Sisukord
236 suhted: Absolutism, Akvitaania Eleanor, Akvitaania hertsog, Akvitaania hertsogkond, Alsace, Anjou, Anjou dünastia, Anne Robert Jacques Turgot, Arelaat, Aristokraatia, Artois, Artois' krahvkond, Atlandi ookean, Austria Anna, Austria pärilussõda, Île-de-France, Žakerii, Bayonne, Bonaparte, Bordeaux, Bourbonid, Bretagne'i hertsogkond, Burgundia hertsog, Burgundia hertsogkond, Burgundia krahvkond, Carlos II, Caterina de' Medici, Charles II Paljaspea, Charles III (Lääne-Frangi), Charles IV, Charles IX, Charles V, Charles VIII, Clermont-Ferrand, Dauphiné, Devolutsioonisõda, Dofään, Edward III, Elba, Euroopa, Feodalism, Fernando II (Aragón), Filosoof, Flaamid, Flandria, Flandria krahvkond, François II, Frangi riik, Gallid, Generaalstaadid, ... Laienda indeks (186 rohkem) »
- Prantsusmaa ajaloolised riigid
- Prantsusmaa keskaeg
- Prantsusmaa varauusaeg
Absolutism
Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Absolutism
Akvitaania Eleanor
Fontevraud' kloostris. Akvitaania Eleanori pitsat Akvitaania Eleanor (prantsuse Aliénor d'Aquitaine), Akvitaania ja Gascogne'i hertsoginna ning Poitou krahvinna; 1122 – 1. aprill 1204) oli üks rikkamaid ja mõjuvõimsamaid naisi keskaja Euroopas. Ta oli nii Prantsuse kui ka Inglise kuninganna ning kuningate Richard I ja John Maata ema.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Akvitaania Eleanor
Akvitaania hertsog
Prantsusmaa kaart aastal 1154 Akvitaania hertsog (oksitaani Duc d'Aquitània, prantsuse Duc d'Aquitaine) valitses iidset Akvitaania piirkonda (mitte segi ajada tänapäeva Akvitaania piirkonnaga) Frangi, Inglise ja hiljem Prantsuse kuningate ülemvõimu all.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Akvitaania hertsog
Akvitaania hertsogkond
Akvitaania hertsogkond (oksitaani Duche d'Aquitània, prantsuse Duché d'Aquitaine) valitses Akvitaania ajaloolist piirkonda, mis laiub tänapäeva Prantsusmaal (mitte segi ajada tänapäeva Prantsuse Akvitaania piirkonnaga, mis on palju väiksem).
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Akvitaania hertsogkond
Alsace
Alsace (ka: Elsass) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa kirdeosas.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Alsace
Anjou
Anjou asukoht Prantsusmaa kaardil Anjou (ladina keeles Andegavia) on Prantsusmaa ajalooline maakond.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Anjou
Anjou dünastia
Anjou dünastia oli keskaegne kuningadünastia mitmes riigis.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Anjou dünastia
Anne Robert Jacques Turgot
Anne Robert Jacques Turgot Anne Robert Jacques Turgot, Aulne'i parun (10. mai 1727 Pariis – 18. märts 1781 Pariis), tuntud ka kui lihtsalt Turgot, oli prantsuse riigitegelane ja majandusteadlane füsiokraatide koolkonnast.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Anne Robert Jacques Turgot
Arelaat
hertsogkond Hertsogkonna sõltlased Arles'i kuningriik ehk Arelaat (933–1378) või Teine Burgundia kuningriik (prantsuse keeles Royaume de Bourgogne) kõrgkeskajal oli aastal 933 varasema keskaegse Burgundia kuningriigi maadest Arles'is rajatud frankide dominioon.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Arelaat
Aristokraatia
Aristokraatia ehk parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele; vastandub monarhiale ja demokraatiale.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Aristokraatia
Artois
Artois (purpur) tänapäeva Pas-de-Calais' departemangus Artois' krahvkonna lipp Artois (hollandi Artesië) on endine Põhja-Prantsusmaa provints.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Artois
Artois' krahvkond
Artois' krahvkond (prantsuse Comté d'Artois, hollandi graafschap Artesië) oli ajalooline Prantsusmaa kuningriigi provints, mida aastatel 1384–1477/82 valdasid Burgundia hertsogid ja mis aastatel 1493–1659 oli Saksa-Rooma riigi osastisriik.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Artois' krahvkond
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Atlandi ookean
Austria Anna
Austria Anna Austria Anna (hispaaniakeelne sünninimi Ana María Mauricia de Austria; saksa keeles Anna Maria von Habsburg; prantsuse keeles Anne d'Autriche; 22. september 1601 kell 1.30 Valladolid – 20. jaanuar 1666 Pariis, Louvre) oli Hispaania infanta, alates 1615.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Austria Anna
Austria pärilussõda
Austria pärilussõda (1740–1748) kaasas enamiku Euroopa riikidest lahendama küsimust, kas Maria Theresia sobib Habsburgide valduste pärijaks.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Austria pärilussõda
Île-de-France
Île-de-France ('Prantsuse saar') on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus) riigi põhjaosas.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Île-de-France
Žakerii
Žakerii oli 1358.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Žakerii
Bayonne
Bayonne on linn Prantsusmaal Pyrénées-Atlantiquesi departemangus.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Bayonne
Bonaparte
Bonaparte'i suguvõsa vapp Bonaparte (Buonaparte) on itaalia päritolu Korsika aadliperekond, mis valitses Prantsusmaad 1804–1814, 1815 ja 1852–1870, Napolit 1806–1808, Hispaaniat 1808–1813, Hollandit 1806–1810 ja Vestfaali 1807–1813.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Bonaparte
Bordeaux
Vaade Garonne'i jõele Bordeaux's Bordeaux on linn Edela-Prantsusmaal, Nouvelle-Aquitaine'i piirkonna ja Gironde'i departemangu keskus.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Bordeaux
Bourbonid
Bourbonid on dünastia, mis valitses Prantsusmaad (1589–1792 ja 1814–1848), Hispaaniat (Borbónid, 1700–1808, 1814–1868, 1874–1931 ja alates 1975), Mõlema Sitsiilia kuningriiki, Luksemburgi (alates 1964) ja teisi piirkondi Euroopas.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Bourbonid
Bretagne'i hertsogkond
Lipp Vapp Bretagne'i paiknemine Bretagne'i hertsogkond (bretooni: Dugelezh Breizh, prantsuse: Duché de Bretagne) oli keskaegne hõimu- ja feodaalriik, mis eksisteeris ligikaudu aastatel 939–1547.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Bretagne'i hertsogkond
Burgundia hertsog
Burgundia hertsog oli Burgundia hertsogkonna valitseja.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Burgundia hertsog
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Burgundia hertsogkond
Burgundia krahvkond
Vapp Burgundia hertsogkond (vasakul) ja krahvkond (paremal) 14. sajandil Burgundia vabakrahvkond (prantsuse Franche Comté de Bourgogne; saksa Freigrafschaft Burgund) oli keskaegne krahvkond (aastatel 982–1678), mis paiknes Prantsusmaa endises provintsis ja tänapäevases piirkonnas Franche-Comté, mille prantsuse nimi meenutab veelgi selle krahvi tavatut tiitlit: Freigraf ('vabakrahv' või franc comte prantsuse keeles, seepärast mõiste franc(he) comté sellele feodaalsele vürstkonnale).
