Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Neutron ja Prooton
Neutron ja Prooton on 26 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Aatomituum, Aatommassiühik, Barüonid, Barüonlaeng, Beetalagunemine, D-kvark, Elektrilaeng, Elektronvolt, Elementaarosakesed, Fermionid, Hadronid, Isotoop, Keemiline element, Kilogramm, Kvargid, Liitosakesed, Nõrk vastastikmõju, Nukleonid, Seisumass, Seoseenergia, Spinn, Tugev vastastikmõju, U-kvark, Valguse kiirus, Värvilaeng.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Neutron · Aatom ja Prooton ·
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Aatomituum ja Neutron · Aatomituum ja Prooton ·
Aatommassiühik
Aatommassiühik (tähis u) või dalton (tähis Da) on massi mõõtühik, mida kasutatakse aatomite ja molekulide massi väljendamiseks.
Aatommassiühik ja Neutron · Aatommassiühik ja Prooton ·
Barüonid
Barüon on kvarkidest koosnev liitosake, mille barüonlaeng on 1 või (antibarüonidel) –1.
Barüonid ja Neutron · Barüonid ja Prooton ·
Barüonlaeng
Barüonlaeng (mõnikord nimetatud ka barüonarvuks) on barüone iseloomustav jääv kvantarv.
Barüonlaeng ja Neutron · Barüonlaeng ja Prooton ·
Beetalagunemine
Beetalagunemine on protsess, mille käigus neutron muutub prootoniks või prooton neutroniks, kiirates beetaosakese (β) ja elektronneutriino (νe).
Beetalagunemine ja Neutron · Beetalagunemine ja Prooton ·
D-kvark
D-kvark (ehk down-kvark) on esimese põlvkonna kvark, millel puudub lõhn ning mille isospinn on –1/2.
D-kvark ja Neutron · D-kvark ja Prooton ·
Elektrilaeng
Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.
Elektrilaeng ja Neutron · Elektrilaeng ja Prooton ·
Elektronvolt
Elektronvolt on SI-süsteemi väline energia mõõtühik, mis on laialt kasutusel elementaarosakeste, tuuma-, aatomi- ja tahkisefüüsikas.
Elektronvolt ja Neutron · Elektronvolt ja Prooton ·
Elementaarosakesed
Algosake ehk elementaarosake ehk fundamentaalosake on meile tuntud universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teada olev alamstruktuur.
Elementaarosakesed ja Neutron · Elementaarosakesed ja Prooton ·
Fermionid
Fermionid on osakesed, mis alluvad Fermi-Diraci statistikale.
Fermionid ja Neutron · Fermionid ja Prooton ·
Hadronid
Hadronid on kvarkidest koosnevad liitosakesed.
Hadronid ja Neutron · Hadronid ja Prooton ·
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Isotoop ja Neutron · Isotoop ja Prooton ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Keemiline element ja Neutron · Keemiline element ja Prooton ·
Kilogramm
Kilogramm (tähis kg) on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühik massi mõõtmiseks ja ühtlasi üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Kilogramm ja Neutron · Kilogramm ja Prooton ·
Kvargid
Kvargid on elementaarosakesed, mis osalevad tugevas vastastikmõjus.
Kvargid ja Neutron · Kvargid ja Prooton ·
Liitosakesed
Liitosake ehk komposiitosake on osake, mis koosneb väiksematekst osakestest.
Liitosakesed ja Neutron · Liitosakesed ja Prooton ·
Nõrk vastastikmõju
Nõrk vastastikmõju ehk nõrk interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.
Nõrk vastastikmõju ja Neutron · Nõrk vastastikmõju ja Prooton ·
Nukleonid
Nukleonid (N) on barüonid, mis koosnevad ainult u- ja d-kvarkidest ning mille isospinn on 1/2.
Neutron ja Nukleonid · Nukleonid ja Prooton ·
Seisumass
Seisumassiks nimetatakse elementaarosakese või mõne muu süsteemi vähimat võimalikku massi.
Neutron ja Seisumass · Prooton ja Seisumass ·
Seoseenergia
Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks.
Neutron ja Seoseenergia · Prooton ja Seoseenergia ·
Spinn
Spinn on kvantfüüsikas elementaarosakeste ja neist moodustunud osakeste süsteemide (näiteks aatomite, aatomituumade, hadronite jne) fundamentaalne omadus.
Neutron ja Spinn · Prooton ja Spinn ·
Tugev vastastikmõju
Tugev vastastikmõju ehk tugev interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.
Neutron ja Tugev vastastikmõju · Prooton ja Tugev vastastikmõju ·
U-kvark
U-kvark (ehk up-kvark) on esimese põlvkonna kvark, millel puudub lõhn ning mille isospinn on 1/2.
Neutron ja U-kvark · Prooton ja U-kvark ·
Valguse kiirus
Valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus.
Neutron ja Valguse kiirus · Prooton ja Valguse kiirus ·
Värvilaeng
Värvilaeng on kvarke ja gluuoneid iseloomustav kvantarv, mis sarnaneb (natuke!) elektrilaenguga.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Neutron ja Prooton ühist
- Millised on sarnasused Neutron ja Prooton
Võrdlus Neutron ja Prooton
Neutron on 44 suhted, samas Prooton 35. Kuna neil ühist 26, Jaccard indeks on 32.91% = 26 / (44 + 35).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Neutron ja Prooton. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
