Sarnasusi Prantsusmaa kuningriik ja Varauusaeg
Prantsusmaa kuningriik ja Varauusaeg on 36 ühist asja (Unioonpeedia): Absolutism, Anjou dünastia, Atlandi ookean, Bourbonid, Burgundia hertsog, Burgundia hertsogkond, Charles VIII, Devolutsioonisõda, Feodalism, Flandria, Habsburgid, Hiliskeskaeg, Hispaania koloniaalimpeerium, Hispaania pärilussõda, India, Inglismaa kuningriik, Itaalia sõjad, Jules Mazarin, Katoliku kirik, Kolmekümneaastane sõda, Lääne-Euroopa, Louis XIV, Madalmaad, Maximilian I (Saksa-Rooma keiser), Poliitika, Prantsuse revolutsioon, Reformatsioon, Saja-aastane sõda, Saksa-Rooma riik, Tööstuslik pööre, ..., Uus-Prantsusmaa, Valgustusajastu, Valois'd, Versailles' loss, Vestfaali rahu, Voltaire. Laienda indeks (6 rohkem) »
Absolutism
Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.
Absolutism ja Prantsusmaa kuningriik · Absolutism ja Varauusaeg ·
Anjou dünastia
Anjou dünastia oli keskaegne kuningadünastia mitmes riigis.
Anjou dünastia ja Prantsusmaa kuningriik · Anjou dünastia ja Varauusaeg ·
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Atlandi ookean ja Prantsusmaa kuningriik · Atlandi ookean ja Varauusaeg ·
Bourbonid
Bourbonid on dünastia, mis valitses Prantsusmaad (1589–1792 ja 1814–1848), Hispaaniat (Borbónid, 1700–1808, 1814–1868, 1874–1931 ja alates 1975), Mõlema Sitsiilia kuningriiki, Luksemburgi (alates 1964) ja teisi piirkondi Euroopas.
Bourbonid ja Prantsusmaa kuningriik · Bourbonid ja Varauusaeg ·
Burgundia hertsog
Burgundia hertsog oli Burgundia hertsogkonna valitseja.
Burgundia hertsog ja Prantsusmaa kuningriik · Burgundia hertsog ja Varauusaeg ·
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.
Burgundia hertsogkond ja Prantsusmaa kuningriik · Burgundia hertsogkond ja Varauusaeg ·
Charles VIII
thumb Charles VIII (hüüdnimena on kasutatud Hiilgav) (30. juuni 1470 – 7. aprill 1498) oli Prantsusmaa kuningas 1483–1498.
Charles VIII ja Prantsusmaa kuningriik · Charles VIII ja Varauusaeg ·
Devolutsioonisõda
Louis XIV kaevikut külastamasCharles Le Bruni maal (1667) Devolutsioonisõda (24. mai 1667 – 2. mai 1668) oli sõda Louis XIV aegse Prantsusmaa ja Habsburgide Hispaania vahel Hispaania Madalmaades.
Devolutsioonisõda ja Prantsusmaa kuningriik · Devolutsioonisõda ja Varauusaeg ·
Feodalism
Feodalism ehk feodaalkord ehk feodaalsüsteem ehk läänikord (ka läänindus) on olnud Euroopale omane, feoodidele (läänidele) tuginenud aadlist sõjameeste elukorraldus.
Feodalism ja Prantsusmaa kuningriik · Feodalism ja Varauusaeg ·
Flandria
Flandria on Belgia 1. järgu haldusüksus, üks kolmest piirkonnast.
Flandria ja Prantsusmaa kuningriik · Flandria ja Varauusaeg ·
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Habsburgid ja Prantsusmaa kuningriik · Habsburgid ja Varauusaeg ·
Hiliskeskaeg
Hiliskeskaeg on ajaloolaste poolt kasutatav termin Euroopa ajaloo 14. ja 15. sajandi (umbes 1300–1500) eristamiseks.
Hiliskeskaeg ja Prantsusmaa kuningriik · Hiliskeskaeg ja Varauusaeg ·
Hispaania koloniaalimpeerium
Hispaania koloniaalimpeerium oli Hispaania kuninga ja Hispaania asumaad mis vallutati 16. – 17. sajandil.
