Sarnasusi Poola ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764)
Poola ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) on 36 ühist asja (Unioonpeedia): Częstochowa, Esimene Poola jagamine, Gdańsk, Habsburgid, Jogaila, Katoliiklus, Kesk-Euroopa, Kraków, Läänemeri, Leedu suurvürstiriik, Lublin, Lublini unioon, Malbork, Myślenice, Paavst, Personaalunioon, Poola jagamised, Poola kuningas, Poznań, Preisi kuningriik, Rzeczpospolita, Saksa-Rooma riik, Sileesia, Stanisław II, Szczecin, Toruń, Ukraina, Ukrainlased, Valgevene, Valgustusajastu, ..., Varssavi, Venemaa Keisririik, Vojevoodkond, Wisła, Wrocław, Zamość. Laienda indeks (6 rohkem) »
Częstochowa
Jasna Góra kloostrikompleks Częstochowa on maakonnaõigustega linn Lõuna-Poolas Sileesia vojevoodkonnas.
Częstochowa ja Poola · Częstochowa ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Esimene Poola jagamine
Esimese Poola jagamise maadejaotus Venemaa protektoraadi staatuses Rzeczpospolita pärast esimest Poola jagamist aastail 1773–1789 Satiiriline Briti ofort "Euroopa juulis 1772" Esimene Poola jagamine, mis leidis aset 1772.
Esimene Poola jagamine ja Poola · Esimene Poola jagamine ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Gdańsk
Gdańsk (kašuubi Gduńsk, saksa Danzig, ladina Gedania, Dantiscum) on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes.
Gdańsk ja Poola · Gdańsk ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Habsburgid ja Poola · Habsburgid ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Jogaila
Jogaila (valgevene Jahajla (Ягайла), vene Ягайло; Poola kuningana Władysław II Jagiełło; vene Владислав II) umbes 1350 – 1. juuni 1434) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst 1377–1381 ja 1382–1401 ning Poola kuningriigi kuningas 1386–1434. Jogaila, pärinedes ise Gedimiinide seast, pani aluse Jagelloonide dünastiale, mis valitsesid Leedu suurvürstiriiki ja Poola kuningriiki 1572. aastani. Jogaila vanaisa oli Leedu suurvürstiriigi looja Gediminas, isa oli Leedu suurvürst Algirdas, onu aga Kęstutis, kelle poeg oli Leedu suurvürst Vytautas. Władysław II Jagiełło. Jan Matejko maal. Peale suurvürst Gediminase surma kukutasid Kęstutis ja tema vend suurvürst (1345–1377) Algirdas, suurvürstiks (1341–1345) saanud noorima venna Jaunutise ning jagasid riigivalitsemise omavahel. Kęstutis hakkas tegelema Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi lääneosaga, mis piirnes Vana-Liivimaa, Saksa ordu Preisimaa alade ja Poola kuningriigiga. Algirdas tegeles aga suurvürstiriigi idaosa juhtimisega. Algirdas sai suurvürsti tiitli, Kęstutis oli aga tegelikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi läänepooolse osa suveräänne valitseja.
Jogaila ja Poola · Jogaila ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Katoliiklus ja Poola · Katoliiklus ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Kesk-Euroopa ja Poola · Kesk-Euroopa ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Kraków
Kraków (ka Krakov) on linn Poola lõunaosas.
Kraków ja Poola · Kraków ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Läänemeri ja Poola · Läänemeri ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Leedu suurvürstiriik ja Poola · Leedu suurvürstiriik ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Lublin
Lublin on suurim linn Ida-Poolas, Lublini vojevoodkonna halduskeskus.
Lublin ja Poola · Lublin ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Lublini unioon
"Lublini unioon", Jan Matejko maal (1869) Rzeczpospolita Lublini uniooni sõlmimisel järel 1569. aastal Lublini unioon (poola keeles Unia lubelska, leedu keeles Liublino unija, valgevene keeles Люблінская унія) oli Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi vahel sõlmitud ühinemist käsitlev leping, mille tulemusena loodi ühtne riik Rzeczpospolita.
Lublini unioon ja Poola · Lublini unioon ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Malbork
Malbork (saksa keeles Marienburg) on linn Poola põhjaosas Pomorze vojevoodkonnas Nogati jõe ääres 7–30 m kõrgusel merepinnast, Malborki maakonna keskus.
