Ava Google MapsisSisukord
201 suhted: Albrecht von Hohenzollern, August III, Austria, Austria-Preisi sõda, Žemaitija, Čechy, Balga linnus, Berliin, Brandenburg, Brandenburgi mark, Danzigi vabalinn, Dzierzgoń, E. T. A. Hoffmann, Elbląg, Elisabet, Enklaav, Ermlandi piiskopkond, Esimene maailmasõda, Frankfurt Oderi ääres, Friedrich I (Brandenburg), Friedrich I (Preisimaa), Friedrich Suur, Friedrich Wilhelm IV, Galiitsia, Gdańsk, Germania (raamat), Grünwaldi lahing, Halberstadti vürstkond, Hannover, Historiograafia, Hohenzollernid, Ida-Preisimaa, Immanuel Kant, Inglismaa, Itaalia, Jogaila, Kaitsepühak, Kaliningrad, Kaliningradi oblast, Kantsler, Katariina II, Königsbergi ülikool, Kętrzyn, Kiievi-Vene, Kindral en chef, Klaipėda, Kleve hertsogkond, Kolmekümneaastane sõda, Kolmeteistkümneaastane sõda (1454–66), Konstanzi kirikukogu, ... Laienda indeks (151 rohkem) »
- Leedu ajaloolised piirkonnad
- Poola ajaloolised piirkonnad
- Venemaa ajaloolised piirkonnad
Albrecht von Hohenzollern
Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.
Vaata Preisimaa ja Albrecht von Hohenzollern
August III
pisi August III (7. oktoober 1696 – 5. oktoober 1763) oli Poola kuningas ja Leedu suurvürst aastatel 1734–1763.
Vaata Preisimaa ja August III
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Vaata Preisimaa ja Austria
Austria-Preisi sõda
Austria-Preisi sõda (Saksamaal tuntud ka kui Saksa sõda, Seitsme nädala sõda, Ühinemissõda, Saksa-Saksa sõda, Saksamaa kodusõda või Vennatapusõda) oli aastal 1866 peetud sõda Austria keisririigi juhitud Saksa Liidu ja selle Saksa liitlaste ühelt poolt ning Preisimaa kuningriigi ja selle Saksa liitlaste ning Itaalia kuningriigi teiselt poolt vahel, mille tulemuseks oli Preisimaa domineerimine Saksa riikide üle.
Vaata Preisimaa ja Austria-Preisi sõda
Žemaitija
Etnograafilise Žemaitija ala Žemaitija (žemaidi keeles Žemaitėjė; nimetatud ka Žemaitia) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Leedu lääneosas Žemaitija kõrgustikul.
Vaata Preisimaa ja Žemaitija
Čechy
Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.
Vaata Preisimaa ja Čechy
Balga linnus
Balga ordulinnuse varemed Balga (ordu)linnus (saksa keeles Burg Balga) oli Saksa ordu linnus Preisimaal, Balga komtuurkonna keskus; nüüdisaegse haldusjaotuse järgi Kaliningradi oblastis Mamonovo linnas.
Vaata Preisimaa ja Balga linnus
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Vaata Preisimaa ja Berliin
Brandenburg
Brandenburg on Saksamaa liidumaa.
Vaata Preisimaa ja Brandenburg
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Vaata Preisimaa ja Brandenburgi mark
Danzigi vabalinn
Danzigi vabalinn (saksa Freie Stadt Danzig; poola Wolne Miasto Gdańsk) oli riik, mis eksisteeris aastatel 1920–1939.
Vaata Preisimaa ja Danzigi vabalinn
Dzierzgoń
Dzierzgoń (saksa Christburg) on linn Poolas Pomorze vojevoodkonnas Sztumi maakonnas, Dzierzgońi valla halduskeskus.
Vaata Preisimaa ja Dzierzgoń
E. T. A. Hoffmann
E. T. A. Hoffmann Ernst Theodor Amadeus Hoffmann (sünninimi Ernst Theodor Wilhelm Hoffmann; 24. jaanuar 1776 Königsberg – 25. juuni 1822 Berliin) oli saksa kirjanik ja helilooja.
Vaata Preisimaa ja E. T. A. Hoffmann
Elbląg
Elblągi vanalinna hooned Elbląg (saksa keeles Elbing) on maakonnaõigustega linn Kirde-Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas.
Vaata Preisimaa ja Elbląg
Elisabet
Elisabet I (1760). Portree autor Charles-Amédée-Philippe van Loo Elisabet I ehk Jelizaveta Petrovna (vene keeles Елизавета (Елисаветa) Петровна ehk Елизавета I Петровна; 29. detsember (vkj 18. detsember) 1709 Kolomenskoje Moskva lähedal Venemaa – 5.
Vaata Preisimaa ja Elisabet
Enklaav
Enklaav on riik või selle osa, mida ümbritseb täielikult teise riigi territoorium.
Vaata Preisimaa ja Enklaav
Ermlandi piiskopkond
Ermlandi piiskopkond (saksa keeles Bistum Ermland, poola keeles Biskupstwo Warmińskie, ladina keeles Dioecesis Varmiensis) oli katoliiklik piiskopkond ja riik Preisimaal.
