Sisukord
186 suhted: Absolutism, Alam-Reini suurhertsogkond, Austria, Austria keiser, Austria keisririik, Austria-Preisi sõda, Austria-Ungari, Čechy, Badeni suurhertsogiriik, Baieri hertsogkond, Böömimaa valitsejate loend, Belgia, Bergi suurhertsogkond, Berliin, Berliini võidusammas, Brandenburg-Preisimaa, Brandenburgi mark, Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond, Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond, Danzigi vabalinn, Elisabet, Esimene maailmasõda, Esimene Poola jagamine, Esimene Schleswigi sõda, Euroopa, Frankfurdi rahvuskogu, Frankfurt Oderi ääres, Friedrich I (Preisimaa), Friedrich Suur, Friedrich Wilhelm I, Friedrich Wilhelm III, Friedrich Wilhelm IV, Gdańsk, Habsburgid, Habsburgide monarhia, Hannoveri dünastia, Hessen-Kasseli maakrahvkond, Hesseni suurhertsogkond, Hohenzollernid, Ida-Preisimaa, Itaalia, Jülich-Kleve-Bergi provints, Joseph II, Kaliningrad, Kaliningradi oblast, Kantsler, Karl VI, Karl VII (Saksa-Rooma keiser), Köln, Klaipėda, ... Laienda indeks (136 rohkem) »
- Ajaloolised riigid
- Preisimaa ajalugu
Absolutism
Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.
Vaata Preisi kuningriik ja Absolutism
Alam-Reini suurhertsogkond
Alam-Reini suurhertsogkond (saksa keeles Großherzogtum Niederrhein) või lihtsalt Alam-Reini provints (saksa keeles Provinz Niederrhein) oli Preisi kuningriigi provints ja eksisteeris aastatel 1815 kuni 1822.
Vaata Preisi kuningriik ja Alam-Reini suurhertsogkond
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Vaata Preisi kuningriik ja Austria
Austria keiser
Austria keisri tiitli võttis viimane Saksa-Rooma keiser Franz II endale 1804.
Vaata Preisi kuningriik ja Austria keiser
Austria keisririik
Austria monarhia etnograafiline kaart 1855. aastal Austria keisririik (saksa keeles Kaiserthum Österreich) oli riik, mille tuumik oli tänapäeva Austria ja mis ametlikult kestis 1804–1867.
Vaata Preisi kuningriik ja Austria keisririik
Austria-Preisi sõda
Austria-Preisi sõda (Saksamaal tuntud ka kui Saksa sõda, Seitsme nädala sõda, Ühinemissõda, Saksa-Saksa sõda, Saksamaa kodusõda või Vennatapusõda) oli aastal 1866 peetud sõda Austria keisririigi juhitud Saksa Liidu ja selle Saksa liitlaste ühelt poolt ning Preisimaa kuningriigi ja selle Saksa liitlaste ning Itaalia kuningriigi teiselt poolt vahel, mille tulemuseks oli Preisimaa domineerimine Saksa riikide üle.
Vaata Preisi kuningriik ja Austria-Preisi sõda
Austria-Ungari
| nimi.
Vaata Preisi kuningriik ja Austria-Ungari
Čechy
Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.
Vaata Preisi kuningriik ja Čechy
Badeni suurhertsogiriik
Badeni suurhertsogkond Saksamaa reisikaardi lehel aastast 1861 Badeni suurhertsogiriik või Badeni suurhertsogkond (saksa Großherzogtum Baden) oli ajalooline riik Edela-Saksamaal Reini idakaldal.
Vaata Preisi kuningriik ja Badeni suurhertsogiriik
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Vaata Preisi kuningriik ja Baieri hertsogkond
Böömimaa valitsejate loend
Böömimaa valitsejate loend.
Vaata Preisi kuningriik ja Böömimaa valitsejate loend
Belgia
Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.
Vaata Preisi kuningriik ja Belgia
Bergi suurhertsogkond
Bergi suurhertsogkond (saksa Großherzogtum Berg) rajati Napoleon Bonaparte'i poolt pärast tema võitu 1805.
Vaata Preisi kuningriik ja Bergi suurhertsogkond
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Vaata Preisi kuningriik ja Berliin
Berliini võidusammas
Berliini inglifiguuriga võidusammas Reichstagi parlamendihoone, mis sõjas peaaegu hävines Berliini võidusammas (saksa keeles Berliner Siegessäule) on kunagise Preisimaa kuningriigi pealinna püstitatud ausammas.
Vaata Preisi kuningriik ja Berliini võidusammas
Brandenburg-Preisimaa
Brandenburg-Preisimaa (saksa keeles Brandenburg-Preußen) on historiograafiline nimetus Brandenburgi Hohenzollernite varauusaegsele valdusele aastatel 1618–1701.