Malbork ja Poola · Malbork ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Myślenice
Myślenice on linn Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas, Myślenice maakonna ja Myślenice valla halduskeskus.
Myślenice ja Poola · Myślenice ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Paavst ja Poola · Paavst ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Personaalunioon ja Poola · Personaalunioon ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Poola jagamised
Rzeczpospolita jagamisel 1772, 1793 ja 1795 eraldatud alad Poola jagamised olid 18.
Poola ja Poola jagamised · Poola jagamised ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Poola ja Poola kuningas · Poola kuningas ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Poznań
13.–16. sajand) Poznań (saksa keeles Posen) on linn Lääne-Poolas.
Poola ja Poznań · Poznań ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Poola ja Preisi kuningriik · Preisi kuningriik ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Poola ja Rzeczpospolita · Rzeczpospolita ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Poola ja Saksa-Rooma riik · Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ja Saksa-Rooma riik ·
Sileesia
Ajalooline Sileesia, tänapäevaste riikide piires. Keskaegse Tšehhi krooni maad (1538. aastal) sinakasroheline, Preisi Sileesia (1815. aastal, Viini kongressi järel) kollaselt Sileesia (poola Śląsk, saksa Schlesien, sileesia saksa Schläsing, tšehhi Slezsko, sileesia Ślůnsk, ladina Silesia) on ajalooline piirkond Kesk-Euroopas.
Poola ja Sileesia · Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ja Sileesia ·
Stanisław II
Stanisław II Stanisław II August Poniatowski (17. jaanuar 1732 – 12. veebruar 1798) oli viimane Poola kuningas aastatel 1764–1795.
Poola ja Stanisław II · Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ja Stanisław II ·
Szczecin
Szczecin (saksa keeles Stettin; ladina keeles Stetinum) on linn Loode-Poolas Odra jõe ääres, Lääne-Pomorze vojevoodkonna halduskeskus ja suurim linn.
Poola ja Szczecin · Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ja Szczecin ·
Toruń
Toruńi raekoda Toruń (saksa keeles Thorn) on maakonnaõigustega linn põhja-Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas.
Poola ja Toruń · Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ja Toruń ·
Ukraina
Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.
Poola ja Ukraina · Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ja Ukraina ·
Ukrainlased
Ukrainlased 1941. aasta fotol Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.
Poola ja Ukrainlased · Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ja Ukrainlased ·
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
Poola ja Valgevene · Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ja Valgevene ·
Valgustusajastu
Valgustusajastu (prantsuse keeles siècle des lumières, saksa keeles Zeitalter der Aufklärung, inglise keeles age of enlightenment, vene keeles Просвещение) oli teadlikkusele keskendunud ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse vaadetesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama mõistust, mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust.
Poola ja Valgustusajastu · Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ja Valgustusajastu ·
Varssavi
Varssavi (poola keeles Warszawa) on Poola pealinn aastast 1596 ja Masoovia ajalooline keskus.
Poola ja Varssavi · Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ja Varssavi ·
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Poola ja Venemaa Keisririik · Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ja Venemaa Keisririik ·
Vojevoodkond
Poola vojevoodkonnad Vojevoodkond (poola keeles województwo) on haldusüksus Poolas ning oli ajalooline haldusüksus Rzeczpospolitas.
Poola ja Vojevoodkond · Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ja Vojevoodkond ·
Wisła
Wisła Põhja-Poolas Grudziądzi juures Wisła jõgikond Wisła (ka: Visla; saksa Weichsel, inglise ja ladina Vistula, tšehhi Visla) on pikim ja suurim Poola jõgi.
Poola ja Wisła · Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ja Wisła ·
Wrocław
Wrocław (saksa Breslau, ladina Vratislavia, tšehhi Vratislav) on linn Poola lääneosas, Alam-Sileesia vojevoodkonna halduskeskus.
Poola ja Wrocław · Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ja Wrocław ·
Zamość
Zamośći raekoda Zamośći vanalinna plaan Zamość on maakonnaõigustega linn Poola kaguosas Lublini vojevoodkonnas, 85 km kaugusel kagus Lublinist.
Poola ja Zamość · Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ja Zamość ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Poola ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) ühist
- Millised on sarnasused Poola ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764)
Võrdlus Poola ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764)
Poola on 201 suhted, samas Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764) 293. Kuna neil ühist 36, Jaccard indeks on 7.29% = 36 / (201 + 293).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Poola ja Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764). Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: