Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Poola ajalugu ja Saksimaa hertsogiriik
Poola ajalugu ja Saksimaa hertsogiriik on 43 ühist asja (Unioonpeedia): Albrecht Karu, Askania dünastia, Austria, Čechy, Baieri hertsogkond, Brandenburg, Brandenburgi mark, Elbe, Flandria, Friedrich I Barbarossa, Heinrich II (Saksa-Rooma keiser), Hohenstaufenid, Holstein, Katoliiklus, Kesk-Euroopa, Konrad III (Saksa kuningas), Kristlus, Lausitz, Lään, Läänemeri, Lääneslaavlased, Magdeburg, Mecklenburg, Meißeni markkrahvkond, Morava, Obodriidid, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Otto III (Saksa-Rooma keiser), Pagan, Peene, ..., Personaalunioon, Polaabid, Pommeri, Preisi kuningriik, Saksa kuningas, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksimaa kuurvürstiriik, Vasall, Václav II, Vendi ristisõda, Vendid, Welfid. Laienda indeks (13 rohkem) »
Albrecht Karu
Albrechti mälestusmärk Spandau tsitadellis Albrecht Karu (saksa keeles Albrecht der Bär; u 1100 – 18. november 1170 Stendal), ka Albrecht Ballenstedtist, oli aastatel 1138–1142 Saksimaa hertsog ja aastast 1157 kuni surmani esimene Brandenburgi markkrahv (Albrecht I von Brandenburg).
Albrecht Karu ja Poola ajalugu · Albrecht Karu ja Saksimaa hertsogiriik ·
Askania dünastia
Askania dünastia oli Saksa valitsejasugu, mida tunti nendele kuulunud kõige pikaajalisema valduse Anhalti järgi ka kui Anhalti dünastiat.
Askania dünastia ja Poola ajalugu · Askania dünastia ja Saksimaa hertsogiriik ·
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Austria ja Poola ajalugu · Austria ja Saksimaa hertsogiriik ·
Čechy
Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.
Poola ajalugu ja Čechy · Saksimaa hertsogiriik ja Čechy ·
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Baieri hertsogkond ja Poola ajalugu · Baieri hertsogkond ja Saksimaa hertsogiriik ·
Brandenburg
Brandenburg on Saksamaa liidumaa.
Brandenburg ja Poola ajalugu · Brandenburg ja Saksimaa hertsogiriik ·
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Brandenburgi mark ja Poola ajalugu · Brandenburgi mark ja Saksimaa hertsogiriik ·
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Elbe ja Poola ajalugu · Elbe ja Saksimaa hertsogiriik ·
Flandria
Flandria on Belgia 1. järgu haldusüksus, üks kolmest piirkonnast.
Flandria ja Poola ajalugu · Flandria ja Saksimaa hertsogiriik ·
Friedrich I Barbarossa
Friedrich Barbarossa poegadega Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152.
Friedrich I Barbarossa ja Poola ajalugu · Friedrich I Barbarossa ja Saksimaa hertsogiriik ·
Heinrich II (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich II koos oma naise, Luksemburgi Kunigundega Heinrich II (972 – 13. juuli 1024) oli viimane Saksi dünastiast pärinev Saksa-Rooma riigi Saksa-Rooma keiser.
Heinrich II (Saksa-Rooma keiser) ja Poola ajalugu · Heinrich II (Saksa-Rooma keiser) ja Saksimaa hertsogiriik ·
Hohenstaufenid
Hohenstaufenite vapp Hohenstaufenid (ka Staufenid) oli Saksamaa valitsejatedünastia, kes oli võimul aastatel 1138–1254.
Hohenstaufenid ja Poola ajalugu · Hohenstaufenid ja Saksimaa hertsogiriik ·
Holstein
Holsteini vapp. Sarnaselt Schaumburgi vapiga on sellele stiliseeritud nõgeseleht Holstein (põhjaalamsaksa: Holsteen; taani: Holsten; ladina: Holsatia) on ajalooline piirkond Elbe ja Eideri jõe vahel.
Holstein ja Poola ajalugu · Holstein ja Saksimaa hertsogiriik ·
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Katoliiklus ja Poola ajalugu · Katoliiklus ja Saksimaa hertsogiriik ·
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Kesk-Euroopa ja Poola ajalugu · Kesk-Euroopa ja Saksimaa hertsogiriik ·
Konrad III (Saksa kuningas)
Konrad III 13. sajandi miniatuuril Konrad III (1093 Bamberg – 1152 Bamberg) oli esimene Hohenstaufenite dünastiast Frangimaa hertsog 1115–1138 ja Saksamaa kuningriigi kuningas 1138–1152.
Konrad III (Saksa kuningas) ja Poola ajalugu · Konrad III (Saksa kuningas) ja Saksimaa hertsogiriik ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Kristlus ja Poola ajalugu · Kristlus ja Saksimaa hertsogiriik ·
Lausitz
Lausitzi asukoht Euroopas Lausitz (ülemsorbi keeles Łužica, alamsorbi keeles Łužyca, Sorbimaa, eesti keeles on käibel ka nimi Lusaatia) on ajaloolis-geograafiline piirkond, mille põhiosa asub Saksamaal tänapäeva Saksimaa liidumaa idaosas ja Brandenburgi lõunaosas vastu Poola ja Tšehhimaa piiri.
Lausitz ja Poola ajalugu · Lausitz ja Saksimaa hertsogiriik ·
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Lään ja Poola ajalugu · Lään ja Saksimaa hertsogiriik ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Läänemeri ja Poola ajalugu · Läänemeri ja Saksimaa hertsogiriik ·
Lääneslaavlased
Lääneslaavlased on slaavlased, kes räägivad lääneslaavi keeli.