Vaata Preisi kuningriik ja Brandenburg-Preisimaa
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Vaata Preisi kuningriik ja Brandenburgi mark
Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond
Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond oli ajalooline hertsogkond hiliskeskajast kuni varauusaja lõpuni Saksa-Rooma riigi loodeosas, kus praegu on Põhja-Saksamaa.
Vaata Preisi kuningriik ja Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond
Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond
Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond oli Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna alajaotus, mille ajalugu ilmestasid arvukad jagunemised ja taasühinemised.
Vaata Preisi kuningriik ja Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond
Danzigi vabalinn
Danzigi vabalinn (saksa Freie Stadt Danzig; poola Wolne Miasto Gdańsk) oli riik, mis eksisteeris aastatel 1920–1939.
Vaata Preisi kuningriik ja Danzigi vabalinn
Elisabet
Elisabet I (1760). Portree autor Charles-Amédée-Philippe van Loo Elisabet I ehk Jelizaveta Petrovna (vene keeles Елизавета (Елисаветa) Петровна ehk Елизавета I Петровна; 29. detsember (vkj 18. detsember) 1709 Kolomenskoje Moskva lähedal Venemaa – 5.
Vaata Preisi kuningriik ja Elisabet
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Preisi kuningriik ja Esimene maailmasõda
Esimene Poola jagamine
Esimese Poola jagamise maadejaotus Venemaa protektoraadi staatuses Rzeczpospolita pärast esimest Poola jagamist aastail 1773–1789 Satiiriline Briti ofort "Euroopa juulis 1772" Esimene Poola jagamine, mis leidis aset 1772.
Vaata Preisi kuningriik ja Esimene Poola jagamine
Esimene Schleswigi sõda
Aunimekiri sõjale Schleswigi toomkirikus Esimene Schleswigi sõda (saksa keeles Schleswig-Holsteinischer Krieg) või Kolmeaastane sõda (taani keeles Treårskrigen) oli esimene raund sõjalisest konfliktist Lõuna-Taanis ja Põhja-Saksamaal Schleswig-Holsteini küsimuses, vaidlustades, kes peab kontrollima Schleswigi ja Holsteini hertsogkonda.
Vaata Preisi kuningriik ja Esimene Schleswigi sõda
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Preisi kuningriik ja Euroopa
Frankfurdi rahvuskogu
Frankfurdi Rahvuskogu istung Pauli kirikus (Ludwig von Elliotti värvijoonistus, 1848) Frankfurdi Rahvuskogu mälestustahvel Frankfurdi Pauli kiriku seinal Frankfurdi Rahvuskogu, ka Frankfurdi parlament (saksa keeles Frankfurter Nationalversammlung), oli Saksamaa esinduskogu Saksa märtsirevolutsiooni ajal 1848–1849.
Vaata Preisi kuningriik ja Frankfurdi rahvuskogu
Frankfurt Oderi ääres
Frankfurt Oderi ääres on linn Saksamaal Brandenburgis.
Vaata Preisi kuningriik ja Frankfurt Oderi ääres
Friedrich I (Preisimaa)
Friedrich I Friedrich I (Brandenburgi kuurvürsti ja markkrahvina Friedrich III; 11. juuli 1657 Königsberg – 25. veebruar 1713 Berliin) oli Brandenburgi kuurvürst ja markkrahv 1688–1713 ning esimene Preisimaa kuningas 1701.
Vaata Preisi kuningriik ja Friedrich I (Preisimaa)
Friedrich Suur
Friedrich II ehk Friedrich Suur (saksa keeles Friedrich der Große; 24. jaanuar 1712 Berliin – 17. august 1786 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1740.
Vaata Preisi kuningriik ja Friedrich Suur
Friedrich Wilhelm I
Friedrich Wilhelm I. Antoine Pesne'i maal (1733) Friedrich Wilhelm I (14. august 1688 Berliin – 31. mai 1740 Potsdam) oli Preisi kuningriigi Preisimaa kuningas 1713.
Vaata Preisi kuningriik ja Friedrich Wilhelm I
Friedrich Wilhelm III
Friedrich Wilhelm III Friedrich Wilhelm III (3. august 1770 Potsdam – 7. juuni 1840 Berliin) oli Preisimaa kuningas 1797.
Vaata Preisi kuningriik ja Friedrich Wilhelm III
Friedrich Wilhelm IV
Friedrich Wilhelm IV (1847) Friedrich Wilhelm IV (15. oktoober 1795 Berliin – 2. jaanuar 1861 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1840.
Vaata Preisi kuningriik ja Friedrich Wilhelm IV
Gdańsk
Gdańsk (kašuubi Gduńsk, saksa Danzig, ladina Gedania, Dantiscum) on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes.
Vaata Preisi kuningriik ja Gdańsk
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Vaata Preisi kuningriik ja Habsburgid
Habsburgide monarhia
Habsburgide monarhia kattis riigina ja hilisema keisririigina territooriumi, mida valitses aastatel 1526 – 1867/1918 Habsburgide dünastia noorem Austria haru (1278–1780) ja siis järglasdünastia Habsburgid-Lotringid (aastast 1780).
Vaata Preisi kuningriik ja Habsburgide monarhia
Hannoveri dünastia
Hannoveri dünastia on saksa päritolu dünastia, mis valitses Suurbritanniat aastatel 1714–1901, Hannoveri kuningriiki kuni aastani 1866 (annekteerimiseni Preisimaa poolt) ja Braunschweigi kuni aastani 1918.
Vaata Preisi kuningriik ja Hannoveri dünastia
Hessen-Kasseli maakrahvkond
Hessen-Kasseli maakrahvkond (saksa: Landgrafschaft Hessen-Kassel), ka Hessen-Cassel, oli Saksa-Rooma riigi osastisriik keisri otseses alluvuses, mis tekkis, kui Hesseni maakrahvkond jagati aastal 1567 pärast Hesseni maakrahvi Philipp I surma.
Vaata Preisi kuningriik ja Hessen-Kasseli maakrahvkond
Hesseni suurhertsogkond
Hesseni ja Reini juures suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Hessen und bei Rhein), või aastatel 1806 kuni 1816 Hesseni suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Hessen), oli sõltumatu riik ja Saksa Liidu liikmesriik alates 1806.
Vaata Preisi kuningriik ja Hesseni suurhertsogkond
Hohenzollernid
Hohenzollernite vapp Preisi kuningas ja Saksa keiser Wilhelm II 1890. aastatel Hohenzollernid on dünastia, mis valitses.
Vaata Preisi kuningriik ja Hohenzollernid
Ida-Preisimaa
Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) on ajalooline regioon, mis moodustab ajaloolise Preisimaa tuumiku (koos Lääne-Preisimaaga).
Vaata Preisi kuningriik ja Ida-Preisimaa
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Vaata Preisi kuningriik ja Itaalia
Jülich-Kleve-Bergi provints
Jülich-Kleve-Bergi provints (saksa Provinz Jülich-Kleve-Berg) oli Preisi kuningriigi provints aastatel 1815–22.
Vaata Preisi kuningriik ja Jülich-Kleve-Bergi provints
Joseph II
Joseph II. Anton von Maron Joseph II (13. märts 1741 Schönbrunni loss, Viin – 20. veebruar 1790, Viin) oli esimene Habsburgi-Lotringi soost Saksa-Rooma keiser ja Austria ertshertsog.
Vaata Preisi kuningriik ja Joseph II
Kaliningrad
Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.
Vaata Preisi kuningriik ja Kaliningrad
Kaliningradi oblast
Kaliningradi oblast (7. aprill – 4. juuli 1946 Königsbergi oblast) on Venemaa läänepoolseim oblast Läänemere kagurannikul.
Vaata Preisi kuningriik ja Kaliningradi oblast
Kantsler
Kantsler on paljudes riikides erinevate ametnike (sh riigiametnike) nimetus.
Vaata Preisi kuningriik ja Kantsler
Karl VI
Karl VI Karl VI (1. oktoober 1685 – 20. oktoober 1740) oli Saksa-Rooma keiser ja Austria Habsburgide valduste valitseja alates 1711 kuni surmani.
Vaata Preisi kuningriik ja Karl VI
Karl VII (Saksa-Rooma keiser)
Karl VII Wittelsbach Karl VII Wittelsbach (6. august 1697 Brüssel – 20. jaanuar 1745 München) oli Baieri kuurvürst (Karl Albrecht) alates 1726 ning Saksa-Rooma keiser alates 1742 kuni surmani.
Vaata Preisi kuningriik ja Karl VII (Saksa-Rooma keiser)
Köln
Köln on suuruselt neljas linn Saksamaal ning suurim linn Nordrhein-Westfaleni liidumaal ja Ruhri linnastus.
Vaata Preisi kuningriik ja Köln
Klaipėda
Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse.
Vaata Preisi kuningriik ja Klaipėda
Koblenz
Koblenz on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal Reini ääres Moseli suudmes.
Vaata Preisi kuningriik ja Koblenz
Kolmas Poola jagamine
Kolmas Poola jagamine oli Rzeczpospolita territooriumi lõplik jagamine Venemaa keisririigi, Preisi kuningriigi ja Saksa-Rooma riigi vahel 1795.
Vaata Preisi kuningriik ja Kolmas Poola jagamine
Konstitutsiooniline monarhia
Konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega.
Vaata Preisi kuningriik ja Konstitutsiooniline monarhia
Kuningriik
Kuningriik on monarhistlik riik, mille peaks on kuningas või kuninganna.