Hispaania koloniaalimpeerium ja Prantsusmaa kuningriik · Hispaania koloniaalimpeerium ja Varauusaeg ·
Hispaania pärilussõda
Hispaania pärilussõda (1701–1714) oli 18. sajandi alguspoole suurimaid sõjalisi kokkupõrkeid Euroopas.
Hispaania pärilussõda ja Prantsusmaa kuningriik · Hispaania pärilussõda ja Varauusaeg ·
India
Rongi katusel ja külgedel sõitjad Gwaliori-Sheopuri liinil 2018. aastal. (© Yann Forget / Wikimedia Commons / CC-BY-SA) India (hindi keeles Bhārat, inglise keeles India), ametlikult India Vabariik (hindi keeles Bhārat Gaṇarājya, inglise keeles Republic of India), on riik Lõuna-Aasias.
India ja Prantsusmaa kuningriik · India ja Varauusaeg ·
Inglismaa kuningriik
Inglismaa kuningriik oli riik Euroopas Suurbritannia saare lõunaosas aastail 927–1649 ja 1660–1707.
Inglismaa kuningriik ja Prantsusmaa kuningriik · Inglismaa kuningriik ja Varauusaeg ·
Itaalia sõjad
Itaalia sõjad, mida tuntakse ka nimetuste suured Itaalia sõjad, Itaalia suured sõjad, Itaalia XVI sajandi sõjad, Habsburgi-Valois' sõjad all, oli sõjaliste konfliktide sari aastatel 1494–1559, milles osales enamik Itaalia linnriike, paavstiriik, enamik Lääne-Euroopa suurriike (Prantsusmaa kuningriik, Hispaania kuningriik, Püha Rooma riik ja Šotimaa kuningriik ning ka Otomani impeerium).
Itaalia sõjad ja Prantsusmaa kuningriik · Itaalia sõjad ja Varauusaeg ·
Jules Mazarin
Jules Mazarin (sünninimega Giulio Raimondo Mazzarino; tavapäraselt kardinal Mazarin 14. juuli 1602 – 9. märts 1661) oli itaalia päritolu Prantsuse riigimees ja kardinal.
Jules Mazarin ja Prantsusmaa kuningriik · Jules Mazarin ja Varauusaeg ·
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Katoliku kirik ja Prantsusmaa kuningriik · Katoliku kirik ja Varauusaeg ·
Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.
Kolmekümneaastane sõda ja Prantsusmaa kuningriik · Kolmekümneaastane sõda ja Varauusaeg ·
Lääne-Euroopa
raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.
Lääne-Euroopa ja Prantsusmaa kuningriik · Lääne-Euroopa ja Varauusaeg ·
Louis XIV
Louis XIV või Päikesekuningas (prantsuse keeles le Roi Soleil) 5. september 1638 – 1. september 1715) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 1643–1715, Austria Anna ja Prantsusmaa kuninga Louis XIII poeg. Tal oli ka noorem vend Philippe d'Orléans (21.
Louis XIV ja Prantsusmaa kuningriik · Louis XIV ja Varauusaeg ·
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Madalmaad ja Prantsusmaa kuningriik · Madalmaad ja Varauusaeg ·
Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)
Maximilian I Albrecht Düreri maal 1519 Maximilian I (22. märts 1459 – 12. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma keiser 1493–1519.
Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) ja Prantsusmaa kuningriik · Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) ja Varauusaeg ·
Poliitika
Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või gruppidevahelistes suhetes kehtivad reeglid.
Poliitika ja Prantsusmaa kuningriik · Poliitika ja Varauusaeg ·
Prantsuse revolutsioon
Bastille vallutamine Prantsuse revolutsioon (prantsuse keeles Révolution française; vanemas ja nõukogulikus keelepruugis Suur Prantsuse revolutsioon ja Prantsuse kodanlik revolutsioon) on rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal aastail 1789–1799.
