Kiiremini kui brauser!
92 suhted: Adolf Hitler, Alam-Saksi, Altona, Baden-Württemberg, Belgia, Berliin, Berliini müür, Brandenburg, Braunschweigi vabariik, Bremerhaven, Cuxhaven, Danzigi vabalinn, Diktatuur, Esimene maailmasõda, Eupen, Franz von Papen, Friedrich Ebert, Gdańsk, Hamburg, Hannoveri provints, Hermann Göring, Hessen, Hessen-Nassau, Ida-Berliin, Ida-Preisimaa, II Rzeczpospolita, Junkur, Kaliningrad, Kaliningradi oblast, Külm sõda, Kolmas riik, Lääne-Berliin, Lääne-Preisimaa, Lääne-Saksamaa, Lõuna-Baden, Lõuna-Jüütimaa maakond, Leedu, Liidumaa, Maapäev, Mecklenburg, Mecklenburg-Vorpommern, Memeli piirkond, Militarism, Natsionaalsotsialism, Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, Nõukogude Liit, Neumark, Nordrhein-Westfalen, Oldenburgi Vaba Riik, Paul Hirsch, ..., Paul von Hindenburg, Poola, Poola koridor, Poseni provints, Potsdam, Prantsuse kolmas vabariik, Preisi kuningriik, Preisimaa, Preisimaa provintsid, Rahvasteliit, Reini provints, Rheinland-Pfalz, Riigipäevahoone, Ruhri linnastu, Saksa keel, Saksa Riik, Saksamaa, Saksamaa 1945–1949, Saksamaa ajalugu, Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler, Saksamaa Liitvabariigi põhiseadus, Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei, Saksamaa taasühinemine, Saksimaa, Saksimaa provints, Schleswig-Holstein, Sturmabteilung, Szczecin, Taani, Tšehhoslovakkia, Täidesaatev võim, Tüüringi, Teine maailmasõda, Vabalinn Lübeck, Vatikan, Versailles' rahu, Vestfaali provints, Württemberg-Baden, Württemberg-Hohenzollern, Weimari vabariik, Wilhelm II, Wilhelmshaven. Laienda indeks (42 rohkem) »
Adolf Hitler
Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria-Ungari – 30. aprill 1945 Berliin, Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921–1945).
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Adolf Hitler · Näe rohkem »
Alam-Saksi
Alam-Saksi on Saksamaa liidumaa.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Alam-Saksi · Näe rohkem »
Altona
Altona on Hamburgi linnarajoon.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Altona · Näe rohkem »
Baden-Württemberg
''Landesdienstflagge'' (väikse vapiga) Heilbronni elektrijaam Baden-Württemberg on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa edelaosas Reini jõe ülemjooksul.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Baden-Württemberg · Näe rohkem »
Belgia
Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Belgia · Näe rohkem »
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Berliin · Näe rohkem »
Berliini müür
Berliini müür 1986. aastal Animatsioon Berliini müüri ehitamisest, piirialast ja valvesüsteemist (kanal ZDF, saade "Terra X", 2020.a) Berliini müüri kaart Berliini müür (saksa keeles Berliner Mauer) oli pärast teist maailmasõda jagatud Saksamaa ajajärgul Saksa Demokraatliku Vabariigi (SDV) rajatud tihe riivistatud piirikindlustussüsteem, mis püsis üle 28 aasta: 13.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Berliini müür · Näe rohkem »
Brandenburg
Brandenburg on Saksamaa liidumaa.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Brandenburg · Näe rohkem »
Braunschweigi vabariik
Braunschweigi vabariik oli pärast Braunschweigi hertsogkonna lõpetamist Novembrirevolutsiooni käigus (1918–19) moodustatud vabariik.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Braunschweigi vabariik · Näe rohkem »