Vaata Preisi kuningriik ja Kuningriik
Lauenburg
Lauenburg (saksa keeles ka Lauenburg an der Elbe) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Vaata Preisi kuningriik ja Lauenburg
Lääne-Saksamaa
Lääne-Saksamaa on nimi, mida kasutati Saksamaa Liitvabariigi (1983. aastani eesti keeles Saksa Föderatiivne Vabariik (lühend Saksa FV)) kohta ajal, kui ta eksisteeris kõrvuti Saksa DV ehk Ida-Saksamaaga.
Vaata Preisi kuningriik ja Lääne-Saksamaa
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Vaata Preisi kuningriik ja Leedu
Liechtenstein
Liechtenstein (ametlik nimi Liechtensteini Vürstiriik) on merepiirita riik Kesk-Euroopas Šveitsi ja Austria vahel.
Vaata Preisi kuningriik ja Liechtenstein
Limburgi hertsogkond (1839–1867)
Limburgi hertsogkond loodi ja moodustati Limburgi provintsi idaosast Londoni lepinguga aastal 1839.
Vaata Preisi kuningriik ja Limburgi hertsogkond (1839–1867)
Luksemburg
Luksemburg (ametlikult Luksemburgi Suurhertsogiriik) on merepiirita väikeriik Euroopas Madalmaade ajaloolises piirkonnas.
Vaata Preisi kuningriik ja Luksemburg
Magdeburg
Magdeburg on linn Saksamaal, Saksi-Anhalti liidumaa pealinn.
Vaata Preisi kuningriik ja Magdeburg
Maria Theresia
Schönbrunni loss Maria Theresia (13. mai 1717 – 29. november 1780) oli Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna 1740–1780, ühtlasi ka viimane Habsburgide soost pärinev Austria ja Ungari monarh (tema järglasteks olid Habsburgid-Lotringid).
Vaata Preisi kuningriik ja Maria Theresia
Masoovia vojevoodkond
Masoovia vojevoodkond on nii pindalalt kui ka rahvaarvult suurim Poola vojevoodkond.
Vaata Preisi kuningriik ja Masoovia vojevoodkond
Münster
Münster on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal, Münsteri ringkonna halduskeskus.
Vaata Preisi kuningriik ja Münster
Monarhia
Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).
Vaata Preisi kuningriik ja Monarhia
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Vaata Preisi kuningriik ja Moskva tsaaririik
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Vaata Preisi kuningriik ja Napoleon I
Napoli kuningriik
Napoli kuningriik, paiknedes Apenniini poolsaare lõunaosas, oli jäänuk vanast Sitsiilia kuningriigist pärast Sitsiilia saare lahkulöömist Sitsiilia Vespri mässu tulemusel aastal 1282.
Vaata Preisi kuningriik ja Napoli kuningriik
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Preisi kuningriik ja Nõukogude Liit
Neljanda koalitsiooni sõda
Neljas koalitsioon Napoleoni Prantsuse keisririigi vastu alistati sõjas aastatel 1806–1807.
Vaata Preisi kuningriik ja Neljanda koalitsiooni sõda
Nemunas
Nemunas (eesti keeles on mööndav ka nimekuju Neemen; leedu Nemunas, valgevene Нёман, Nioman, vene Неман, saksa Memel, poola Niemen) on jõgi Euroopas.
Vaata Preisi kuningriik ja Nemunas
Odra
Odra jõgi ehk Oderi jõgi (tšehhi ja poola keeles Odra, saksa keeles Oder, antiikaja ladina keeles Viadua, Viadrus, keskaja ladina keeles Odera, Oddera) on jõgi Kesk-Euroopas.
Vaata Preisi kuningriik ja Odra
Otto von Bismarck
Otto Eduard Leopold von Bismarck (1. aprill 1815 – 30. juuli 1898) oli Preisimaa ja Saksa poliitik, esimene Saksamaa riigikantsler.
Vaata Preisi kuningriik ja Otto von Bismarck
Parlament
Seimis 1791. aastal (Kazimierz Wojniakowski maal, 1806) Parlament on üleriigiline seadusandlik esinduskogu ja -asutus, mille liikmed on valitud üldistel ühetaolistel otsestel salajastel vabadel valimistel.
Vaata Preisi kuningriik ja Parlament
Põhiseadus
Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused.
Vaata Preisi kuningriik ja Põhiseadus
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Vaata Preisi kuningriik ja Põhja-Ameerika
Põhja-Saksa Liit
Põhja-Saksa Liit (saksa keeles Norddeutscher Bund) oli 1866–1871 sõltumatu riik, mis koosnes 22 Põhja-Saksamaa riigist.
