Ava Google MapsisSisukord
239 suhted: Air France, Akvitaania madalik, Alam-Saksi, Alpes-Maritimesi departemang, Alpi kaljukits, Alpi mägikits, Alpid, Alpiniit, Ameerika Ühendriigid, Andorra, Antimon, Apelsinipuu, Ardennid, Arianism, Arseen, Atlandi ookean, Auto, Auvergne, Auvergne-Rhône-Alpes, Île-de-France, Šveits, ÜRO Julgeolekunõukogu, Élisabeth Borne, Baieri, Barcelona, Baskid, Belgia, Biskaia laht, Boksiit, Bourgogne-Franche-Comté, Bretagne, Burgundia, Centre-Val de Loire, Chlodovech I, Cotentin, Dünastia, Delfiinlased, Eesti-Prantsusmaa suhted, Emmanuel Macron, Encyclopædia Britannica, Euro, Euroala, Euroopa Liit, Flandria, Frangi riik, G7, Gallia, Gallid, Germaanlased, Grand Est, ... Laienda indeks (189 rohkem) »
- Euroopa Liidu riigid
Air France
Air France (varem Société Air France) on Prantsusmaa rahvuslik lennuettevõte ja üks suurimaid lennufirmasid maailmas.
Vaata Prantsusmaa ja Air France
Akvitaania madalik
Garonne'i jõe asukoht (paksu sinise joonega) Akvitaania madalik ehk Garonne'i madalik on madalik Prantsusmaa edelaosas Garonne'i jõe kesk- ja alamjooksul Püreneede, Keskmassiivi ja Biskaia lahe vahel.
Vaata Prantsusmaa ja Akvitaania madalik
Alam-Saksi
Alam-Saksi on Saksamaa liidumaa.
Vaata Prantsusmaa ja Alam-Saksi
Alpes-Maritimesi departemang
Mentonist 2022. aastal Alpes-Maritimes (ka Ranniku-Alpid) on departemang Prantsusmaa kagunurgas Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonnas.
Vaata Prantsusmaa ja Alpes-Maritimesi departemang
Alpi kaljukits
Alpi kaljukits (''Capra ibex'') Gran Paradiso rahvuspargis 2018. aastal Alpi kaljukits (Capra ibex) on veislaste sugukonda kuuluv sõraline, kes elab Alpide ja teiste Kesk-Euroopa mägede kõige eraldatumates piirkondades, metsa ja liustike vahelisel piiril, 2000–3000 meetri kõrgusel merepinnast.
Vaata Prantsusmaa ja Alpi kaljukits
Alpi mägikits
Alpi mägikits ''(Rupicapra rupicapra rupicapra)'' Austria Alpides Mägikits ''(Rupicapra rupicapra)'' Itaalias Alpi mägikits (Rupicapra rupicapra) on sõraliste seltsi (Artiodactyla), veislaste (Bovidae) sugukonda, kitslaste alamsugukonda (Caprinae), mägikitse (Rupicapra) perekonda kuuluv loomaliik, kelle elupaigaks on kõrged mäed.
Vaata Prantsusmaa ja Alpi mägikits
Alpid
Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.
Vaata Prantsusmaa ja Alpid
Alpiniit
Alpiniit. Alpid, Šveits thumb thumb Alpiniit ehk alpiaas on kõrgusvööde ja bioom lähisalpiinse ning igijää ja -lume vöötme vahel.
Vaata Prantsusmaa ja Alpiniit
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Vaata Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriigid
Andorra
Andorra (Andorra Vürstiriik) on merepiirita riik Lääne-Euroopas Hispaania ja Prantsusmaa piiril Pürenee mägedes.
Vaata Prantsusmaa ja Andorra
Antimon
Antimon Antimon on keemiline element järjenumbriga 51.
Vaata Prantsusmaa ja Antimon
Apelsinipuu
Apelsinipuu (Citrus sinensis) on ruudiliste sugukonda tsitruse perekonda kuuluv igihaljas kultuurviljapuu.
Vaata Prantsusmaa ja Apelsinipuu
Ardennid
Maasi jõgi Prantsuse Ardennides Ardennid (prantsuse Ardennes, Ardenne; hollandi Ardennen) on mäestik Lõuna-Belgias, Luksemburgis ja Prantsusmaal.
Vaata Prantsusmaa ja Ardennid
Arianism
Arianism ehk ariaanlus oli 4.–7. sajandil levinud kristlik õpetus, mis on saanud nimetuse Aleksandria presbüteri Areiose järgi.
Vaata Prantsusmaa ja Arianism
Arseen
Arseen on keemiline element järjenumbriga 33.
Vaata Prantsusmaa ja Arseen
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Vaata Prantsusmaa ja Atlandi ookean
Auto
Karl Benz'i mudel "Velo" aastast 1894 Chevrolet' tehas 1936. aastal Auto on lühend sõnast automobiil, mis tuleneb kreekakeelsest sõnast autos, 'ise' ja ladinakeelsest sõnast mobilis, 'liikuv'.
Vaata Prantsusmaa ja Auto
Auvergne
Auvergne oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa keskosas.
Vaata Prantsusmaa ja Auvergne
Auvergne-Rhône-Alpes
Auvergne-Rhône-Alpes on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus).
Vaata Prantsusmaa ja Auvergne-Rhône-Alpes
Île-de-France
Île-de-France ('Prantsuse saar') on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus) riigi põhjaosas.
Vaata Prantsusmaa ja Île-de-France
Šveits
Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Vaata Prantsusmaa ja Šveits
ÜRO Julgeolekunõukogu
ÜRO Julgeolekunõukogu saal New Yorgis ÜRO Julgeolekunõukogu on ÜRO organ, mille ülesandeks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine.
Vaata Prantsusmaa ja ÜRO Julgeolekunõukogu
Élisabeth Borne
Élisabeth Borne (2022) Élisabeth Borne (sündinud 18. aprillil 1961 Pariisis) on Prantsusmaa poliitik.
Vaata Prantsusmaa ja Élisabeth Borne
Baieri
Liidumaa lipp (triipudega variant) Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².
Vaata Prantsusmaa ja Baieri
Barcelona
Barcelona on Kataloonia pealinn, elanike arvult Hispaania teine linn.
