Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Pommeri ja Saksamaa

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Pommeri ja Saksamaa

Pommeri vs. Saksamaa

Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel. Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Sarnasusi Pommeri ja Saksamaa

Pommeri ja Saksamaa on 28 ühist asja (Unioonpeedia): Brandenburgi mark, Esimene maailmasõda, Inglise keel, Katoliku kirik, Kolmekümneaastane sõda, Kulmimaa, Ladina keel, Läänemeri, Luterlus, Mecklenburg-Vorpommern, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Põhjala ristisõjad, Poola, Poola jagamised, Poola kuningas, Preisi kuningriik, Reformatsioon, Saksa keel, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Slaavlased, Taani, Versailles' rahu, Vestfaali rahu, Viini kongress, Wittelsbachi dünastia, 11. sajand.

Brandenburgi mark

Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.

Brandenburgi mark ja Pommeri · Brandenburgi mark ja Saksamaa · Näe rohkem »

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.

Esimene maailmasõda ja Pommeri · Esimene maailmasõda ja Saksamaa · Näe rohkem »

Inglise keel

Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.

Inglise keel ja Pommeri · Inglise keel ja Saksamaa · Näe rohkem »

Katoliku kirik

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).

Katoliku kirik ja Pommeri · Katoliku kirik ja Saksamaa · Näe rohkem »

Kolmekümneaastane sõda

Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.

Kolmekümneaastane sõda ja Pommeri · Kolmekümneaastane sõda ja Saksamaa · Näe rohkem »

Kulmimaa

Asend Poolas Kulmimaa (poola keeles ziemia chełmińska, saksa keeles Culmer Land või Kulmerland, preisi keeles Kulma, leedu keeles Kulmo žemė) on osa Pomereelia ajaloolisest piirkonnast Kesk-Poola põhjaosas.

Kulmimaa ja Pommeri · Kulmimaa ja Saksamaa · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Ladina keel ja Pommeri · Ladina keel ja Saksamaa · Näe rohkem »

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Läänemeri ja Pommeri · Läänemeri ja Saksamaa · Näe rohkem »

Luterlus

Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.

Luterlus ja Pommeri · Luterlus ja Saksamaa · Näe rohkem »

Mecklenburg-Vorpommern

Mecklenburg-Vorpommern on Saksamaa liidumaa.

Mecklenburg-Vorpommern ja Pommeri · Mecklenburg-Vorpommern ja Saksamaa · Näe rohkem »

Otto I (Saksa-Rooma keiser)

Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.

Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Pommeri · Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa · Näe rohkem »

Põhjala ristisõjad

Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.

Põhjala ristisõjad ja Pommeri · Põhjala ristisõjad ja Saksamaa · Näe rohkem »

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Pommeri ja Poola · Poola ja Saksamaa · Näe rohkem »

Poola jagamised

Rzeczpospolita jagamisel 1772, 1793 ja 1795 eraldatud alad Poola jagamised olid 18.

Pommeri ja Poola jagamised · Poola jagamised ja Saksamaa · Näe rohkem »

Poola kuningas

Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.

Pommeri ja Poola kuningas · Poola kuningas ja Saksamaa · Näe rohkem »

Preisi kuningriik

Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.

Pommeri ja Preisi kuningriik · Preisi kuningriik ja Saksamaa · Näe rohkem »

Reformatsioon

Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.

Pommeri ja Reformatsioon · Reformatsioon ja Saksamaa · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Pommeri ja Saksa keel · Saksa keel ja Saksamaa · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.

Pommeri ja Saksa-Rooma keiser · Saksa-Rooma keiser ja Saksamaa · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.

Pommeri ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma riik ja Saksamaa · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Pommeri ja Saksamaa · Saksamaa ja Saksamaa · Näe rohkem »

Slaavlased

Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.

Pommeri ja Slaavlased · Saksamaa ja Slaavlased · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Pommeri ja Taani · Saksamaa ja Taani · Näe rohkem »

Versailles' rahu

Versailles' rahulepingu allkirjastamine Versailles' rahuleping on 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaa pealinnas Pariisis Versailles' lossi peeglisaalis sõlmitud leping, mis jõustus 10.

Pommeri ja Versailles' rahu · Saksamaa ja Versailles' rahu · Näe rohkem »

Vestfaali rahu

Vestfaali rahu, ka Münsteri ja Osnabrücki rahulepingud, tähendab lepinguid, mis lõpetasid kolmekümneaastase sõja.

Pommeri ja Vestfaali rahu · Saksamaa ja Vestfaali rahu · Näe rohkem »

Viini kongress

"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.

Pommeri ja Viini kongress · Saksamaa ja Viini kongress · Näe rohkem »

Wittelsbachi dünastia

Wittelsbachi dünastia valitses Baierit 1180–1918, samuti olid sellest soost pärinevad monarhid võimul Skandinaavias, kõige pikemalt Rootsis (1654–1721).

Pommeri ja Wittelsbachi dünastia · Saksamaa ja Wittelsbachi dünastia · Näe rohkem »

11. sajand

11.

11. sajand ja Pommeri · 11. sajand ja Saksamaa · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Pommeri ja Saksamaa

Pommeri on 99 suhted, samas Saksamaa 400. Kuna neil ühist 28, Jaccard indeks on 5.61% = 28 / (99 + 400).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Pommeri ja Saksamaa. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »