Sisukord
228 suhted: Ajutine Valitsus (Venemaa), Alampolkovnik, Aleksandr Kerenski valitsus, Allohvitser, Almatõ, Altai krai, Anarhia, Andrei Gretško, Armee, Armeekindral, Armeenia NSV, Aserbaidžaani NSV, Astrahani oblast, Atesteerimine, Austria, Õhuvägi, Babrujsk, Bakuu, Bakuu sõjaväeringkond, Balti laevastik, Balti sõjaväeringkond, Bolševikud, Bresti oblast, Brjanski oblast, Dagestani ANSV, Dekreet, Dnipropetrovski oblast, Donetski oblast, Doni sõjaväeringkond, Eesti NSV, Eesti Punaarmee, Erisõjaväeringkond, Esimene maailmasõda, Georgi Žukov, Gorki, Gregoriuse kalender, Gruusia NSV, Halhõn goli lahing, Harkiv, Harkivi oblast, Haubits, Hersoni oblast, Homieli oblast, Hrodna oblast, Irkutsk, Irkutski oblast, Ivano-Frankivski oblast, Ivanovo oblast, Jakuudi ANSV, Jaroslavli oblast, ... Laienda indeks (178 rohkem) »
- Nõukogude Armee
- Nõukogude Liidu sõjandus
Ajutine Valitsus (Venemaa)
Venemaa Ajutine Valitsus oli Venemaal pärast veebruarirevolutsiooni 1917.
Vaata Punaarmee ja Ajutine Valitsus (Venemaa)
Alampolkovnik
Ukraina õhuväe alampolkovniku õlak Alampolkovnik (vene keeles подполковник) on sõjaväeline auaste, mis oli ja on kasutusel mitme riigi sõjaväes.
Vaata Punaarmee ja Alampolkovnik
Aleksandr Kerenski valitsus
Aleksandr Kerenski valitsus oli Venemaa üleminekuvalitsus, mis moodustati 14.
Vaata Punaarmee ja Aleksandr Kerenski valitsus
Allohvitser
Saksa ohvitser ja allohvitser (seisab) nõu pidamas Teise maailmasõja ajal Soome mereväe vanemallohvitser 2006 Allohvitser on sõjaväe nooremjuhi (alljuhi) karjäärimudel, sõjaväeline staatus ja teenistuslik vahelüli ohvitseride ja sõdurite vahel.
Vaata Punaarmee ja Allohvitser
Almatõ
Almatõ (kasahhi keeles Алматы, ladina kirjaviisis Almatı; aastatel 1867–1921 ametlikult Vernõi; 1921–1941 kasahhi keeles ja 1921–1993 vene keeles ametlikult Alma-Ata) on Kasahstani suurim linn ja endine pealinn (kuni 1997. aastani).
Vaata Punaarmee ja Almatõ
Altai krai
Altai krai on Venemaa haldusüksus Siberi föderaalringkonnas.
Vaata Punaarmee ja Altai krai
Anarhia
Anarhiamärk Anarhia (kr ἀναρχία 'võimuta olek, valitsemise puudumine') on vabadest isikutest koosnev võimuta ühiskond; ühiskonna selline seisund, mille puhul pole valitsust, pole ühe inimese sunduslikku võimu teise inimese üle, pole riiki, üleüldse kohustuslikku ühiskondlikku organisatsiooni.
Vaata Punaarmee ja Anarhia
Andrei Gretško
Andrei Gretško (1960) Andrei Antonovitš Gretško (vene keeles Андрей Антонович Гречко; 17. oktoober 1903 – 26. aprill 1976) oli NSV Liidu sõjaväelane, auastmelt Nõukogude Liidu marssal.
Vaata Punaarmee ja Andrei Gretško
Armee
Armee on mitme väeliigi väekoondistest, näiteks diviisidest ja korpustest, ning erivägede osadest koosnev operatiivkoondis.
Vaata Punaarmee ja Armee
Armeekindral
Armeekindral on kõrgema ohvitseri sõjaväeline auaste mitmes riigis.
Vaata Punaarmee ja Armeekindral
Armeenia NSV
Armeenia NSV (täieliku nimega Armeenia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Taga-Kaukaasia SFNV ja seejärel Nõukogude Liidu koosseisus.
Vaata Punaarmee ja Armeenia NSV
Aserbaidžaani NSV
Aserbaidžaani NSV (täieliku nimetusega Aserbaidžaani Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Taga-Kaukaasia SFNV ja seejärel Nõukogude Liidu koosseisus.
Vaata Punaarmee ja Aserbaidžaani NSV
Astrahani oblast
Astrahani oblast on 1.
Vaata Punaarmee ja Astrahani oblast
Atesteerimine
Atesteerimine on hinnangu andmine töötaja teadmistele, oskustele, võimetele, isikuomadustele ja käitumisele lähtuvalt ametikohale esitatavatest nõuetest.
Vaata Punaarmee ja Atesteerimine
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Vaata Punaarmee ja Austria
Õhuvägi
Õhuvägi, tuntud ka kui õhujõud ja ajalooliselt kui lennuvägi, on riigi relvajõudude väeliik, mille ülesanne on olla valmis sõjapidamiseks õhuruumis ja teiste relvajõudude liikide toetamiseks õhuruumist lennukite ja helikopteritega.
Vaata Punaarmee ja Õhuvägi
Babrujsk
Babrujsk (ka Babruisk; valgevene Бабруйск) on oblastilise alluvusega linn Valgevenes Mahiloŭ oblastis, Babrujski rajooni halduskeskus.
Vaata Punaarmee ja Babrujsk
Bakuu
Vaade Bakuule Bakuu (aserbaidžaani keeles: Bakı) on Aserbaidžaani pealinn ja suurim linn.
Vaata Punaarmee ja Bakuu
Bakuu sõjaväeringkond
Bakuu sõjaväeringkond (vene keeles Бакинский военный округ, Бакинский ВО) oli aastatel 1945–1946 Nõukogude Liidu relvajõudude koosseisu kuulunud piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis.
Vaata Punaarmee ja Bakuu sõjaväeringkond
Balti laevastik
Balti laevastik, tänapäevase täispika nimega Kahe Punalipuline Balti laevastik (vene keeles Дважды Краснознамённый Балтийский флот, lühend ДКБФ), on Läänemerel tegutsev Venemaa Föderatsiooni mereväe laevastikukoondis.
Vaata Punaarmee ja Balti laevastik
Balti sõjaväeringkond
Balti sõjaväeringkond (vene Прибалтийский военный округ - Pribaltijskij vojennõi okrug) oli Punaarmee ja NSV Liidu Relvajõudude Nõukogude Armee sõjaväeringkond.
Vaata Punaarmee ja Balti sõjaväeringkond
Bolševikud
Bolševikud ehk enamlased (vene keeles большевики) olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei radikaalse tiiva esindajad.
Vaata Punaarmee ja Bolševikud
Bresti oblast
Bresti oblast on 1. järgu haldusüksus (oblast) Valgevenes.
Vaata Punaarmee ja Bresti oblast
Brjanski oblast
Brjanski oblast on 1.
Vaata Punaarmee ja Brjanski oblast
Dagestani ANSV
Dagestani Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (lühendnimi Dagestani ANSV; vene keeles Дагестанская Автономная Советская Социалистическая Республика) oli autonoomne nõukogude sotsialistlik vabariik Vene NFSV koosseisus.
Vaata Punaarmee ja Dagestani ANSV
Dekreet
Dekreet on riigipea või valitsuse poolt antud seadus.
Vaata Punaarmee ja Dekreet
Dnipropetrovski oblast
Dnipropetrovski oblast on 1. järgu haldusüksus Ukrainas.
Vaata Punaarmee ja Dnipropetrovski oblast
Donetski oblast
Donetski oblast (aastail 1938–1961 Stalino oblast) on 1. järgu haldusüksus Ukraina idaosas.
Vaata Punaarmee ja Donetski oblast
Doni sõjaväeringkond
Doni sõjaväeringkond (vene keeles Донской военный округ, Донской ВО) oli aastatel 1945–1946 ja 1949–1953 Nõukogude Liidu relvajõudude koosseisu kuulunud piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis.
Vaata Punaarmee ja Doni sõjaväeringkond
Eesti NSV
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1.
Vaata Punaarmee ja Eesti NSV
Eesti Punaarmee
Eesti Punaarmee (vene keeles Эстляндская армия, sellest ka nimetus Eesti armee) olid Eesti Vabadussõja ajal Nõukogude Venemaa Punaarmee koosseisus moodustatud ning Punaarmeele allunud Eesti Töörahva Kommuuni relvajõud.
Vaata Punaarmee ja Eesti Punaarmee
Erisõjaväeringkond
Erisõjaväeringkond (vene keeles Особый военный округ) oli Nõukogude Liidu poolt teises maailmasõjas hõivatud Ida-Preisimaa aladel juulis 1945 moodustatud sõjaväeringkond.
Vaata Punaarmee ja Erisõjaväeringkond
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Punaarmee ja Esimene maailmasõda
Georgi Žukov
Georgi Žukov Georgi Konstantinovitš Žukov (vene keeles Георгий Константинович Жуков; 1. detsember 1896 Strelkovka, Kaluga kubermang – 18. juuni 1974 Moskva) oli Nõukogude Liidu riigitegelane ja väejuht, Nõukogude Liidu marssal, neljakordne Nõukogude Liidu kangelane, Mongoolia Rahvavabariigi kangelane.
Vaata Punaarmee ja Georgi Žukov
Gorki
Gorki on sõna, mille venekeelnene tähendus võib olla Горький ('kibe') või Горки ('mäekesed').
Vaata Punaarmee ja Gorki
Gregoriuse kalender
paavsti bullast "Inter Gravissimas", millega Gregorius XIII tutvustas oma kalendrit Saksa postmark Gregoriuse kalendri kasutuselevõtu 400. aastapäeva puhul Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582.
Vaata Punaarmee ja Gregoriuse kalender
Gruusia NSV
Gruusia NSV (täieliku nimega Gruusia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Taga-Kaukaasia SFNV ja seejärel Nõukogude Liidu koosseisus.
Vaata Punaarmee ja Gruusia NSV
Halhõn goli lahing
Jaapanlased Halhõn goli jõge ületamas Halhõn goli lahing oli 11. mail 1939.