Lääneslaavlased ja Poola ajalugu · Lääneslaavlased ja Saksimaa hertsogiriik ·
Magdeburg
Magdeburg on linn Saksamaal, Saksi-Anhalti liidumaa pealinn.
Magdeburg ja Poola ajalugu · Magdeburg ja Saksimaa hertsogiriik ·
Mecklenburg
Mecklenburg tänapäeva halduspiirides Mecklenburgi vapp Mecklenburg (alamsaksa Mękelborg) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, mis hõlmab läänepoolse ja suurema osa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaast Saksamaa Liitvabariigis.
Mecklenburg ja Poola ajalugu · Mecklenburg ja Saksimaa hertsogiriik ·
Meißeni markkrahvkond
Meißeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Meißen) oli keskaegne vürstiriik Püha Rooma riigi koosseisus tänapäeva Saksimaa alal.
Meißeni markkrahvkond ja Poola ajalugu · Meißeni markkrahvkond ja Saksimaa hertsogiriik ·
Morava
Morava (eesti keeles on kasutatud ka nime Moraavia) on Tšehhi Vabariigi idapoolne ajalooline piirkond.
Morava ja Poola ajalugu · Morava ja Saksimaa hertsogiriik ·
Obodriidid
Niklotingide vapp Obotriidid (ladina: Obotriti) või obodriidid, ka abodriidid (saksa: Abodriten), oli keskaegne lääneslaavi hõimude konföderatsioon praeguste Mecklenburgi ja Holsteini territooriumil Põhja-Saksamaal (vaata polaabid).
Obodriidid ja Poola ajalugu · Obodriidid ja Saksimaa hertsogiriik ·
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Poola ajalugu · Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksimaa hertsogiriik ·
Otto III (Saksa-Rooma keiser)
Otto III (980–23. jaanuar 1002 Palermo, Itaalia) oli Saksa kuningas (983–1002), Itaalia kuningas (996–1002) ja Saksa-Rooma keiser 996–1002.
Otto III (Saksa-Rooma keiser) ja Poola ajalugu · Otto III (Saksa-Rooma keiser) ja Saksimaa hertsogiriik ·
Pagan
Pagan (ladina keeles paganus 'maamees, talupoeg'.
Pagan ja Poola ajalugu · Pagan ja Saksimaa hertsogiriik ·
Peene
Peene jõgi Jarmeni juures Peene jõgi, selle lisajõed ja Peenestromi väin Peene on jõgi Saksamaal.
Peene ja Poola ajalugu · Peene ja Saksimaa hertsogiriik ·
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Personaalunioon ja Poola ajalugu · Personaalunioon ja Saksimaa hertsogiriik ·
Polaabid
9.–10. sajandil Polaabi slaavlased ehk polaabid oli lääneslaavlaste hõimuliit (sorbid lõunaosas, luužitsid keskosas ja obodriidid loodeosas), kes asustas Elbe, Saale ja Odra jõe ning Maagimäestiku vahelist ala 1. ja 2. aastatuhandel, tänapäeva Loode-Saksamaal.
Polaabid ja Poola ajalugu · Polaabid ja Saksimaa hertsogiriik ·
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Pommeri ja Poola ajalugu · Pommeri ja Saksimaa hertsogiriik ·
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Poola ajalugu ja Preisi kuningriik · Preisi kuningriik ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Poola ajalugu ja Saksa kuningas · Saksa kuningas ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Poola ajalugu ja Saksa-Rooma keiser · Saksa-Rooma keiser ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Poola ajalugu ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma riik ja Saksimaa hertsogiriik ·
Saksimaa kuurvürstiriik
Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.
Poola ajalugu ja Saksimaa kuurvürstiriik · Saksimaa hertsogiriik ja Saksimaa kuurvürstiriik ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Poola ajalugu ja Vasall · Saksimaa hertsogiriik ja Vasall ·
Václav II
Václav II portree 14. sajandi käsikirjalises Zbraslavi kroonikas Václav II (poola keeles Wacław II Czeski, saksa keeles Wenzel II; 27. september 1271 – 21. juuni 1305) oli Přemysliidide dünastiasse kuuluv Böömimaa kuningas (1278–1305), Krakówi hertsog (1291–1305) ja Poola kuningas (1300–1305).
Poola ajalugu ja Václav II · Saksimaa hertsogiriik ja Václav II ·
Vendi ristisõda
Vendi ristisõda oli 12. sajandil (1147–1184) peetud sõda kristlike germaanlaste ja paganlike vendide vahel, mis lõppes vendide maa vallutamise ja vendide sundristimisega.
Poola ajalugu ja Vendi ristisõda · Saksimaa hertsogiriik ja Vendi ristisõda ·
Vendid
obodriitide asualade piirid aastal 810 Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.
Poola ajalugu ja Vendid · Saksimaa hertsogiriik ja Vendid ·
Welfid
Braunschweig-Lüneburgi vapp Hohenstaufenite valdused Põhja-Euroopas 1176. aastal Welfide valdused Heinrich Lõvi ajal Welfid on Euroopa dünastia, millest on pärit olnud paljud Saksa ja Suurbritannia monarhid 11.–20.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Poola ajalugu ja Saksimaa hertsogiriik ühist
- Millised on sarnasused Poola ajalugu ja Saksimaa hertsogiriik
Võrdlus Poola ajalugu ja Saksimaa hertsogiriik
Poola ajalugu on 536 suhted, samas Saksimaa hertsogiriik 249. Kuna neil ühist 43, Jaccard indeks on 5.48% = 43 / (536 + 249).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Poola ajalugu ja Saksimaa hertsogiriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