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Burgundia krahvkond
Carlos II
Carlos II Carlos II (6. november 1661 – 1. november 1700) oli viimane Hispaania monarh Habsburgide dünastiast (valitses 1665–1700), Felipe IV poeg.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Carlos II
Caterina de' Medici
Catarina de' Medici Caterina de' Medici (sünninimega Caterina Maria Romola di Lorenzo de' Medici; eestipäraselt ka Katariina di Medici; prantsuspäraselt Catherina de Médicis; 13. aprill 1519 – 5. jaanuar 1589) oli Prantsusmaa kuninga Henri II abikaasa ning kolme kuninga (François II, Charles IX, Henri III) ema.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Caterina de' Medici
Charles II Paljaspea
Charles II Paljaspea ehk Charles Paljaspea (saksapäraselt Karl der Kahle; 13. juuni 823 Frankfurt – 6. oktoober 877 Avrieux) oli Lääne-Frangi riigi esimene kuningas alates 843 (isa Ludwig Vaga süseräniteedi all valitses ta Alemanniat 829–840) ning Frangi keiser alates 875 kuni surmani.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Charles II Paljaspea
Charles III (Lääne-Frangi)
Charles III. Georges Rouget' (1783–1869) maal. Charles III Lihtsameelne (prantsuse keeles Charles le Simple, ladina keeles Carolus Simplex; 17. september 879 – 7. oktoober 929) oli Lääne-Frangi riigi kuningas aastatel 893–922/923.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Charles III (Lääne-Frangi)
Charles IV
Charles IV (u. 1294 – 1. veebruar 1328) oli Prantsusmaa kuningas aastail 1322–1328 ja Navarra kuningas Charles I 1322–1328.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Charles IV
Charles IX
Charles IX (27. juuni 1550 – 30. mai 1574) oli Prantsusmaa kuningas 1560–1574, Henri II ja Katariina di Medici poeg, François II ja Henri III vend.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Charles IX
Charles V
Charles V, Böömimaa kuningas Wenzel ja keiser Karl IV Charles V (21. jaanuar 1338 – 16. september 1380) oli Prantsusmaa kuningas 1364–1380.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Charles V
Charles VIII
thumb Charles VIII (hüüdnimena on kasutatud Hiilgav) (30. juuni 1470 – 7. aprill 1498) oli Prantsusmaa kuningas 1483–1498.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Charles VIII
Clermont-Ferrand
Clermont-Ferrand on linn Prantsusmaal, Puy-de-Dôme'i departemangu ja endise Auvergne'i piirkonna keskus.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Clermont-Ferrand
Dauphiné
Lipp Vapp Dauphiné Prantsusmaal Dauphiné on endine provints Kagu-Prantsusmaal, mille ala vastab jämedalt sellele, kus tänapäeval on Isère'i, Drôme'i ja Hautes-Alpes'i departemangud.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Dauphiné
Devolutsioonisõda
Louis XIV kaevikut külastamasCharles Le Bruni maal (1667) Devolutsioonisõda (24. mai 1667 – 2. mai 1668) oli sõda Louis XIV aegse Prantsusmaa ja Habsburgide Hispaania vahel Hispaania Madalmaades.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Devolutsioonisõda
Dofään
Dofääni vapp Dofään (prantsuse keeles le dauphin 'delfiin') on Prantsuse kuninga troonipärija nimetus Valois'de ja Bourboni dünastia ajal.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Dofään
Edward III
Edward III (13. november 1312 Windsori loss, Berkshire – 21. juuni 1377 Surrey) oli Inglismaa kuningas ning Iirimaa isand 1327–1377.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Edward III
Elba
Elba asendikaart Elba saar lennukilt vaadatuna Elba (ladina keeles Ilva, etruski keeles 'raud') on Itaaliale kuuluv saar Toscana ranniku lähedal, Korsikast idas.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Elba
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Euroopa
Feodalism
Feodalism ehk feodaalkord ehk feodaalsüsteem ehk läänikord (ka läänindus) on olnud Euroopale omane, feoodidele (läänidele) tuginenud aadlist sõjameeste elukorraldus.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Feodalism
Fernando II (Aragón)
Fernando II Katoliiklane (aragoni keeles Ferrando II; hispaania keeles Fernando II "El Católico") (Kastiilia valitsejana Fernando V) (10. märts 1452 – 23. juuni 1516) oli Aragóni krooni valduste kuningas 1478–1516 ja koos oma abikaasa Isabel I-ga 1478–1504 ka Kastiilia kaasvalitseja.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Fernando II (Aragón)
Filosoof
Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja" Kopenhaagenis Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Filosoof
Flaamid
Flaamid (hollandi keeles de Vlamingen) on hollandi keelt kõnelev Belgia rahvusrühm, kes kuulub germaani rahvaste hulka.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Flaamid
Flandria
Flandria on Belgia 1. järgu haldusüksus, üks kolmest piirkonnast.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Flandria
Flandria krahvkond
Flandria krahvkond (hollandi Graafschap Vlaanderen, prantsuse Comté de Flandre) oli ajalooline territoorium Madalmaades.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Flandria krahvkond
François II
François II (19. jaanuar 1544 – 5. detsember 1560) oli Prantsusmaa kuningas alates 1559 kuni surmani ja ühtlasi Šotimaa kuninganna abikaasa alates 1558 kuni surmani.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja François II
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Frangi riik
Gallid
Gallid ehk gallialased olid keldi rahvas, kes elas Gallias rauaajal ja Rooma ajal, ligikaudu 5. sajandist eKr kuni 3. sajandini pKr.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Gallid
Generaalstaadid
Generaalstaadid oli seisuste esinduskogu Prantsusmaal.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Generaalstaadid
Gent
Gent on linn Belgias, Ida-Flandria provintsi keskus ja suurim linn.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Gent
Geoffroy V
pisi Geoffroy V (ka Geoffroy Plantagenet; 24. august 1113 – 7. september 1151 Château-du-Loir) oli Anjou krahv aastast 1129 ja Normandia hertsog aastast 1144.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Geoffroy V
Guillaume IX
Guillaume Trubaduur 13. sajandi käsikirja pildilt Guillaume IX Trubaduur (oksitaani Guilhem; 22. oktoober 1071 – 10. veebruar 1126) oli Akvitaania hertsog aastatel 1086–1126.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Guillaume IX
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Habsburgid
Henri II (Prantsusmaa)
Henri II Henri II (31. märts 1519 – 10. juuli 1559) oli Prantsusmaa kuningas ja Orléansi hertsog 1547–1559.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Henri II (Prantsusmaa)
Henri III
Henri III Henri III (Poolas Henryk Walezy; 19. september 1551 Fontainebleau loss – 2. august 1589 Saint-Cloud) oli Rzeczpospolita kuningas 1573–1574 ja Prantsuse kuningriigi kuningas 1574–1589, Henri II ja Katariina de' Medici poeg.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Henri III
Henri IV
Henri IV (13. detsember 1553 – 14. mai 1610) oli Navarra kuningas 1562–1610 (Henri III nime all) ning Prantsusmaa kuningas 1589–1610.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Henri IV
Henry I
Henry I Henry I (Beauclerc, sündinud 1068 või 1069, surnud 1. detsembril 1135) oli Inglismaa kuningas 1100–1135 ja Normandia hertsog (1105–1135).
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Henry I
Henry II
Henry II Henry II (5. märts 1133 – 6. juuli 1189) oli Inglismaa kuningas 1154–1189 ning Anjou krahv ja Normandia hertsog.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Henry II
Henry VII
Henry VII (28. jaanuar 1457 – 21. aprill 1509) oli Inglismaa kuningriigi kuningas alates 22. augustist 1485, Tudori dünastia asutaja.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Henry VII
Hiliskeskaeg
Hiliskeskaeg on ajaloolaste poolt kasutatav termin Euroopa ajaloo 14. ja 15. sajandi (umbes 1300–1500) eristamiseks.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Hiliskeskaeg
Hispaania koloniaalimpeerium
Hispaania koloniaalimpeerium oli Hispaania kuninga ja Hispaania asumaad mis vallutati 16. – 17. sajandil.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Hispaania koloniaalimpeerium
Hispaania pärilussõda
Hispaania pärilussõda (1701–1714) oli 18. sajandi alguspoole suurimaid sõjalisi kokkupõrkeid Euroopas.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Hispaania pärilussõda
Hugenotid
Hugenotid olid Prantsusmaa kalvinistid 16.–18. sajandil.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Hugenotid
Hugenotisõjad
Pärtliöö veresaun Hugenotisõjad ehk hugenottide sõjad olid kodusõjad Prantsusmaa kuningriigis, mida pidasid 16. sajandi teisel poolel hugenotid ja katoliiklased.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Hugenotisõjad
Hugues Capet
Hugues Capet hilisemal maalil Hugues Capet (umbes 940 – 24. oktoober 996) oli esimene Kapetingide soost Prantsusmaa kuningriigi kuningas 987.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Hugues Capet
Impeerium
Impeeriumiks (ladina keeles Imperium; Vana-Roomas nimetati kõrgete ametnike ametivõimu) on poliitilise organiseerumise vorm, milles ühiskonna juhid ülemvõimu pakkuvas riigis loovad võrgustiku välismaistest liitlas-eliitidest, kes tunnistavad oma madalamat positsiooni rahvusvahelises poliitikas ning kellel vastutasuks kindlustatakse julgeolek.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Impeerium
India
Rongi katusel ja külgedel sõitjad Gwaliori-Sheopuri liinil 2018. aastal. (© Yann Forget / Wikimedia Commons / CC-BY-SA) India (hindi keeles Bhārat, inglise keeles India), ametlikult India Vabariik (hindi keeles Bhārat Gaṇarājya, inglise keeles Republic of India), on riik Lõuna-Aasias.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja India
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Inglismaa
Inglismaa kuningas
Inglismaa kuningas või Inglismaa kuninganna oli Inglismaa kuningriigi valitseja kuni kuninganna Elizabeth I surmani (1603), mil Šotimaa kuningas James VI päris ka Inglismaa trooni.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Inglismaa kuningas
Inglismaa kuningriik
Inglismaa kuningriik oli riik Euroopas Suurbritannia saare lõunaosas aastail 927–1649 ja 1660–1707.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Inglismaa kuningriik
Innocentius III
Innocentius III (Lotario dei Conti di Segni või Lotario de' Conti di Segni; 1160 või 1161 – 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Innocentius III
Itaalia sõjad
Itaalia sõjad, mida tuntakse ka nimetuste suured Itaalia sõjad, Itaalia suured sõjad, Itaalia XVI sajandi sõjad, Habsburgi-Valois' sõjad all, oli sõjaliste konfliktide sari aastatel 1494–1559, milles osales enamik Itaalia linnriike, paavstiriik, enamik Lääne-Euroopa suurriike (Prantsusmaa kuningriik, Hispaania kuningriik, Püha Rooma riik ja Šotimaa kuningriik ning ka Otomani impeerium).
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Itaalia sõjad
Jacques de Molay
Jacques de Molay (1244 või 1245 – 18. märts 1314) oli prantsuse aadlik, Templiordu viimane suurmeister, üks tuntuimatest Templiordu liikmetest.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Jacques de Molay
Jacques Necker
Jacques Necker (30. september 1732 Genf – 9. aprill 1804 Genf) oli Šveitsi päritolu pankur, kes oli Louis XVI alluvuses Prantsusmaa rahandusminister.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Jacques Necker
Jansenism
Jansenism on hollandi piiskopi Cornelius Janseni (1585–1638) järgi nimetuse saanud katoliiklik usuvool Prantsusmaal 17. ja 18. sajandil.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Jansenism
Jean II (Prantsusmaa)
Jean II Hea (le Bon) (26. aprill 1319 Le Mans, Prantsusmaa – 8. aprill 1364 London, Inglismaa) oli Prantsusmaa kuningas 1350–1364 ja Burgundia hertsog Jean I Hea (1361–1363).