Vaata Prantsusmaa ja Barcelona
Baskid
Baskid (baski keeles Euskaldunak) on rahvas Hispaania ja Prantsusmaa piiril Baskimaal.
Vaata Prantsusmaa ja Baskid
Belgia
Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.
Vaata Prantsusmaa ja Belgia
Biskaia laht
pisi pisi Kaljune lõunarannik Biskaia laht on Atlandi ookeani laht Euroopa rannikul.
Vaata Prantsusmaa ja Biskaia laht
Boksiit
Boksiit Boksiit, Les Baux de Provence Boksiit on settekivim, mis koosneb peamiselt alumiiniumoksiidist ja alumiiniumhüdroksiidist.
Vaata Prantsusmaa ja Boksiit
Bourgogne-Franche-Comté
Bourgogne-Franche-Comté on Prantsusmaa lääneosas asuv halduslik piirkond, mis moodustati 2016.
Vaata Prantsusmaa ja Bourgogne-Franche-Comté
Bretagne
Bretagne on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus) riigi loodeosas Bretagne'i poolsaarel.
Vaata Prantsusmaa ja Bretagne
Burgundia
Burgundia piirkonna kaart Burgundia (prantsuse keeles Bourgogne) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa keskosas.
Vaata Prantsusmaa ja Burgundia
Centre-Val de Loire
Centre-Val de Loire (varem Keskpiirkond) on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus) riigi keskosas.
Vaata Prantsusmaa ja Centre-Val de Loire
Chlodovech I
Chlodovech I kunstniku François-Louis Dejuinne (1786–1844) kujutluses Chlodovech, ka Clovis (u 466 – 27. november 511) oli saali frankide kuningas.
Vaata Prantsusmaa ja Chlodovech I
Cotentin
Cotentini poolsaare kaart Cotentin (prantsuse keeles Cotentin, normanni keeles Cotentîn) on Prantsusmaa põhjaranniku poolsaar.
Vaata Prantsusmaa ja Cotentin
Dünastia
Dünastia (kreeka sõnast δυναστεία) on rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe.
Vaata Prantsusmaa ja Dünastia
Delfiinlased
Delfiinlased (Delphinidae) on mereimetajate sugukond vaalaliste seltsist hammasvaalaliste alamseltsist.
Vaata Prantsusmaa ja Delfiinlased
Eesti-Prantsusmaa suhted
Eesti-Prantsusmaa suhted said alguse pärast Eesti iseseisvumist 1918.
Vaata Prantsusmaa ja Eesti-Prantsusmaa suhted
Emmanuel Macron
Emmanuel Jean-Michel Frédéric Macron (sündinud 21. detsembril 1977 Amiensis) on Prantsusmaa poliitik, alates 14. maist 2017 Prantsusmaa president ja Andorra kaasvürst.
Vaata Prantsusmaa ja Emmanuel Macron
Encyclopædia Britannica
thumb Encyclopædia Britannica on ingliskeelne üldentsüklopeedia, mille esmatrükk (3 köidet) ilmus aastatel 1768–1771 Suurbritannias Edinburghis.
Vaata Prantsusmaa ja Encyclopædia Britannica
Euro
Euro sümbol 100 & 200 (trükitud 2019. aastal) Euro (lühend EUR, tähis €) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta.
Vaata Prantsusmaa ja Euro
Euroala
ELi riigid, mis on Maastrichti lepinguga lubanud ühineda euroalaga Euroala ehk eurotsoon on ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro.
Vaata Prantsusmaa ja Euroala
Euroopa Liit
Euroopa lipp Euroopa Liit 1. veebruaril 2020 Euroopa Liit on 27 liikmesriigiga majanduslik ja poliitiline ühendus, mis asub valdavalt Euroopas.
Vaata Prantsusmaa ja Euroopa Liit
Flandria
Flandria on Belgia 1. järgu haldusüksus, üks kolmest piirkonnast.
Vaata Prantsusmaa ja Flandria
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Vaata Prantsusmaa ja Frangi riik
G7
Seitsme grupi liikmed sinises, Euroopa Liit sinakasrohelises G7 (ka Seitsme grupp; 1990. aastatel tuntud ka kui Suur seitsmik) on ühendus, mille moodustavad seitsme juhtiva tööstusriigi rahandusministrid ja neile alluvad töörühmad.
Vaata Prantsusmaa ja G7
Gallia
Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.
Vaata Prantsusmaa ja Gallia
Gallid
Gallid ehk gallialased olid keldi rahvas, kes elas Gallias rauaajal ja Rooma ajal, ligikaudu 5. sajandist eKr kuni 3. sajandini pKr.
Vaata Prantsusmaa ja Gallid
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Vaata Prantsusmaa ja Germaanlased
Grand Est
Grand Est (elsassi keeles d'r Grossa Oschta; letseburgi keeles de Grouss Osten; saksa keeles Großer Osten) on Prantsusmaa kirdeosas asuv halduslik piirkond, mis moodustati 2016.
Vaata Prantsusmaa ja Grand Est
Graniit
Graniidi erim rabakivi (punane – kaaliumpäevakivi, hall – kvarts, must – biotiit) Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.
Vaata Prantsusmaa ja Graniit
Guadeloupe
Guadeloupe on Prantsusmaa ülemerepiirkond ja -departemang.
Vaata Prantsusmaa ja Guadeloupe
Harilik kadakas
Harilik kadakas (Juniperus communis L.) on küpressiliste sugukonda kadaka perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Prantsusmaa ja Harilik kadakas
Harilik kastanipuu
Harilik kastanipuu (Castanea sativa Mill.) on pöögilaadsete seltsi (Fagales), pöögiliste (Fagaceae) sugukonda, kastanipuu (Castanea) perekonda kuuluv heitlehine puu.
Vaata Prantsusmaa ja Harilik kastanipuu
Harilik kuusk
Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Vaata Prantsusmaa ja Harilik kuusk
Harilik mänd
Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.
Vaata Prantsusmaa ja Harilik mänd
Harilik sidrunipuu
Sidrunipuu (Citrus × limon) on ruudiliste sugukonda tsitruse perekonda kuuluv igihaljas viljapuu.
Vaata Prantsusmaa ja Harilik sidrunipuu
Harilik tamm
Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv heitlehine lehtpuu.
Vaata Prantsusmaa ja Harilik tamm
Harilik vaher
Harilik vaher (Acer platanoides) on seebipuuliste sugukonda vahtra perekonda kuuluv puu.
