Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Pommeri hertsogkond ja Saksa ordu riik

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Pommeri hertsogkond ja Saksa ordu riik

Pommeri hertsogkond vs. Saksa ordu riik

Lipp Vapp (1530–1637) Pommeri viimaste Greifide valitsemise ajal Pommeri hertsogkond (saksa: Herzogtum Pommern, poola: Księstwo Pomorskie, 12. sajand – 1637) oli hertsogkond Pommeris Läänemere lõunakaldal, mida valitsesid Pommeri dünastiast hertsogid (Greifid). Saksa ordu riik 1410. aastal Saksa Ordu riik ka Saksa orduriik (saksa keeles Staat des Deutschen Ordens; ladina keeles Civitas Ordinis Theutonici), saksa keeles nimetatud ka Deutschordensstaat'iks (saksa keeles) või Ordensstaat oli ristisõdijate riik, mille rajasid Saksa ordu rüütlid 13.

Sarnasusi Pommeri hertsogkond ja Saksa ordu riik

Pommeri hertsogkond ja Saksa ordu riik on 9 ühist asja (Unioonpeedia): Grünwaldi lahing, Hohenzollernid, Leedu, Neumark, Preisimaa, Protestantism, Reformatsioon, Saksa ordu, Taani.

Grünwaldi lahing

Lahingutegevuse kaart (1410–1411) Grünwaldi lahing ehk Tannenbergi lahing ehk leedupäraselt Žalgirise lahing toimus 15. juulil 1410 Saksa ordu ja Poola-Leedu vägede vahel tänapäeva Poola aladel.

Grünwaldi lahing ja Pommeri hertsogkond · Grünwaldi lahing ja Saksa ordu riik · Näe rohkem »

Hohenzollernid

Hohenzollernite vapp Preisi kuningas ja Saksa keiser Wilhelm II 1890. aastatel Hohenzollernid on dünastia, mis valitses.

Hohenzollernid ja Pommeri hertsogkond · Hohenzollernid ja Saksa ordu riik · Näe rohkem »

Leedu

Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.

Leedu ja Pommeri hertsogkond · Leedu ja Saksa ordu riik · Näe rohkem »

Neumark

Neumark, tuntud ka kui Uus mark (poola: Nowa Marchia) või kui Ida-Brandenburg, oli Brandenburgi margi ja selle järglaste piirkond Odra jõest idas territooriumil, mis sai 1945.

Neumark ja Pommeri hertsogkond · Neumark ja Saksa ordu riik · Näe rohkem »

Preisimaa

Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Pommeri hertsogkond ja Preisimaa · Preisimaa ja Saksa ordu riik · Näe rohkem »

Protestantism

Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.

Pommeri hertsogkond ja Protestantism · Protestantism ja Saksa ordu riik · Näe rohkem »

Reformatsioon

Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.

Pommeri hertsogkond ja Reformatsioon · Reformatsioon ja Saksa ordu riik · Näe rohkem »

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.

Pommeri hertsogkond ja Saksa ordu · Saksa ordu ja Saksa ordu riik · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Pommeri hertsogkond ja Taani · Saksa ordu riik ja Taani · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Pommeri hertsogkond ja Saksa ordu riik

Pommeri hertsogkond on 222 suhted, samas Saksa ordu riik 27. Kuna neil ühist 9, Jaccard indeks on 3.61% = 9 / (222 + 27).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Pommeri hertsogkond ja Saksa ordu riik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »