Kiiremini kui brauser!
47 suhted: Adenosiintrifosfaat, Adrenaliin, Aktiin, Alfa, Arginiin, Atsetüülkoensüüm A, Beeta, Dimeer, Dopamiin, Ensüüm, G-valgud, G-valguga seotud retseptorid, Gamma, Glükogeen, Glükoos, Guaniin, Happe dissotsiatsioonikonstant, Histamiin, Hormoonid, Inhibitsioon, Insuliin, Jukstaglomerulaarrakud, Kontsentratsioon, Lipiidid, Maks, Metabolism, Mitokonder, Närvisüsteem, Neerud, Nukleotiidid, Proteiinkinaas B, Proteiinkinaasid, Rakk, Rakumembraan, Rakutuum, Südame-veresoonkond, Südamelihas, Silelihased, Sisemajanduse kogutoodang, Skeletilihased, Substraat (keemia), Transkriptsioon (geneetika), Tsükliinisõltuvad kinaasid, Tsükliline adenosiinmonofosfaat, Tsütoskelett, Valgud, Valgusüntees.
Adenosiintrifosfaat
Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.
Uus!!: Proteiinkinaas A ja Adenosiintrifosfaat · Näe rohkem »
Adrenaliin
Adrenaliin ehk epinefriin (keemiline valem C9H13NO3) on katehhoolamiinide hulka kuuluv virgatsaine ja neurohormoon, mis eritub koos noradrenaliiniga stressiolukorras.
Uus!!: Proteiinkinaas A ja Adrenaliin · Näe rohkem »
Aktiin
G-aktiin F-aktiin Aktiin on valk, mis moodustab polümeriseerudes tsütoskeleti mikrofilamente.
Uus!!: Proteiinkinaas A ja Aktiin · Näe rohkem »
Alfa
Alfa (suurtähena Α, väiketähena α, vanakreeka ἄλφα, uuskreeka Άλφα) on kreeka tähestiku 1.
Uus!!: Proteiinkinaas A ja Alfa · Näe rohkem »
Arginiin
Arginiin Arginiin (lühend Arg või R) on α-aminohape, mida inimorganism ei suuda ise sünteesida ja peab seetõttu saama toiduga.
Uus!!: Proteiinkinaas A ja Arginiin · Näe rohkem »
Atsetüülkoensüüm A
Atsetüülkoensüüm A ehk atsetüül-CoA on paljudes organismi biokeemilistes reaktsioonides (eriti ainevahetuses) osalev molekul.
Uus!!: Proteiinkinaas A ja Atsetüülkoensüüm A · Näe rohkem »
Beeta
Beeta (suurtähena Β, väiketähena β, vanakreeka βῆτα, uuskreeka Βήτα) on kreeka tähestiku 2.
Uus!!: Proteiinkinaas A ja Beeta · Näe rohkem »
Dimeer
Dimeer on keemias kahe identse molekuli (kahe monomeeri molekuli) ühinemisprodukt, tihti on selleks tsükliline ühend.
Uus!!: Proteiinkinaas A ja Dimeer · Näe rohkem »
Dopamiin
Kattehoolamiinide biosüntees Dopamiin (lühend DA, vananenud nimetus dofamiin; dopaminum) on orgaaniline ühend, mis kuulub katehhoolamiinide perekonda biogeensete amiinide hulka.
Uus!!: Proteiinkinaas A ja Dopamiin · Näe rohkem »
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Uus!!: Proteiinkinaas A ja Ensüüm · Näe rohkem »
G-valgud
G-valgu beeta-gamma kompleks. Beeta alaühik on sinine ja gamma alaühik punane Guanosiindifosfaat Guanosiintrifosfaat G-valgud ehk guaniininukleotiide siduvad valgud on valdavalt eukarüootsetel organismidel klassifitseeritud valkude perekond, mis tegeleb väljastpoolt rakku tulevate keemiliste signaalide ülekandega raku sisemusse.
Uus!!: Proteiinkinaas A ja G-valgud · Näe rohkem »
G-valguga seotud retseptorid
Melanokortiin-4 retseptori struktuur, kus on näha G-valguga seotud retseptoritele iseloomulikud seitse membraani läbivat domeeni G-valguga seotud retseptorid (ingl k G protein-coupled receptors (GPCR)) moodustavad suure osa valguliste retseptorite perekonnast, mis tuvastavad rakuväliseid molekule ja aktiveerivad rakusiseseid signaaliülekande radasid, mille tagajärjel saavutatakse bioloogiline vastus (igasugune muutus raku olekus või aktiivsuses, näiteks liikumine, ainete sekreteerimine, ensüümide tootmine, geenide ekspressioon jne.). GPCR-id on membraanisisesed valgud, millel on seitse membraani läbivat domeeni (transmembraanset heeliksit).