Vaata Preisi kuningriik ja Põhja-Saksa Liit
Peeter III
Holstein-Gottorpi hertsog Karl Peter Ulrich, hilisem Venemaa keiser Peeter III. Peeter III (21. veebruar (10. veebruar vkj) 1728 Kiel Saksamaa – 17. juuli (6. juuli vkj) 1762 Ropša Venemaa) oli Venemaa keiser 1762.
Vaata Preisi kuningriik ja Peeter III
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Vaata Preisi kuningriik ja Personaalunioon
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Vaata Preisi kuningriik ja Pommeri
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Preisi kuningriik ja Poola
Poola jagamised
Rzeczpospolita jagamisel 1772, 1793 ja 1795 eraldatud alad Poola jagamised olid 18.
Vaata Preisi kuningriik ja Poola jagamised
Portugal
Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.
Vaata Preisi kuningriik ja Portugal
Poseni provints
Poseni provints (saksa: Provinz Posen, poola: Prowincja Poznańska) oli Preisimaa provints aastast 1848 ja sellisena Saksa keisririigi osa aastatel 1871–1918.
Vaata Preisi kuningriik ja Poseni provints
Poseni suurhertsogkond
Poseni suurhertsogkond (punane) aastal 1848 Poseni suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Posen; poola: Wielkie Księstwo Poznańskie) oli Preisi kuningriigi osa, mis loodi Preisimaa poolt pärast Poola jagamisi annekteeritud territooriumitest, ja ametlikult loodi pärast Napoleoni sõdu aastal 1815.
Vaata Preisi kuningriik ja Poseni suurhertsogkond
Potsdam
Potsdam on linn Saksamaal, Brandenburgi liidumaa pealinn.
Vaata Preisi kuningriik ja Potsdam
Poznań
13.–16. sajand) Poznań (saksa keeles Posen) on linn Lääne-Poolas.
Vaata Preisi kuningriik ja Poznań
Praha
Praha on Tšehhi pealinn ja suurim linn.
Vaata Preisi kuningriik ja Praha
Prantsuse esimene keisririik
Prantsuse esimene keisririik oli Napoleon Bonaparte'i (keisrina Napoleon I) loodud riik Euroopas 1804–1814 ja 1815.
Vaata Preisi kuningriik ja Prantsuse esimene keisririik
Prantsuse-Preisi sõda
Prantsuse-Preisi sõda või Preisi-Prantsuse sõda (saksa keeles Deutsch-Französischer Krieg, prantsuse keeles Guerre franco-allemande), tuntud ka kui 1870.
Vaata Preisi kuningriik ja Prantsuse-Preisi sõda
Prantsusmaa kuningriik
Lipp Navarra kuninglik vapp Karolingidest kuningate domeenid 10. sajandil (kollasega). Kuninglikud maad (sinisega) 10. sajandi lõpul Prantsusmaa kuningriik (Royaume de France) oli riik Lääne-Euroopas.
Vaata Preisi kuningriik ja Prantsusmaa kuningriik
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Vaata Preisi kuningriik ja Preisi kuningriik
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Vaata Preisi kuningriik ja Preisimaa
Preisimaa hertsogiriik
Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.
Vaata Preisi kuningriik ja Preisimaa hertsogiriik
Preisimaa kuningas
Preisimaa kuningas oli Preisimaa kuningriigi valitseja tiitel 1701–1918.
Vaata Preisi kuningriik ja Preisimaa kuningas
Preisimaa vabariik
Preisimaa vabariik (saksa keeles Freistaat Preußen) oli Saksa liidumaa, mis moodustati pärast Preisi kuningriigi kaotamist esimese maailmasõja lõppedes.
Vaata Preisi kuningriik ja Preisimaa vabariik
Rahvuslus
Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia ja käitumisvorm, mille objektiks on rahvus.
Vaata Preisi kuningriik ja Rahvuslus
Reini provints
Reini provints (saksa: Rheinprovinz), ka Reini Preisimaa (Rheinpreußen) või Reinimaa (Rheinland), oli aastatel 1822 kuni 1946 Preisimaa kuningriigi ja Preisimaa Vaba Riigi läänepoolseim provints Saksa Riigis.
Vaata Preisi kuningriik ja Reini provints
Reinimaa
Reini jõe ääres Reinimaa on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, peamiselt Saksamaal Reini jõe kallastel.
Vaata Preisi kuningriik ja Reinimaa
Riigitaaler
1658. aastast pärinevad riigitaalrid nn muuseumi rahatahvlil Riigitaaler (rootsi keeles riksdaler) oli Rootsi riigi hõbemünt.
Vaata Preisi kuningriik ja Riigitaaler
Ringkond (Saksamaa)
Ringkonnad 1. augustist 2008. Kaardil on näidatud ka Alam-Saksi, Rheinland-Pfalzi ja Saksi-Anhalti endised ringkonnad Ringkond on Saksamaal mõnede liidumaade (''Bundesländer'') alajaotus.