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Jean II (Prantsusmaa)
Jean Kartmatu
Jean Kartmatu (prantsuse keeles Jean sans Peur, hollandi keeles Jan zonder Vrees; 28. mai 1371 – 10. september 1419) oli Prantsuse aadlik, aastast 1404 Burgundia Riigi valitseja.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Jean Kartmatu
Jeanne d'Arc
Jeanne d'Arc umbes 1485. aastast pärineval maalil Jeanne d'Arc (ka Orléansi neitsi; 6. jaanuar 1412 Domrémy (praegu Domrémy-la-Pucelle) – 30. mai 1431 Rouen) on prantsuse rahvuskangelane, katoliku kiriku pühak.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Jeanne d'Arc
Jeruusalemm
Kaljutempel Jeruusalemm (vanemas kirjaviisis Jeruusalem) on Iisraeli pealinn (vaata Jeruusalemma seadus) ja riigi suurim linn.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Jeruusalemm
John Maata
John Maata (24. detsember 1166 või 1167 Oxford – 18/19. oktoober 1216 Nottinghamshire, Inglismaa) oli Inglismaa kuningas, Iirimaa lord, Normandia ja Akvitaania hertsog ning Anjou krahv 27. mai 1199 – 19. oktoober 1216.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja John Maata
Jules Mazarin
Jules Mazarin (sünninimega Giulio Raimondo Mazzarino; tavapäraselt kardinal Mazarin 14. juuli 1602 – 9. märts 1661) oli itaalia päritolu Prantsuse riigimees ja kardinal.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Jules Mazarin
Juulirevolutsioon
Eugène Delacroix' Juulirevolutsioonile pühendatud maal "Vabadus viib rahva barrikaadidele" (1830) Juulirevolutsioon ehk 1830.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Juulirevolutsioon
Kapetingid
Kapetingid valitsesid Prantsusmaad 987–1328.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Kapetingid
Kardinal Richelieu
Kardinal Armand Jean du Plessis de Richelieu (9. september 1585 – 4. detsember 1642) oli prantsuse kiriku- ja riigitegelane, hertsog.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Kardinal Richelieu
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Karl Suur
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Karolingid
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Karolingide impeerium
Kataloonia Vabariik
Kataloonia Vabariik on ajalooline Kataloonia iseseisvuse vorm.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Kataloonia Vabariik
Katarid
Katarite väljaajamine Carcasonne'ist 1209. aastal. Grandes Chroniques de France Katarid olid 10.–11. sajandil Lõuna-Prantsusmaal tekkinud ning katoliku kiriku poolt ketserlikuks kuulutatud usulise liikumise katarluse pooldajad.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Katarid
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Katoliiklus
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Katoliku kirik
Katoliku Liiga (Prantsusmaa)
Katoliku Liiga (prantsuse keeles Ligue catholique) oli üks hugenotisõdade peamistest osalistest.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Katoliku Liiga (Prantsusmaa)
Keskaegne Prantsusmaa
Keskaegne Prantsusmaa katab ala, mis vastab jämedalt tänapäeva Prantsusmaale, Ludwig Vaga surmast aastal 840 kuni 15.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Keskaegne Prantsusmaa
Kolme Henri sõda
Kolme Henri sõda (ka kaheksas hugenotisõda) oli sõda aastatel 1585–1589, Prantsusmaa järjestikustest kodusõdadest kaheksas.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Kolme Henri sõda
Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Kolmekümneaastane sõda
Kortrijki lahing
Miniatuur, XIV sajand Kuldkannuste lahing (flaami Guldnspoornslag, hollandi Guldensporenslag, prantsuse Bataille des éperons d'or), tuntud ka kui Kortrijki lahing või Courtrai' lahing, toimus 11. juulil 1302 Kortrijki (prantsuse keeles Courtrai) linna juures Flandrias.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Kortrijki lahing
Kuuenda koalitsiooni sõda
Kuuenda koalitsiooni sõjas (1813–1814) võitis Austria, Preisimaa, Venemaa, Ühendkuningriigi, Portugali, Rootsi, Hispaania ja mitme Saksa riigi koalitsioon lõpuks Prantsusmaad ja ajas Napoleoni Elba saarele maapakku.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Kuuenda koalitsiooni sõda
La Manche
La Manche'i satelliidipilt La Manche on väin Mandri-Euroopa ja Suurbritannia saare vahel.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja La Manche
Lambakasvatus
Austraalia meriinolambad Lambad Argentinas Patagoonias Lambakasvatus on kodustatud lamba kasvatamine ja tõuaretus ning loomakasvatuse alamkategooria.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Lambakasvatus
Languedoc
Languedoci lipp Languedoci vapp Languedoc Prantsusmaal Languedoc (oksitaani: Lengadòc) on endine Prantsusmaa provints, mille territooriumil paiknevad tänapäeval Languedoc-Roussilloni ja Midi-Pyrénées piirkonnad Prantsusmaa lõunaosas, ja mille pealinn oli Toulouse, mis nüüd on Midi-Pyrénées.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Languedoc
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Lään
Lääne-Euroopa
raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Lääne-Euroopa
Lääne-Frangi riik
Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Lääne-Frangi riik
Lääne-India
Lääne-India Lääne-India ehk Lääne-India saarestik (inglise keeles West Indies) on saarestik Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika vahel.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Lääne-India
Lõuna-Itaalia
Lõuna-Itaalia (Il Mezzogiorno – 'keskpäev') on traditsiooniline nimi Itaalia lõunapoolsele osale, mis hõlmab Apenniini poolsaare lõunaosa ning kaks suurt saart – Sitsiilia ja Sardiinia.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Lõuna-Itaalia
Levant
Levant Levant (romaani keeltes '(päikese)tõus') on Levandi merega külgnev piirkond Edela-Aasias, mis suures osas kattus Suur-Süüriaga.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Levant
Loire
Loire on Prantsusmaa pikim jõgi, kui selleks mitte pidada Reini, mille paremale kaldale Prantsusmaa ei ulatu.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Loire
Lotringi hertsogkond
Lotringi hertsogkond (prantsuse Lorraine; saksa Lothringen), algselt Ülem-Lotring (Haute-Lorraine; Oberlothringen), oli hertsogkond, mis kattub laias laastus tänapäevase Lorraine piirkonnaga Kirde-Prantsusmaal.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Lotringi hertsogkond
Louis IX
Louis IX Püha (25. aprill 1214 või 1215 – 25. august 1270) oli Kapetingide dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas aastail 1226–1270.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Louis IX