Vaata Prantsusmaa ja Harilik vaher
Hauts-de-France
Hauts-de-France (hollandi Opper-Frankrijk 'Ülem-Prantsusmaa') on Prantsusmaa põhjapoolseim piirkond.
Vaata Prantsusmaa ja Hauts-de-France
Heitlehisus
Heitlehine puu Heitlehisus ehk suvehaljus on taimede kohastumus hüljata lehed (ka okkad) ebasoodsate tingimuste saabudes.
Vaata Prantsusmaa ja Heitlehisus
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Vaata Prantsusmaa ja Hiina
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Vaata Prantsusmaa ja Hispaania
Holarktis
Holarktis ehk holarktika ehk holarktiline riikkond oli varem suurim Maa maismaariikkond, mis hõlmas suure osa põhjapoolkerast.
Vaata Prantsusmaa ja Holarktis
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Vaata Prantsusmaa ja Holland
Hunt
Hallhunt ehk hunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.
Vaata Prantsusmaa ja Hunt
Huulõielised
Huulõielised (Lamiaceae Lindl., nom. cons. Labiatae Juss.) on õistaimede sugukond, kuhu kuulub umbes 210 perekonda umbes 3500 liigiga.
Vaata Prantsusmaa ja Huulõielised
Iilekstamm
Iilekstamm ehk vahemere tamm (Quercus ilex) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv puu.
Vaata Prantsusmaa ja Iilekstamm
India ookean
India ookeani kaart India ookean on ookean, mida piiravad Euraasia, Aafrika, Austraalia ja Antarktis.
Vaata Prantsusmaa ja India ookean
Islam
Palverännakul muslimid Mekas Masjid al-Haramis Islam (araabia keeles الإسلامal-’islām 'alistumine ' tegusõnast أسلمaslama 'alistuma') on üks maailmareligioonidest, Aabrahami religioossest traditsioonist.
Vaata Prantsusmaa ja Islam
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Vaata Prantsusmaa ja Itaalia
Juura mäed
Juura mäed Juura (prantsuse Jura) on mäestik Euroopas.
Vaata Prantsusmaa ja Juura mäed
Kaaliumkarbonaat
pisi Kaaliumkarbonaat (K2CO3) on valge värvusega sool, mis lahustub vees.
Vaata Prantsusmaa ja Kaaliumkarbonaat
Kanarbikulised
Kanarbikulised (Ericaceae) on kanarbikulaadsete seltsi arvatud puittaimede sugukond.
Vaata Prantsusmaa ja Kanarbikulised
Kanjon
Suur kanjon Ameerika Ühendriikides Hinni kanjon Eestis Kanjon on piklik, kitsas ja sügav järskude seintega org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena.
Vaata Prantsusmaa ja Kanjon
Kaoliin
Kaoliin Kaoliin ehk portselansavi on valdavalt kaoliniidist koosnev savi erivorm.
Vaata Prantsusmaa ja Kaoliin
Karl Martell
Karl Martell Poitiers' lahingus Karl Martelli sark Saint Denis' basiilikas Karl Martell (ladina Carolus Martellus, prantsuse Charles Martel; umbes 688 – 22. oktoober 741) oli Frangi riigi majordoomus aastatel 717–741.
Vaata Prantsusmaa ja Karl Martell
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Vaata Prantsusmaa ja Karl Suur
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Vaata Prantsusmaa ja Karolingid
Karst
Kostivere karstiväli Droonivideo Kostivere karstialast ja Kivilauast 2021. aasta kevadel Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum.
Vaata Prantsusmaa ja Karst
Kastanipuu
Kastanipuu (Castanea) on pöögilaadsete seltsi pöögiliste sugukonda kuuluv puude perekond.
Vaata Prantsusmaa ja Kastanipuu
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Vaata Prantsusmaa ja Katoliiklus
Küpress
Küpress (Cupressus) on taimeperekond küpressiliste sugukonnast.
Vaata Prantsusmaa ja Küpress
Kõrgustik
Kõrgustik on positiivne pinnavorm absoluutse kõrgusega 200–500 meetrit, ümbrustest kõrgem lauskmaa osa.
Vaata Prantsusmaa ja Kõrgustik
Keldid
Tänapäeval keldi keeli rääkivad piirkonnad Keldi ornament iseloomulike triskeletaoliste trompetikujuliselt laienevate mitmikspiraalidega (''trumpet scroll'') Pronksist kaelaehe kullatud ornamendiga, 3. sajand eKr Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas.
Vaata Prantsusmaa ja Keldid
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Vaata Prantsusmaa ja Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa aeg
sinineLääne-Euroopa aeg (maailmaaeg; suveaeg: maailmaaeg + 1 h). punane'''Kesk-Euroopa aeg'''(maailmaaeg + 1 h; suveaeg: maailmaaeg + 2 h). khakiIda-Euroopa aeg (maailmaaeg + 2 h; suveaeg: maailmaaeg + 3 h). rohelineMoskva aeg (maailmaaeg + 4 h. Heledama värviga riikides suveaega ei ole.
Vaata Prantsusmaa ja Kesk-Euroopa aeg
Keskmassiiv
thumb Keskmassiiv (prantsuse Massif central) on mäestikuala Prantsusmaa kesk- ja lõunaosas.
Vaata Prantsusmaa ja Keskmassiiv
Kilt
Kloriitkilt. Kilt on kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim.
Vaata Prantsusmaa ja Kilt
Kivim
Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Vaata Prantsusmaa ja Kivim
Kiviroosik
Kiviroosik (Cistus) on õistaimede perekond kuldkanniliste (Cistaceae) sugukonnas.
Vaata Prantsusmaa ja Kiviroosik
Kivisüsi
Kivisüsi Kivisüsi Kivisüsi on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara, kaustobioliit.
Vaata Prantsusmaa ja Kivisüsi
Korgitamm
Korgitamm (Quercus suber) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv igihaljas puu.
Vaata Prantsusmaa ja Korgitamm
Korsika
Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse) on Prantsusmaa piirkond (région métropolitaine) Vahemeres Sardiiniast põhjas.
Vaata Prantsusmaa ja Korsika
Kriit
Doveri kriidipaljand koosneb planktoni ''Coccolithus pelagicus'' kivististest See artikkel on kivimist; geokronoloogilise üksuse kohta vaata artiklit Kriit (ajastu); kirjutusvahendi kohta vaata artiklit Kriit (kirjutusvahend), perekonnanime kohta vaata artiklit Kriit (perekonnanimi).
Vaata Prantsusmaa ja Kriit
Kserofüüdid
Kserofüütsed potitaimed Kserofüüdid ehk kuivustaimed on taimed, millel ehituslikud ja talitluslikud kohastumused võimaldavad aktiivsel elujärgul pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust.
Vaata Prantsusmaa ja Kserofüüdid
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Vaata Prantsusmaa ja Kuld
La Manche
La Manche'i satelliidipilt La Manche on väin Mandri-Euroopa ja Suurbritannia saare vahel.
Vaata Prantsusmaa ja La Manche
Landesi departemang
Landes on departemang Prantsusmaal Nouvelle-Aquitaine'i piirkonnas.
Vaata Prantsusmaa ja Landesi departemang
Languedoc
Languedoci lipp Languedoci vapp Languedoc Prantsusmaal Languedoc (oksitaani: Lengadòc) on endine Prantsusmaa provints, mille territooriumil paiknevad tänapäeval Languedoc-Roussilloni ja Midi-Pyrénées piirkonnad Prantsusmaa lõunaosas, ja mille pealinn oli Toulouse, mis nüüd on Midi-Pyrénées.
Vaata Prantsusmaa ja Languedoc
Laviin
Lumelaviin Laviin on suure hulga lume, jää, kivide, setete või nende segu äkiline gravitatsioonist põhjustatud liikumine.
Vaata Prantsusmaa ja Laviin
Lääne-Euroopa
raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.
Vaata Prantsusmaa ja Lääne-Euroopa
Lõuna-Ameerika
Lõuna-Ameerika ÜRO liigituse järgi kuuluvad Lõuna-Ameerikasse.
Vaata Prantsusmaa ja Lõuna-Ameerika
Lehis
Lehis (varasem nimetus lehtmänd; Larix) on heitlehiste okaspuude perekond männiliste sugukonnast.
Vaata Prantsusmaa ja Lehis
Leo III (paavst)
Leo III oli paavst 795–816.
Vaata Prantsusmaa ja Leo III (paavst)
Liblikõielised
Lupiin - üks tuntumaid liblikõielisi Liblikõielised (Fabaceae) on kaheiduleheliste klassi oalaadsete seltsi kuuluv taimede sugukond.
Vaata Prantsusmaa ja Liblikõielised
Limousin
Limousin oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa keskosas.
Vaata Prantsusmaa ja Limousin
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Vaata Prantsusmaa ja Linnud
Liustik
Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Himachal Pradeshi osariigis, Kinnauri ringkonnas 2020. aastal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ning liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.
Vaata Prantsusmaa ja Liustik
Loire
Loire on Prantsusmaa pikim jõgi, kui selleks mitte pidada Reini, mille paremale kaldale Prantsusmaa ei ulatu.
Vaata Prantsusmaa ja Loire
Lubjakivi
Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.
Vaata Prantsusmaa ja Lubjakivi
Ludwig Vaga
Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.
Vaata Prantsusmaa ja Ludwig Vaga
Luide
Surmaoru Rahvuspargis Kelso luited Mojave kõrbes Luide on tuuletekkeline positiivne pinnavorm.
Vaata Prantsusmaa ja Luide
Luksemburg
Luksemburg (ametlikult Luksemburgi Suurhertsogiriik) on merepiirita väikeriik Euroopas Madalmaade ajaloolises piirkonnas.
Vaata Prantsusmaa ja Luksemburg
Maailma Kaubandusorganisatsioon
Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriigid (tume- ja heleroheline) ning vaatlejaliikmed (sinine) Maailma Kaubandusorganisatsioon (inglise keeles World Trade Organization, WTO) on rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust.
Vaata Prantsusmaa ja Maailma Kaubandusorganisatsioon
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Vaata Prantsusmaa ja Maakoor
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon
OECD liikmesriigid OECD (Organization for Economic Co-operation and Development, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) on arenenud tööstusriike koondav rahvusvaheline majandusorganisatsioon.
Vaata Prantsusmaa ja Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon
Majordoomus
Majordoomus (ladina major 'suurem, ülem' + domus 'maja') oli Frangi riigis Merovingide dünastia ajal Frangi riigi ja alamkuningriikide (Neustria, Austraasia) kuninga kojaülem ning tema majapidamise juhataja ja ka kuninga sõjalise kaaskonna ülem.
Vaata Prantsusmaa ja Majordoomus
Marianne
Prantsuse Senatis Marianne on Prantsusmaa rahvuslik sümbol.
Vaata Prantsusmaa ja Marianne
Marseljees
Isidore Pils, "Claude Joseph Rouget de Lisle esmakordselt "Marseljeesi" laulmas" (1849) "Marseljees" (prantsuse keeles "La Marseillaise") on Prantsusmaa riigihümn.
Vaata Prantsusmaa ja Marseljees
Martinique
Martinique on Prantsusmaa ülemerepiirkond ja ülemeredepartemang.
Vaata Prantsusmaa ja Martinique
Mäekuru
Klammljochi kuru Austria ja Itaalia piiril Mäekuru on madalam koht mäeahelikus, mis võimaldab selle hõlpsamat ületamist.
Vaata Prantsusmaa ja Mäekuru
Mäger
Mägra jäljerada Kõrvemaal 2021. aasta märtsis Mäger (Meles meles) on kärplaste sugukonda kuuluv kiskjaline.
Vaata Prantsusmaa ja Mäger
Mägimänd
Mägimänd (Pinus mugo) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv põõsakujuline okaspuu.
Vaata Prantsusmaa ja Mägimänd
Mercantouri rahvuspark
pisi Mercantouri rahvuspark (prantsuse Parc national du Mercantour) on rahvuspark Lõuna-Prantsusmaal Alpide lõunaosas.
Vaata Prantsusmaa ja Mercantouri rahvuspark
Merimänd
Merimänd (Pinus pinaster) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Merimändide eluiga on kuni 300 aastat. Merimänd oli 2008. aastal Soome aasta ravimtaim; tema koore ekstrakt on üks uuritumaid loodusravimeid maailmas.