Vaata Preisi kuningriik ja Ringkond (Saksamaa)
Romanovid
Romanovid olid Venemaa tsaaririigi ja Venemaa keisririigi dünastia, kes valitses Venemaad kuni 1917.
Vaata Preisi kuningriik ja Romanovid
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Preisi kuningriik ja Rootsi
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Vaata Preisi kuningriik ja Rzeczpospolita
Saksa Demokraatlik Vabariik
Saksa Demokraatlik Vabariik (lühend SDV; saksa keeles Deutsche Demokratische Republik, lühend DDR), mitteametlikult Ida-Saksamaa, oli teise maailmasõja järel Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud riik.
Vaata Preisi kuningriik ja Saksa Demokraatlik Vabariik
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Preisi kuningriik ja Saksa keel
Saksa keiser
Saksa keiser oli Saksa keisririigi valitseja tiitel 1871–1918.
Vaata Preisi kuningriik ja Saksa keiser
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Vaata Preisi kuningriik ja Saksa keisririik
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Vaata Preisi kuningriik ja Saksa kuningas
Saksa Liit
Saksa Liit (1815–1866) Saksa Liit (saksa keeles Deutscher Bund) oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815.
Vaata Preisi kuningriik ja Saksa Liit
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Vaata Preisi kuningriik ja Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Preisi kuningriik ja Saksa-Rooma riik
Saksamaa ühendamine
Saksamaa ühendamise all mõistetakse tavaliselt Saksa rahvusriigi loomist Otto von Bismarcki poolt 1866.
Vaata Preisi kuningriik ja Saksamaa ühendamine
Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler
Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler on Saksamaa valitsusjuht.
Vaata Preisi kuningriik ja Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler
Saksimaa kuningriik
Saksimaa kuningriik oli aastatel 1806–1918 tänapäeva Saksimaa liidumaa territooriumil eksisteerinud riik.
Vaata Preisi kuningriik ja Saksimaa kuningriik
Saksimaa kuurvürstiriik
Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.
Vaata Preisi kuningriik ja Saksimaa kuurvürstiriik
Saksimaa provints
Saksimaa provints (sks Provinz Sachsen) oli Preisimaa kuningriigi ja hiljem Preisimaa vaba riigi provints aastatel 1816–1945.
Vaata Preisi kuningriik ja Saksimaa provints
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Vaata Preisi kuningriik ja Sakslased
Sardiinia kuningriik
Sardiinia kuningriik koosnes Sardiinia saarest, esmalt Aragoni krooni ja seejärel Hispaania impeeriumi osana (1297–1720), ning lõpuks Savoia dünastia komposiitriigi osana (1720–1861).
Vaata Preisi kuningriik ja Sardiinia kuningriik
Schleswig-Holstein
Schleswig-Holstein on liidumaa Saksamaa põhjaosas Põhjamere kagu- ja Läänemere edelarannikul.
Vaata Preisi kuningriik ja Schleswig-Holstein
Sileesia
Ajalooline Sileesia, tänapäevaste riikide piires. Keskaegse Tšehhi krooni maad (1538. aastal) sinakasroheline, Preisi Sileesia (1815. aastal, Viini kongressi järel) kollaselt Sileesia (poola Śląsk, saksa Schlesien, sileesia saksa Schläsing, tšehhi Slezsko, sileesia Ślůnsk, ladina Silesia) on ajalooline piirkond Kesk-Euroopas.
Vaata Preisi kuningriik ja Sileesia
Stralsund
Stralsund on linn Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal.
Vaata Preisi kuningriik ja Stralsund
Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik
Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik oli Suurbritannia ametlik nimi 1.
Vaata Preisi kuningriik ja Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik
Suurbritannia kuningriik
Suurbritannia kuningriik (inglise Kingdom of Great Britain) oli kuningriik Euroopas 1707–1801.
Vaata Preisi kuningriik ja Suurbritannia kuningriik
Szczecin
Szczecin (saksa keeles Stettin; ladina keeles Stetinum) on linn Loode-Poolas Odra jõe ääres, Lääne-Pomorze vojevoodkonna halduskeskus ja suurim linn.
Vaata Preisi kuningriik ja Szczecin
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Preisi kuningriik ja Taani
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata Preisi kuningriik ja Teine maailmasõda
Teine Põhjasõda
Teine Põhjasõda (ka Põhjasõda) toimus aastatel 1655–1661 Läänemere maades, sealhulgas Rzeczpospolitas.
Vaata Preisi kuningriik ja Teine Põhjasõda
Teine Poola jagamine
Teise Poola jagamise tagajärjel Venemaala ja Preisimaale läinud alad (märgitud tumerohelise ja tumesinisega) Poola piirid pärast riigi teist jagamist (1793) 1793.