Bremerhaven
Vaade Bremerhavenile Bremerhaven on kreisivaba linn Loode-Saksamaal Põhjamere ääres Geeste jõe suudmes.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Bremerhaven · Näe rohkem »
Cuxhaven
Kugelbake, Cuxhaveni sümbol Cuxhaven on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Cuxhaveni kreisi keskus.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Cuxhaven · Näe rohkem »
Danzigi vabalinn
Danzigi vabalinn (saksa Freie Stadt Danzig; poola Wolne Miasto Gdańsk) oli riik, mis eksisteeris aastatel 1920–1939.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Danzigi vabalinn · Näe rohkem »
Diktatuur
Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Diktatuur · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Eupen
Eupen on linn Belgias Valloonias Liège provintsis.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Eupen · Näe rohkem »
Franz von Papen
Franz Joseph Hermann Michael Maria von Papen (29. oktoober 1879 – 2. mai 1969) oli Saksamaa ohvitser, monarhistlik poliitik ja diplomaat, Saksamaa kantsler 1. juunist 1932 kuni 17. novembrini 1932.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Franz von Papen · Näe rohkem »
Friedrich Ebert
Friedrich Ebert (1925) Friedrich Ebert (4. veebruar 1871 Heidelberg – 28. veebruar 1925 Berliin) oli Saksa sotsiaaldemokraatlik poliitik, Saksa Riigi Weimari vabariigi perioodi esimene riigipresident aastatel 1919–1925.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Friedrich Ebert · Näe rohkem »
Gdańsk
Gdańsk (kašuubi Gduńsk, saksa Danzig, ladina Gedania, Dantiscum) on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Gdańsk · Näe rohkem »
Hamburg
Hamburg (alamsaksa keeles Hamborg) on linn Saksamaal, elanike arvult halduspiirides teine linn Berliini järel.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Hamburg · Näe rohkem »
Hannoveri provints
Hannover, Oldenburg, Braunschweig (1905) Hannover, Schleswig-Holstein ja väikesed Põhja-Saksa riigid (1890) Hannoveri provints (saksa Provinz Hannover) oli Preisimaa kuningriigi ja Preisimaa vaba riigi provints aastatel 1868–1946.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Hannoveri provints · Näe rohkem »
Hermann Göring
Hermann Göring 1932. aastal Hermann Wilhelm Göring (12. jaanuar 1893 Rosenheim Baierimaa – 15. oktoober 1946 Nürnberg) oli Saksamaa poliitik NSDAP juhtliige, sõjaväelane ja esimese maailmasõja lenduräss, Saksamaa lennuväe Luftwaffe juht ning Ida-Preisimaa peaminister 10.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Hermann Göring · Näe rohkem »
Hessen
Hessen on Saksamaa liidumaa.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Hessen · Näe rohkem »
Hessen-Nassau
Hessen-Nassau provints (saksa: Provinz Hessen-Nassau) oli Preisi kuningriigi provints aastatel 1868 kuni 1918, seejärel Preisimaa Vaba Riigi provints aastani 1944.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Hessen-Nassau · Näe rohkem »
Ida-Berliin
Ida-Berliin (tumeroosa) ja Lääne-Berliin (helesinine). Vladimir Lenini bareljeef Wilhelmstraßel (2006) Ida-Berliin oli Berliini osa, mis jäi Teise maailmasõja lõppedes Punaarmee valdusse.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Ida-Berliin · Näe rohkem »
Ida-Preisimaa
Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) on ajalooline regioon, mis moodustab ajaloolise Preisimaa tuumiku (koos Lääne-Preisimaaga).
