Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Leedu ja Preisimaa
Leedu ja Preisimaa on 24 ühist asja (Unioonpeedia): Žemaitija, Esimene maailmasõda, Grünwaldi lahing, Jogaila, Kaliningradi oblast, Klaipėda, Läänemeri, Leedu keel, Leedu suurvürstiriik, Leedulased, Nõukogude Liit, Nemunas, Personaalunioon, Poola, Poola jagamised, Poola kuningas, Saksa keel, Saksa keisririik, Saksa ordu, Teine maailmasõda, Valgevene, Venemaa, Venemaa Keisririik, 17. sajand.
Žemaitija
Etnograafilise Žemaitija ala Žemaitija (žemaidi keeles Žemaitėjė; nimetatud ka Žemaitia) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Leedu lääneosas Žemaitija kõrgustikul.
Leedu ja Žemaitija · Preisimaa ja Žemaitija ·
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Esimene maailmasõda ja Leedu · Esimene maailmasõda ja Preisimaa ·
Grünwaldi lahing
Lahingutegevuse kaart (1410–1411) Grünwaldi lahing ehk Tannenbergi lahing ehk leedupäraselt Žalgirise lahing toimus 15. juulil 1410 Saksa ordu ja Poola-Leedu vägede vahel tänapäeva Poola aladel.
Grünwaldi lahing ja Leedu · Grünwaldi lahing ja Preisimaa ·
Jogaila
Jogaila (valgevene Jahajla (Ягайла), vene Ягайло; Poola kuningana Władysław II Jagiełło; vene Владислав II) umbes 1350 – 1. juuni 1434) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst 1377–1381 ja 1382–1401 ning Poola kuningriigi kuningas 1386–1434. Jogaila, pärinedes ise Gedimiinide seast, pani aluse Jagelloonide dünastiale, mis valitsesid Leedu suurvürstiriiki ja Poola kuningriiki 1572. aastani. Jogaila vanaisa oli Leedu suurvürstiriigi looja Gediminas, isa oli Leedu suurvürst Algirdas, onu aga Kęstutis, kelle poeg oli Leedu suurvürst Vytautas. Władysław II Jagiełło. Jan Matejko maal. Peale suurvürst Gediminase surma kukutasid Kęstutis ja tema vend suurvürst (1345–1377) Algirdas, suurvürstiks (1341–1345) saanud noorima venna Jaunutise ning jagasid riigivalitsemise omavahel. Kęstutis hakkas tegelema Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi lääneosaga, mis piirnes Vana-Liivimaa, Saksa ordu Preisimaa alade ja Poola kuningriigiga. Algirdas tegeles aga suurvürstiriigi idaosa juhtimisega. Algirdas sai suurvürsti tiitli, Kęstutis oli aga tegelikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi läänepooolse osa suveräänne valitseja.
Jogaila ja Leedu · Jogaila ja Preisimaa ·
Kaliningradi oblast
Kaliningradi oblast (7. aprill – 4. juuli 1946 Königsbergi oblast) on Venemaa läänepoolseim oblast Läänemere kagurannikul.
Kaliningradi oblast ja Leedu · Kaliningradi oblast ja Preisimaa ·
Klaipėda
Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse.
Klaipėda ja Leedu · Klaipėda ja Preisimaa ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Läänemeri ja Leedu · Läänemeri ja Preisimaa ·
Leedu keel
Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.
Leedu ja Leedu keel · Leedu keel ja Preisimaa ·
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Leedu ja Leedu suurvürstiriik · Leedu suurvürstiriik ja Preisimaa ·
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Leedu ja Leedulased · Leedulased ja Preisimaa ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Leedu ja Nõukogude Liit · Nõukogude Liit ja Preisimaa ·
Nemunas
Nemunas (eesti keeles on mööndav ka nimekuju Neemen; leedu Nemunas, valgevene Нёман, Nioman, vene Неман, saksa Memel, poola Niemen) on jõgi Euroopas.
Leedu ja Nemunas · Nemunas ja Preisimaa ·
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Leedu ja Personaalunioon · Personaalunioon ja Preisimaa ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Leedu ja Poola · Poola ja Preisimaa ·
Poola jagamised
Rzeczpospolita jagamisel 1772, 1793 ja 1795 eraldatud alad Poola jagamised olid 18.
Leedu ja Poola jagamised · Poola jagamised ja Preisimaa ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Leedu ja Poola kuningas · Poola kuningas ja Preisimaa ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Leedu ja Saksa keel · Preisimaa ja Saksa keel ·
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Leedu ja Saksa keisririik · Preisimaa ja Saksa keisririik ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Leedu ja Saksa ordu · Preisimaa ja Saksa ordu ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Leedu ja Teine maailmasõda · Preisimaa ja Teine maailmasõda ·
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
Leedu ja Valgevene · Preisimaa ja Valgevene ·
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Leedu ja Venemaa · Preisimaa ja Venemaa ·
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Leedu ja Venemaa Keisririik · Preisimaa ja Venemaa Keisririik ·
17. sajand
17.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Leedu ja Preisimaa ühist
- Millised on sarnasused Leedu ja Preisimaa
Võrdlus Leedu ja Preisimaa
Leedu on 275 suhted, samas Preisimaa 201. Kuna neil ühist 24, Jaccard indeks on 5.04% = 24 / (275 + 201).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Leedu ja Preisimaa. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