Vaata Punaarmee ja Halhõn goli lahing
Harkiv
Pommitusel kahjustatud hoone lammutustööd Harkivis 2023. aasta 25. jaanuaril Harkiv (ukr. Харків; varem oli eesti keeles kasutusel venepärane nimi Harkov) on linn Ukrainas, Harkivi oblasti keskus.
Vaata Punaarmee ja Harkiv
Harkivi oblast
Harkivi oblast on 1. järgu haldusüksus Ukraina idaosas.
Vaata Punaarmee ja Harkivi oblast
Haubits
II maailmasõja aegne saksa välihaubits 105 mm le.F.H.18M muuseumis Soomes 122 mm välihaubits D-30 laskeasendis. Valmistatud Nõukogude Liidus 155 mm välihaubitsad M198 tulepositsioonil Haubits (tšehhi keeles houfnice, saksa keeles Haubitze) on.
Vaata Punaarmee ja Haubits
Hersoni oblast
Hersoni oblast (ukraina keeles Херсонська область) on 1. järgu haldusüksus Ukraina lõunaosas.
Vaata Punaarmee ja Hersoni oblast
Homieli oblast
Homieli oblast (eesti keeles on kasutatud ka nimekuju Gomeli oblast) on 1. järgu haldusüksus (oblast) Valgevenes.
Vaata Punaarmee ja Homieli oblast
Hrodna oblast
Hrodna oblast (valgevene-eesti transkriptsioonis Grodna oblast, venepäraselt Grodno oblast) on 1. järgu haldusüksus (oblast) Valgevenes.
Vaata Punaarmee ja Hrodna oblast
Irkutsk
Õigeusu kirik Irkutskis Irkutsk (vene Иркутск) on linn Venemaal, Irkutski oblasti keskus.
Vaata Punaarmee ja Irkutsk
Irkutski oblast
Irkutski oblast on 1.
Vaata Punaarmee ja Irkutski oblast
Ivano-Frankivski oblast
Ivano-Frankivski oblast on 1. järgu haldusüksus (oblast) Lääne-Ukrainas.
Vaata Punaarmee ja Ivano-Frankivski oblast
Ivanovo oblast
Ivanovo oblast on 1.
Vaata Punaarmee ja Ivanovo oblast
Jakuudi ANSV
Jakuudi Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (lühinimi Jakuudi ANSV; ka Sahha ANSV; jakuudi keeles Саха автономнай сэбиэскэй социалистическэй республиката; vene keeles Якутская Автономная Советская Социалистическая Республика) oli autonoomne vabariik Vene SFNV ja Vene NFSV koosseisus.
Vaata Punaarmee ja Jakuudi ANSV
Jaroslavli oblast
Jaroslavli oblast on 1.
Vaata Punaarmee ja Jaroslavli oblast
Jekaterinburg
Vaade kesklinnale Isseti jõgi Jekaterinburgis Jekaterinburg (aastatel 1924–1991 Sverdlovsk) on linn Venemaal Uurali mägede idajalamil Lääne-Siberi tasandiku serval, Isseti jõe kaldal.
Vaata Punaarmee ja Jekaterinburg
Jukums Vācietis
Venemaa Keisririigi sõjaväelane Jukums Vācietis Jukums Vācietis (vene keeles Иоаким Иоакимович Вацетис; (11.vkj/23. november 1873 Jaunlutriņi, Kuramaa – 28. juuli 1938 Moskva) oli Venemaa ja NSV Liidu sõjaväelane (2. järgu armeekomandör), rahvuselt lätlane.
Vaata Punaarmee ja Jukums Vācietis
Juliuse kalender
Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).
Vaata Punaarmee ja Juliuse kalender
Kaasan
Kaasan on linn Venemaal, Tatarstani Vabariigi pealinn.
Vaata Punaarmee ja Kaasan
Kaasani sõjaväeringkond
Kaasani sõjaväeringkond (vene keeles Казанский военный округ, КазВО) oli aastatel 1864–1918 ja 1945–1946 Venemaa keisririigi ja Nõukogude Liidu relvajõudude koosseisu kuulunud piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis.
Vaata Punaarmee ja Kaasani sõjaväeringkond
Kabardi ANSV
Kabardi Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (lühendnimi Kabardi ANSV; kabardi-tšerkessi keeles Къэбэрдей АССР; vene keeles Кабардинская Автономная Советская Социалистическая республика) oli autonoomne nõukogude sotsialistlik vabariik Vene NFSV koosseisus.
Vaata Punaarmee ja Kabardi ANSV
Kahur
23 mm automaatne õhutõrjekahur kaasaegne sõjalaeva 76 mm tekikahur Kahur on pika raua, suure laskekiiruse ja lameda laskejoonega suurtükiväe tulirelv.
Vaata Punaarmee ja Kahur
Kaliiber
Kaliiber on ilma skaalata mõõtevahend toodete (detailide) mõõtmete kontrollimiseks.
Vaata Punaarmee ja Kaliiber
Kaluga oblast
Kaluga oblast on 1. järgu haldusüksus (oblast) Venemaal Keskföderaalringkonnas.
Vaata Punaarmee ja Kaluga oblast
Kasahhi NSV
Kasahhi NSV Nõukogude Liidus 1989 Kasahhi NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus.