Vaata Preisimaa ja Ermlandi piiskopkond
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Preisimaa ja Esimene maailmasõda
Frankfurt Oderi ääres
Frankfurt Oderi ääres on linn Saksamaal Brandenburgis.
Vaata Preisimaa ja Frankfurt Oderi ääres
Friedrich I (Brandenburg)
Friedrich I Friedrich (21. september 1371 – 20. september 1440) oli viimane Nürnbergi linnusekrahv aastatel 1397–1427 (Friedrich VI), Brandenburg-Ansbachi markkrahv aastast 1398, Brandenburg-Kulmbachi markkrahv aastast 1420 ja Brandenburgi kuurvürst (Friedrich I) aastast 1415 kuni oma surmani.
Vaata Preisimaa ja Friedrich I (Brandenburg)
Friedrich I (Preisimaa)
Friedrich I Friedrich I (Brandenburgi kuurvürsti ja markkrahvina Friedrich III; 11. juuli 1657 Königsberg – 25. veebruar 1713 Berliin) oli Brandenburgi kuurvürst ja markkrahv 1688–1713 ning esimene Preisimaa kuningas 1701.
Vaata Preisimaa ja Friedrich I (Preisimaa)
Friedrich Suur
Friedrich II ehk Friedrich Suur (saksa keeles Friedrich der Große; 24. jaanuar 1712 Berliin – 17. august 1786 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1740.
Vaata Preisimaa ja Friedrich Suur
Friedrich Wilhelm IV
Friedrich Wilhelm IV (1847) Friedrich Wilhelm IV (15. oktoober 1795 Berliin – 2. jaanuar 1861 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1840.
Vaata Preisimaa ja Friedrich Wilhelm IV
Galiitsia
Galiitsia (ukraina keeles Галичина (Galõtšõna), poola keeles Galicja ehk Halicz, saksa keeles Galizien) on ajalooline piirkond Ida-Euroopas, mis jaotub praegu Poola ja Ukraina vahel.
Vaata Preisimaa ja Galiitsia
Gdańsk
Gdańsk (kašuubi Gduńsk, saksa Danzig, ladina Gedania, Dantiscum) on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes.
Vaata Preisimaa ja Gdańsk
Germania (raamat)
1645. aastast pärit kaart, mis on valminud raamatust "Germania" saadud informatsiooni põhjal "Germania" ehk "De origine et situ Germanorum" on Vana-Rooma ajaloolase Tacituse umbes 98.
Vaata Preisimaa ja Germania (raamat)
Grünwaldi lahing
Lahingutegevuse kaart (1410–1411) Grünwaldi lahing ehk Tannenbergi lahing ehk leedupäraselt Žalgirise lahing toimus 15. juulil 1410 Saksa ordu ja Poola-Leedu vägede vahel tänapäeva Poola aladel.
Vaata Preisimaa ja Grünwaldi lahing
Halberstadti vürstkond
Vapp Halberstadti vürstkond (saksa keeles Fürstentum Halberstadt) oli Saksa-Rooma riigi osariik, mida valitses Brandenburg-Preisimaa.
Vaata Preisimaa ja Halberstadti vürstkond
Hannover
Hannoveri uus raekoda Hannover Leine jõe ääres on Alam-Saksi liidumaa (Niedersachsen) pealinn ja suurim linn.
Vaata Preisimaa ja Hannover
Historiograafia
Historiograafia on ajalooteaduse arengut ja meetodeid uuriv teadus või kitsamalt mingi teema (nt valdkonna, piirkonna või perioodi) ajaloolise käsitluse kirjeldus ja analüüs.
Vaata Preisimaa ja Historiograafia
Hohenzollernid
Hohenzollernite vapp Preisi kuningas ja Saksa keiser Wilhelm II 1890. aastatel Hohenzollernid on dünastia, mis valitses.
Vaata Preisimaa ja Hohenzollernid
Ida-Preisimaa
Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) on ajalooline regioon, mis moodustab ajaloolise Preisimaa tuumiku (koos Lääne-Preisimaaga).
Vaata Preisimaa ja Ida-Preisimaa
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Vaata Preisimaa ja Immanuel Kant
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Vaata Preisimaa ja Inglismaa
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Vaata Preisimaa ja Itaalia
Jogaila
Jogaila (valgevene Jahajla (Ягайла), vene Ягайло; Poola kuningana Władysław II Jagiełło; vene Владислав II) umbes 1350 – 1. juuni 1434) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst 1377–1381 ja 1382–1401 ning Poola kuningriigi kuningas 1386–1434.
Vaata Preisimaa ja Jogaila
Kaitsepühak
Tõlkijate kaitsepühak Hieronymus Domenico Ghirlandaio maalil 1480. aastast Kaitsepühak ehk patroon on katoliku ja õigeusu kirikus pühak, keda peetakse konkreetse kiriku, linna, elukutse kaitsjaks ja eestkostjaks.