Vaata Prantsusmaa ja Merimänd
Merovingid
Merovingid on 5.–8.
Vaata Prantsusmaa ja Merovingid
Metsapõleng
Metsapõleng Metsapõleng ehk metsatulekahju ehk metsapõlemine on metsaalal toimuv põlemine, mis ei ole inimeste kontrolli all.
Vaata Prantsusmaa ja Metsapõleng
Metsapiir
Metsapiir on metsavööndi põhja-, lõuna- või kõrguspiir.
Vaata Prantsusmaa ja Metsapiir
Metskits
Metskits (ka kaber ja kabris; ladinakeelne nimetus Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukonda metskitse perekonda kuuluv sõraline.
Vaata Prantsusmaa ja Metskits
Metssiga
Metssiga (Sus scrofa) on sigalaste sugukonda ja sea perekonda kuuluv metsloom.
Vaata Prantsusmaa ja Metssiga
Monaco
Monaco Vürstiriik (prantsuse keeles: Principauté de Monaco; monegaski keeles: Principatu de Munegu) on väike linnriik, mis asub Vahemere ja Prantsusmaa vahel Prantsuse Rivieral (Côte d'Azur).
Vaata Prantsusmaa ja Monaco
Mont Blanc
Mont Blanc Mont Blanci alale jääb ka Bionnassay liustik. Saint-Gervais-les-Bains'st saab selle kõrvale sõita Mont Blanci trammiga. Montenversi raudtee viib Chamonix-Mont-Blancist teisele liustikule – Mer de Glace'ile Mont Blanc (itaalia keeles Monte Bianco 'valge mägi') on Euroopa, Euroopa Liidu ja Alpide kõrgeim, 4810 m kõrgune mägi.
Vaata Prantsusmaa ja Mont Blanc
NATO
NATO liikmesriigid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (inglise keeles North Atlantic Treaty Organization (NATO), prantsuse keeles Organisation du traité de l'Atlantique nord (OTAN)) on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.
Vaata Prantsusmaa ja NATO
Nõmm
Nõmm (ka kanarbikunõmm) on lage või väheste kadakate ja mändidega ala, millele on iseloomulik toitainetevaestel kuivadel liivastel leetmuldadel kasvav taimekooslus, milles harilikult domineerivad puhmarinde moodustavad kanarbikud.
Vaata Prantsusmaa ja Nõmm
Nioobium
pisi Nioobium on keemiline element järjenumbriga 41.
Vaata Prantsusmaa ja Nioobium
Normandia
Normandia lipp Normandia (prantsuse Normandie) on ajalooline maakond Prantsusmaa põhjaosas La Manche'i ääres.
Vaata Prantsusmaa ja Normandia
Nouvelle-Aquitaine
Nouvelle-Aquitaine on 1.
Vaata Prantsusmaa ja Nouvelle-Aquitaine
Nulg
Bulgaaria nulu terve ja laiali pudenenud käbi Nulg (Abies) on okaspuulaadsete seltsi männiliste sugukonda kuuluv igihaljaste puude perekond.
Vaata Prantsusmaa ja Nulg
Orkaan
Rahvusvahelisest orbitaaljaamast (ISS) 26. märtsil 2004 Orkaanide teekonnad aastail 1985–2005 Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ekvatoriaalsetel aladel tekkinud võimas ulatuslik tsüklon (madalrõhkkond), millega kaasnevad tugevad orkaanituuled.
Vaata Prantsusmaa ja Orkaan
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Vaata Prantsusmaa ja Paavst
Paju
Paju (Salix) on pajuliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude ja põõsaste perekond.
Vaata Prantsusmaa ja Paju
Pappel
Must pappel Pappel (Populus L.) on pajuliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.
Vaata Prantsusmaa ja Pappel
Pariis
Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.
Vaata Prantsusmaa ja Pariis
Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam
Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam (IATA: CDG, ICAO: LFPG) (prantsuse keeles Aéroport Paris-Charles de Gaulle), tuntud ka kui Roissy on lennujaam Pariisis, Prantsusmaal.
Vaata Prantsusmaa ja Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam
Pariisi nõgu
Pariisi ja Londoni nõgude geoloogiline kaart Pariisi nõgu on Prantsusmaa suurim tasandik, mille keskel asub Seine'i jõe ääres Pariisi suurlinn.
Vaata Prantsusmaa ja Pariisi nõgu
Parlament
Seimis 1791. aastal (Kazimierz Wojniakowski maal, 1806) Parlament on üleriigiline seadusandlik esinduskogu ja -asutus, mille liikmed on valitud üldistel ühetaolistel otsestel salajastel vabadel valimistel.
Vaata Prantsusmaa ja Parlament
Pays de la Loire
Pays de la Loire on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus) riigi lääneosas.
Vaata Prantsusmaa ja Pays de la Loire
Päevakivi
Pertiitse struktuuriga kaaliumpäevakivi mikrokliin. Pildil kujutatu tegelik laius on umbes 5 cm Päevakivi on silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.
Vaata Prantsusmaa ja Päevakivi
Pöök
Hariliku pöögi oksad viljadega Pöögi vigastatud koor Pöök (Fagus) on pöögilaadsete seltsi pöögiliste sugukonda kuuluv heitlehiste lehtpuude perekond.
Vaata Prantsusmaa ja Pöök
Püreneed
Püreneede topograafiline kaart Püreneed on mäestik Euroopas (täiendina on pärisnimi ainsuses: Pürenee mäestik).
Vaata Prantsusmaa ja Püreneed
Põhja-Itaalia
Põhja-Itaalia ISTATi poolt määratud piirid Põhja-Itaalia on kultuuriline ja geograafiline piirkond, millel puudub halduslik staatus.
Vaata Prantsusmaa ja Põhja-Itaalia
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Vaata Prantsusmaa ja Põhjameri
Põud
Põua tagajärjel kuivanud põllud Austraalias Benambra linna lähedal Põud on pikka aega kestev veepuudus mingil territooriumil.
Vaata Prantsusmaa ja Põud
Petrooleum
Petrooleum ehk petrool (inglise keeles kerosene, vahel ka kerosine, Inglismaal ja Lõuna-Aafrikas paraffin) on 175–325 °C keemistemperatuuride vahemikuga süsivesinikest koosnev naftasaadus.