Prantsuse revolutsioon ja Prantsusmaa kuningriik · Prantsuse revolutsioon ja Varauusaeg ·
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Prantsusmaa kuningriik ja Reformatsioon · Reformatsioon ja Varauusaeg ·
Saja-aastane sõda
Saja-aastane sõda (1337–1453) oli konflikt Prantsusmaa kuningriigi ja Inglismaa kuningriigi vahel.
Prantsusmaa kuningriik ja Saja-aastane sõda · Saja-aastane sõda ja Varauusaeg ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Prantsusmaa kuningriik ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma riik ja Varauusaeg ·
Tööstuslik pööre
Vabrikud Saksimaal Chemnitzis Euroopa koloniaalimpeeriumid tööstusrevolutsiooni alguses Kunstnik William Bell Scotti maal "Raud ja süsi" (1855–1860) Iiri kunstniku John O'Connori maal "Ludgate, õhtu" (1887), mis kujutab tööstusrevolutsiooni südant Londonit Tööstuslik pööre ehk I tööstusrevolutsioon oli uusaja periood 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil, mil toimusid suured tööstuse arenguga seotud muutused põllumajanduses, tootmises, kaevandamises ja transpordis, mis kõik mõjutasid ühiskonna sotsiaal-majanduslikku ja kultuurilist olukorda.
Prantsusmaa kuningriik ja Tööstuslik pööre · Tööstuslik pööre ja Varauusaeg ·
Uus-Prantsusmaa
Lipp Vapp Kaart Uus-Prantsusmaa (prantsuse Nouvelle-France), ametlikult Uus-Prantsusmaa asekuningriik (prantsuse Vice-royauté de Nouvelle-France), oli Prantsusmaa koloniseeritud territoorium Põhja-Ameerikas perioodil alates Saint Lawrence'i jõe avastamisest Jacques Cartier poolt aastal 1534 ning lõpetades Uus-Prantsusmaa loovutamisega Hispaaniale ja Suurbritanniale aastal 1763.
Prantsusmaa kuningriik ja Uus-Prantsusmaa · Uus-Prantsusmaa ja Varauusaeg ·
Valgustusajastu
Valgustusajastu (prantsuse keeles siècle des lumières, saksa keeles Zeitalter der Aufklärung, inglise keeles age of enlightenment, vene keeles Просвещение) oli teadlikkusele keskendunud ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse vaadetesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama mõistust, mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust.
Prantsusmaa kuningriik ja Valgustusajastu · Valgustusajastu ja Varauusaeg ·
Valois'd
Valois'd oli Prantsusmaa kuningadünastia, mis valitses aastatel 1328–1589; Kapetingide kõrvalharu.
Prantsusmaa kuningriik ja Valois'd · Valois'd ja Varauusaeg ·
Versailles' loss
Versailles' loss (prantsuse keeles Château de Versailles) on Pariisist ligikaudu 20 km läänes Versailles's asuv kunagine kuningaloss, kus resideerisid nii Louis XIII, Louis XIV, Louis XV kui ka Louis XVI.
Prantsusmaa kuningriik ja Versailles' loss · Varauusaeg ja Versailles' loss ·
Vestfaali rahu
Vestfaali rahu, ka Münsteri ja Osnabrücki rahulepingud, tähendab lepinguid, mis lõpetasid kolmekümneaastase sõja.
Prantsusmaa kuningriik ja Vestfaali rahu · Varauusaeg ja Vestfaali rahu ·
Voltaire
Voltaire (sünninimi François-Marie Arouet; 21. november 1694 – 30. mai 1778) oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujusid.
Prantsusmaa kuningriik ja Voltaire · Varauusaeg ja Voltaire ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Prantsusmaa kuningriik ja Varauusaeg ühist
- Millised on sarnasused Prantsusmaa kuningriik ja Varauusaeg
Võrdlus Prantsusmaa kuningriik ja Varauusaeg
Prantsusmaa kuningriik on 236 suhted, samas Varauusaeg 324. Kuna neil ühist 36, Jaccard indeks on 6.43% = 36 / (236 + 324).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Prantsusmaa kuningriik ja Varauusaeg. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: