92 suhted: Aer, Alam-Austria, Ale, Alpid, Asustus, Asva, Ehe, Elbe, Esiaeg, Gdańsk, Harappa, Harilik lina, Hülglased, Hõbe, Hobune, Induse kultuur, Jahindus, Kaama, Kalapüük, Karask, Karusnahk, Kaukaasia, Kääbas, Käevõru, Kõblas, Keraamika, Kesk-Rootsi, Keskmise pronksiaja külm ajajärk, Kindlustatud asula, Kirves, Kiviaeg, Kivisaar, Kodukits, Kuld, Laev, Lammas, Loomakasvatus, Maaviljelus, Materjal, Mõõk, Merevaik, Mohenjo Daro, Muhu, Nahk, Nisu, Noorem pronksiaeg, Oder, Ojamaa, Paekivi, Palk, ..., Pürenee poolsaar, Püstkoda, Preisimaa, Pronks, Pronksiaja kliimaoptimum, Pronksiaja kollaps, Puder, Purjelaev, Rauaaeg, Raud, Rein, Relv, Rhône, Riik, Saaremaa, Sajaanid, Savi, Sõlg, Seeme, Siga, Sirp, Skandinaavia, Soome, Stepp, Suveköök, Taani, Tara, Tööriist, Teravili, Tina, Transilvaania, Tuhk, Uural, Vanem pronksiaeg, Vask, Väetis, Võrtsjärv, Võsa, Veis, Volga, 15. sajand eKr, 20. sajand eKr. Laienda indeks (42 rohkem) »
Aer
Moodsa sõudeaeru areng Aer (vananorra: åre) on veesõiduki (enamasti aerupaadi) liigutamiseks mõeldud abivahend.
Uus!!: Pronksiaeg ja Aer · Näe rohkem »
Alam-Austria
Alam-Austria on Austria idapoolseim liidumaa.
Uus!!: Pronksiaeg ja Alam-Austria · Näe rohkem »
Ale
Telkkämäki looduskaitseala, Kaavi vald, Soome (2013). Ale (ka aletegemine, aletamine, aletegu, alepõllundus, saarte murdes ja mulgi murdes saat, põhja- ja lõunaeesti murretes ka sõõrd) on põllumaa saamine metsa maharaiumise, metsamaa põletamise ning selle tuhaga maa väetamise teel.
Uus!!: Pronksiaeg ja Ale · Näe rohkem »
Alpid
Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.
Uus!!: Pronksiaeg ja Alpid · Näe rohkem »
Asustus
Asustuseks ehk inimasustuseks nimetatakse mingi maa-ala rahvastikku koos asulastiku ehk asulavõrguga või viisi, kuidas maa-ala on asulastikuga kaetud.
Uus!!: Pronksiaeg ja Asustus · Näe rohkem »
Asva
Asva on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Asva · Näe rohkem »
Ehe
August Pollak, "Vaikelu ehetega" (1907) Keenia mees traditsiooniliste ehetega Ehe on ese, mida kasutatakse millegi või kellegi ehtimiseks, kaunistamiseks.
Uus!!: Pronksiaeg ja Ehe · Näe rohkem »
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Elbe · Näe rohkem »
Esiaeg
Esiaeg ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimkonna ajaloo periood alates kivist tööriistade kasutuselevõtust umbes 3,3 miljonit aastat tagasi kuni kirja leiutamise ja rakendamiseni umbes 4. aastatuhandel eKr.
Uus!!: Pronksiaeg ja Esiaeg · Näe rohkem »
Gdańsk
Gdańsk (kašuubi Gduńsk, saksa Danzig, ladina Gedania, Dantiscum) on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes.
Uus!!: Pronksiaeg ja Gdańsk · Näe rohkem »
Harappa
Harappa on küla Pakistanis.
Uus!!: Pronksiaeg ja Harappa · Näe rohkem »
Harilik lina
Harilik lina (Linum usitatissimum) on linaliste sugukonda lina perekonda kuuluv üheaastane kultuurtaim.
Uus!!: Pronksiaeg ja Harilik lina · Näe rohkem »
Hülglased
Paul de Vos, "Kaks noort hüljest rannal", u 1650 Mõõkvaalad Antarktika vetes jahtimas jääpangale roninud krabihüljest Hülglased ehk hülged (Phocidae) on veeimetajate sugukond.