Vaata Punaarmee ja Kasahhi NSV
Kemerovo oblast
Kemerovo oblast on 1.
Vaata Punaarmee ja Kemerovo oblast
Kiievi oblast
Kiievi oblast on 1. järgu haldusüksus Ukraina põhjaosas.
Vaata Punaarmee ja Kiievi oblast
Kindral
USA kindrali õlak Kindral ehk täiskindral on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on reeglina kõrgem kindralleitnandist ja madalam marssalist või sellele vastavast auastmest.
Vaata Punaarmee ja Kindral
Kindralleitnant
Ameerika Ühendriikide maaväe kindralleitnandi õlak Kindralleitnant (inglise keeles lieutenant general) on mitme riigi sõjaväeline auaste.
Vaata Punaarmee ja Kindralleitnant
Kindralmajor
Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.
Vaata Punaarmee ja Kindralmajor
Kindralpolkovnik
Ukraina kindralpolkovniku õlak Kindralpolkovnik on sõjaväeline auaste, mis on kasutuses mitme riigi kaitseväes.
Vaata Punaarmee ja Kindralpolkovnik
Kirgiisi NSV
Kirgiisi NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus.
Vaata Punaarmee ja Kirgiisi NSV
Kirovi oblast
Kirovi oblast on 1.
Vaata Punaarmee ja Kirovi oblast
Kirovohradi oblast
Kirovohradi oblast (ukraina keeles Кіровоградська область) on 1. järgu haldusüksus Ukrainas.
Vaata Punaarmee ja Kirovohradi oblast
Kostroma oblast
Kostroma oblast on oblast Venemaal Keskföderaalringkonnas.
Vaata Punaarmee ja Kostroma oblast
Krasnodar
Krasnodar on linn Venemaal, Krasnodari krai keskus.
Vaata Punaarmee ja Krasnodar
Krasnodari krai
Krasnodari krai on haldusüksus Venemaa Lõuna föderaalringkonnas.
Vaata Punaarmee ja Krasnodari krai
Krasnojarski krai
Krasnojarski krai (Красноярский край) on 1. järgu haldusüksus Venemaal Siberi föderaalringkonnas.
Vaata Punaarmee ja Krasnojarski krai
Krimmi oblast
Krimmi oblast oli haldusüksus Vene NFSV koosseisus 1945–1954 ning Ukraina NSV koosseisus 1954–1991.
Vaata Punaarmee ja Krimmi oblast
Kubani sõjaväeringkond
Kubani sõjaväeringkond (vene keeles Кубанский военный округ, Кубанский ВО) oli aastatel 1945–1946 Nõukogude Liidu NSV Liidu relvajõudude koosseisu kuulunud piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis.
Vaata Punaarmee ja Kubani sõjaväeringkond
Kuibõšev
Kuibõšev on linn Venemaal Novosibirski oblastis, Kuibõševi rajooni keskus.
Vaata Punaarmee ja Kuibõšev
Kurgani oblast
Kurgani oblast on 1.
Vaata Punaarmee ja Kurgani oblast
Kurski oblast
Kurski oblast on 1.
Vaata Punaarmee ja Kurski oblast
Lääne-Kasahstani oblast
Lääne-Kasahstani oblast on 1. järgu haldusüksus (oblast) Kasahstanis.
Vaata Punaarmee ja Lääne-Kasahstani oblast
Läänerinne (Vene kodusõda)
Läänerinne (vene keeles Западный фронт) oli Nõukogude Venemaa Punaarmee ülemjuhataja korraldusel 1918.
Vaata Punaarmee ja Läänerinne (Vene kodusõda)
Läti NSV
Läti NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus (5. augustist 1940).
Vaata Punaarmee ja Läti NSV
Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik
Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik oli nõukogude vabariik, mis kuulutati 1918.
Vaata Punaarmee ja Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik
Lühend
Lühend on kirjalikus kõnes kirjamärk või kirjamärkide järjend, mis lühiduse huvides asendab mingit sõna või sõnaühendit, või kirjalikus ja suulises kõnes kasutatav sõna, mis on saadud mingi sõna või sõnaühendi lühendamisel.
Vaata Punaarmee ja Lühend
Leedu NSV
Leedu NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus (3. augustist 1940).
Vaata Punaarmee ja Leedu NSV
Leedu-Valgevene NSV
Leedu-Valgevene NSV (Litbel) oli veebruarist augustini 1919 eksisteerinud riik.
Vaata Punaarmee ja Leedu-Valgevene NSV
Leningradi oblast
Leningradi oblast on oblast Venemaa loodeosas Soome lahe ääres.
Vaata Punaarmee ja Leningradi oblast
Leningradi sõjaväeringkond
Leningradi SVR vapp Leningradi sõjaväeringkond (vene keeles Ленинградский ордена Ленина военный округ, lühendid ЛВО, ЛенВО) oli NSV Liidu relvajõudude ja aastatel 1992–2010 Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis, mis hõlmas aastatel 1945–1956 ka Eesti NSV territooriumi.
