Kiiremini kui brauser!
90 suhted: Albrecht Friedrich, Albrecht von Hohenzollern, Altmargi vaherahu, Baltiisk, Bastion, Brandenburgi mark, Braniewo, Czarne, Dobre Miasto, Elbląg, Friedrich I (Preisimaa), Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst), Frombork, Georg Wilhelm (Brandenburg), Gniew, Grobiņa, Grobiņa foogtkond, Gustav II Adolf, Ida-Preisimaa, Ilmalikustamine, Joachim Friedrich (Brandenburg), Johann Sigismund (Brandenburg), Kaliningrad, Kalvinism, Klaipėda, Kuninglik Preisimaa, Kuramaa piiskopkond, Kuurvürst, Läänemeri, Leedu keel, Leedu suurvürstiriik, Luterlus, Malbork, Marienburg, Monarhia, Orneta, Pasłęk, Põhjasõda, Personaalunioon, Pomesaania piiskopkond, Pommeri, Pommeri hertsogkond, Poola keel, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Preisi kuningriik, Preisimaa, Preisimaa hertsog, Preisimaa kuningas, Preislased, ..., Puck (linn), Reformatsioon, Rootsi, Rootsi Pommeri, Rzeczpospolita, Saksa keel, Saksa ordu, Saksa ordu kõrgmeister, Saksa-Rooma riik, Samlandi piiskopkond, Starogard Gdański, Suveräänsus, Szczecin, Sztum, Tczew, Teine Põhjasõda, Tolkmicko, Ujuksild, Usedom, Vasall, Vestfaali rahu, Wisła, Wolin, Zygmunt I, 10. mai, 1466, 1525, 1560, 1560. aastad, 1566, 1577, 1618, 1626, 1627, 1648, 1660, 17. sajand, 1701, 1720, 6. juuli. Laienda indeks (40 rohkem) »
Albrecht Friedrich
Albrecht Friedrich (29. aprill 1553 Königsberg – 27. august 1618 Fischhausen) oli Preisimaa hertsog aastatel 1568–1618.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Albrecht Friedrich · Näe rohkem »
Albrecht von Hohenzollern
Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Albrecht von Hohenzollern · Näe rohkem »
Altmargi vaherahu
Altmargi vaherahu (harva Altmarki vaherahu) oli Rzeczpospolita ja Rootsi vahel 26. septembril (16. septembril) 1629 sõlmitud vaherahuEesti ajalugu: kronoloogia.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Altmargi vaherahu · Näe rohkem »
Baltiisk
Baltiisk on linn Venemaa Kaliningradi oblastis.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Baltiisk · Näe rohkem »
Bastion
Väikse Rannavärava bastion Tallinnas Bastion on eenduv kolmnurga kujuline muldkehandiga kaitseehitis, sageli toetatud kivimüüriga (eskarpmüür).