Vaata Preisi kuningriik ja Teine Poola jagamine
Tilsiti rahu
Kahe keisri kohtumine parvele püstitatud paviljonis Nemunase jõe keskel Tilsiti rahulepingud (ka Tilsti rahu) olid kaks lepingut, mille Prantsuse keiser Napoleon I sõlmis Tilsitis juulis 1807 pärast oma võitu Friedlandi lahingus.
Vaata Preisi kuningriik ja Tilsiti rahu
Usedom
Usedom (saksa Usedom, poola Uznam) on saar Läänemeres.
Vaata Preisi kuningriik ja Usedom
Varssavi
Varssavi (poola keeles Warszawa) on Poola pealinn aastast 1596 ja Masoovia ajalooline keskus.
Vaata Preisi kuningriik ja Varssavi
Varssavi hertsogiriik
Varssavi hertsogiriik (1807–09) Varssavi hertsogiriik (1809–15) Varssavi hertsogiriik (poola keeles Księstwo Warszawskie, ladina keeles Ducatus Varsoviae, prantsuse keeles Duché de Varsovie) oli riik, mille rajas Napoleon I 1807 Poola aladele, mis olid Tilsiti rahuga Preisimaa koosseisust välja läinud.
Vaata Preisi kuningriik ja Varssavi hertsogiriik
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Vaata Preisi kuningriik ja Vasall
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Preisi kuningriik ja Venemaa
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Vaata Preisi kuningriik ja Venemaa keiser
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Preisi kuningriik ja Venemaa Keisririik
Vestfaal
Reini jõe kaart Kesk-Euroopa kaart aastatel 919 - 1125, William Robert Shepherdi järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane) sh '''Vestfaalia''', Frankimaa (sinine), Baieri (roheline), Švaabimaa (heleoranž), Alam-Lotring (tumeroosa), Ülem-Lotring (heleroosa) ja Tüüringi (tumeoranž).
Vaata Preisi kuningriik ja Vestfaal
Vestfaali kuningriik
Vestfaali kuningriik (prantsuse Royaume de Westphalie, saksa Königreich Westphalen) oli 1807–1813 eksisteerinud riik Põhja-Saksamaal.
Vaata Preisi kuningriik ja Vestfaali kuningriik
Vestfaali provints
Lipp Vapp Saksa keisririigis Vestfaali provints (saksa Provinz Westfalen) oli Preisi kuningriigi ja Preisimaa vabariigi provints aastatel 1815–1946.
Vaata Preisi kuningriik ja Vestfaali provints
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Vaata Preisi kuningriik ja Viini kongress
Warmia
Warmia (poola keeles Warmia, ladina keeles Varmia või Warmia, saksa keeles Ermland, Warmia murrakus Warńija, leedu keeles Varmė, preisi keeles Wārmi) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Poola põhjaosas, osa ajaloolisest Preisimaast.
Vaata Preisi kuningriik ja Warmia
Württemberg
Württembergi Kuningriigi lipp Württembergi Kuningriigi vapp Württembergi kaart (1810-1945) Württembergi Beilsteini lähistel Schmidbachi orus 2018. aasta sügisel Württemberg (varem ka Wirtemberg) on ajalooline piirkond Edela-Saksamaal.
Vaata Preisi kuningriik ja Württemberg
Wilhelm I
Wilhelm I ehk Wilhelm Suur (saksa Wilhelm der Große; 22. märts 1797 Berliin – 9. märts 1888 Berliin) oli Preisimaa kuningas 1861.
Vaata Preisi kuningriik ja Wilhelm I
Wilhelm II
Wilhelm II (saksa: Friedrich Wilhelm Viktor Albert von Preußen) (27. jaanuar 1859 Berliin – 4. juuni 1941 Doorn, Holland) oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas aastatel 1888–1918.
Vaata Preisi kuningriik ja Wilhelm II
Wilhelm von Fermor
Krahv Wilhelm von Fermor (ka William W. Fermor; vene keeles Виллим Виллимович Фермор; 28. september 1704 Pihkva – 8. veebruar 1771 Nītaure, Liivimaa) oli inglise päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane.
Vaata Preisi kuningriik ja Wilhelm von Fermor
Wittelsbachi dünastia
Wittelsbachi dünastia valitses Baierit 1180–1918, samuti olid sellest soost pärinevad monarhid võimul Skandinaavias, kõige pikemalt Rootsis (1654–1721).
Vaata Preisi kuningriik ja Wittelsbachi dünastia
Wolini saar
Wolin on saar Läänemeres.