Vaata Punaarmee ja Leningradi sõjaväeringkond
Leonid Govorov
Leonid Aleksandrovitš Govorov (Леони́д Алекса́ндрович Го́воров) (22. veebruar (10. veebruar) 1897 Butõrki küla, Kukarka vald, Jaranski maakond, Vjatka kubermang (praegu Sovetski rajoon, Kirovi oblast) – 19. märts 1955 Moskva) oli Nõukogude Liidu sõjaväelane (Nõukogude Liidu marssal aastast 1944).
Vaata Punaarmee ja Leonid Govorov
Lev Trotski
Lev Davidovitš Trotski (Лев Давидович Троцкий; sünnipärane nimi Leiba Davidovitš Bronštein (Лев Давидович Бронштейн); 7. november (26. oktoober vkj) 1879 Janivka, Hersoni kubermang Venemaa keisririik, tänapäeval Bereslavka, Bobrõnetsi rajoon, Kirovogradi oblast, Ukraina – 21.
Vaata Punaarmee ja Lev Trotski
Mahiloŭ oblast
Mahiloŭ oblast (valgevene-eesti transkriptsioonis Magiljovi oblast, venepäraselt Mogiljovi oblast) on 1. järgu haldusüksus (oblast) Valgevenes.
Vaata Punaarmee ja Mahiloŭ oblast
Mari ANSV
Mari Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (lühinimi Mari ANSV; mari keeles Марий Автоном Совет Социализм Республик; vene keeles Марийская Автономная Советская Социалистическая Республика) oli autonoomne nõukogude sotsialistlik vabariik Vene NFSV koosseisus.
Vaata Punaarmee ja Mari ANSV
Mürsk
Suurtüki kildmürsud M107 sütikutega Vene päritolu suurtükimürske: 1) 76 mm – 6,2 kg 2) 76 mm – 6,2 kg 3) 107 mm – 17,2 kg 4) 122 mm – 21,76 kg 5) 122 mm – 25 kg 6) 152 mm – 40 kg 7) 152 mm – 43,56 kg Saksa õhutõrjekahuri 35 mm õppemürsud lindis Vene 125 mm kumulatiivne tankimürsk BK-14 Mürsk (ka suurtükimürsk; inglise keeles projectile) on heade ballistiliste lennuomadustega laskemoonaosa tulistamiseks suurtükist.
Vaata Punaarmee ja Mürsk
Merevägi
Merevägi on riigi sõjaväe osa (väeliik), mille põhiülesanne on sõjalise operatsioonide läbiviimine riigi territoriaalvetes ja vajadusel ka kaugemal merealadel.
Vaata Punaarmee ja Merevägi
Metgetheni veresaun
Metgetheni veresauna ohvrid Metgetheni veresaun oli NSV Liidu relvajõudude poolt jaanuaris 1945 toime pandud naiste ja laste piinamine, vägistamine ja tapmine Sambijas Königsbergi lähedal Metgethenis (tänapäeval imeni Aleksandra Kosmodemjanskogo).
Vaata Punaarmee ja Metgetheni veresaun
Minsk
Minsk (valgevene Мінск, taraškievica nimekuju Менск Miensk) on Valgevene pealinn.
Vaata Punaarmee ja Minsk
Minski oblast
Minski oblast on 1. järgu haldusüksus (oblast) Valgevenes.
Vaata Punaarmee ja Minski oblast
Moldaavia NSV
Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (rumeenia keeles Republica Sovietică Socialistă Moldovenească, vene keeles Молдавская Советская Социалистическая Республика, tuntud lühendatult ka kui Moldaavia NSV, MNSV või lihtsalt Moldaavia või Moldova), oli Nõukogude Liidu liiduvabariik aastatel 1940–1991.
Vaata Punaarmee ja Moldaavia NSV
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Vaata Punaarmee ja Moskva
Moskva oblast
Moskva oblasti haldusjaotuse kaart Moskva oblast asub Venemaa Keskföderaalringkonnas ümber Moskva linna, mis moodustab iseseisva haldusüksuse ja föderatsiooni subjekti.
Vaata Punaarmee ja Moskva oblast
Moskva sõjaväeringkond
Moskva sõjaväeringkond oli Venemaa Keisririigi, NSV Liidu ja Venemaa Föderatsiooni sõjaväeringkond aastail 1864–2010.
Vaata Punaarmee ja Moskva sõjaväeringkond
Musta mere laevastik
Musta mere laevastik (vene keeles Черноморский флот, lühend ЧФ) on Venemaa mereväe laevastikukoondis, mille põhiline tegevuspiirkond on Must meri.
Vaata Punaarmee ja Musta mere laevastik
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Vaata Punaarmee ja Narva
Narva lahing (1918)
Narva lahing toimus 28. novembril 1918 Narva linna juures sellest lahkuvate Saksa väeüksuste, 4. jalaväepolgu ja Nõukogude Venemaa Punaarmee, sealhulgas selle koosseisus olnud Eesti kütivägede vahel, millega algas Eesti Vabadussõda.
Vaata Punaarmee ja Narva lahing (1918)
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
Gorkis (Moskva lähedal) Nikita Hruštšov Leonid Brežnev Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, lühendatult NLKP; vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза, lühendatult КПСС) oli Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus ainus ja juhtiv partei aastatel 1918–1991.