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Ida-Preisimaa · Näe rohkem »
II Rzeczpospolita
II Rzeczpospolita 1922–1938 II Rzeczpospolita ehk Teine Poola vabariik on Poola Vabariigi Esimese maailmasõja ning Teise maailmasõja vahelise ajastu (interbellum) mitteametlik nimetus.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja II Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Junkur
Junkur (alamsaksa junker, juncherre "Eesti keele seletav sõnaraamat", "Õigekeelsussõnaraamat" Viimasega on seotud ka Vene õukonna madalaim tiitel kammerjunkur. Kõnekeeles on junkruks sõna saksakeelse algtähenduse "noorhärra" mõjul nimetatud ka üldiselt noormehi või kavalere.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Junkur · Näe rohkem »
Kaliningrad
Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Kaliningrad · Näe rohkem »
Kaliningradi oblast
Kaliningradi oblast (7. aprill – 4. juuli 1946 Königsbergi oblast) on Venemaa läänepoolseim oblast Läänemere kagurannikul.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Kaliningradi oblast · Näe rohkem »
Külm sõda
Jossif Stalin, Winston Churchill ja Franklin Delano Roosevelt 1945. aastal Jalta konverentsil teise maailmasõja võitjariikide juhtidena Winston Churchill 1944 Kanadas Külm sõda (inglise Cold War, vene холодная война) oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt teise maailmasõja järgsel rahuperioodil.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Külm sõda · Näe rohkem »
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Kolmas riik · Näe rohkem »
Lääne-Berliin
Lääne-Berliin (helesinine) ja Ida-Berliin (tumeroosa) Lääne-Berliini asend jagatud Saksamaal Lääne-Berliin (saksa keeles West-Berlin ja Westberlin) oli pärast teist maailmasõda Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsiooni all olnud Berliini sektorite ala.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Lääne-Berliin · Näe rohkem »
Lääne-Preisimaa
Lipp Vapp Saksa keisririigis, 1878. Lääne-Preisimaa provints (saksa: Provinz Westpreußen; kašuubi: Zôpadné Prësë; poola: Prusy Zachodnie) oli Preisimaa provints aastatel 1773–1829 ja 1878–1922.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Lääne-Preisimaa · Näe rohkem »
Lääne-Saksamaa
Lääne-Saksamaa on nimi, mida kasutati Saksamaa Liitvabariigi (1983. aastani eesti keeles Saksa Föderatiivne Vabariik (lühend Saksa FV)) kohta ajal, kui ta eksisteeris kõrvuti Saksa DV ehk Ida-Saksamaaga.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Lääne-Saksamaa · Näe rohkem »
Lõuna-Baden
Lipp Vapp Badeni (eresinine) paiknemine sõjajärgse Saksamaa Prantsuse okupatsioonitsoonis (kahvatusinine) Lõuna-Baden (saksa Südbaden), mis moodustati detsembris 1945 endise Badeni vabariigi lõunaosast, oli Prantsuse okupatsioonitsoonis asuv liidumaa sõjajärgsel Saksamaal.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Lõuna-Baden · Näe rohkem »
Lõuna-Jüütimaa maakond
Lõuna-Jüütimaa oli aastatel 1970–2006 maakond Taanis Jüütimaal.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Lõuna-Jüütimaa maakond · Näe rohkem »
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Leedu · Näe rohkem »
Liidumaa
Liidumaa (Bundesland, mitmuses Bundesländer) on Saksamaa kui liitriigi liikmesriikide nimetus.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Liidumaa · Näe rohkem »
Maapäev
Maapäev (saksa keeles Landtag) on nimetus, mida on ajaloo jooksul kandnud erinevad esinduskogud saksa keeleruumis.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Maapäev · Näe rohkem »
Mecklenburg
Mecklenburg tänapäeva halduspiirides Mecklenburgi vapp Mecklenburg (alamsaksa Mękelborg) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, mis hõlmab läänepoolse ja suurema osa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaast Saksamaa Liitvabariigis.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Mecklenburg · Näe rohkem »
Mecklenburg-Vorpommern
Mecklenburg-Vorpommern on Saksamaa liidumaa.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Mecklenburg-Vorpommern · Näe rohkem »
Memeli piirkond
Memelland ja Ida-Preisimaa põhjaosa Memellandi ajalooline lipp aastatel 1919–1924 ja ''de facto'' aastani 1939 Klaipėda piirkonna postmargid aastatest 1920-1925. Ülemine mark on prantsuse mark saksakeelse ületrükiga "MEMEL". Alumised margid on leedu margid, üks leedukeelse ja saksakeelse ületrükiga, teine ilma. Viimane anti välja spetsiaalselt Klaipėda piirkonnas kasutamiseks Klaipėda piirkond (leedu Klaipėdos kraštas) või Memeli piirkond (saksa Memelland või Memelgebiet) defineeriti Versailles' rahuga aastal 1920, kui see läks Suursaadikute konverentsi haldusalasse.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Memeli piirkond · Näe rohkem »
Militarism
Militarism on riigi sõjalist võimsust esikohale seadev või sõjakas poliitika; valitsuse või rahva usk või soov, et riik peaks säilitama tugevat sõjalist võimsust ning olema valmis seda agressiivselt kasutama, et kaitsta või edendada rahvuslikke huve.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Militarism · Näe rohkem »
Natsionaalsotsialism
Natsionaalsotsialism ehk rahvussotsialism ehk natsism on paremäärmuslik totalitaristlik poliitiline ja majanduslik ideoloogia, mida kandis Adolf Hitleri juhitud Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei ning mis kujundas Saksamaa riiklikku poliitikat Kolmanda riigi aastatel 1933–1945.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Natsionaalsotsialism · Näe rohkem »
Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei
NSDAP partei kuldmärk Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (varasem tõlge Rahvussotsialistlik Saksa Töölispartei; saksa keeles: Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei, lühend NSDAP) oli partei, mis tuli Saksamaal demokraatlike valimiste tulemusena võimule 1933.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Neumark
Neumark, tuntud ka kui Uus mark (poola: Nowa Marchia) või kui Ida-Brandenburg, oli Brandenburgi margi ja selle järglaste piirkond Odra jõest idas territooriumil, mis sai 1945.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Neumark · Näe rohkem »
Nordrhein-Westfalen
Nordrhein-Westfalen ('põhja-Rein-Vestfaal'; mööndav nimekuju Põhja-Rein-Vestfaal) on Saksamaa liidumaa.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Nordrhein-Westfalen · Näe rohkem »
Oldenburgi Vaba Riik
Lipp Vapp Oldenburgi paiknemine Saksamaal Oldenburgi vabariik (saksa: Freistaat Oldenburg) oli liidumaa Weimari vabariigis.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Oldenburgi Vaba Riik · Näe rohkem »
Paul Hirsch
Paul Hirsch on olnud mitme tuntud isiku nimi.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Paul Hirsch · Näe rohkem »
Paul von Hindenburg
Paul Ludwig Hans Anton von Beneckendorff und von Hindenburg (2. oktoober 1847 Posen, Poseni suurhertsogkond, Preisi kuningriik – 2. august 1934 Neudeck, Ida-Preisimaa, Natsi-Saksamaa) oli Saksamaa sõjaväelane (feldmarssal aastast 1914) ja riigitegelane, president aastatel 1925–1934.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Paul von Hindenburg · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Poola · Näe rohkem »
Poola koridor
Poola koridor 1923–1939 Poola koridor (saksa Polnischer Korridor; poola Pomorze, Korytarz polski), tuntud ka kui Danzigi koridor, Koridor mereni või Gdanski koridor, oli maa-ala, mille kaudu Poolale avanes väljapääs Läänemerele.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Poola koridor · Näe rohkem »
Poseni provints
Poseni provints (saksa: Provinz Posen, poola: Prowincja Poznańska) oli Preisimaa provints aastast 1848 ja sellisena Saksa keisririigi osa aastatel 1871–1918.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Poseni provints · Näe rohkem »
Potsdam