Vaata Preisi kuningriik ja Wolini saar
Wrocław
Wrocław (saksa Breslau, ladina Vratislavia, tšehhi Vratislav) on linn Poola lääneosas, Alam-Sileesia vojevoodkonna halduskeskus.
Vaata Preisi kuningriik ja Wrocław
1618
1618.
Vaata Preisi kuningriik ja 1618
1656
1656.
Vaata Preisi kuningriik ja 1656
1657
1657.
Vaata Preisi kuningriik ja 1657
1701
1701.
Vaata Preisi kuningriik ja 1701
1713
1713.
Vaata Preisi kuningriik ja 1713
1715
1715.
Vaata Preisi kuningriik ja 1715
1720
1720.
Vaata Preisi kuningriik ja 1720
1742
1742.
Vaata Preisi kuningriik ja 1742
1756
1756.
Vaata Preisi kuningriik ja 1756
1757
1757.
Vaata Preisi kuningriik ja 1757
1759
1759.
Vaata Preisi kuningriik ja 1759
1760
1760.
Vaata Preisi kuningriik ja 1760
1763
1763.
Vaata Preisi kuningriik ja 1763
1772
1772.
Vaata Preisi kuningriik ja 1772
1793
1793.
Vaata Preisi kuningriik ja 1793
1795
1795.
Vaata Preisi kuningriik ja 1795
1807
1807.
Vaata Preisi kuningriik ja 1807
1815
1815.
Vaata Preisi kuningriik ja 1815
1829
1829.
Vaata Preisi kuningriik ja 1829
1848
1848.
Vaata Preisi kuningriik ja 1848
1848. aasta revolutsioonid
Germania", autor Philipp Veit 1848.
Vaata Preisi kuningriik ja 1848. aasta revolutsioonid
1851
1851.
Vaata Preisi kuningriik ja 1851
1862
1862.
Vaata Preisi kuningriik ja 1862
1864
1864.
Vaata Preisi kuningriik ja 1864
1866
1866.
Vaata Preisi kuningriik ja 1866
1870
1870.
Vaata Preisi kuningriik ja 1870
1871
1871.
Vaata Preisi kuningriik ja 1871
1873
1873.
Vaata Preisi kuningriik ja 1873
1878
1878.
Vaata Preisi kuningriik ja 1878
1888
1888.
Vaata Preisi kuningriik ja 1888
1892
1892.
Vaata Preisi kuningriik ja 1892
1894
1894.
Vaata Preisi kuningriik ja 1894
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Preisi kuningriik ja 19. sajand
1918
1918.
Vaata Preisi kuningriik ja 1918
1945
1945.
Vaata Preisi kuningriik ja 1945
1947
1947.
Vaata Preisi kuningriik ja 1947
21. jaanuar
21.
Vaata Preisi kuningriik ja 21. jaanuar
Vaata ka
Ajaloolised riigid
- Ajutine Valitsus (Venemaa)
- Almohaadide riik
- Austria Liitriik
- Esimene Bulgaaria tsaaririik
- Fatimiidide kalifaat
- Fiume Vaba Riik
- Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik
- Galiitsia-Volõõnia vürstiriik
- Genova vabariik
- Helveetsia vabariik
- Hessen-Darmstadti maakrahvkond
- Hesseni suurhertsogkond
- Horvaatia kuningriik (Habsburgide)
- Horvaatia liidus Ungariga
- Horvaatia-Slavoonia kuningriik
- II Rzeczpospolita
- Idrisiidide dünastia
- Inkade riik
- Itaalia kuningriik (1861–1946)
- Itaalia kuningriik (Napoleoni)
- Jugoslaavia
- Jugoslaavia Kuningriik
- Kastiilia kuningriik
- Korsika vabariik
- Krakówi Vabariik
- Lääne-Frangi riik
- Läbikukkunud riik
- Leedu suurvürstiriik
- Lombardia-Veneetsia kuningriik
- Lotharingia
- Mõlema Sitsiilia kuningriik
- Moskva suurvürstiriik
- Moskva tsaaririik
- Napoli kuningriik
- Nassau hertsogkond
- Pfalzi kuurvürstkond
- Preisi kuningriik
- Rodeesia
- Sardiinia kuningriik
- Sitsiilia kuningriik
- Slavoonia kuningriik
- Soome Demokraatlik Vabariik
- Ukraina Rahvavabariik
- Vana Šveitsi Konföderatsioon
- Vene NFSV
- Venemaa Keisririik
- Wormsi piiskopkond
Preisimaa ajalugu
- Brandenburg-Preisimaa
- Chronicon terrae Prussiae
- Hansa Liit
- Kaliningradi oblast
- Malborki linnus
- Preisi Riigiarhiiv
- Preisi kuningriik
- Preisimaa hertsogiriik
- Saksa Liit
- Saksa ordu riik
Tuntud ka kui Preisimaa Kuningriik.