Vaata Preisimaa ja Kaitsepühak
Kaliningrad
Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.
Vaata Preisimaa ja Kaliningrad
Kaliningradi oblast
Kaliningradi oblast (7. aprill – 4. juuli 1946 Königsbergi oblast) on Venemaa läänepoolseim oblast Läänemere kagurannikul.
Vaata Preisimaa ja Kaliningradi oblast
Kantsler
Kantsler on paljudes riikides erinevate ametnike (sh riigiametnike) nimetus.
Vaata Preisimaa ja Kantsler
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Vaata Preisimaa ja Katariina II
Königsbergi ülikool
Königsbergi ülikool (ka Albertina, saksa keeles Albertus-Universität Königsberg) oli aastail 1544–1945 Königsbergis tegutsenud ülikool.
Vaata Preisimaa ja Königsbergi ülikool
Kętrzyn
Kętrzyn (kuni 1946. aastani Rastembork; saksa Rastenburg) on linn Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas, Kętrzyni maakonna halduskeskus.
Vaata Preisimaa ja Kętrzyn
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Vaata Preisimaa ja Kiievi-Vene
Kindral en chef
Kindral en chef on mitmetes riikides kehtinud või kehtiv sõjaväeline auaste.
Vaata Preisimaa ja Kindral en chef
Klaipėda
Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse.
Vaata Preisimaa ja Klaipėda
Kleve hertsogkond
Kleve hertsogkond (saksa Herzogtum Kleve; hollandi Hertogdom Kleef) oli Saksa-Rooma riigi osariik.
Vaata Preisimaa ja Kleve hertsogkond
Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.
Vaata Preisimaa ja Kolmekümneaastane sõda
Kolmeteistkümneaastane sõda (1454–66)
Teutooni ordu (1410) Kolmeteistkümneaastane sõda (saksa Dreizehnjähriger Krieg; poola wojna trzynastoletnia) oli Preisi Liidu, kes oli liidus Poola kuningriigi krooniga, ja Saksa Ordu riigi vaheline konflikt aastatel 1454–1466.
Vaata Preisimaa ja Kolmeteistkümneaastane sõda (1454–66)
Konstanzi kirikukogu
Konstanzi kirikukogu oli 1414–1418 Saksa-Rooma riigi vabas riigilinnas Konstanzis peetud kuueteistkümnes katoliku kiriku oikumeeniline kirikukogu.
Vaata Preisimaa ja Konstanzi kirikukogu
Konventsioon
Konventsioon on kokku lepitud, seaduses sätestatud või üldtunnustatud standardite, ühiskondlike normide või muude kriteeriumide kogum, mis sageli eksisteerib tavana.
Vaata Preisimaa ja Konventsioon
Krevo unioon
Władysław II Jagiełło. Jan Matejko maal Krevo unioon (poola keeles Unia w Krewie, leedu keeles Krėvos sutartis, valgevene keeles Крэўская унія) on leping, mille Leedu suurvürst Jogaila ja Poola kuninganna Jadwiga sõlmisid 14. augustil 1385 Kreva lossis Poola kuningriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ühendamise kohta.
Vaata Preisimaa ja Krevo unioon
Kulmi piiskopkond
Kulmi piiskopkond (saksa keeles Bistum Kulm või Bistum Culm; ladina keeles Dioecesis Culmensis; poola keeles Diecezja chełmińska) oli katoliku kiriku piiskopkond ja riik 13.–15. sajandil.
Vaata Preisimaa ja Kulmi piiskopkond
Kulmimaa
Asend Poolas Kulmimaa (poola keeles ziemia chełmińska, saksa keeles Culmer Land või Kulmerland, preisi keeles Kulma, leedu keeles Kulmo žemė) on osa Pomereelia ajaloolisest piirkonnast Kesk-Poola põhjaosas.
Vaata Preisimaa ja Kulmimaa
Kuninglik Preisimaa
Preisimaa lipp Preisimaa vapp Kuningliku Preisimaa (heleroosa) kaart Preisimaa juhtide fraktsioon võitis sõltumatuse despootlikust Saksa ordust Poola kuninga sõltlasena, 1454, ''Archiwum Główne Akt Dawnych'' Kuninglik Preisimaa (poola: Prusy Królewskie; saksa: Königlich-Preußen või Preußen Königlichen Anteils, kašuubi: Królewsczé Prësë) või Poola Preisimaa (poola: Prusy Polskie; saksa: Polnisch-Preußen) oli Saksa ordust lahkulöönud territoorium, mis võitis 1466.
Vaata Preisimaa ja Kuninglik Preisimaa
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Vaata Preisimaa ja Kuramaa
Kuramaa piiskopkond
Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.
Vaata Preisimaa ja Kuramaa piiskopkond
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Vaata Preisimaa ja Kuurvürst
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Preisimaa ja Ladina keel
Latgale
Latgale (latgali keeles Latgola) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi idaosas.