Uus!!: Pronksiaeg ja Hülglased · Näe rohkem »
Hõbe
Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.
Uus!!: Pronksiaeg ja Hõbe · Näe rohkem »
Hobune
Hobused Baskimaal mägedes Norra fjordihobune Traavel ja poni Hobune on kabjaliste seltsi hobuslaste sugukonda kuuluv kodustatud loom, metshobuse alamliik Equus ferus caballus.
Uus!!: Pronksiaeg ja Hobune · Näe rohkem »
Induse kultuur
Induse kultuuri asuala Induse kultuuri pitsatid Briti Muuseumis Induse kultuur oli pronksiaegne tsivilisatsioon Loode-Indias, Induse jõe orus 3300 e.m.a 3300–1300 e.m.a (kõrgaeg 2600–1900 e.m.a).
Uus!!: Pronksiaeg ja Induse kultuur · Näe rohkem »
Jahindus
Jahindus on jahipidamist või jahti ehk küttimist ja jahimajandust hõlmav tegevusvaldkond ja majandusharu.
Uus!!: Pronksiaeg ja Jahindus · Näe rohkem »
Kaama
Kaama (sanskriti keeles kāma 'iha, nauding') on India mõtteviisis erootika ja esteetiline nauding, üks neljast elusihist.
Uus!!: Pronksiaeg ja Kaama · Näe rohkem »
Kalapüük
Kalapüük Kalapüük (ka kalastus, kalastamine, kitsamas mõttes töönduspüük) on kalanduse haru, mis keskendub kalade ja teiste veeorganismide (ka veetaimede) püügile mingist veekogust.
Uus!!: Pronksiaeg ja Kalapüük · Näe rohkem »
Karask
Karask (keskmurdes kohmakas) on keefiri, hapu‑ või petipiima, kohupiima või ka jogurtiga tehtud odra‑ või jämeda nisujahu tainast küpsetis.
Uus!!: Pronksiaeg ja Karask · Näe rohkem »
Karusnahk
Hermeliinist kübar, sall ja muhv Karusnahk on rikkaliku karvastikuga pargitav nahk.
Uus!!: Pronksiaeg ja Karusnahk · Näe rohkem »
Kaukaasia
Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa Föderatsiooni alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Kaukaasia · Näe rohkem »
Kääbas
Matsi külas asuv kääbas Kääbas ehk kääbaskalme on kalmevorm, kus surnud on maetud liivast või mullast kuhjatiste alla või sisse.
Uus!!: Pronksiaeg ja Kääbas · Näe rohkem »
Käevõru
Moodne kullast käevõru Käevõru on metallist või muust materjalist tehtud ehe (käeehe), mida kantakse ümber randme või käsivarre.
Uus!!: Pronksiaeg ja Käevõru · Näe rohkem »
Kõblas
Sambia naine kõplaga (2007) Kõblas (ka kabli) on varrest ja selle külge risti kinnitatud (metall)terast koosnev maaharimisriist mulla kobestamiseks ja umbrohu eemaldamiseks.
Uus!!: Pronksiaeg ja Kõblas · Näe rohkem »
Keraamika
Lühifilm savinõu valmistajast (1926) Amforad Keraamika (vanakreeka sõnast keramos 'savi') on põletamisel põhinev savitöötehnika ja -kunst, samuti põletatud savist esemed ja tarindid (nõud, ehituskeraamika, kuumakindel keraamika, elektrokeraamika).
Uus!!: Pronksiaeg ja Keraamika · Näe rohkem »
Kesk-Rootsi
Kesk-Rootsina võib kirjeldada nelja suurima järve ümbruskonda Kesk-Rootsina (rootsi keeles Mellansverige) kirjeldatakse maastikke, mis ümbritsevad Mälareni, Hjälmareni, Vänerni ja Vätterni järvi.
Uus!!: Pronksiaeg ja Kesk-Rootsi · Näe rohkem »
Keskmise pronksiaja külm ajajärk
Keskmise pronksiaja külm ajajärk oli jahe periood Atlandi ookeani põhjaosa piirkonnas umbes 1800 eKr kuni 1500 eKr.
Uus!!: Pronksiaeg ja Keskmise pronksiaja külm ajajärk · Näe rohkem »
Kindlustatud asula
Kindlustatud asula oli Euroopa varase metalliaja asulatüüp, mis paiknes looduslikult kaitstud kohas (nt künkal) ja oli sageli tugevdatud kunstlike kindlustustega, eriti kui looduslik kaitse jäi nõrgaks.
Uus!!: Pronksiaeg ja Kindlustatud asula · Näe rohkem »
Kirves
Kirves Kirves on tööriist, mida kasutatakse puidu lõikamiseks, tükeldamiseks ja kujundamiseks.
Uus!!: Pronksiaeg ja Kirves · Näe rohkem »
Kiviaeg
Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist.
Uus!!: Pronksiaeg ja Kiviaeg · Näe rohkem »
Kivisaar
Kivisaar on üks Kolga-Jaani voorestiku voortest.
Uus!!: Pronksiaeg ja Kivisaar · Näe rohkem »
Kodukits
Kodukits (Capra hircus või Capra aegagrus hircus) on veislaste sugukonda kitse perekonda kuuluv sõraline.
Uus!!: Pronksiaeg ja Kodukits · Näe rohkem »
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Uus!!: Pronksiaeg ja Kuld · Näe rohkem »
Laev
Maailma suurimate laevade võrdlus. Laev on veekogul liiklemiseks (sõitmiseks) valmistatud, piisavalt stabiilse ja hüdrodünaamilise kerega ning üldjuhul suurem veesõiduk.
Uus!!: Pronksiaeg ja Laev · Näe rohkem »
Lammas
Lamba skelett Lamba pügamine Lammas ehk kodulammas (Ovis aries) on loomaliik veislaste sugukonna lamba perekonnast, üks levinumaid koduloomi.
Uus!!: Pronksiaeg ja Lammas · Näe rohkem »
Loomakasvatus
Loomakasvatus ehk karjakasvatus on põllumajandusharude rühm, mis tegeleb koduloomade pidamisega.
Uus!!: Pronksiaeg ja Loomakasvatus · Näe rohkem »
Maaviljelus
Maaviljelus on teadus- ja tootmisala, mis seisneb maapinna kasutamises taimede kasvatamiseks, hõlmates ühtlasi ka asjakohased tööd ja võtted.
Uus!!: Pronksiaeg ja Maaviljelus · Näe rohkem »
Materjal
Materjal on aine, millest midagi valmistatakse.
Uus!!: Pronksiaeg ja Materjal · Näe rohkem »
Mõõk
Keskaegsed mõõgad Mõõk on ühe- või mitmeteraline löögi- ja torkerelv, mida kasutati tavaliselt lähivõitluses.
Uus!!: Pronksiaeg ja Mõõk · Näe rohkem »
Merevaik
naksurlaste sugukonnast Sipelgas merevaigus Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega amorfne mineraloid.
Uus!!: Pronksiaeg ja Merevaik · Näe rohkem »
Mohenjo Daro
Mohenjo Daro (mohendžo daro; sindhi keeles 'surnute küngas') oli umbes ajaperioodil 2500–1700 eKr suur linn Pakistanis Sindhi provintsis.
Uus!!: Pronksiaeg ja Mohenjo Daro · Näe rohkem »
Muhu
Muhu on saar Saare maakonnas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Muhu · Näe rohkem »
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Uus!!: Pronksiaeg ja Nahk · Näe rohkem »
Nisu
Idandid Nisuterad Nisupead Nisust valmistatud bulgur Nisutooted Nisu (Triticum) on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukonda kuuluv taimede perekond.
Uus!!: Pronksiaeg ja Nisu · Näe rohkem »
Noorem pronksiaeg
Noorem pronksiaeg on pronksiaja hilisem osa.
Uus!!: Pronksiaeg ja Noorem pronksiaeg · Näe rohkem »
Oder
Illustratsioon Kahe- (''Hordeum distichon'') ja kuuerealine oder (''Hordeum vulgare'' var. ''hexastichon'') Odrapõld Odrast ja kaerast valmistatud toidud Oder ehk harilik oder ehk kesv (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili.
Uus!!: Pronksiaeg ja Oder · Näe rohkem »
Ojamaa
Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.
Uus!!: Pronksiaeg ja Ojamaa · Näe rohkem »
Paekivi
Paekivist rannavallid Osmussaarel Paekivi ehk paas on settelise tekkega karbonaatkivimi rahvapärane nimetus.
Uus!!: Pronksiaeg ja Paekivi · Näe rohkem »
Palk
Palk ehk töötasu ehk teenistus on töö tegemise eest makstav rahaline või aineline tasu.