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Bastion · Näe rohkem »
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Brandenburgi mark · Näe rohkem »
Braniewo
Braniewo (saksa: Braunsberg, ladina: Brunsberga, vana-preisi: Brus) on linn Poola kirdeosas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas, Braniewo maakonna keskus.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Braniewo · Näe rohkem »
Czarne
Czarne (varasem poolakeelne nimi Hamersztyn, saksa keeles Hammerstein) on linn Poolas Pomorze vojevoodkonnas Człuchówi maakonnas, Czarne valla halduskeskus.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Czarne · Näe rohkem »
Dobre Miasto
Dobre Miasto (saksa keeles Guttstadt) on linn Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas Olsztyni maakonnas, Dobre Miasto valla halduskeskus.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Dobre Miasto · Näe rohkem »
Elbląg
Elblągi vanalinna hooned Elbląg (saksa keeles Elbing) on maakonnaõigustega linn Kirde-Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Elbląg · Näe rohkem »
Friedrich I (Preisimaa)
Friedrich I Friedrich I (Brandenburgi kuurvürsti ja markkrahvina Friedrich III; 11. juuli 1657 Königsberg – 25. veebruar 1713 Berliin) oli Brandenburgi kuurvürst ja markkrahv 1688–1713 ning esimene Preisimaa kuningas 1701.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Friedrich I (Preisimaa) · Näe rohkem »
Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst)
Friedrich Wilhelm I Friedrich Wilhelm I ehk Suur Kuurvürst (16. veebruar 1620 Berliin – 29. aprill 1688) oli Hohenzollernite dünastiasse kuuluv Brandenburg-Preisimaa valitseja, Brandenburgi kuurvürst ja Preisimaa hertsog alates 1640 kuni surmani.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst) · Näe rohkem »
Frombork
Frombork (saksa Frauenburg) on linn Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas Braniewo maakonnas, Fromborki valla halduskeskus.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Frombork · Näe rohkem »
Georg Wilhelm (Brandenburg)
Georg Wilhelmi portree, Mathias Czwiczek, u. 1635 Georg Wilhelm (13. november 1595 – 1. detsember 1640) Hohenzollernite dünastiast oli Brandenburgi markkrahv ja kuurvürst ning Preisimaa hertsog 1619.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Georg Wilhelm (Brandenburg) · Näe rohkem »
Gniew
Gniew (poola Gniew; saksa Mewe) on linn Poolas Pomorze vojevoodkonnas Tczewi maakonnas, Gniewi valla halduskeskus.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Gniew · Näe rohkem »
Grobiņa
Grobiņa on linn Läti edelaosas Lõuna-Kuramaa piirkonnas.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Grobiņa · Näe rohkem »
Grobiņa foogtkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Grobiņa foogtkond on nr 21 Grobiņa foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (foogtkond) Kuramaal.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Grobiņa foogtkond · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Ida-Preisimaa
Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) on ajalooline regioon, mis moodustab ajaloolise Preisimaa tuumiku (koos Lääne-Preisimaaga).
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Ida-Preisimaa · Näe rohkem »
Ilmalikustamine
Ilmalikustamine ehk sekulariseerimine (ka sekularisatsioon) on ühiskonna usuliste väärtuste ja institutsioonide (nt kirikute) domineerimise asendamine mittereligioossete ehk ilmalike väärtuste, asutuste ja institutsioonidega.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Ilmalikustamine · Näe rohkem »
Joachim Friedrich (Brandenburg)
Joachim Friedrich, Brandenburgi kuurvürst: Johann Bussemacheri tehtud portree Joachim Friedrich (27. jaanuar 1546 – 18. juuli 1608) Hohenzollernite dünastiast oli Brandenburgi kuurvürst 1598.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Joachim Friedrich (Brandenburg) · Näe rohkem »
Johann Sigismund (Brandenburg)
Johann Sigismund (8. november 1572 – 23. detsember 1619) oli Hohenzollernite dünastiast Brandenburgi kuurvürst.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Johann Sigismund (Brandenburg) · Näe rohkem »
Kaliningrad
Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Kaliningrad · Näe rohkem »
Kalvinism
Kalvinism (ka reformeeritud traditsioon, reformeeritud kristlus, reformeeritud protestantism, reformeeritud usk) on 16.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Kalvinism · Näe rohkem »
Klaipėda
Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Klaipėda · Näe rohkem »
Kuninglik Preisimaa
Preisimaa lipp Preisimaa vapp Kuningliku Preisimaa (heleroosa) kaart Preisimaa juhtide fraktsioon võitis sõltumatuse despootlikust Saksa ordust Poola kuninga sõltlasena, 1454, ''Archiwum Główne Akt Dawnych'' Kuninglik Preisimaa (poola: Prusy Królewskie; saksa: Königlich-Preußen või Preußen Königlichen Anteils, kašuubi: Królewsczé Prësë) või Poola Preisimaa (poola: Prusy Polskie; saksa: Polnisch-Preußen) oli Saksa ordust lahkulöönud territoorium, mis võitis 1466.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Kuninglik Preisimaa · Näe rohkem »
Kuramaa piiskopkond
Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Kuramaa piiskopkond · Näe rohkem »
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Kuurvürst · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Läänemeri · Näe rohkem »
Leedu keel
Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Leedu keel · Näe rohkem »
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Luterlus · Näe rohkem »
Malbork
Malbork (saksa keeles Marienburg) on linn Poola põhjaosas Pomorze vojevoodkonnas Nogati jõe ääres 7–30 m kõrgusel merepinnast, Malborki maakonna keskus.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Malbork · Näe rohkem »
Marienburg
Asend Gattšinas Raudteejaam Marienburg on Venemaal Gattšina lääneosas paiknev asum.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Marienburg · Näe rohkem »
Monarhia
Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Monarhia · Näe rohkem »
Orneta
Orneta (saksa Wormditt) on linn Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas Lidzbark Warmiński maakonnas, Orneta valla halduskeskus.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Orneta · Näe rohkem »
Pasłęk
Pasłęk (saksa Preußisch Holland) on linn Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas Elblągi maakonnas, Pasłęki valla halduskeskus.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Pasłęk · Näe rohkem »
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Põhjasõda · Näe rohkem »
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Personaalunioon · Näe rohkem »
Pomesaania piiskopkond
Pomesaania piiskopkond (saksa keeles Bistum Pomesanien, ladina keeles Dioecesis Pomesanensis, poola keeles Diecezja pomezańska) oli 13.–16. sajandil katoliku kiriku piiskopkond ja riik, hiljem luterlik piiskopkond Preisimaal.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Pomesaania piiskopkond · Näe rohkem »
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Pommeri · Näe rohkem »
Pommeri hertsogkond
Lipp Vapp (1530–1637) Pommeri viimaste Greifide valitsemise ajal Pommeri hertsogkond (saksa: Herzogtum Pommern, poola: Księstwo Pomorskie, 12. sajand – 1637) oli hertsogkond Pommeris Läänemere lõunakaldal, mida valitsesid Pommeri dünastiast hertsogid (Greifid).
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Pommeri hertsogkond · Näe rohkem »
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Poola keel · Näe rohkem »
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Poola kuningas · Näe rohkem »
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Poola Kuningriik · Näe rohkem »
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Preisimaa · Näe rohkem »
Preisimaa hertsog
Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Preisimaa hertsog · Näe rohkem »
Preisimaa kuningas
Preisimaa kuningas oli Preisimaa kuningriigi valitseja tiitel 1701–1918.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Preisimaa kuningas · Näe rohkem »
Preislased
Preislased on väljasurnud rahvas, kes elas Läänemere kagurannal Preisimaal.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Preislased · Näe rohkem »
Puck (linn)
Puck (kašuubi keeles Pùck või Pùckò, saksa keeles Putzig) on linn Põhja-Poolas Pomorze vojevoodkonnas, Pucki maakonna ja Pucki valla keskus.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Puck (linn) · Näe rohkem »
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Reformatsioon · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Rootsi · Näe rohkem »
Rootsi Pommeri
Rootsi Pommeri oli Läänemere rannikul tänase Saksamaa ja Poola territooriumil asunud Rootsi dominioon aastatel 1630–1815.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Rootsi Pommeri · Näe rohkem »
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Saksa ordu · Näe rohkem »
Saksa ordu kõrgmeister
Saksa ordu kõrgmeistri vapp Saksa ordu kõrgmeister (saksa keeles Hochmeister) on Saksa ordu kõrgeim ametnik.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Saksa ordu kõrgmeister · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Samlandi piiskopkond
Samlandi piiskopkond (saksa keeles Bistum Samland, ladina keeles Dioecesis Sambiensis, poola keeles Diecezja sambijska) oli 13.–16. sajandil katoliku kiriku piiskopkond ja riik, 16.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Samlandi piiskopkond · Näe rohkem »
Starogard Gdański
Starogard Gdański (saksa keeles Preußisch Stargard, kašuubi keeles Starogarda) on linn Poolas Pomorze vojevoodkonnas, Starogard Gdański maakonna ja Starogard Gdański valla halduskeskus.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Starogard Gdański · Näe rohkem »
Suveräänsus
Suveräänsus on võim, millel on kõrgeima vahelesekkuja omadused: otsustada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatud lõplikkusastmega.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Suveräänsus · Näe rohkem »
Szczecin
Szczecin (saksa keeles Stettin; ladina keeles Stetinum) on linn Loode-Poolas Odra jõe ääres, Lääne-Pomorze vojevoodkonna halduskeskus ja suurim linn.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Szczecin · Näe rohkem »
Sztum
Sztum (saksa Stuhm) on linn Poolas Pomorze vojevoodkonnas, Sztumi maakonna ja Sztumi valla halduskeskus.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Sztum · Näe rohkem »
Tczew
Tczew (saksa keeles Dirschau) on linn Poolas Pomorze vojevoodkonnas, Tczewi maakonna halduskeskus.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Tczew · Näe rohkem »
Teine Põhjasõda
Teine Põhjasõda (ka Põhjasõda) toimus aastatel 1655–1661 Läänemere maades, sealhulgas Rzeczpospolitas.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Teine Põhjasõda · Näe rohkem »
Tolkmicko
Tolkmicko (saksa Tolkemit) on linn Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas Elblągi maakonnas, Tolkmicko valla halduskeskus.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Tolkmicko · Näe rohkem »
Ujuksild
Ujuksild ehk pontoonsild (ka: ujuvsild) on sild, kus sillatekki kannavad ujuktoed (pontoonid).
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Ujuksild · Näe rohkem »
Usedom
Usedom (saksa Usedom, poola Uznam) on saar Läänemeres.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Usedom · Näe rohkem »
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Vasall · Näe rohkem »
Vestfaali rahu
Vestfaali rahu, ka Münsteri ja Osnabrücki rahulepingud, tähendab lepinguid, mis lõpetasid kolmekümneaastase sõja.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Vestfaali rahu · Näe rohkem »
Wisła
Wisła Põhja-Poolas Grudziądzi juures Wisła jõgikond Wisła (ka: Visla; saksa Weichsel, inglise ja ladina Vistula, tšehhi Visla) on pikim ja suurim Poola jõgi.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Wisła · Näe rohkem »
Wolin
Wolin (saksa keeles Wollin) on linn Poolas Wolini saare lõunatipus.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Wolin · Näe rohkem »
Zygmunt I
Zygmunt I Vana Zygmunt I Vana (1. jaanuar 1467 – 1. aprill 1548) oli Leedu suurvürstiriigi suurvürst 1506–1544 ja Poola kuningriigi kuningas alates 1506.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja Zygmunt I · Näe rohkem »
10. mai
10.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja 10. mai · Näe rohkem »
1466
1466.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja 1466 · Näe rohkem »
1525
1525.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja 1525 · Näe rohkem »
1560
1560.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja 1560 · Näe rohkem »
1560. aastad
1560.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja 1560. aastad · Näe rohkem »
1566
1566.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja 1566 · Näe rohkem »
1577
1577.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja 1577 · Näe rohkem »
1618
1618.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja 1618 · Näe rohkem »
1626
1626.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja 1626 · Näe rohkem »
1627
1627.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja 1627 · Näe rohkem »
1648
1648.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja 1648 · Näe rohkem »
1660
1660.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja 1660 · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja 17. sajand · Näe rohkem »
1701
1701.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja 1701 · Näe rohkem »
1720
1720.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja 1720 · Näe rohkem »
6. juuli
6.
Uus!!: Preisimaa hertsogiriik ja 6. juuli · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Preisi hertsogiriik, Preisimaa Hertsogiriik, Preisimaa hertsogkond.
