Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Gdańsk ja Poola
Gdańsk ja Poola on 18 ühist asja (Unioonpeedia): Danzigi vabalinn, Esimene Poola jagamine, Gdynia, Grünwaldi lahing, Läänemeri, Malbork, Mieszko I, Napoleon I, Napoleoni sõjad, Poola keel, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Preisi kuningriik, Saksa ordu, Saksamaa, Teine maailmasõda, Wisła, 10. sajand.
Danzigi vabalinn
Danzigi vabalinn (saksa Freie Stadt Danzig; poola Wolne Miasto Gdańsk) oli riik, mis eksisteeris aastatel 1920–1939.
Danzigi vabalinn ja Gdańsk · Danzigi vabalinn ja Poola ·
Esimene Poola jagamine
Esimese Poola jagamise maadejaotus Venemaa protektoraadi staatuses Rzeczpospolita pärast esimest Poola jagamist aastail 1773–1789 Satiiriline Briti ofort "Euroopa juulis 1772" Esimene Poola jagamine, mis leidis aset 1772.
Esimene Poola jagamine ja Gdańsk · Esimene Poola jagamine ja Poola ·
Gdynia
Gdynia mererand Witold Gombrowiczi nimeline teater Gdynias Red Bull Air Race Gdynia - 2014 Gdynia (kašuubi keeles Gdiniô, saksa keeles Gdingen, 1939–1945 Gotenhafen) on sadamalinn Poolas Pomorze vojevoodkonnas Gdański lahe ääres.
Gdańsk ja Gdynia · Gdynia ja Poola ·
Grünwaldi lahing
Lahingutegevuse kaart (1410–1411) Grünwaldi lahing ehk Tannenbergi lahing ehk leedupäraselt Žalgirise lahing toimus 15. juulil 1410 Saksa ordu ja Poola-Leedu vägede vahel tänapäeva Poola aladel.
Gdańsk ja Grünwaldi lahing · Grünwaldi lahing ja Poola ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Gdańsk ja Läänemeri · Läänemeri ja Poola ·
Malbork
Malbork (saksa keeles Marienburg) on linn Poola põhjaosas Pomorze vojevoodkonnas Nogati jõe ääres 7–30 m kõrgusel merepinnast, Malborki maakonna keskus.
Gdańsk ja Malbork · Malbork ja Poola ·
Mieszko I
Poola vürst Mieszko I Mieszko I (umbes 930 – 25. mai 992) oli polaanide vürst ning vendide kuningas (vanapõhja Vindakonungr) umbkaudu 960.
Gdańsk ja Mieszko I · Mieszko I ja Poola ·
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Gdańsk ja Napoleon I · Napoleon I ja Poola ·
Napoleoni sõjad
Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.
Gdańsk ja Napoleoni sõjad · Napoleoni sõjad ja Poola ·
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Gdańsk ja Poola keel · Poola ja Poola keel ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Gdańsk ja Poola kuningas · Poola ja Poola kuningas ·
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Gdańsk ja Poola Kuningriik · Poola ja Poola Kuningriik ·
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Gdańsk ja Preisi kuningriik · Poola ja Preisi kuningriik ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Gdańsk ja Saksa ordu · Poola ja Saksa ordu ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Gdańsk ja Saksamaa · Poola ja Saksamaa ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Gdańsk ja Teine maailmasõda · Poola ja Teine maailmasõda ·
Wisła
Wisła Põhja-Poolas Grudziądzi juures Wisła jõgikond Wisła (ka: Visla; saksa Weichsel, inglise ja ladina Vistula, tšehhi Visla) on pikim ja suurim Poola jõgi.
Gdańsk ja Wisła · Poola ja Wisła ·
10. sajand
10.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Gdańsk ja Poola ühist
- Millised on sarnasused Gdańsk ja Poola
Võrdlus Gdańsk ja Poola
Gdańsk on 90 suhted, samas Poola 201. Kuna neil ühist 18, Jaccard indeks on 6.19% = 18 / (90 + 201).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Gdańsk ja Poola. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