Louis VII
Louis VII Noorem (prantsuse keeles Louis VII le Jeune; 1120 – 18. september 1180 Pariis) oli Kapetingide dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas 1137.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Louis VII
Louis VIII
Louis VIII Louis VIII Lõvi (5. september 1187 – 8. november 1226) oli Prantsusmaa kuningas aastatel 1223–1226.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Louis VIII
Louis XIII
Louis XIII (27. september 1601 Fontainebleau – 14. mai 1643 Saint-Germain-en-Laye) oli Prantsusmaa kuningas 1610.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Louis XIII
Louis XIV
Louis XIV või Päikesekuningas (prantsuse keeles le Roi Soleil) 5. september 1638 – 1. september 1715) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 1643–1715, Austria Anna ja Prantsusmaa kuninga Louis XIII poeg. Tal oli ka noorem vend Philippe d'Orléans (21.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Louis XIV
Louis XV
Louis XV (15. veebruar 1710 Versailles – 10. mai 1774 Versailles) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 1715.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Louis XV
Louis XVI
Joseph-Siffred Duplessise maal Louis XVI-st Louis XVI (23. august 1754 – 21. jaanuar 1793) oli viimne Prantsusmaa ja Navarra kuningas enne revolutsiooni 10. maist 1774 kuni 14. septembrini 1791 ja prantslaste kuningas 14.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Louis XVI
Louis-Philippe I
Louis-Philippe I Louis-Philippe I (6. oktoober 1773 – 26. august 1850) oli Orléansi dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas aastatel 1830–1848.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Louis-Philippe I
Lyon
Lyon on linn Prantsusmaal, Auvergne-Rhône-Alpesi piirkonna, Lyoni metropoli ja Rhône'i departemangu keskus.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Lyon
Maas
Maas (prantsuse keeles Meuse, hollandi keeles Maas, vallooni keeles Mouze, ladina keeles Mosa) on jõgi Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Maas
Madagaskar
Madagaskar Madagaskar (malagassi Madagasikara; ametliku nimega Madagaskari Vabariik, varem Malagassi Vabariik ja Madagaskari Demokraatlik Vabariik) on riik Aafrika idarannikul India ookeanis.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Madagaskar
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Madalmaad
Malta saar
Malta (malta ja inglise Malta) on saar Vahemeres.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Malta saar
Marie Antoinette
Navarra kuninganna Marie Antoinette (saksa Maria Antonia von Österreich, prantsuse Marie-Antoinette d'Autriche; 2. november 1755 Viin – 16. oktoober 1793) oli Prantsusmaa ja Navarra kuninganna 1774–1790, Louis XVI abikaasa.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Marie Antoinette
Marne
Marne on jõgi Euroopas Prantsusmaal.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Marne
Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)
Maximilian I Albrecht Düreri maal 1519 Maximilian I (22. märts 1459 – 12. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma keiser 1493–1519.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)
Mississippi osariik
Mississippi on Ameerika Ühendriikide osariik, mis on nime saanud looduslikuks läänepiiriks oleva Mississippi jõe järgi.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Mississippi osariik
Monarhia
Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Monarhia
Muslim
Moslemite osakaal riigiti Muslim ehk moslem on usklik, kes tunnistab islamit ja järgib islami rituaale.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Muslim
Must surm
Musta surma levik Euroopas 1346–1353 Must surm oli inimajaloo üks kõige laastavamaid katkupandeemiaid, mille põhjustajaks peetakse katkubakterit.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Must surm
Nantes'i edikt
Nantes'i edikt on 13. aprillil 1598.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Nantes'i edikt
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Napoleon I
Napoleon III
Napoleon IIINapoleon III (Charles Louis Napoléon Bonaparte; 20. aprill 1808 Pariis, Prantsusmaa – 9. jaanuar 1873 Chislehurst, Kent, Inglismaa) oli Prantsusmaa president aastatel 1848–1852, Prantsusmaa keiser 1852–1871 ning Andorra vürst 1848–1871.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Napoleon III
Napoli kuningriik
Napoli kuningriik, paiknedes Apenniini poolsaare lõunaosas, oli jäänuk vanast Sitsiilia kuningriigist pärast Sitsiilia saare lahkulöömist Sitsiilia Vespri mässu tulemusel aastal 1282.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Napoli kuningriik
Navarra
Momotxorro tulehärg Alsasua küla festivalil 2022. aastal Navarra on Hispaania autonoomne piirkond, osa ajaloolisest Baskimaast.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Navarra
Navarra kuningas
Navarra kuningate vapp alates 1212. aastast Navarra kuningas (naissoost valitsejatel kuninganna) oli Navarra kuningriigi valitseja tiitel 10. sajandist kuni kuningriigi kaotamiseni 1620.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Navarra kuningas
Navarra kuningriik
Navarra kuningriik (hispaania Reino de Navarra, baski Nafarroako Erresuma, prantsuse Royaume de Navarre; algselt Pamplona kuningriik) oli kuningriik Euroopas 824–1620.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Navarra kuningriik
Normandia
Normandia lipp Normandia (prantsuse Normandie) on ajalooline maakond Prantsusmaa põhjaosas La Manche'i ääres.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Normandia
Normandia hertsogkond
Normandia hertsogkond oli hertsogkond Prantsusmaa põhjarannikul aastatel 911–1469.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Normandia hertsogkond
Normanni vallutus Inglismaal
Bayeux' vaip kujutab Hastingsi lahingut ja sündmusi, mis selleni viisid Normanni vallutus Inglismaal algas Normandia hertsogi Williami sissetungiga Inglismaale 28. septembril 1066.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Normanni vallutus Inglismaal
Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse
Sitsiilia kuningriik (roheline) aastal 1154, mis kujutab normannide vallutuste ulatust Itaalias mitme aastakümne jooksul, kui tegutsesid sõltumatud seiklejad Normannide Lõuna-Itaalia vallutus algas 11.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas).