Uus!!: Pronksiaeg ja Palk · Näe rohkem »
Pürenee poolsaar
Satelliidifoto Pürenee poolsaarest Pürenee poolsaar ehk Ibeeria poolsaar on poolsaar Euroopa edelaosas Atlandi ookeani (läänes) ja Vahemere (idas ja lõunas) vahel.
Uus!!: Pronksiaeg ja Pürenee poolsaar · Näe rohkem »
Püstkoda
Saami püstkoda (''lávvu'') 19. sajandi lõpust Uuemaaegne püstkoda-suveköök Mustjõe kõrtsitalus Harjumaal Püstkoda on koonilise kujuga lattehitis, mis on kaetud loomanahkade, puukoore, presendi, okste või muu taolisega.
Uus!!: Pronksiaeg ja Püstkoda · Näe rohkem »
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Uus!!: Pronksiaeg ja Preisimaa · Näe rohkem »
Pronks
Pronksist Vaskratsanik Peterburis Pronks (itaalia keeles bronzo) on kitsamas mõttes vase ja tina sulam.
Uus!!: Pronksiaeg ja Pronks · Näe rohkem »
Pronksiaja kliimaoptimum
Pronksiaja kliimaoptimum ehk hilispronksiaja kliimaoptimum oli soe aeg Atlandi ookeani põhjaosa piirkonnas sõltuvalt kohast 1500–1150 eKr kuni 1350–1250 eKr.
Uus!!: Pronksiaeg ja Pronksiaja kliimaoptimum · Näe rohkem »
Pronksiaja kollaps
Pronksiaja kollaps oli umbes ajavahemikuga 1206–1150 eKr alanud Lähis-Ida ja idapoolsete Vahemere maade ülemineku algus varajasse rauaaega.
Uus!!: Pronksiaeg ja Pronksiaja kollaps · Näe rohkem »
Puder
Puder on pehme toit, mis on tavaliselt valmistatud jahu, kruupe, tangu või helbeid vees, piimas või mõlema segus keetes.
Uus!!: Pronksiaeg ja Puder · Näe rohkem »
Purjelaev
5-mastiline täis-purjelaev Preussen 1908. aastal Purjelaev on purjedele mõjuva tuule jõul (mida rakendatakse taglase kaudu kerele) liikumiseks ehk purjetamiseks mõeldud laev.
Uus!!: Pronksiaeg ja Purjelaev · Näe rohkem »
Rauaaeg
Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.
Uus!!: Pronksiaeg ja Rauaaeg · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Pronksiaeg ja Raud · Näe rohkem »
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Rein · Näe rohkem »
Relv
Relv on loodud seade/ese või suvaline kättesattuv vahend, mida kasutatakse enese (ka kodu) kaitseks, vallutustel teiste inimeste allutamiseks/hävitamiseks (sõjandus) või ulukite küttimiseks (jahindus).
Uus!!: Pronksiaeg ja Relv · Näe rohkem »
Rhône
Rhône Steinhausi juures Šveitsis Rhône (prantsuse Le Rhône; saksa (die) Rhone (varem (der) Rotten); valsi Rotten; itaalia Rodano; arpitani Rôno, oksitaani Ròse; ladina Rhodanus; vanakreeka Ῥοδανός) on jõgi Šveitsi lääneosas ja Prantsusmaa kaguosas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Rhône · Näe rohkem »
Riik
Riik on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.
Uus!!: Pronksiaeg ja Riik · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: Pronksiaeg ja Saaremaa · Näe rohkem »
Sajaanid
Munku-Sardõk, Sajaanide kõrgeim tipp Sajaanid (vene Саяны) on mäestik Aasias Siberi lõunaosas.
Uus!!: Pronksiaeg ja Sajaanid · Näe rohkem »
Savi
Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Rõuge vallas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.
Uus!!: Pronksiaeg ja Savi · Näe rohkem »
Sõlg
Sõlg on siledaservaline, üldjuhul metallist (luust või muust materjalist sõled on erandlikud) rõivakinnitusvahend ja rinnaehe, tuntud alates pronksiajast.
Uus!!: Pronksiaeg ja Sõlg · Näe rohkem »
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Uus!!: Pronksiaeg ja Seeme · Näe rohkem »
Siga
Kodusiga ehk siga (Sus domestica või Sus scrofa domestica) on liik või alamliik sõralisi perekonnast siga.