Vaata Prantsusmaa ja Petrooleum
Piinia
Piinia ehk itaalia mänd (Pinus pinea) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Prantsusmaa ja Piinia
Pippin Lühike
Kuningas Pippin Lühike Pippin Lühike ehk Pippin Noorem ehk Pippin III (714–768) oli Frangi riigi kuningas.
Vaata Prantsusmaa ja Pippin Lühike
Poolpresidentaalne vabariik
Poolpresidentaalne süsteem on valitsussüsteem, mille puhul riiki juhib president koos peaministri ja valitsusega.
Vaata Prantsusmaa ja Poolpresidentaalne vabariik
Prantsuse Alpid
NASA foto Prantsuse Alpidest (26. oktoober 2002) Prantsuse Alpid on Prantsusmaal Auvergne-Rhône-Alpesi ja Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonnas asuvad Alpide osad.
Vaata Prantsusmaa ja Prantsuse Alpid
Prantsuse frank
5 franki, 1850. Prantsusmaa Teine Vabariik. Hõbe 900. Prantsuse frank oli Prantsusmaa valuuta alates 1795.
Vaata Prantsusmaa ja Prantsuse frank
Prantsuse Guajaana
Prantsuse Guajaana on Prantsusmaa ülemerepiirkond ja ülemeredepartemang Lõuna-Ameerika kirdeosas.
Vaata Prantsusmaa ja Prantsuse Guajaana
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Vaata Prantsusmaa ja Prantsuse keel
Prantsuse muusika
Prantsuse muusika ajalugu ulatub kaugesse keskaega, kui ilmalikke muusikatraditsioone kandsid rändlaulikud.
Vaata Prantsusmaa ja Prantsuse muusika
Prantsuse Polüneesia
Prantsuse Polüneesia on Prantsusmaale kuuluv meretagune territoorium (collectivités d'outre-mer) Okeaanias.
Vaata Prantsusmaa ja Prantsuse Polüneesia
Prantsuse viies vabariik
Prantsuse viies vabariik (prantsuse keeles Cinquième République) on Prantsusmaal 1958.
Vaata Prantsusmaa ja Prantsuse viies vabariik
Prantsusmaa 2014. aasta taliolümpiamängudel
Prantsusmaa osales 2014. aasta taliolümpiamängudel Sotšis 116 sportlasega, kes võistlesid 12 spordialal.
Vaata Prantsusmaa ja Prantsusmaa 2014. aasta taliolümpiamängudel
Prantsusmaa ülemeredepartemangud
Prantsusmaa ülemeredepartemangud ja ülemerepiirkonnad on Prantsusmaa territoriaalsed üksused, mis geograafiliselt asuvad emamaast kaugel.
Vaata Prantsusmaa ja Prantsusmaa ülemeredepartemangud
Prantsusmaa Esimene Vabariik
Lipp Prantsuse esimene vabariik (u. 1800) Louis Capitaine'i Prantsusmaa kaart (1800) Prantsuse esimene vabariik (prantsuse Première République française) asutati 22.
Vaata Prantsusmaa ja Prantsusmaa Esimene Vabariik
Prantsusmaa Eurovisiooni lauluvõistlusel
Prantsusmaa on Eurovisiooni lauluvõistlusel osalenud alates 1956. aasta lauluvõistlusest.
Vaata Prantsusmaa ja Prantsusmaa Eurovisiooni lauluvõistlusel
Prantsusmaa jalgpallikoondis
Prantsusmaa jalgpallikoondis on Prantsusmaa jalgpalliliidu esindusmeeskond, mis esindab Prantsusmaad rahvusvahelistel jalgpallivõistlustel.
Vaata Prantsusmaa ja Prantsusmaa jalgpallikoondis
Prantsusmaa linnade loend
Siin on loetletud Prantsusmaa linnu.
Vaata Prantsusmaa ja Prantsusmaa linnade loend
Prantsusmaa lipp
Prantsusmaa lipp on Prantsusmaa ametlik lipp (trikoloor).
Vaata Prantsusmaa ja Prantsusmaa lipp
Prantsusmaa meedia
Prantsusmaa meedia on üks Euroopa suurimaid.
Vaata Prantsusmaa ja Prantsusmaa meedia
Prantsusmaa monarhide loend
Monarhia oli Prantsusmaal valitsev riigikord 843–1792, 1804–1848 ja 1852–1870.
Vaata Prantsusmaa ja Prantsusmaa monarhide loend
Prantsusmaa president
Prantsusmaa president (prantsuse keeles Président de la République française), täpsemalt Prantsuse Vabariigi President, on Prantsusmaa valitud riigipea.
Vaata Prantsusmaa ja Prantsusmaa president
Prantsusmaa riigipeade loend
Prantsusmaa riigipeade loend loetleb Prantsusmaa riigipead alates Lääne-Frangi riigi moodustamisest 843.
Vaata Prantsusmaa ja Prantsusmaa riigipeade loend
Prantsusmaa siseminister
Prantsusmaa siseminister (Ministre de l’Intérieur et de l’Aménagement du Territoire) on üks tähtsamaid valitsusliikmeid Prantsusmaal.
Vaata Prantsusmaa ja Prantsusmaa siseminister
Prantsusmaa territoriaalne areng
Dünaamiline kaart Prantsusmaa piiridest aastatel 985–1947 Prantsusmaa territoriaalne areng on siinses artiklis protsess, millega Prantsusmaa emamaa territoriaalne ulatus sai selliseks, nagu see on aastal 2012.
Vaata Prantsusmaa ja Prantsusmaa territoriaalne areng
Prantsusmaa veinid
Prantsusmaa veinid ehk prantsuse veinid on Prantsusmaal toodetud veinid.
Vaata Prantsusmaa ja Prantsusmaa veinid
Provence
Tänapäevane piirkond Provence-Alpes-Côte d'Azur Kagu-Prantsusmaal Moustiers-Sainte-Marie Ülem-Provence'is Tüüpiline Provence'i kõrvaltee, ääristatud plaatanidega Provence (provansi: Provença klassikalise normi järgi või Prouvènço Mistrali normi järgi) on piirkond Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres, mis külgneb Itaaliaga.
Vaata Prantsusmaa ja Provence
Provence-Alpes-Côte d'Azur
Provence-Alpes-Côte d'Azur on piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa kaguosas Vahemere kaldal.
