Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Prantsusmaa kuningriik ja Taani ajalugu
Prantsusmaa kuningriik ja Taani ajalugu on 28 ühist asja (Unioonpeedia): Atlandi ookean, Frangi riik, India, Inglismaa, Inglismaa kuningriik, Karl Suur, Karolingide impeerium, Katoliku kirik, Kolmekümneaastane sõda, Lõuna-Itaalia, Madalmaad, Napoleon I, Normandia, Normandia hertsogkond, Norra, Paavst, Personaalunioon, Philippe II, Prantsusmaa kuningas, Prantsusmaa Teine Vabariik, Preisimaa, Reformatsioon, Saali tavaõigus, Saksa-Rooma riik, Valgustusajastu, Verduni leping, Viikingid, William Vallutaja.
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Atlandi ookean ja Prantsusmaa kuningriik · Atlandi ookean ja Taani ajalugu ·
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Frangi riik ja Prantsusmaa kuningriik · Frangi riik ja Taani ajalugu ·
India
Rongi katusel ja külgedel sõitjad Gwaliori-Sheopuri liinil 2018. aastal. (© Yann Forget / Wikimedia Commons / CC-BY-SA) India (hindi keeles Bhārat, inglise keeles India), ametlikult India Vabariik (hindi keeles Bhārat Gaṇarājya, inglise keeles Republic of India), on riik Lõuna-Aasias.
India ja Prantsusmaa kuningriik · India ja Taani ajalugu ·
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Inglismaa ja Prantsusmaa kuningriik · Inglismaa ja Taani ajalugu ·
Inglismaa kuningriik
Inglismaa kuningriik oli riik Euroopas Suurbritannia saare lõunaosas aastail 927–1649 ja 1660–1707.
Inglismaa kuningriik ja Prantsusmaa kuningriik · Inglismaa kuningriik ja Taani ajalugu ·
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Karl Suur ja Prantsusmaa kuningriik · Karl Suur ja Taani ajalugu ·
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Karolingide impeerium ja Prantsusmaa kuningriik · Karolingide impeerium ja Taani ajalugu ·
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Katoliku kirik ja Prantsusmaa kuningriik · Katoliku kirik ja Taani ajalugu ·
Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.
Kolmekümneaastane sõda ja Prantsusmaa kuningriik · Kolmekümneaastane sõda ja Taani ajalugu ·
Lõuna-Itaalia
Lõuna-Itaalia (Il Mezzogiorno – 'keskpäev') on traditsiooniline nimi Itaalia lõunapoolsele osale, mis hõlmab Apenniini poolsaare lõunaosa ning kaks suurt saart – Sitsiilia ja Sardiinia.
Lõuna-Itaalia ja Prantsusmaa kuningriik · Lõuna-Itaalia ja Taani ajalugu ·
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Madalmaad ja Prantsusmaa kuningriik · Madalmaad ja Taani ajalugu ·
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Napoleon I ja Prantsusmaa kuningriik · Napoleon I ja Taani ajalugu ·
Normandia
Normandia lipp Normandia (prantsuse Normandie) on ajalooline maakond Prantsusmaa põhjaosas La Manche'i ääres.
Normandia ja Prantsusmaa kuningriik · Normandia ja Taani ajalugu ·
Normandia hertsogkond
Normandia hertsogkond oli hertsogkond Prantsusmaa põhjarannikul aastatel 911–1469.
Normandia hertsogkond ja Prantsusmaa kuningriik · Normandia hertsogkond ja Taani ajalugu ·
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Norra ja Prantsusmaa kuningriik · Norra ja Taani ajalugu ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Paavst ja Prantsusmaa kuningriik · Paavst ja Taani ajalugu ·
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Personaalunioon ja Prantsusmaa kuningriik · Personaalunioon ja Taani ajalugu ·
Philippe II
Philippe II. Louis-Félix Amieli maal Philippe II ehk Philippe Auguste (21. august 1165 – 14. juuli 1223) oli Kapetingide dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas aastail 1180–1223.
Philippe II ja Prantsusmaa kuningriik · Philippe II ja Taani ajalugu ·
Prantsusmaa kuningas
Prantsusmaa kuningas (prantsuse keeles roi; sama sõna tähendab prantsuse keeles ka tamme) oli Prantsusmaa valitseja aastail 843–1792, 1814–1815 ja 1815–1848.
Prantsusmaa kuningas ja Prantsusmaa kuningriik · Prantsusmaa kuningas ja Taani ajalugu ·
Prantsusmaa Teine Vabariik
Prantsusmaa Teine Vabariik (prantsuse keeles Deuxième République française) oli 1848. aasta revolutsiooni tulemusena tekkinud riik.
Prantsusmaa Teine Vabariik ja Prantsusmaa kuningriik · Prantsusmaa Teine Vabariik ja Taani ajalugu ·
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Prantsusmaa kuningriik ja Preisimaa · Preisimaa ja Taani ajalugu ·
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Prantsusmaa kuningriik ja Reformatsioon · Reformatsioon ja Taani ajalugu ·
Saali tavaõigus
Kuningas Chlodowech I dikteerib Saali tavaõigust, ümbritsetuna väepealikest Saali tavaõigus (ladina Lex Salica) oli tavaõiguste kogu, mis loodud Saali frankide valitsemiseks varakeskajal kuningas Chlodowech I valitsemisajal 6.
Prantsusmaa kuningriik ja Saali tavaõigus · Saali tavaõigus ja Taani ajalugu ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Prantsusmaa kuningriik ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma riik ja Taani ajalugu ·
Valgustusajastu
Valgustusajastu (prantsuse keeles siècle des lumières, saksa keeles Zeitalter der Aufklärung, inglise keeles age of enlightenment, vene keeles Просвещение) oli teadlikkusele keskendunud ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse vaadetesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama mõistust, mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust.
Prantsusmaa kuningriik ja Valgustusajastu · Taani ajalugu ja Valgustusajastu ·
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Prantsusmaa kuningriik ja Verduni leping · Taani ajalugu ja Verduni leping ·
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Prantsusmaa kuningriik ja Viikingid · Taani ajalugu ja Viikingid ·
William Vallutaja
William Vallutaja ehk William Sohilaps (umbes 1028 – 9. september 1087) oli Normandia hertsog alates 1035 Guillaume II nime all, kes võitis Hastingsi lahingus anglosakse ja sai 25. detsembril 1066 Inglismaa kuningaks (William I nime all).
Prantsusmaa kuningriik ja William Vallutaja · Taani ajalugu ja William Vallutaja ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Prantsusmaa kuningriik ja Taani ajalugu ühist
- Millised on sarnasused Prantsusmaa kuningriik ja Taani ajalugu
Võrdlus Prantsusmaa kuningriik ja Taani ajalugu
Prantsusmaa kuningriik on 236 suhted, samas Taani ajalugu 521. Kuna neil ühist 28, Jaccard indeks on 3.70% = 28 / (236 + 521).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Prantsusmaa kuningriik ja Taani ajalugu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
