18 suhted: Aeg, Asi, Diferentsiaalvõrrand, Entiteet, Juhuslik protsess, Keemiline reaktsioon, Matemaatiline mudel, Muutumine, Nähtus, Omadus, Protsess (Kafka), Seisund, Taksonoomia, Tehnoloogiline protsess, Tootmisprotsess, Tulemus, Tunnus, Valdkond.
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Uus!!: Protsess ja Aeg · Näe rohkem »
Asi
Asi kõige üldisemas tähenduses on ükskõik mis ese (kaasa arvatud elusolend).
Uus!!: Protsess ja Asi · Näe rohkem »
Diferentsiaalvõrrand
Diferentsiaalvõrrand on võrrand, mis seob otsitavaid (ühe või mitme muutuja) funktsioone, nende tuletisi (või osatuletisi) ja argumente.
Uus!!: Protsess ja Diferentsiaalvõrrand · Näe rohkem »
Entiteet
Entiteet (uusladina sõnast entitas), ka olem, on mis tahes, mis on olemas, olgu siis reaalselt või ainult mõtteliselt või fiktiivselt (fiktiivne entiteet), konkreetselt või abstraktselt (abstraktne objekt), asjana, omadusena, seisundina, suhtena, asjaoluna, protsessina või sündmusena.
Uus!!: Protsess ja Entiteet · Näe rohkem »
Juhuslik protsess
Juhuslik protsess ehk stohhastiline protsess on protsess, mille kulg sõltub juhusest ja mille puhul on vähemalt põhimõtteliselt võimalik leida seda juhuslikkust kirjeldavad jaotused.
Uus!!: Protsess ja Juhuslik protsess · Näe rohkem »
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Uus!!: Protsess ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »
Matemaatiline mudel
Matemaatiline mudel on mudel, mille kirjeldamisel kasutatakse matemaatilist keelt.
Uus!!: Protsess ja Matemaatiline mudel · Näe rohkem »
Muutumine
Muutumine ehk muutus on entiteedi kahe seisundi erinevus.
Uus!!: Protsess ja Muutumine · Näe rohkem »
Nähtus
Nähtus on konkreetne sündmus, omadus või protsess, mis väljendab reaalsuse väliskülgi ja esitab mingit olemuse avaldamise ja väljendamise kuju.
Uus!!: Protsess ja Nähtus · Näe rohkem »
Omadus
Kui entiteet on nii- ja niisugune, siis öeldakse, et entiteedil (näiteks isikul või ka omadusel) on omadus (ladina keeles proprietas, inglise keeles property, prantsuse keeles propriété, saksa keeles Eigenschaft) olla nii- ja niisugune.
Uus!!: Protsess ja Omadus · Näe rohkem »
Protsess (Kafka)
"Protsess" on Franz Kafka 1925.
Uus!!: Protsess ja Protsess (Kafka) · Näe rohkem »
Seisund
Seisund ehk olek (saksa keeles Zustand) on entiteedi ajutiste omaduste komplekt.
Uus!!: Protsess ja Seisund · Näe rohkem »
Taksonoomia
Taksonoomia on isendite liigitus (klassifikatsioon, rühmadeks või tüüpideks jaotus) ja liigitamisega tegelev teadusharu.
Uus!!: Protsess ja Taksonoomia · Näe rohkem »
Tehnoloogiline protsess
Tehnoloogiline protsess (ka tehnoloogiaprotsess, valmistusprotsess) on tootmisprotsessi osa, milles toimub toodetava objekti olukorra (kuju, mõõtmete, omaduste jm) muutumine ja selle muudetud olukorra kindlaks määramine ehk mõõtmine.
Uus!!: Protsess ja Tehnoloogiline protsess · Näe rohkem »
Tootmisprotsess
Tootmisprotsess on inimeste ja töövahendite tegevuste kogum, mis on vajalik valmistoodangu saamiseks.
Uus!!: Protsess ja Tootmisprotsess · Näe rohkem »
Tulemus
Tulemus ehk resultaat (inglise keeles result) on üldiselt mistahes tegevuse, tegude järgnevuse või protsessi lõplik kvalitatiivne või kvantitatiivne tagajärg.
Uus!!: Protsess ja Tulemus · Näe rohkem »
Tunnus
Tunnus (inglise keeles feature, saksa keeles Merkmal) ehk erijoon, ka karakteristik (saksa keeles Charakteristikum) on äratuntav ja iseloomulik omadus, mille alusel saab entiteete või entiteetide klasse omavahel võrrelda ja üksteisest eristada.
Uus!!: Protsess ja Tunnus · Näe rohkem »
Valdkond
Valdkond on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Protsess ja Valdkond · Näe rohkem »