Vaata Preisimaa ja Latgale
Lääne-Preisimaa
Lipp Vapp Saksa keisririigis, 1878. Lääne-Preisimaa provints (saksa: Provinz Westpreußen; kašuubi: Zôpadné Prësë; poola: Prusy Zachodnie) oli Preisimaa provints aastatel 1773–1829 ja 1878–1922.
Vaata Preisimaa ja Lääne-Preisimaa
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Preisimaa ja Läänemeri
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Vaata Preisimaa ja Leedu
Leedu keel
Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.
Vaata Preisimaa ja Leedu keel
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13.
Vaata Preisimaa ja Leedu suurvürstiriik
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Vaata Preisimaa ja Leedulased
Linnriik
Tänapäeva linnriigi Singapuri panoraam Linnriik on majanduslikult iseseisev, oma kultuuri ja õiguskorraga väikeriik, mille mõjuala võib ulatuda ka suuremale territooriumile.
Vaata Preisimaa ja Linnriik
Linnusekrahv
Regensburgi linnusekrahv juhatamas kohtuistungit, 14. sajandi alguse illustratsioon ''Codex Manesses''. Linnusekrahv (saksa: Burggraf ladina: burgravius, burggravius, burcgravius, burgicomes, ka præfectus) oli keskajast saati Euroopas (peamiselt Saksamaal) ametlik tiitel linnusevalitsejale, eriti kuninga- või piiskopilinnuse, ja selle territooriumi, mida kutsuti linnusekrahvkonnaks (saksa: Burggrafschaft, ka Burggrafthum, ladina praefectura).
Vaata Preisimaa ja Linnusekrahv
Magdeburgi hertsogkond
Magdeburgi hertsogkond (saksa: Herzogtum Magdeburg) oli Brandenburgi margi provints aastatel 1680-1701 ja Preisi kuningriigi provints aastatel 1701-1807.
Vaata Preisimaa ja Magdeburgi hertsogkond
Malbork
Malbork (saksa keeles Marienburg) on linn Poola põhjaosas Pomorze vojevoodkonnas Nogati jõe ääres 7–30 m kõrgusel merepinnast, Malborki maakonna keskus.
Vaata Preisimaa ja Malbork
Marki krahvkond
Marki krahvkond (saksa Grafschaft Mark, prantsuse Comté de La Marck, kõnekeeles tuntud kui Die Mark) oli Saksa-Rooma riigi krahvkond ja territoorium Alam-Reini-Vestfaali ringkonnas.
Vaata Preisimaa ja Marki krahvkond
Markkrahv
Markkrahv (saksa keeles Markgraf) oli keskaegne aadlitiitel, mida anti algselt markideks ja hiljem markkrahvkondadeks nimetatud piirialade valitsejatele.
Vaata Preisimaa ja Markkrahv
Marssal
Césarine Davin-Mirvault, "Prantsusmaa marssali François Joseph Lefebvre'i portree" (1807) Marssal, ka feldmarssal ja kindralfeldmarssal on paljude riikide kõrgeim sõjaväeline auaste.
Vaata Preisimaa ja Marssal
Masoovia
Masoovia Masoovia (poola keeles Mazowsze, ladina keeles Mazovia) on ajalooline piirkond Kesk-Poola kirdekaares.
Vaata Preisimaa ja Masoovia
Merevaik
naksurlaste sugukonnast Sipelgas merevaigus Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega amorfne mineraloid.
Vaata Preisimaa ja Merevaik
Mindeni piiskopkond
Ajalooline Mindeni vaade umbes aastast 1647 Mindeni piiskopkond oli katoliiklik piiskopkond (saksa: Bistum Minden) ja riik, Mindeni vürstlik piiskopkond (saksa: Hochstift Minden) Saksa-Rooma riigis.
Vaata Preisimaa ja Mindeni piiskopkond
Misjonär
Aleksander Eisenschmidtile, kes töötas Aafrikas Misjonär on kristluse levitaja.
Vaata Preisimaa ja Misjonär
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Vaata Preisimaa ja Napoleon I
Nürnberg
Nürnberg on linn Saksamaal Baierimaal.
Vaata Preisimaa ja Nürnberg
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Preisimaa ja Nõukogude Liit
Neljanda koalitsiooni sõda
Neljas koalitsioon Napoleoni Prantsuse keisririigi vastu alistati sõjas aastatel 1806–1807.
Vaata Preisimaa ja Neljanda koalitsiooni sõda
Neman
Neman on linn Venemaa Kaliningradi oblastis, Nemani rajooni keskus.
Vaata Preisimaa ja Neman
Nemunas
Nemunas (eesti keeles on mööndav ka nimekuju Neemen; leedu Nemunas, valgevene Нёман, Nioman, vene Неман, saksa Memel, poola Niemen) on jõgi Euroopas.
Vaata Preisimaa ja Nemunas
Neumark
Neumark, tuntud ka kui Uus mark (poola: Nowa Marchia) või kui Ida-Brandenburg, oli Brandenburgi margi ja selle järglaste piirkond Odra jõest idas territooriumil, mis sai 1945.