Uus!!: Proteiinkinaas A ja G-valguga seotud retseptorid · Näe rohkem »
Gamma
Gamma (Γ, γ) on kreeka tähestiku kolmas täht.
Uus!!: Proteiinkinaas A ja Gamma · Näe rohkem »
Glükogeen
Glükogeen on polüsahhariid, mille abil säilitatakse loomorganismides glükoosivarusid.
Uus!!: Proteiinkinaas A ja Glükogeen · Näe rohkem »
Glükoos
Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse.
Uus!!: Proteiinkinaas A ja Glükoos · Näe rohkem »
Guaniin
Guaniini struktuurivalem G-C-aluspaari struktuurivalem Guaniin on lämmastikalus, mis kuulub puriini derivaatide hulka.
Uus!!: Proteiinkinaas A ja Guaniin · Näe rohkem »
Happe dissotsiatsioonikonstant
Happe dissotsiatsioonikonstant ehk Ka (tuntud ka kui happelisuse konstant või happe-ionisatsiooni konstant) väljendab happe kvantitatiivset tugevust lahuses.
Uus!!: Proteiinkinaas A ja Happe dissotsiatsioonikonstant · Näe rohkem »
Histamiin
Histamiin Histamiin on orgaaniline lämmastikühend, mis reguleerib immuunreaktsioone ja ka füsioloogilisi reaktsioone soolestikus, ning on üks signaalmolekulidest.
Uus!!: Proteiinkinaas A ja Histamiin · Näe rohkem »
Hormoonid
Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.
Uus!!: Proteiinkinaas A ja Hormoonid · Näe rohkem »
Inhibitsioon
Inhibitsioon ehk pärssimine ehk inhibeerimine on mingi protsessi vm aeglustamine, peatamine.
Uus!!: Proteiinkinaas A ja Inhibitsioon · Näe rohkem »
Insuliin
Insuliini heksameer Insuliin on peptiidhormoon, mida toodetakse enamiku selgroogsete pankrease Langerhansi saarte beetarakkudes.
Uus!!: Proteiinkinaas A ja Insuliin · Näe rohkem »
Jukstaglomerulaarrakud
Jukstaglomerulaarrakk mikroskoobiga vaadatuna Jukstaglomerulaarrakud on paljude selgroogsete loomade neerude päsmakeste toomasoonte seina rakud, mis komplekteerivad ja säilitavad reniini.
Uus!!: Proteiinkinaas A ja Jukstaglomerulaarrakud · Näe rohkem »
Kontsentratsioon
Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus.
Uus!!: Proteiinkinaas A ja Kontsentratsioon · Näe rohkem »
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Uus!!: Proteiinkinaas A ja Lipiidid · Näe rohkem »
Maks
pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.
Uus!!: Proteiinkinaas A ja Maks · Näe rohkem »
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Uus!!: Proteiinkinaas A ja Metabolism · Näe rohkem »
Mitokonder
Mitokonder elektronmikroskoobis nähtuna Mitokondrid (varasemas eesti keeles ka mitokondrion; ka kondriosoom; kreeka keelest μίτος mitos, 'niit' + χονδρίον chondrion, 'terake') on raku energiat tootvad organellid.
Uus!!: Proteiinkinaas A ja Mitokonder · Näe rohkem »
Närvisüsteem
access-date.
Uus!!: Proteiinkinaas A ja Närvisüsteem · Näe rohkem »
Neerud
Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.
Uus!!: Proteiinkinaas A ja Neerud · Näe rohkem »
Nukleotiidid
Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA.