Vaata Prantsusmaa ja Provence-Alpes-Côte d'Azur
Pruunkaru
Pruunkaru (ladina keeles Ursus arctos; käibekeeles ka lihtsalt karu) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik.
Vaata Prantsusmaa ja Pruunkaru
Punahirv
Punahirv (Cervus elaphus) on üks suurimaid hirveliike hirvlaste sugukonnas.
Vaata Prantsusmaa ja Punahirv
Rahvuskogu (Prantsusmaa)
Rahvuskogu (mõnikord tõlgitud ka Rahvusassamblee, prantsuse keeles Assemblée nationale) on Prantsuse parlamendi alamkoda.
Vaata Prantsusmaa ja Rahvuskogu (Prantsusmaa)
Rauamaak
Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv.
Vaata Prantsusmaa ja Rauamaak
Ravim
pisi Ravim ehk medikament (ladina medicamentum) on Maailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni järgi iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks.
Vaata Prantsusmaa ja Ravim
Réunion
Réunion on Prantsusmaa ülemerepiirkond 800 km Madagaskarist idas.
Vaata Prantsusmaa ja Réunion
Rebane
Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on koerlaste (Canidae) sugukonda rebase (Vulpes) perekonda kuuluv kiskja.
Vaata Prantsusmaa ja Rebane
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Vaata Prantsusmaa ja Rein
Rhône
Rhône Steinhausi juures Šveitsis Rhône (prantsuse Le Rhône; saksa (die) Rhone (varem (der) Rotten); valsi Rotten; itaalia Rodano; arpitani Rôno, oksitaani Ròse; ladina Rhodanus; vanakreeka Ῥοδανός) on jõgi Šveitsi lääneosas ja Prantsusmaa kaguosas.
Vaata Prantsusmaa ja Rhône
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Vaata Prantsusmaa ja Rooma riik
Roussillon
Roussillon (katalaani Rosselló) on ajalooline piirkond Prantsusmaa lõunaosas.
Vaata Prantsusmaa ja Roussillon
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Prantsusmaa ja Saksamaa
Savi
Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Rõuge vallas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.
Vaata Prantsusmaa ja Savi
Sevennid
Sevennid Keskmassiivis Sevennid (prantsuse Cévennes) on mäestik Euroopas Prantsusmaal.
Vaata Prantsusmaa ja Sevennid
Sirmokas
Sirmokas (Sciadopitys verticillata) on igihaljas okaspuu, sirmokkaliste sugukonna ja sirmokka perekonna ainuke liik.
Vaata Prantsusmaa ja Sirmokas
Sisemajanduse kogutoodang
Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) (inglise keeles gross domestic product, GDP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus.
Vaata Prantsusmaa ja Sisemajanduse kogutoodang
Somme
Somme on jõgi Somme'i departemangus Hauts-de-France'i piirkonnas Põhja-Prantsusmaal.
Vaata Prantsusmaa ja Somme
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Vaata Prantsusmaa ja Suurbritannia
Tantaal
Tantaal (sümbol Ta) on keemiline element järjekorranumbriga 73.
Vaata Prantsusmaa ja Tantaal
Tasandik
Tasandik on suhteliselt tasase pinnamoe ning madalate absoluutsete kõrgustega piirkond.
Vaata Prantsusmaa ja Tasandik
Torm
Äikesetorm (ja pilved ''Cumulonimbus arcus'' 17. juulil 2004 Enschedes (Hollandis) Bonaventura Peeters (1650) Torm (ka raju) on suure kiiruse ja jõuga tuul, atmosfäärinähtus.
Vaata Prantsusmaa ja Torm
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Vaata Prantsusmaa ja Tsink
Tuumaelektrijaam
Tuumaelektrijaam ehk tuumajõujaam (ka aatomielektrijaam) on selline elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse tuumareaktoris aatomituuma lõhustumise tulemusel vabaneva soojusenergia arvel.
Vaata Prantsusmaa ja Tuumaelektrijaam
Tuumariik
varem tuumarelvi omanud riigid (Valgevene, Kasahstan, Ukraina, Lõuna-Aafrika Vabariik) Tuumariik on riik, kellel on tuumarelv.
Vaata Prantsusmaa ja Tuumariik
Ukraina
Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.
Vaata Prantsusmaa ja Ukraina
Unitaarriik
Unitaarriik on riik, mille koosseisus ei ole autonoomseid haldusterritoriaalseid üksusi.
Vaata Prantsusmaa ja Unitaarriik
Uraan
Uraan on keemiline element järjenumbriga 92.
Vaata Prantsusmaa ja Uraan
USA dollar
USA paberraha 100 000-dollariline paberraha USA dollar (ISO kood: USD) on Ameerika Ühendriikide rahaühik.
Vaata Prantsusmaa ja USA dollar
Uus-Kaledoonia
Uus-Kaledoonia (prantsuse keeles Nouvelle-Calédonie; kohalik nimi Kanaky) on Prantsusmaa meretagune ala, mis asub Vaikses ookeanis Korallimere idaosas.
Vaata Prantsusmaa ja Uus-Kaledoonia
Vabadus, võrdsus, vendlus
Propagandaplakat 1793. aastast: "Vabariigi ühtsus ja lahutamatus. Vabadus, võrdsus, vendlus või surm" Inimõiguste ja kodanikuõiguste deklaratsioon (1789) "Vabadus, võrdsus, vendlus" (prantsuse keeles Liberté, Égalité, Fraternité) on Prantsusmaa deviis.
Vaata Prantsusmaa ja Vabadus, võrdsus, vendlus
Vahemeri
Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi.
Vaata Prantsusmaa ja Vahemeri
Vaikne ookean
thumb Vaikne ookean on suurim ookean Maal.
Vaata Prantsusmaa ja Vaikne ookean
Valgepöök
Valgepöök (Carpinus L.) on puude perekond kaseliste sugukonnas.
Vaata Prantsusmaa ja Valgepöök
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Prantsusmaa ja Venemaa
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Vaata Prantsusmaa ja Verduni leping
Vogeesid
Vogeesid (prantsuse Vosges) on mäed Euroopas.
Vaata Prantsusmaa ja Vogeesid
Vulkaan
Vulkaan ehk tulemägi on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.