Vaata Punaarmee ja Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo (lühendatult NLKP KK Poliitbüroo, vene keeles Политбюро ЦК КПСС, Политическое бюро ЦК КПСС) oli Keskkomitee valitud Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei juhtorgan NLKP KK pleenumite vahelisel ajal ning tegutses aastatel 1917–1991.
Vaata Punaarmee ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo
Nõukogude Liidu marssal
Nõukogude Liidu marssali õlak Viis esimest Nõukogude Liidu marssalit. Vasakult: Mihhail Tuhhatševski, Semjon Budjonnõi, Kliment Vorošilov, Vassili Blücher ja Aleksandr Jegorov. Nõukogude Liidu marssal (vene keeles Маршал Советского Союза) oli de facto Nõukogude Liidu kõrgeim sõjaväeline auaste (de iure oli kõrgeim auaste Nõukogude Liidu generalissimus, mida kandis vaid Jossif Stalin).
Vaata Punaarmee ja Nõukogude Liidu marssal
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Punaarmee ja Nõukogude Liit
Nõukogude Venemaa
Nõukogude Venemaaks (vene keeles Российская Советская Республика) nimetatakse mitteametlikult Venemaad alates Venemaa Nõukogude Vabariigi väljakuulutamisest II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 kuni 30.
Vaata Punaarmee ja Nõukogude Venemaa
Nižni Novgorodi oblast
Nižni Novgorodi oblast on 1.
Vaata Punaarmee ja Nižni Novgorodi oblast
NKVD
Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat (vene keeles Народный комиссариат внутреннихдел СССР), lühend NKVD (vene keeles НКВД СССР NKVD SSSR), oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku ja sisejulgeoleku: korrakaitse-, elanikkonna poliitilise järelevalve-, luure- ning kinnipidamisasutuste valve ja kinnipeetavate sunnitööle rakendamise eest vastutanud asutus.
Vaata Punaarmee ja NKVD
Nomenklatuur (eliit)
Nomenklatuuriks nimetati Nõukogude Liidus ja teistes sotsialismimaades juhtivaid ja strateegilisi ametikohti riigiasutustes ja parteis, millele määratud inimesed pidi kinnitama kommunistlik partei.
Vaata Punaarmee ja Nomenklatuur (eliit)
Novgorodi oblast
Novgorodi oblast on 1. järgu haldusüksus (oblast) Venemaal Loode föderaalringkonnas.
Vaata Punaarmee ja Novgorodi oblast
Novosibirsk
Novosibirsk on elanike arvult Venemaa kolmas linn, Novosibirski oblasti keskus.
Vaata Punaarmee ja Novosibirsk
NSV Liidu Ülemnõukogu
NSV Liidu Ülemnõukogu (vene keeles Верховный Совет СССР, Verhovnõi Sovet SSSR) oli Nõukogude Liidu kõrgeim riigivõimuorgan (rahvaesindusorgan).
Vaata Punaarmee ja NSV Liidu Ülemnõukogu
NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium
NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium (vene keeles Президиум Верховного Совета СССР) oli NSV Liidu Ülemnõukogu juhtorgan, mis täitis NSV Liidu kõrgeima riigivõimuorgani funktsioone NSV Liidu Ülemnõukogu istungjärkude vahelisel ajal.
Vaata Punaarmee ja NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium
NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat
NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat (vene Народный комиссариат обороны СССР; НКО СССР) oli NSV Liidu kõrgeim sõjaväeline asutus (rahvakomissariaat) 1934–1950, mida juhtis NSV Liidu Kaitserahvakomissariaadi rahvakomissar ja minister.
Vaata Punaarmee ja NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat
NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu
NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu, lühendatult NSVL RKN (vene keeles Совет народныхкомиссаров СССР Sovet narodnõhh komissarov SSSR või СовНарКом Sovnarkom või СНК SNK) oli NSV Liidu kõrgeim valitsusorgan 6. juulist 1923 – 15.
Vaata Punaarmee ja NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu
NSV Liidu Revolutsiooniline Sõjanõukogu
NSV Liidu Revolutsiooniline Sõjanõukogu (vene keeles Революционный военный совет СССР; lühend NSV Liidu RSN) oli aastatel 1924–1934 eksisteerinud riigiorgan Nõukogude Liidus, NSV Liidu relvajõudude kõrgeim kollegiaalne poliitiline juhtimisorgan.
Vaata Punaarmee ja NSV Liidu Revolutsiooniline Sõjanõukogu
Odessa
Odessa (ukraina keeles Одеса) on linn Ukrainas, Odessa oblasti keskus.
Vaata Punaarmee ja Odessa
Odessa oblast
Odessa oblast on 1. järgu haldusüksus Ukraina lõunaosas Musta mere ääres.
Vaata Punaarmee ja Odessa oblast
Ohvitser
Ohvitser (ladina sõnast officium, 'amet') on vastava auastmega isik, kes kuulub relvajõudude, korrakaitsejõudude või sõjaväeliste ametkondade juhtivkoosseisu.
Vaata Punaarmee ja Ohvitser
Oktoobrirevolutsioon
Boriss Kustodijev. "Bolševik". Õlimaal lõuendil, 1920. Moskva, Tretjakovi galerii Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre, nõukogude terminiga Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Petrogradis 6.–8.
