteid ja Riigikogu fraktsioon · Riigikogu ja Riigikogu fraktsioon ·
Riigipea
Riigipea on isik või isikute grupp, kellel on riigi poliitilises hierarhias kõrgeim positsioon.
Politoloogia mõisteid ja Riigipea · Riigikogu ja Riigipea ·
Riigivanem
Riigivanem oli aastatel 1920–1934 Eesti valitsusjuhi nimetus riigipea ülesannetes ning aastatel 1934–1937 Eesti riigipea nimetus.
Politoloogia mõisteid ja Riigivanem · Riigikogu ja Riigivanem ·
Seadusandlik võim
Seadusandlik võim on riigi ühiskondliku korralduse pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta.
Politoloogia mõisteid ja Seadusandlik võim · Riigikogu ja Seadusandlik võim ·
Täidesaatev võim
Täidesaatev võim on võimude lahususes seadusandliku ja kohtuvõimu kõrval üks kolmest võimust.
Politoloogia mõisteid ja Täidesaatev võim · Riigikogu ja Täidesaatev võim ·
Umbusaldusavaldus
Umbusaldusavalduseks nimetatakse poliitikas seda, kui valitud kogu hääletab oma esindaja tagasikutsumist ametikohalt.
Politoloogia mõisteid ja Umbusaldusavaldus · Riigikogu ja Umbusaldusavaldus ·
Valimiskünnis
Valimiskünnis on võrdelises valimissüsteemis rakendatav reegel, mille kohaselt valitavasse kogusse (näiteks parlamenti) pääsevad ainult nende valimisnimekirjade kandidaadid, mille poolt anti vähemalt teatav osa hääli kas häälte üldarvust või koguarvust mingis valimisringkonnas.
Politoloogia mõisteid ja Valimiskünnis · Riigikogu ja Valimiskünnis ·
Vallavanem
Vallavanem (vanasti kogukonnatalitaja ja vallatalitaja) on valla kõrgeim ametiisik Eestis.
Politoloogia mõisteid ja Vallavanem · Riigikogu ja Vallavanem ·
Võrdeline valimissüsteem
Võrdeline ehk proportsionaalne valimissüsteem on valimissüsteem, mille puhul esinduskogu mandaadid jagatakse valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel võrdeliselt nende saadud häälte arvuga.
Politoloogia mõisteid ja Võrdeline valimissüsteem · Riigikogu ja Võrdeline valimissüsteem ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Politoloogia mõisteid ja Riigikogu ühist
- Millised on sarnasused Politoloogia mõisteid ja Riigikogu
Võrdlus Politoloogia mõisteid ja Riigikogu
Politoloogia mõisteid on 370 suhted, samas Riigikogu 235. Kuna neil ühist 25, Jaccard indeks on 4.13% = 25 / (370 + 235).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Politoloogia mõisteid ja Riigikogu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