Vaata Prantsusmaa ja Vulkaan
Vulkanism
Vulkaanid ja nende paiknemise seosed laamtektoonikaga Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevööst ja maakoorest vulkaanini ning purskumist maapinnale.
Vaata Prantsusmaa ja Vulkanism
.fr
.fr on Prantsusmaa Interneti tippdomeen.
Vaata Prantsusmaa ja .fr
1. sajand eKr
1.
Vaata Prantsusmaa ja 1. sajand eKr
1958
1958.
Vaata Prantsusmaa ja 1958
486
486, aasta.
Vaata Prantsusmaa ja 486
496
496.
Vaata Prantsusmaa ja 496
5. sajand
5.
Vaata Prantsusmaa ja 5. sajand
511
511.
Vaata Prantsusmaa ja 511
751
751.
Vaata Prantsusmaa ja 751
771
771.
Vaata Prantsusmaa ja 771
774
774.
Vaata Prantsusmaa ja 774
788
788.
Vaata Prantsusmaa ja 788
796
796.
Vaata Prantsusmaa ja 796
800
Sajandid: 7. sajand - 8. sajand - 9. sajand Kümnendid: 750. aastad 760. aastad 770. aastad 780. aastad 790. aastad - 800. aastad - 810. aastad 820. aastad 830. aastad 840. aastad 850. aastad Aastad: 795 796 797 798 799 - 800 - 801 802 803 804 805.
Vaata Prantsusmaa ja 800
801
Sajandid: 8. sajand - 9. sajand - 10. sajand Kümnendid: 750. aastad 760. aastad 770. aastad 780. aastad 790. aastad - 800. aastad - 810. aastad 820. aastad 830. aastad 840. aastad 850. aastad Aastad: 796 797 798 799 800 - 801 - 802 803 804 805 806.
Vaata Prantsusmaa ja 801
804
804.
Vaata Prantsusmaa ja 804
814
814.
Vaata Prantsusmaa ja 814
840
840.
Vaata Prantsusmaa ja 840
843
843.
Vaata Prantsusmaa ja 843
884
884.
Vaata Prantsusmaa ja 884
887
887.
Vaata Prantsusmaa ja 887
Vaata ka
Euroopa Liidu riigid
- Austria
- Belgia
- Bulgaaria
- Eesti
- Euroopa Liidu liikmesriik
- Hispaania
- Holland
- Horvaatia
- Iirimaa
- Itaalia
- Küpros
- Kreeka
- Läti
- Leedu
- Luksemburg
- Madalmaade Kuningriik
- Malta
- Poola
- Portugal
- Prantsusmaa
- Rootsi
- Rumeenia
- Saksamaa
- Slovakkia
- Sloveenia
- Soome
- Tšehhi
- Taani
- Ungari
Tuntud ka kui FRA, Prantsuse, Prantsuse Vabariik.
, Graniit, Guadeloupe, Harilik kadakas, Harilik kastanipuu, Harilik kuusk, Harilik mänd, Harilik sidrunipuu, Harilik tamm, Harilik vaher, Hauts-de-France, Heitlehisus, Hiina, Hispaania, Holarktis, Holland, Hunt, Huulõielised, Iilekstamm, India ookean, Islam, Itaalia, Juura mäed, Kaaliumkarbonaat, Kanarbikulised, Kanjon, Kaoliin, Karl Martell, Karl Suur, Karolingid, Karst, Kastanipuu, Katoliiklus, Küpress, Kõrgustik, Keldid, Kesk-Euroopa, Kesk-Euroopa aeg, Keskmassiiv, Kilt, Kivim, Kiviroosik, Kivisüsi, Korgitamm, Korsika, Kriit, Kserofüüdid, Kuld, La Manche, Landesi departemang, Languedoc, Laviin, Lääne-Euroopa, Lõuna-Ameerika, Lehis, Leo III (paavst), Liblikõielised, Limousin, Linnud, Liustik, Loire, Lubjakivi, Ludwig Vaga, Luide, Luksemburg, Maailma Kaubandusorganisatsioon, Maakoor, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, Majordoomus, Marianne, Marseljees, Martinique, Mäekuru, Mäger, Mägimänd, Mercantouri rahvuspark, Merimänd, Merovingid, Metsapõleng, Metsapiir, Metskits, Metssiga, Monaco, Mont Blanc, NATO, Nõmm, Nioobium, Normandia, Nouvelle-Aquitaine, Nulg, Orkaan, Paavst, Paju, Pappel, Pariis, Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam, Pariisi nõgu, Parlament, Pays de la Loire, Päevakivi, Pöök, Püreneed, Põhja-Itaalia, Põhjameri, Põud, Petrooleum, Piinia, Pippin Lühike, Poolpresidentaalne vabariik, Prantsuse Alpid, Prantsuse frank, Prantsuse Guajaana, Prantsuse keel, Prantsuse muusika, Prantsuse Polüneesia, Prantsuse viies vabariik, Prantsusmaa 2014. aasta taliolümpiamängudel, Prantsusmaa ülemeredepartemangud, Prantsusmaa Esimene Vabariik, Prantsusmaa Eurovisiooni lauluvõistlusel, Prantsusmaa jalgpallikoondis, Prantsusmaa linnade loend, Prantsusmaa lipp, Prantsusmaa meedia, Prantsusmaa monarhide loend, Prantsusmaa president, Prantsusmaa riigipeade loend, Prantsusmaa siseminister, Prantsusmaa territoriaalne areng, Prantsusmaa veinid, Provence, Provence-Alpes-Côte d'Azur, Pruunkaru, Punahirv, Rahvuskogu (Prantsusmaa), Rauamaak, Ravim, Réunion, Rebane, Rein, Rhône, Rooma riik, Roussillon, Saksamaa, Savi, Sevennid, Sirmokas, Sisemajanduse kogutoodang, Somme, Suurbritannia, Tantaal, Tasandik, Torm, Tsink, Tuumaelektrijaam, Tuumariik, Ukraina, Unitaarriik, Uraan, USA dollar, Uus-Kaledoonia, Vabadus, võrdsus, vendlus, Vahemeri, Vaikne ookean, Valgepöök, Venemaa, Verduni leping, Vogeesid, Vulkaan, Vulkanism, .fr, 1. sajand eKr, 1958, 486, 496, 5. sajand, 511, 751, 771, 774, 788, 796, 800, 801, 804, 814, 840, 843, 884, 887.