Vaata Punaarmee ja Oktoobrirevolutsioon
Omski oblast
Omski oblast on 1.
Vaata Punaarmee ja Omski oblast
Orenburg
Jalakäijate sild Uurali jõel. Sillal on ka märk Euroopa ja Aasia piirist Orenburg (vene Оренбург, kasahhi Орынбор) on linn Venemaal, Orenburgi oblasti keskus.
Vaata Punaarmee ja Orenburg
Orenburgi oblast
Orenburgi oblast on 1.
Vaata Punaarmee ja Orenburgi oblast
Orjoli oblast
Orjoli oblast asub Venemaa Keskföderaalringkonnas.
Vaata Punaarmee ja Orjoli oblast
Põhjarinne (Vene kodusõda)
Põhjarinne (vene keeles Северный фронт) oli Nõukogude Venemaa Vabariigi Revolutsioonilise Sõjanõukogu 1918.
Vaata Punaarmee ja Põhjarinne (Vene kodusõda)
Penza oblast
Penza oblast (varem ka Pensa oblast) on oblast Venemaal Volga föderaalringkonnas.
Vaata Punaarmee ja Penza oblast
Permi oblast
Permi oblast (aastail 1940–1957 Molotovi oblast) oli haldusüksus Venemaal Volga föderaalringkonnas.
Vaata Punaarmee ja Permi oblast
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Vaata Punaarmee ja Peterburi
Peterburi sõjaväeringkond
Peterburi sõjaväeringkond (vene keeles Петербургский военный округ) oli 1864.
Vaata Punaarmee ja Peterburi sõjaväeringkond
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Vaata Punaarmee ja Pihkva
Pihkva oblast
Pihkva oblast on oblast Venemaa loodeosas.
Vaata Punaarmee ja Pihkva oblast
Polkovnik
Tšehhi polkovniku õlak Polkovnik (vene keeles полковник, poola keeles pułkownik) on Ukrainas, Venemaal ja mitmes muus riigis kasutatud sõjaväeline auaste, mis vastab kolonelile.
Vaata Punaarmee ja Polkovnik
Poltava oblast
Poltava oblast on 1. järgu haldusüksus Ukraina keskosas.
Vaata Punaarmee ja Poltava oblast
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Punaarmee ja Poola
Punaarmee (Hiina)
Punaarmee, Hiina kommunistide relvajõudude nimi nende loomisest 1927.
Vaata Punaarmee ja Punaarmee (Hiina)
Punaarmee Kindralstaap
Punaarmee Kindralstaap (vene keeles Генеральный штаб РККА) oli Nõukogude Liidu relvajõudude kõrgeim juhtorgan, mis vastutas sõjavägede ja nende tegevusplaanide ettevalmistamise ja sõjaliste operatsioonide eest aastail 1935–1946.
Vaata Punaarmee ja Punaarmee Kindralstaap
Punakaart
Tehase "Vulkan" punakaartlaste salk. 1917 Punane kaardivägi (vene keeles Красная гвардия) ehk Punakaart oli bolševike partei peamine relvajõud oktoobrirevolutsiooni ajal ja Vene kodusõja alguses aastatel 1917–1918.
Vaata Punaarmee ja Punakaart
Punane terror
Punane terror (vene keeles красный террор) oli Nõukogude Venemaal VSDT(b)P KK ja Rahvakomissaride Nõukogu poolt 1918.
Vaata Punaarmee ja Punane terror
Rahvakomissaride Nõukogu
Rahvakomissaride Nõukogu (lühend RKN; vene keeles Совет народныхкомиссаров) oli kõrgem riigivalitsemise organ (valitsus) Nõukogude Venemaal, mis asutati Oktoobrirevolutsiooni järel 1917 aastal.
Vaata Punaarmee ja Rahvakomissaride Nõukogu
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Punaarmee ja Riia
Rjazani oblast
Rjazani oblast asub Venemaa Keskföderaalringkonnas.
Vaata Punaarmee ja Rjazani oblast
Rostov Doni ääres
Rostov Doni ääres (ka Doni-äärne Rostov) on linn Lõuna-Venemaal.
Vaata Punaarmee ja Rostov Doni ääres
Rostovi oblast
Rostovi oblast on 1.
Vaata Punaarmee ja Rostovi oblast
Rumeenia
Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi.
Vaata Punaarmee ja Rumeenia
Saksa Demokraatlik Vabariik
Saksa Demokraatlik Vabariik (lühend SDV; saksa keeles Deutsche Demokratische Republik, lühend DDR), mitteametlikult Ida-Saksamaa, oli teise maailmasõja järel Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud riik.
Vaata Punaarmee ja Saksa Demokraatlik Vabariik
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Vaata Punaarmee ja Saksa keisririik
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Punaarmee ja Saksamaa
Samara oblast
Samara oblast on (aastail 1936–1991 Kuibõševi oblast) oblast Venemaal Volga föderaalringkonnas.
Vaata Punaarmee ja Samara oblast
Saratovi oblast
Saratovi oblast (varem ka Saraatovi oblast) on oblast Venemaal Volga föderaalringkonnas.