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Norra
Orléans
Orléans on linn Prantsusmaal, Centre-Val de Loire'i piirkonna ja Loiret' departemangu keskus.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Orléans
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Paavst
Paberraha
Eri valuutades 5000 ühiku väärtusega paberrahad Vana Iisraeli seeklit paberrahana, mõlemad küljed (1980) Paberraha (ka kupüür ja rahatäht) on paberist, riidest, metallist või plastist valmistatud seaduslik maksevahend, enamasti ristkülikukujuline.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Paberraha
Palestiina
Palestiina (ametlikult Palestiina Riik, araabia keeles دولة فلسطين 'Dawlat Filasţīn') on osaliselt tunnustatud riik Aasias Lähis-Idas Vahemere idakaldal.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Palestiina
Palverännak
Palverännak on usulistel põhjustel kindlatesse pühapaikadesse sooritatav rännak.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Palverännak
Pariis
Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Pariis
Püha maa
piibli järgi Püha maa (ka Püha Maa); heebrea keeles אֶרֶץ הַקוֹדֵשׁ Eretz HaQodesh, araabia keeles الأرض المقدسة Al-Arḍ Al-Muqaddasah) on Iisraeli nimi judaismis. Traditsiooniliselt nimetavad nii juudid kui ka mittejuudid seda piirkonda Palestiinaks. Muslimid ja kristlased nimetavad nõnda ka piirkonda Jordani jõe ja Vahemere vahel, mis hõlmab nii tänapäeva Iisraeli kui ka Palestiinat.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Püha maa
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Personaalunioon
Philippe Hea
'''Philippe Hea''' Philippe Hea ehk Philippe III (prantsuse keeles Philippe le Bon; 31. juuli 1396 – 15. juuni 1467) oli Burgundia hertsog 1419–1467.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Philippe Hea
Philippe II
Philippe II. Louis-Félix Amieli maal Philippe II ehk Philippe Auguste (21. august 1165 – 14. juuli 1223) oli Kapetingide dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas aastail 1180–1223.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Philippe II
Philippe IV
Philippe IV Philippe IV (Philippe Ilus, 1268 – 29. november 1314) oli Prantsusmaa kuningas 1285–1314 ning koos Jeanne I-ga Navarra kuningas Philippe I nime all 1284–1314.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Philippe IV
Philippe VI
Philippe VI (1293 – 22. august 1350) oli Prantsusmaa kuningas aastail 1328–1350 ning koos Jeanne II-ga Navarra kuningas Philippe III 1284–1314.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Philippe VI
Piacenza
Piacenza on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Piacenza provintsi halduskeskus.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Piacenza
Poitiers' lahing (1356)
Lahingukaart Poitiers' lahing peeti Inglismaa ja Prantsusmaa vägede vahel Saja-aastase sõja ajal 19. septembril 1356.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Poitiers' lahing (1356)
Poliitika
Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või gruppidevahelistes suhetes kehtivad reeglid.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Poliitika
Poola pärilussõda
Poola pärilussõda (1733–1738) oli suur Euroopa sõda vürstide valduste pärast, mis tekkis Poola kodusõjast Poola kuninga August II pärija üle, mida teised Euroopa suurvõimud laiendasid oma riiklike huvide kaitseks.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Poola pärilussõda
Prantsuse 1848. aasta revolutsioon
Louis-Philippe I, prantslaste viimane kuningas Louis Blanc, üks kahest tööliste esindajast Teise vabariigi Rahvusassamblees 1848.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Prantsuse 1848. aasta revolutsioon
Prantsuse esimene keisririik
Prantsuse esimene keisririik oli Napoleon Bonaparte'i (keisrina Napoleon I) loodud riik Euroopas 1804–1814 ja 1815.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Prantsuse esimene keisririik
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Prantsuse keel
Prantsuse kolmas vabariik
Prantsuse kolmas vabariik (prantsuse: La Troisième République, mõnikord kirjutatakse ka La IIIe République) oli heakskiidetud valitsussüsteem Prantsusmaal alates 1870.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Prantsuse kolmas vabariik
Prantsuse kuningriik (1791–1792)
Lipp Vapp Prantsuse kuningriik selle lõpuaastal, 1792 Prantsusmaa kuningriik (prantsuse Royaume de France), ametlikult Prantsuse kuningriik (prantsuse Royaume des Français), oli lühiealine konstitutsiooniline monarhia, mis valitses Prantsusmaad 3.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Prantsuse kuningriik (1791–1792)
Prantsuse revolutsioon
Bastille vallutamine Prantsuse revolutsioon (prantsuse keeles Révolution française; vanemas ja nõukogulikus keelepruugis Suur Prantsuse revolutsioon ja Prantsuse kodanlik revolutsioon) on rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal aastail 1789–1799.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Prantsuse revolutsioon
Prantsuse teine keisririik
Prantsuse teine keisririik (prantsuse keeles Second Empire) oli Napoléon III.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Prantsuse teine keisririik
Prantsuse-Preisi sõda
Prantsuse-Preisi sõda või Preisi-Prantsuse sõda (saksa keeles Deutsch-Französischer Krieg, prantsuse keeles Guerre franco-allemande), tuntud ka kui 1870.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Prantsuse-Preisi sõda
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Prantsusmaa
Prantsusmaa Esimene Vabariik
Lipp Prantsuse esimene vabariik (u. 1800) Louis Capitaine'i Prantsusmaa kaart (1800) Prantsuse esimene vabariik (prantsuse Première République française) asutati 22.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Prantsusmaa Esimene Vabariik
Prantsusmaa kuningas
Prantsusmaa kuningas (prantsuse keeles roi; sama sõna tähendab prantsuse keeles ka tamme) oli Prantsusmaa valitseja aastail 843–1792, 1814–1815 ja 1815–1848.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Prantsusmaa kuningas
Prantsusmaa Teine Vabariik
Prantsusmaa Teine Vabariik (prantsuse keeles Deuxième République française) oli 1848. aasta revolutsiooni tulemusena tekkinud riik.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Prantsusmaa Teine Vabariik
Prantsusmaa varauusaeg
Prantsusmaa kuningriik varauusajal, renessansi (umbes 1500–1550) ja revolutsiooni (1789–1804) vahel, oli absoluutne monarhia, mida valitsesid Kapetingid.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Prantsusmaa varauusaeg
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Preisimaa
Privileeg
Privileeg on ajalooline ürik, mis annab mingeid eesõiguseid.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Privileeg
Protestantism
Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Protestantism
Provence
Tänapäevane piirkond Provence-Alpes-Côte d'Azur Kagu-Prantsusmaal Moustiers-Sainte-Marie Ülem-Provence'is Tüüpiline Provence'i kõrvaltee, ääristatud plaatanidega Provence (provansi: Provença klassikalise normi järgi või Prouvènço Mistrali normi järgi) on piirkond Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres, mis külgneb Itaaliaga.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Provence
Québec
Québeci provintsi kaart Québeci provints on 1.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Québec
Rahvuskogu (Prantsusmaa)
Rahvuskogu (mõnikord tõlgitud ka Rahvusassamblee, prantsuse keeles Assemblée nationale) on Prantsuse parlamendi alamkoda.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Rahvuskogu (Prantsusmaa)
Rüütliordu
Rüütliordu (ladina keelest ordo, kord) oli hiliskeskajal 14. ja 15. sajandil, pärast ristisõdade lõppu, sõjaliste ordude idealiseerimisest tekkinud organisatsiooni või ühingu üldnimetus.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Rüütliordu
Rõuged
Rõuged (ladina keeles variola, variola vera) on rõugeviiruste põhjustatud, valdavalt inimeste lööbeline viiruslik nakkushaigus.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Rõuged
Reede
Reede on nädalapäev, millele eelneb neljapäev ja järgneb laupäev.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Reede
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Reformatsioon
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Rein
Reinimaa
Reini jõe ääres Reinimaa on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, peamiselt Saksamaal Reini jõe kallastel.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Reinimaa
Rethel
Rethel on linn Prantsusmaal Ardennesi departemangus.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Rethel
Rhône
Rhône Steinhausi juures Šveitsis Rhône (prantsuse Le Rhône; saksa (die) Rhone (varem (der) Rotten); valsi Rotten; itaalia Rodano; arpitani Rôno, oksitaani Ròse; ladina Rhodanus; vanakreeka Ῥοδανός) on jõgi Šveitsi lääneosas ja Prantsusmaa kaguosas.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Rhône
Riigipööre
Riigipööre (prantsuse keeles coup d'état) on äkiline võimuhaaramine, tavaliselt (endiste) sõjaväelaste poolt; massilist vägivalda tavaliselt välditakse, sest väikese rühma eesmärk on likvideerida vana poliitiline juhtkond.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Riigipööre
Riik
Riik on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Riik
Roussillon
Roussillon (katalaani Rosselló) on ajalooline piirkond Prantsusmaa lõunaosas.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Roussillon
Saali tavaõigus
Kuningas Chlodowech I dikteerib Saali tavaõigust, ümbritsetuna väepealikest Saali tavaõigus (ladina Lex Salica) oli tavaõiguste kogu, mis loodud Saali frankide valitsemiseks varakeskajal kuningas Chlodowech I valitsemisajal 6.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Saali tavaõigus
Saône
Saône (hääldub son) on jõgi Prantsusmaal, Rhône'i parempoolne lisajõgi.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Saône
Sada päeva
Sada päeva (ka seitsmenda koalitsiooni sõda) on perioodi keiser Napoleon I maapaost Elbal Pariisi tagasitulekust 20.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Sada päeva
Saja-aastane sõda
Saja-aastane sõda (1337–1453) oli konflikt Prantsusmaa kuningriigi ja Inglismaa kuningriigi vahel.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Saja-aastane sõda
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Saksa-Rooma riik
Seine
Seine on jõgi Prantsusmaal.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Seine
Seitsmeaastane sõda
Seitsmeaastane sõda oli aastail 1756–1763 Euroopas, Põhja-Ameerikas, Indias ja Lääne-Aafrikas peetud sõda, milles osalesid praktiliselt kõik Euroopa olulisemad riigid.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Seitsmeaastane sõda
Seldžukid
turgi rändhõimude valitsetud alad (''ca'' 900) Seldžukkide riigi suurim ulatus aastal 1092 Euroopa ja Väike-Aasia kaart 11. sajandil Seldžukid olid oguusi-turgi rändhõimude liit ja nende rajatud dünastia, kes valitsesid Lääne-Aasias 11.–14.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Seldžukid
Sotsioloogia
Sotsioloogia on sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Sotsioloogia
Suur järvistu
Suur järvistu Suur järvistu talvel Suur järvistu (inglise keeles Great Lakes) on järvestik Põhja-Ameerikas Ameerika Ühendriikide ja Kanada piiril.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Suur järvistu
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Suurbritannia
Tšekk
Tšekk (inglise keeles check või siis cheque), ka pangatšekk, on väärtpaber, mille väljaandja annab makse teostajale korralduse maksta makse saajale kindel rahasumma.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Tšekk
Tööstuslik pööre
Vabrikud Saksimaal Chemnitzis Euroopa koloniaalimpeeriumid tööstusrevolutsiooni alguses Kunstnik William Bell Scotti maal "Raud ja süsi" (1855–1860) Iiri kunstniku John O'Connori maal "Ludgate, õhtu" (1887), mis kujutab tööstusrevolutsiooni südant Londonit Tööstuslik pööre ehk I tööstusrevolutsioon oli uusaja periood 18.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Tööstuslik pööre
Templiordu
Templiordu pitsat Jacques de Molay ja Geoffrey de Charney põletamine tuleriidal 1314 Templiordu ehk templirüütlite ordu (ladina keeles Pauperes commilitones Christi Templique Solomonici) oli usulis-sõjaline rüütliordu, mis faktiliselt eksisteeris 1118.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Templiordu
Toulouse
Toulouse on linn Prantsusmaal, Oksitaania piirkonna ja Haute-Garonne'i departemangu keskus.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Toulouse
Toulouse'i krahv
Toulouse'i krahvide vapp. Languedoc'i poliitiline kaart Albilaste sõdade eelõhtul, Toulouse'i dünastia valitsemise all. Louis-Alexandre de Bourboni büst, Yves-Étienne Collet (1761–1843). Vaatamiseks Bresti meremuuseumis. Toulouse'i krahv Raymond IV valitses Toulouse'i alates Merovingide ajastust kui ühte suurematest linnadest Lõuna-Gallias, olenemata ühest või teisest rivaalitsevast Frangi kuningast pärast Chlodowech I.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Toulouse'i krahv
Toulouse'i krahvkond
Toulouse'i krahvkonna kaart aastal 1154 Languedoc'i poliitiline kaart Albilaste sõdade eelõhtul, Toulouse'i dünastia valitsemise all Linn varakeskajal Saint-Étienne'i katedraal Raymond VI, Toulouse'i krahv ''Les Jacobins'' Toulouse'is Toulouse'i krahvkond oli territoorium Lõuna-Prantsusmaal (ja Oksitaania keskus), mis koosnes Merovingide ajal Toulouse'i linnast ja selle ümbrusest ning mida valitses Toulouse'i krahv.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Toulouse'i krahvkond
Trieri kuurvürstkond
Rooma sild üle Moseli jõe Konstantinuse basiilika Trieris Peapiiskopkonnad Kesk-Euroopas, 1500 18. sajandi kaart, Frederik de Wit Trieri kuurvürstkond (Kurfürstentum Trier või Kurtrier) oli Saksa-Rooma riigi kiriklik vürstkond, mis eksisteeris 9.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Trieri kuurvürstkond
Urbanus II
Urbanus II (Eudes de Châtillon, Eudes de Lagery, Odon de Lagery, Odon de Châtillon, ka Odo, Ostia piiskop Otto; 1035 või 1042 – 29. juuli 1099) oli paavst aastatel 1088–1099.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Urbanus II
Uus-Prantsusmaa
Lipp Vapp Kaart Uus-Prantsusmaa (prantsuse Nouvelle-France), ametlikult Uus-Prantsusmaa asekuningriik (prantsuse Vice-royauté de Nouvelle-France), oli Prantsusmaa koloniseeritud territoorium Põhja-Ameerikas perioodil alates Saint Lawrence'i jõe avastamisest Jacques Cartier poolt aastal 1534 ning lõpetades Uus-Prantsusmaa loovutamisega Hispaaniale ja Suurbritanniale aastal 1763.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Uus-Prantsusmaa
Valgustusajastu
Valgustusajastu (prantsuse keeles siècle des lumières, saksa keeles Zeitalter der Aufklärung, inglise keeles age of enlightenment, vene keeles Просвещение) oli teadlikkusele keskendunud ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse vaadetesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama mõistust, mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Valgustusajastu
Valois'd
Valois'd oli Prantsusmaa kuningadünastia, mis valitses aastatel 1328–1589; Kapetingide kõrvalharu.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Valois'd
Valois-Burgundia dünastia
Mõiste "Valois Burgundia hertsogid" tekkis dünastia jaoks, mis algas pärast seda, kui Valois'de Prantsusmaa kuningas Jean II (ka Burgundia hertsog Jean I) andis Burgundia hertsogkonna oma nooremale pojale Philippe Julgele.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Valois-Burgundia dünastia
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Verduni leping
Versailles' loss
Versailles' loss (prantsuse keeles Château de Versailles) on Pariisist ligikaudu 20 km läänes Versailles's asuv kunagine kuningaloss, kus resideerisid nii Louis XIII, Louis XIV, Louis XV kui ka Louis XVI.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Versailles' loss
Vestfaali rahu
Vestfaali rahu, ka Münsteri ja Osnabrücki rahulepingud, tähendab lepinguid, mis lõpetasid kolmekümneaastase sõja.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Vestfaali rahu
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Viikingid
Voltaire
Voltaire (sünninimi François-Marie Arouet; 21. november 1694 – 30. mai 1778) oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujusid.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Voltaire
Waterloo lahing
Lahingusse liikumise skeem Waterloo lahing toimus 18. juunil 1815 Prantsuse ja Seitsmenda Koalitsiooni ühendvägede vahel, mille moodustasid peamiselt Briti, Madalmaade ja Preisimaa väed.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja Waterloo lahing
William Vallutaja
William Vallutaja ehk William Sohilaps (umbes 1028 – 9. september 1087) oli Normandia hertsog alates 1035 Guillaume II nime all, kes võitis Hastingsi lahingus anglosakse ja sai 25. detsembril 1066 Inglismaa kuningaks (William I nime all).