Vaata Preisimaa ja Neumark
Odra
Odra jõgi ehk Oderi jõgi (tšehhi ja poola keeles Odra, saksa keeles Oder, antiikaja ladina keeles Viadua, Viadrus, keskaja ladina keeles Odera, Oddera) on jõgi Kesk-Euroopas.
Vaata Preisimaa ja Odra
Ojamaa
Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.
Vaata Preisimaa ja Ojamaa
Olsztyn
Ülemine värav vanalinnas Olsztyn on maakonnaõigustega linn Kirde-Poolas Łyna jõel, 200 km kaugusel Varssavist ja 180 km kaugusel Gdańskist.
Vaata Preisimaa ja Olsztyn
Otto von Bismarck
Otto Eduard Leopold von Bismarck (1. aprill 1815 – 30. juuli 1898) oli Preisimaa ja Saksa poliitik, esimene Saksamaa riigikantsler.
Vaata Preisimaa ja Otto von Bismarck
Põhja-Saksa Liit
Põhja-Saksa Liit (saksa keeles Norddeutscher Bund) oli 1866–1871 sõltumatu riik, mis koosnes 22 Põhja-Saksamaa riigist.
Vaata Preisimaa ja Põhja-Saksa Liit
Põhjala ristisõjad
Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.
Vaata Preisimaa ja Põhjala ristisõjad
Peeter III
Holstein-Gottorpi hertsog Karl Peter Ulrich, hilisem Venemaa keiser Peeter III. Peeter III (21. veebruar (10. veebruar vkj) 1728 Kiel Saksamaa – 17. juuli (6. juuli vkj) 1762 Ropša Venemaa) oli Venemaa keiser 1762.
Vaata Preisimaa ja Peeter III
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Vaata Preisimaa ja Personaalunioon
Połack
Polatski Püha Sofia katedraal Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk, venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.
Vaata Preisimaa ja Połack
Pomereelia
Pomereelia ja Kulmimaa 19. sajandi lõpus Pomereelia (poola Pomorze Gdańskie, saksa Pommerellen või Pomerellen, inglise Pomerelia) on piirkond endisel Lääne-Preisimaal Pommerist (Pomorze) ida pool, mõnikord on seda loetud ka Pommeri idapoolseimaks osaks.
Vaata Preisimaa ja Pomereelia
Pomesaania
Pomesaania (saksa keeles Pomesanien, poola keeles Pomezania) oli ajalooline piirkond Preisimaal.
Vaata Preisimaa ja Pomesaania
Pomesaania piiskopkond
Pomesaania piiskopkond (saksa keeles Bistum Pomesanien, ladina keeles Dioecesis Pomesanensis, poola keeles Diecezja pomezańska) oli 13.–16. sajandil katoliku kiriku piiskopkond ja riik, hiljem luterlik piiskopkond Preisimaal.
Vaata Preisimaa ja Pomesaania piiskopkond
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Vaata Preisimaa ja Pommeri
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Preisimaa ja Poola
Poola jagamised
Rzeczpospolita jagamisel 1772, 1793 ja 1795 eraldatud alad Poola jagamised olid 18.
Vaata Preisimaa ja Poola jagamised
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Vaata Preisimaa ja Poola keel
Poola koridor
Poola koridor 1923–1939 Poola koridor (saksa Polnischer Korridor; poola Pomorze, Korytarz polski), tuntud ka kui Danzigi koridor, Koridor mereni või Gdanski koridor, oli maa-ala, mille kaudu Poolale avanes väljapääs Läänemerele.
Vaata Preisimaa ja Poola koridor
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Vaata Preisimaa ja Poola kuningas
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Vaata Preisimaa ja Poola Kuningriik
Prantsuse esimene keisririik
Prantsuse esimene keisririik oli Napoleon Bonaparte'i (keisrina Napoleon I) loodud riik Euroopas 1804–1814 ja 1815.
Vaata Preisimaa ja Prantsuse esimene keisririik
Prantsuse-Preisi sõda
Prantsuse-Preisi sõda või Preisi-Prantsuse sõda (saksa keeles Deutsch-Französischer Krieg, prantsuse keeles Guerre franco-allemande), tuntud ka kui 1870.
Vaata Preisimaa ja Prantsuse-Preisi sõda
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata Preisimaa ja Prantsusmaa
Preisi armee
Hohenfriedbergi lahing – ''Preisi jalaväerünnak, 4. juuni 1745'', Carl Röchling Kuninglik Preisi armee (saksa: Königlich Preußische Armee) teenis kui Preisi kuningriigi armee.
Vaata Preisimaa ja Preisi armee
Preisi keel
Preisi keele levikuala Preisi keel (ka vana-preisi või muinaspreisi keel) on väljasurnud keel, mida kõnelesid preislased.
Vaata Preisimaa ja Preisi keel
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Vaata Preisimaa ja Preisi kuningriik
Preisi ristisõda
Preisi ristisõda oli 13.
Vaata Preisimaa ja Preisi ristisõda
Preisimaa hertsog
Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Vaata Preisimaa ja Preisimaa hertsog
Preisimaa hertsogiriik
Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.