Uus!!: Pronksiaeg ja Siga · Näe rohkem »
Sirp
Sirp Sirp on tööriist teravilja ja rohu (heina) lõikamiseks.
Uus!!: Pronksiaeg ja Sirp · Näe rohkem »
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Uus!!: Pronksiaeg ja Skandinaavia · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Pronksiaeg ja Soome · Näe rohkem »
Stepp
Stepp Kõrgõzstanis Stepiks nimetatakse Euraasia parasvöötmes asuvat rohtlat.
Uus!!: Pronksiaeg ja Stepp · Näe rohkem »
Suveköök
Suveköök on väike elumajast eraldi asuv lahtise koldega ehitis soojal ajal söögi valmistamiseksEesti keele seletav sõnaraamat.
Uus!!: Pronksiaeg ja Suveköök · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Pronksiaeg ja Taani · Näe rohkem »
Tara
Aed ehk tara on piirdeehitis, mis märgistab mingi territooriumi piire või piirab loomade või inimeste liikumist mingil maa-alal.
Uus!!: Pronksiaeg ja Tara · Näe rohkem »
Tööriist
Käsitööriistad Tööriist on inimese valmistatud või looduslik abivahend, mis lihtsustab mingi eseme valmistamist või mingit tegevust.
Uus!!: Pronksiaeg ja Tööriist · Näe rohkem »
Teravili
Mais Nisu Oder Kaer Rukis Riis Hirss Tatar Sorgo Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade – saamiseks.
Uus!!: Pronksiaeg ja Teravili · Näe rohkem »
Tina
Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall.
Uus!!: Pronksiaeg ja Tina · Näe rohkem »
Transilvaania
Transilvaania (ladina Transsilvania ('maa metsa(de) taga'); rumeenia Ardeal, ungari Erdély, saksa Siebenbürgen ja poola Siedmiogród ('seitsme linnuse maa'); türgi Erdel) on ajalooline piirkond tänapäeva Rumeenias.
Uus!!: Pronksiaeg ja Transilvaania · Näe rohkem »
Tuhk
Kivisöe põlemisel tekkinud tuhk Tuhk on kütuste tulekindel jääk, mis tekib kütuse kui orgaanilise aine täielikul põlemisel selle mineraalosast.
Uus!!: Pronksiaeg ja Tuhk · Näe rohkem »
Uural
Uurali mäestiku satelliidipilt Uurali mäestik paikneb Ida-Euroopa lauskmaa ja Lääne-Siberi lauskmaa vahel Uural ehk Uuralid (varem ka nimekujudel Uraal või Uraalid) on mäestik Venemaal ja osalt Kasahstanis Euroopa ja Aasia piirialal.
Uus!!: Pronksiaeg ja Uural · Näe rohkem »
Vanem pronksiaeg
Üks olulisemaid vanema pronksiaja leide Saksamaalt: Nebra taevaketas Vanem pronksiaeg on pronksiaja varasem osa.
Uus!!: Pronksiaeg ja Vanem pronksiaeg · Näe rohkem »
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Uus!!: Pronksiaeg ja Vask · Näe rohkem »
Väetis
orus 1942. aastal rajatud näidispõld, mille ühte poolt väetati ja teist mitte Väetis ehk väetusaine soodustab taime toitumist ja sellega kaasnevat kasvamist.
Uus!!: Pronksiaeg ja Väetis · Näe rohkem »
Võrtsjärv
Võrtsjärv Droonivideo Võrtsjärvest ja Vaibla külast 2022. aasta augustis Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti piires olev järv.
Uus!!: Pronksiaeg ja Võrtsjärv · Näe rohkem »
Võsa
Võsa (ka võsastik, võserik, põõsastik) on jäätmaale, raiesmikule vm.
Uus!!: Pronksiaeg ja Võsa · Näe rohkem »
Veis
Veised Hiiumaal Koduveis on loomaliik (Bos taurus) või alamliik (Bos primigenius taurus) veise perekonnast; üks levinumaid koduloomi.
Uus!!: Pronksiaeg ja Veis · Näe rohkem »
Volga
Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.
Uus!!: Pronksiaeg ja Volga · Näe rohkem »
15. sajand eKr
15.
Uus!!: Pronksiaeg ja 15. sajand eKr · Näe rohkem »
20. sajand eKr
20.
Uus!!: Pronksiaeg ja 20. sajand eKr · Näe rohkem »