Potsdam on linn Saksamaal, Brandenburgi liidumaa pealinn.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Potsdam · Näe rohkem »
Prantsuse kolmas vabariik
Prantsuse kolmas vabariik (prantsuse: La Troisième République, mõnikord kirjutatakse ka La IIIe République) oli heakskiidetud valitsussüsteem Prantsusmaal alates 1870.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Prantsuse kolmas vabariik · Näe rohkem »
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Preisimaa · Näe rohkem »
Preisimaa provintsid
12 Preisimaa provintsi 1895. aasta kaardil Preisimaa provintsid moodustasid peamised Preisi kuningriigi haldusüksused pärast Preisimaa reforme.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Preisimaa provintsid · Näe rohkem »
Rahvasteliit
Rahvasteliit (inglise keeles League of Nations; prantsuse keeles Société des Nations; lühend RL) oli aastatel 1919–1946 eksisteerinud valitsustevaheline rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi Esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Rahvasteliit · Näe rohkem »
Reini provints
Reini provints (saksa: Rheinprovinz), ka Reini Preisimaa (Rheinpreußen) või Reinimaa (Rheinland), oli aastatel 1822 kuni 1946 Preisimaa kuningriigi ja Preisimaa Vaba Riigi läänepoolseim provints Saksa Riigis.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Reini provints · Näe rohkem »
Rheinland-Pfalz
Rheinland-Pfalz ehk Reinimaa-Pfalz on Saksamaa liidumaa.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Rheinland-Pfalz · Näe rohkem »
Riigipäevahoone
Riigipäevahoone (saksa keeles Reichstagsgebäude, ametlikult Deutscher Bundestag - Plenarbereich Reichstagsgebäude) on ajalooline ehitis Saksamaa pealinnas Berliinis, mille funktsiooniks oli keiserliku riigipäeva majutamine.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Riigipäevahoone · Näe rohkem »
Ruhri linnastu
Ruhri linnastu ehk Ruhrimaa ehk Ruhri piirkond (saksa Ruhrgebiet) on linnastu Nordrhein-Westfalenis Saksamaal.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Ruhri linnastu · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa Riik
Saksa Riigi halduskaart 1. jaanuari seisuga aastal 1900 Saksa Riik (saksa keeles Deutsches Reich; 1871–1943) oli saksa kultuuriruumi alasid ühendav riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Saksa Riik · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Saksamaa · Näe rohkem »
Saksamaa 1945–1949
Saksamaa 1945–1949 on periood Saksamaa ajaloos alates kaotusest Teises maailmasõjas kuni Saksamaa jagamiseni Saksamaa Liitvabariigiks ja Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Saksamaa 1945–1949 · Näe rohkem »
Saksamaa ajalugu
Saksamaa 21. sajandil Saksamaa ajalugu on ülevaade Saksamaa territooriumi ja sakslaste ajaloost.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Saksamaa ajalugu · Näe rohkem »
Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler
Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler on Saksamaa valitsusjuht.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler · Näe rohkem »
Saksamaa Liitvabariigi põhiseadus
Saksamaa Liitvabariigi põhiseadus hakkas kehtima 23.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Saksamaa Liitvabariigi põhiseadus · Näe rohkem »
Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei
Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei (saksa keeles Sozialdemokratische Partei Deutschlands, lühend SPD, eesti keeles SSDP) on üks Saksamaa kahest peamisest erakonnast.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei · Näe rohkem »
Saksamaa taasühinemine
Lääne-Saksamaa (sinisega)Ida-Saksamaa (punasega)Berliin (kollasega) Saksamaa taasühinemise all mõistetakse protsessi aastatel 1989–1990, mis viis Saksa Demokraatliku Vabariigi (DDR) ühendamiseni Saksamaa Liitvabariigiga (BRD) 3.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Saksamaa taasühinemine · Näe rohkem »
Saksimaa
Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Saksimaa · Näe rohkem »
Saksimaa provints
Saksimaa provints (sks Provinz Sachsen) oli Preisimaa kuningriigi ja hiljem Preisimaa vaba riigi provints aastatel 1816–1945.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Saksimaa provints · Näe rohkem »
Schleswig-Holstein
Schleswig-Holstein on liidumaa Saksamaa põhjaosas Põhjamere kagu- ja Läänemere edelarannikul.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Schleswig-Holstein · Näe rohkem »
Sturmabteilung
Sturmabteilung (rünnakrühm, lühend SA) oli 1921.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Sturmabteilung · Näe rohkem »
Szczecin
Szczecin (saksa keeles Stettin; ladina keeles Stetinum) on linn Loode-Poolas Odra jõe ääres, Lääne-Pomorze vojevoodkonna halduskeskus ja suurim linn.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Szczecin · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Taani · Näe rohkem »
Tšehhoslovakkia
Tšehhoslovakkia (tšehhi ja slovaki keeles Československo; samuti Česko-Slovensko, Tšehho-Slovakkia 1918–1920, 1938–1939, 1990–1992) oli riik Euroopas aastail 1918–1939 ja 1945–1992.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Tšehhoslovakkia · Näe rohkem »
Täidesaatev võim
Täidesaatev võim on võimude lahususes seadusandliku ja kohtuvõimu kõrval üks kolmest võimust.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Täidesaatev võim · Näe rohkem »
Tüüringi
Tüüringi on Saksamaa liidumaa, mis asub riigi keskosas.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Tüüringi · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Vabalinn Lübeck
Vaba- ja Hansalinn Lübeck (saksa: Freie und Hansestadt Lübeck, taani: Lybæk) oli linnriik aastatel 1226–1937 praeguste Saksamaa Schleswig-Holsteini ja Mecklenburg-Vorpommerni liidumaade aladel.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Vabalinn Lübeck · Näe rohkem »
Vatikan
Vatikan on Roomas asuv merepiirita linnriik.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Vatikan · Näe rohkem »
Versailles' rahu
Versailles' rahulepingu allkirjastamine Versailles' rahuleping on 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaa pealinnas Pariisis Versailles' lossi peeglisaalis sõlmitud leping, mis jõustus 10.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Versailles' rahu · Näe rohkem »
Vestfaali provints
Lipp Vapp Saksa keisririigis Vestfaali provints (saksa Provinz Westfalen) oli Preisi kuningriigi ja Preisimaa vabariigi provints aastatel 1815–1946.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Vestfaali provints · Näe rohkem »
Württemberg-Baden
Lipp Vapp Württemberg-Baden (ereoranž) sõjajärgse Saksamaa Ameerika okupatsioonitsoonis (kahvatuoranž) Württemberg-Baden on endine Saksa Föderatiivse Vabariigi liidumaa.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Württemberg-Baden · Näe rohkem »
Württemberg-Hohenzollern
Württemberg-Hohenzollern (eresinine) sõjajärgse Saksamaa Prantsusmaa-hallatavas tsoonis (kahvatusinine) Württemberg-Hohenzollern oli Lääne-Saksamaa liidumaa, mis loodi 1945.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Württemberg-Hohenzollern · Näe rohkem »
Weimari vabariik
Weimari vabariigiks nimetatakse ajajärku Saksa Riigis aastatel 1919–1933.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Weimari vabariik · Näe rohkem »
Wilhelm II
Wilhelm II (saksa: Friedrich Wilhelm Viktor Albert von Preußen) (27. jaanuar 1859 Berliin – 4. juuni 1941 Doorn, Holland) oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas aastatel 1888–1918.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Wilhelm II · Näe rohkem »
Wilhelmshaven
Wilhelmshaveni paiknemine Alam-Saksimaal Wilhelmshaven (Wilhelmi sadam) on rannikulinn Alam-Saksimaal Saksamaal.
Uus!!: Preisimaa vabariik ja Wilhelmshaven · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Preisimaa Vaba Riik, Preisimaa vaba riik.