Vaata Preisimaa ja Preisimaa hertsogiriik
Preisimaa kuningas
Preisimaa kuningas oli Preisimaa kuningriigi valitseja tiitel 1701–1918.
Vaata Preisimaa ja Preisimaa kuningas
Preisimaa vabariik
Preisimaa vabariik (saksa keeles Freistaat Preußen) oli Saksa liidumaa, mis moodustati pärast Preisi kuningriigi kaotamist esimese maailmasõja lõppedes.
Vaata Preisimaa ja Preisimaa vabariik
Preislased
Preislased on väljasurnud rahvas, kes elas Läänemere kagurannal Preisimaal.
Vaata Preisimaa ja Preislased
Protestantism
Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.
Vaata Preisimaa ja Protestantism
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Vaata Preisimaa ja Rein
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Vaata Preisimaa ja Riia peapiiskopkond
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Vaata Preisimaa ja Rooma riik
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Vaata Preisimaa ja Saare-Lääne piiskopkond
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Preisimaa ja Saksa keel
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Vaata Preisimaa ja Saksa keisririik
Saksa Liit
Saksa Liit (1815–1866) Saksa Liit (saksa keeles Deutscher Bund) oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815.
Vaata Preisimaa ja Saksa Liit
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.
Vaata Preisimaa ja Saksa ordu
Saksa ordu kõrgmeister
Saksa ordu kõrgmeistri vapp Saksa ordu kõrgmeister (saksa keeles Hochmeister) on Saksa ordu kõrgeim ametnik.
Vaata Preisimaa ja Saksa ordu kõrgmeister
Saksa tolliliit
Saksa Liidu piirid Saksa tolliliit (saksa keeles Zollverein) oli majandusliit, mille Saksa Liidu liikmesriigid sõlmisid, et hallata enda alade tollimakse ja majanduspoliitikat.
Vaata Preisimaa ja Saksa tolliliit
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Vaata Preisimaa ja Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Preisimaa ja Saksa-Rooma riik
Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler
Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler on Saksamaa valitsusjuht.
Vaata Preisimaa ja Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler
Saksimaa
Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas.
Vaata Preisimaa ja Saksimaa
Saksimaa kuurvürstiriik
Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.
Vaata Preisimaa ja Saksimaa kuurvürstiriik
Sambija
Sambija (vene Самбия, poola Sambia, leedu Semba, saksa Samland) on ajalooline piirkond endisel Ida-Preisimaal Pregolja jõe ja Kura lahe vahel.
Vaata Preisimaa ja Sambija
Samlandi piiskopkond
Samlandi piiskopkond (saksa keeles Bistum Samland, ladina keeles Dioecesis Sambiensis, poola keeles Diecezja sambijska) oli 13.–16. sajandil katoliku kiriku piiskopkond ja riik, 16.
Vaata Preisimaa ja Samlandi piiskopkond
Sigismund (Saksa-Rooma keiser)
Sigismund (ka Siegmund; 14. või 15. veebruar 1368 – 7. detsember 1437) oli viimane Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa kuningas 1410–1437 ja Saksa-Rooma keiser 1433–1437.
Vaata Preisimaa ja Sigismund (Saksa-Rooma keiser)
Sovetsk
Tilsiti vanalinna skeem (W. Thalmann) Memeli vahel Schenkendorfi mälestussambaga (1930) Tilsiti Saksa kirik Majad Sovetskis Sovetsk (saksa keeles Tilsit, leedu keeles Tilžė, poola keeles Tylża) on linn Venemaal Kaliningradi oblastis, Sovetski linnaringkonna ainus asula.
Vaata Preisimaa ja Sovetsk
Szczecin
Szczecin (saksa keeles Stettin; ladina keeles Stetinum) on linn Loode-Poolas Odra jõe ääres, Lääne-Pomorze vojevoodkonna halduskeskus ja suurim linn.
Vaata Preisimaa ja Szczecin
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Vaata Preisimaa ja Tartu piiskopkond
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata Preisimaa ja Teine maailmasõda
Teine Põhjasõda
Teine Põhjasõda (ka Põhjasõda) toimus aastatel 1655–1661 Läänemere maades, sealhulgas Rzeczpospolitas.
Vaata Preisimaa ja Teine Põhjasõda
Tilsiti rahu
Kahe keisri kohtumine parvele püstitatud paviljonis Nemunase jõe keskel Tilsiti rahulepingud (ka Tilsti rahu) olid kaks lepingut, mille Prantsuse keiser Napoleon I sõlmis Tilsitis juulis 1807 pärast oma võitu Friedlandi lahingus.
Vaata Preisimaa ja Tilsiti rahu
Toruń
Toruńi raekoda Toruń (saksa keeles Thorn) on maakonnaõigustega linn põhja-Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas.
Vaata Preisimaa ja Toruń
Usedom
Usedom (saksa Usedom, poola Uznam) on saar Läänemeres.
Vaata Preisimaa ja Usedom
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
Vaata Preisimaa ja Valgevene
Varauusaeg
Ajaloos järgneb uusaja osa varauusaeg hiliskeskajale.