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja William Vallutaja
1095
1095.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja 1095
1118
1118.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja 1118
1119
1119.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja 1119
1154
1154.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja 1154
1189
1189.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja 1189
1284
1284.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja 1284
13. oktoober
13.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja 13. oktoober
13. sajand
13.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja 13. sajand
1307
1307.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja 1307
1312
1312.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja 1312
1314
1314.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja 1314
1328
1328.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja 1328
1336
1336.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja 1336
1500
1500.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja 1500
1550
1550.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja 1550
1635
1635.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja 1635
1789
1789.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja 1789
956
956.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja 956
986
986.
Vaata Prantsusmaa kuningriik ja 986
Vaata ka
Prantsusmaa ajaloolised riigid
- Gallia Aquitania
- Gallia Narbonensis
- Prantsuse esimene keisririik
- Prantsuse kolmas vabariik
- Prantsuse teine keisririik
- Prantsusmaa Esimene Vabariik
- Prantsusmaa Teine Vabariik
- Prantsusmaa kuningriik
- Vaba riigilinn Besançon
- Vichy valitsus
Prantsusmaa keskaeg
- Ancien régime
- Boulogne'i krahvkond
- Keskaegne Prantsusmaa
- Läänegootide kuningriik
- Merovingid
- Prantsusmaa kuningriik
- Septimaania
- Toulouse'i krahvkond
Prantsusmaa varauusaeg
- Ancien régime
- Louis XIII
- Louis XIV
- Prantsusmaa kuningriik
- Prantsusmaa varauusaeg
Tuntud ka kui Prantsuse kuningriik.
, Gent, Geoffroy V, Guillaume IX, Habsburgid, Henri II (Prantsusmaa), Henri III, Henri IV, Henry I, Henry II, Henry VII, Hiliskeskaeg, Hispaania koloniaalimpeerium, Hispaania pärilussõda, Hugenotid, Hugenotisõjad, Hugues Capet, Impeerium, India, Inglismaa, Inglismaa kuningas, Inglismaa kuningriik, Innocentius III, Itaalia sõjad, Jacques de Molay, Jacques Necker, Jansenism, Jean II (Prantsusmaa), Jean Kartmatu, Jeanne d'Arc, Jeruusalemm, John Maata, Jules Mazarin, Juulirevolutsioon, Kapetingid, Kardinal Richelieu, Karl Suur, Karolingid, Karolingide impeerium, Kataloonia Vabariik, Katarid, Katoliiklus, Katoliku kirik, Katoliku Liiga (Prantsusmaa), Keskaegne Prantsusmaa, Kolme Henri sõda, Kolmekümneaastane sõda, Kortrijki lahing, Kuuenda koalitsiooni sõda, La Manche, Lambakasvatus, Languedoc, Lään, Lääne-Euroopa, Lääne-Frangi riik, Lääne-India, Lõuna-Itaalia, Levant, Loire, Lotringi hertsogkond, Louis IX, Louis VII, Louis VIII, Louis XIII, Louis XIV, Louis XV, Louis XVI, Louis-Philippe I, Lyon, Maas, Madagaskar, Madalmaad, Malta saar, Marie Antoinette, Marne, Maximilian I (Saksa-Rooma keiser), Mississippi osariik, Monarhia, Muslim, Must surm, Nantes'i edikt, Napoleon I, Napoleon III, Napoli kuningriik, Navarra, Navarra kuningas, Navarra kuningriik, Normandia, Normandia hertsogkond, Normanni vallutus Inglismaal, Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse, Norra, Orléans, Paavst, Paberraha, Palestiina, Palverännak, Pariis, Püha maa, Personaalunioon, Philippe Hea, Philippe II, Philippe IV, Philippe VI, Piacenza, Poitiers' lahing (1356), Poliitika, Poola pärilussõda, Prantsuse 1848. aasta revolutsioon, Prantsuse esimene keisririik, Prantsuse keel, Prantsuse kolmas vabariik, Prantsuse kuningriik (1791–1792), Prantsuse revolutsioon, Prantsuse teine keisririik, Prantsuse-Preisi sõda, Prantsusmaa, Prantsusmaa Esimene Vabariik, Prantsusmaa kuningas, Prantsusmaa Teine Vabariik, Prantsusmaa varauusaeg, Preisimaa, Privileeg, Protestantism, Provence, Québec, Rahvuskogu (Prantsusmaa), Rüütliordu, Rõuged, Reede, Reformatsioon, Rein, Reinimaa, Rethel, Rhône, Riigipööre, Riik, Roussillon, Saali tavaõigus, Saône, Sada päeva, Saja-aastane sõda, Saksa-Rooma riik, Seine, Seitsmeaastane sõda, Seldžukid, Sotsioloogia, Suur järvistu, Suurbritannia, Tšekk, Tööstuslik pööre, Templiordu, Toulouse, Toulouse'i krahv, Toulouse'i krahvkond, Trieri kuurvürstkond, Urbanus II, Uus-Prantsusmaa, Valgustusajastu, Valois'd, Valois-Burgundia dünastia, Verduni leping, Versailles' loss, Vestfaali rahu, Viikingid, Voltaire, Waterloo lahing, William Vallutaja, 1095, 1118, 1119, 1154, 1189, 1284, 13. oktoober, 13. sajand, 1307, 1312, 1314, 1328, 1336, 1500, 1550, 1635, 1789, 956, 986.