Uus!!: Proteiinkinaas A ja Nukleotiidid · Näe rohkem »
Proteiinkinaas B
Proteiinkinaas B (PKB, tuntud ka kui Akt ja proteiinkinaas B-d (PKBα/β/γ) (geenid: Akt1, Akt2, Akt3) on kinaassete ensüümide perekond, mis modifitseerivad valke fosfaatrühma lisamise teel (fosforüleerides) ja liigitatakse eukarüootsete organismide valkude superperekonna proteiinkinaaside hulka. Akt on seriin/treoniinkinaas, mis reguleerib rakus mitmeid olulisi protsesse. näiteks transkriptsiooni, glükoosi metabolismi ning rakkude apoptoosi, jagunemist ja migreerumist. Hiljuti on avastatud, et laborihiirte PKB-l on tähtis roll postnataalses aju arengus. Nimetus Akt ei ole seotud valgu funktsiooniga. Jacob Furth nimetas Ak-ks hiirteliini, kellel areneb spontaanselt tüümuse lümfoom. Nimele lisatud t tähistab tümoomi. Liinist isoleeriti transformeeruv retroviirus, millele anti nimi Akt8 ning viiruse kodeeritud onkogeeni nimeks v-Akt. Hiljem hakati inimese analoogseid geene nimetama sama süsteemi järgi.
Uus!!: Proteiinkinaas A ja Proteiinkinaas B · Näe rohkem »
Proteiinkinaasid
Valgu fosforüleerimine Proteiinkinaasid ehk proteiini kinaasid ehk valgu kinaasid on kinaassed ensüümid (EC-number.
Uus!!: Proteiinkinaas A ja Proteiinkinaasid · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Proteiinkinaas A ja Rakk · Näe rohkem »
Rakumembraan
Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.
Uus!!: Proteiinkinaas A ja Rakumembraan · Näe rohkem »
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Uus!!: Proteiinkinaas A ja Rakutuum · Näe rohkem »
Südame-veresoonkond
Südame- ja veresoonkond ehk kardiovaskulaarsüsteem ehk südame ja soonte süsteem ehk tsirkulatsioonisüsteem ehk vereringeelundkond (ladina keeles apparatus circulatorius) on paljudel selgroogsetel peamiselt vere ringlust reguleeriv elundkond.
Uus!!: Proteiinkinaas A ja Südame-veresoonkond · Näe rohkem »
Südamelihas
Südamelihas ehk müokard (myocardium) on lihas, mis ehituselt ja talitluselt sarnaneb skeletilihasega.
Uus!!: Proteiinkinaas A ja Südamelihas · Näe rohkem »
Silelihased
Silelihased on lihased, mis koosnevad siseelundite seinu vooderdavatest silelihasrakkudest.
Uus!!: Proteiinkinaas A ja Silelihased · Näe rohkem »
Sisemajanduse kogutoodang
Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) (inglise keeles gross domestic product, GDP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus.
Uus!!: Proteiinkinaas A ja Sisemajanduse kogutoodang · Näe rohkem »
Skeletilihased
Skeletilihased on osa selgroogsete lihastikust.
Uus!!: Proteiinkinaas A ja Skeletilihased · Näe rohkem »
Substraat (keemia)
Substraat (ld. substratum – alus) on mõiste keemias, mis ei ole rangelt defineeritud.
Uus!!: Proteiinkinaas A ja Substraat (keemia) · Näe rohkem »
Transkriptsioon (geneetika)
Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul.
Uus!!: Proteiinkinaas A ja Transkriptsioon (geneetika) · Näe rohkem »
Tsükliinisõltuvad kinaasid
Tsükliinisõltuvad kinaasid (Cdk – cyclin-dependent kinase) on proteiinkinaasid, mis fosforüleerides valke täidavad keskset rolli rakutsükli regulatsioonis ja mis on aktiivsed vaid kompleksis tsükliiniga.
Uus!!: Proteiinkinaas A ja Tsükliinisõltuvad kinaasid · Näe rohkem »
Tsükliline adenosiinmonofosfaat
Tsükliline adenosiinmonofosfaat (cAMP, tsükliline AMP või 3',5'-tsükliline adenosiinmonofosfaat) on sekundaarne virgatsaine, mis osaleb paljudes bioloogilistes protsessides.
Uus!!: Proteiinkinaas A ja Tsükliline adenosiinmonofosfaat · Näe rohkem »
Tsütoskelett
rakkude tuumad sinise värviga Tsütoskelett ehk rakuskelett on raku tsütoplasmas paiknev valkudest koosnev niitjate ja torujate struktuuride võrgustik, mille peamised ülesanded on rakule kuju andmine ja selle säilitamine ning organellide ja kudede stabiliseerimine.
Uus!!: Proteiinkinaas A ja Tsütoskelett · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Proteiinkinaas A ja Valgud · Näe rohkem »
Valgusüntees
Valgusüntees ehk valgu biosüntees on valkude moodustamise protsess rakkudes, milles osalevad RNA-d ja ribosoomid.
Uus!!: Proteiinkinaas A ja Valgusüntees · Näe rohkem »