Vaata Preisimaa ja Varauusaeg
Varssavi hertsogiriik
Varssavi hertsogiriik (1807–09) Varssavi hertsogiriik (1809–15) Varssavi hertsogiriik (poola keeles Księstwo Warszawskie, ladina keeles Ducatus Varsoviae, prantsuse keeles Duché de Varsovie) oli riik, mille rajas Napoleon I 1807 Poola aladele, mis olid Tilsiti rahuga Preisimaa koosseisust välja läinud.
Vaata Preisimaa ja Varssavi hertsogiriik
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Vaata Preisimaa ja Vasall
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Preisimaa ja Venemaa
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Preisimaa ja Venemaa Keisririik
Venta
Venta on linn Põhja-Leedus Šiauliai maakonnas Akmenė rajoonis, Venta valla halduskeskus.
Vaata Preisimaa ja Venta
Versailles' loss
Versailles' loss (prantsuse keeles Château de Versailles) on Pariisist ligikaudu 20 km läänes Versailles's asuv kunagine kuningaloss, kus resideerisid nii Louis XIII, Louis XIV, Louis XV kui ka Louis XVI.
Vaata Preisimaa ja Versailles' loss
Vestfaali kuningriik
Vestfaali kuningriik (prantsuse Royaume de Westphalie, saksa Königreich Westphalen) oli 1807–1813 eksisteerinud riik Põhja-Saksamaal.
Vaata Preisimaa ja Vestfaali kuningriik
Vestfaali rahu
Vestfaali rahu, ka Münsteri ja Osnabrücki rahulepingud, tähendab lepinguid, mis lõpetasid kolmekümneaastase sõja.
Vaata Preisimaa ja Vestfaali rahu
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Vaata Preisimaa ja Viini kongress
Vitsebsk
Vitsebsk on linn Valgevenes ja Vitsebski oblasti ning Vitsebski rajooni halduskeskus.
Vaata Preisimaa ja Vitsebsk
Warmia
Warmia (poola keeles Warmia, ladina keeles Varmia või Warmia, saksa keeles Ermland, Warmia murrakus Warńija, leedu keeles Varmė, preisi keeles Wārmi) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Poola põhjaosas, osa ajaloolisest Preisimaast.
Vaata Preisimaa ja Warmia
Węgorzewo
Węgorzewo (saksa keeles Angerburg) on linn Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas, Węgorzewo maakonna ja Węgorzewo valla keskus.
Vaata Preisimaa ja Węgorzewo
Wilhelm I
Wilhelm I ehk Wilhelm Suur (saksa Wilhelm der Große; 22. märts 1797 Berliin – 9. märts 1888 Berliin) oli Preisimaa kuningas 1861.
Vaata Preisimaa ja Wilhelm I
Wilhelm von Fermor
Krahv Wilhelm von Fermor (ka William W. Fermor; vene keeles Виллим Виллимович Фермор; 28. september 1704 Pihkva – 8. veebruar 1771 Nītaure, Liivimaa) oli inglise päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane.
Vaata Preisimaa ja Wilhelm von Fermor
Wisła
Wisła Põhja-Poolas Grudziądzi juures Wisła jõgikond Wisła (ka: Visla; saksa Weichsel, inglise ja ladina Vistula, tšehhi Visla) on pikim ja suurim Poola jõgi.
Vaata Preisimaa ja Wisła
Wolini saar
Wolin on saar Läänemeres.
Vaata Preisimaa ja Wolini saar
Zygmunt I
Zygmunt I Vana Zygmunt I Vana (1. jaanuar 1467 – 1. aprill 1548) oli Leedu suurvürstiriigi suurvürst 1506–1544 ja Poola kuningriigi kuningas alates 1506.
Vaata Preisimaa ja Zygmunt I
10. mai
10.
Vaata Preisimaa ja 10. mai
1008
1008.
Vaata Preisimaa ja 1008
1209
1209.
Vaata Preisimaa ja 1209
1230
1230.
Vaata Preisimaa ja 1230
1231
1231.
Vaata Preisimaa ja 1231
1283
1283.
Vaata Preisimaa ja 1283
1386
1386.
Vaata Preisimaa ja 1386
14. sajand
14.
Vaata Preisimaa ja 14. sajand
1410
1410.
Vaata Preisimaa ja 1410
1411
1411.
Vaata Preisimaa ja 1411
1414
1414.
Vaata Preisimaa ja 1414
1415
1415.
Vaata Preisimaa ja 1415
1417
1417.
Vaata Preisimaa ja 1417
1422
1422.
Vaata Preisimaa ja 1422
1466
1466.
Vaata Preisimaa ja 1466
17. sajand
17.
Vaata Preisimaa ja 17. sajand
1701
1701.
Vaata Preisimaa ja 1701
1709
1709.
Vaata Preisimaa ja 1709
1720
1720.
Vaata Preisimaa ja 1720
1756
1756.
Vaata Preisimaa ja 1756
1757
1757.
Vaata Preisimaa ja 1757
1759
1759.
Vaata Preisimaa ja 1759
1763
1763.
Vaata Preisimaa ja 1763
1764
1764.
Vaata Preisimaa ja 1764
1772
1772.
Vaata Preisimaa ja 1772
18. jaanuar
18.
Vaata Preisimaa ja 18. jaanuar
1807
1807.
Vaata Preisimaa ja 1807
1824
1824.
Vaata Preisimaa ja 1824
1862
1862.
Vaata Preisimaa ja 1862
1866
1866.
Vaata Preisimaa ja 1866
1870
1870.
Vaata Preisimaa ja 1870
1871
1871.
Vaata Preisimaa ja 1871
1939
1939.
Vaata Preisimaa ja 1939
1947
1947.
Vaata Preisimaa ja 1947
21. jaanuar
21.
Vaata Preisimaa ja 21. jaanuar
23. aprill
23.
Vaata Preisimaa ja 23. aprill
24. jaanuar
24.
Vaata Preisimaa ja 24. jaanuar
25. detsember
25.
Vaata Preisimaa ja 25. detsember
25. veebruar
25.
Vaata Preisimaa ja 25. veebruar
997
997.
Vaata Preisimaa ja 997
Vaata ka
Leedu ajaloolised piirkonnad
- Aukštaitija
- Kaunase kubermang
- Kresy
- Lääne-Valgevene
- Memeli piirkond
- Preisimaa
- Sēlija
- Vilniuse piirkond
- Vilno kubermang
- Volõõnia
- Zemgale
- Žemaitija
Poola ajaloolised piirkonnad
- Ülem-Sileesia
- Alam-Sileesia
- Galiitsia
- Kaszuby
- Kulmimaa
- Lausitz
- Masoovia
- Polesje
- Pomereelia
- Pommeri
- Preisimaa
- Puna-Vene
- Sileesia
- Suur-Poola
- Volõõnia
- Warmia
Venemaa ajaloolised piirkonnad
- Biarmia
- Ingeri
- Jugra (ajalooline piirkond)
- Karjala
- Kaug-Põhi
- Kolõma
- Lapimaa
- Mandžuuria
- Novorossia
- Põhja-Aasovimaa
- Polesje
- Preisimaa
- Siverskimaa
- Suur-Perm
- Taga-Baikal
- Volga-Bulgaaria
Tuntud ka kui Preisi.
, Konventsioon, Krevo unioon, Kulmi piiskopkond, Kulmimaa, Kuninglik Preisimaa, Kuramaa, Kuramaa piiskopkond, Kuurvürst, Ladina keel, Latgale, Lääne-Preisimaa, Läänemeri, Leedu, Leedu keel, Leedu suurvürstiriik, Leedulased, Linnriik, Linnusekrahv, Magdeburgi hertsogkond, Malbork, Marki krahvkond, Markkrahv, Marssal, Masoovia, Merevaik, Mindeni piiskopkond, Misjonär, Napoleon I, Nürnberg, Nõukogude Liit, Neljanda koalitsiooni sõda, Neman, Nemunas, Neumark, Odra, Ojamaa, Olsztyn, Otto von Bismarck, Põhja-Saksa Liit, Põhjala ristisõjad, Peeter III, Personaalunioon, Połack, Pomereelia, Pomesaania, Pomesaania piiskopkond, Pommeri, Poola, Poola jagamised, Poola keel, Poola koridor, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Prantsuse esimene keisririik, Prantsuse-Preisi sõda, Prantsusmaa, Preisi armee, Preisi keel, Preisi kuningriik, Preisi ristisõda, Preisimaa hertsog, Preisimaa hertsogiriik, Preisimaa kuningas, Preisimaa vabariik, Preislased, Protestantism, Rein, Riia peapiiskopkond, Rooma riik, Saare-Lääne piiskopkond, Saksa keel, Saksa keisririik, Saksa Liit, Saksa ordu, Saksa ordu kõrgmeister, Saksa tolliliit, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler, Saksimaa, Saksimaa kuurvürstiriik, Sambija, Samlandi piiskopkond, Sigismund (Saksa-Rooma keiser), Sovetsk, Szczecin, Tartu piiskopkond, Teine maailmasõda, Teine Põhjasõda, Tilsiti rahu, Toruń, Usedom, Valgevene, Varauusaeg, Varssavi hertsogiriik, Vasall, Venemaa, Venemaa Keisririik, Venta, Versailles' loss, Vestfaali kuningriik, Vestfaali rahu, Viini kongress, Vitsebsk, Warmia, Węgorzewo, Wilhelm I, Wilhelm von Fermor, Wisła, Wolini saar, Zygmunt I, 10. mai, 1008, 1209, 1230, 1231, 1283, 1386, 14. sajand, 1410, 1411, 1414, 1415, 1417, 1422, 1466, 17. sajand, 1701, 1709, 1720, 1756, 1757, 1759, 1763, 1764, 1772, 18. jaanuar, 1807, 1824, 1862, 1866, 1870, 1871, 1939, 1947, 21. jaanuar, 23. aprill, 24. jaanuar, 25. detsember, 25. veebruar, 997.