Vaata Punaarmee ja Saratovi oblast
Sõjatribunal
Sõjatribunal on rahvusvahelise õiguse kohtumõistmise süsteemi osa, mille jurisdiktsiooni alla kuuluvad sõjaväelaste ja sõjategevuse ajal toime pandud inimsusvastaste kuritegude ja sõjakuritegude ning mõnel juhul ka sõjaväe ja sõjaväelaste suhtes toime pandud õigusrikkumiste menetlemine ja õigusemõistmine.
Vaata Punaarmee ja Sõjatribunal
Sõjaväeline auaste
Sõjaväeline auaste (vananenud termin aukraad) on sõjaväelase või reservis (erus) oleva sõjaväekohuslase auaste, mis määrab sõjaväelase hierarhilise positsiooni (õigused ja kohustused) teiste sõjaväelaste suhtes.
Vaata Punaarmee ja Sõjaväeline auaste
Sõjaväeringkond
Sõjaväeringkond (ka sõjaringkond) on operatiiv-taktikaline territoriaalne sõjaväeüksus, mille koosseisu kuuluvad teatud territooriumil asuvad sõjaväeüksused, väekoondised, sõjaväelised õppeasutused ja eri relvaliikide sõjaväeasutused.
Vaata Punaarmee ja Sõjaväeringkond
Semen Tõmošenko
Semen Tõmošenko (venepäraselt Semjon Timošenko; ukraina keeles Семен Костянтинович Тимошенко; 18. veebruar 1895 – 31. märts 1970) oli NSV Liidu sõjaväelane.
Vaata Punaarmee ja Semen Tõmošenko
Sergei Kamenev
Sergei Kamenev. Sergei Sergejevitš Kamenev (vene keeles Сергей Сергеевич Каменев; 16. aprill (vana kalendri järgi 4. aprill) 1881 Kiiev – 25. august 1936 Moskva) oli Venemaa ja hilisem Nõukogude Liidu sõjaväelane, aastatel 1919–1922 Vene NFSV ja 1922–1924 Nõukogude Liidu relvajõudude ülemjuhataja, 1935.
Vaata Punaarmee ja Sergei Kamenev
Simferopol
Simferopol (eesti van. Simferoopol) on linn Ukrainas Krimmi poolsaarel, Krimmi Autonoomse Vabariigi pealinn.
Vaata Punaarmee ja Simferopol
Siseväed
Siseväed on Venemaa territooriumil tegutsenud riiklike moodustiste (Venemaa Keisririik, NSV Liit) sõjaväestatud korraga siseriikliku julgeoleku tagamiseks moodustatud formeering.
Vaata Punaarmee ja Siseväed
Smolensk
Smolenski raudteejaam Smolensk (vene Смоленск) on linn Venemaal, Smolenski oblasti keskus.
Vaata Punaarmee ja Smolensk
Smolenski oblast
Smolenski oblast on 1.
Vaata Punaarmee ja Smolenski oblast
Stavropol
Stavropol (vene Ставрополь) on linn Lõuna-Venemaal, Stavropoli krai keskus.
Vaata Punaarmee ja Stavropol
Stavropoli krai
Stavropoli krai on administratiivne piirkond Venemaa Põhja-Kaukaasia föderaalringkonnas.
Vaata Punaarmee ja Stavropoli krai
Stavropoli sõjaväeringkond
Stavropoli sõjaväeringkond (vene keeles Ставропольский военный округ, Ставропольский ВО) oli aastatel 1945–1946 Nõukogude Liidu relvajõudude koosseisu kuulunud piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis.
Vaata Punaarmee ja Stavropoli sõjaväeringkond
Suurtükivägi
Suurtükiväe väeliigi (relvaliigi) NATO taktikaline põhitingmärk Suurtükivägi (vananenud termin artilleeria) on relvaliik, mille ülesandeks on toetada lahingutegevuses osalevate väeliikide ja relvaliikide tegevust kaudtulega ja võidelda vastase suurtükiväeüksustega.
Vaata Punaarmee ja Suurtükivägi
Sverdlovski oblast
Tagili jões Ljoviha küla lähistel Sverdlovski oblastis 2018. aastal Sverdlovski oblast asub Venemaa Uurali föderaalringkonnas.
Vaata Punaarmee ja Sverdlovski oblast
Taškent
Taškent (usbeki keeles Toshkent) on Usbekistani pealinn (aastast 1930) ja Taškendi vilajeti keskus.
Vaata Punaarmee ja Taškent
Tambovi oblast
Tambovi oblast asub Venemaa Keskföderaalringkonnas, Oka-Doni madaliku keskosas metsastepi vööndis.
Vaata Punaarmee ja Tambovi oblast
Tank
M1A1 Abrams Leopard 2A4 Soome kaitsejõududes Nõukogude Liidu tank T-80 BV Tank on sõjalisel eesmärgil kasutatav, soomuspöördtornis kahuriga relvastatud, hea maastikuläbivusega roomikvõitlusliikur (soomuki liik), mis on lõhkekehade tabamuste puhuks tugevasti soomustatud.
Vaata Punaarmee ja Tank
Tatari ANSV
Tatari Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (lühinimi Tatari ANSV; tatari keeles Татарстан Автономияле Совет Социалистик Республикасы; vene keeles Татарская Автономная Советская Социалистическая Республика) oli autonoomne vabariik Vene SFNV ja Vene NFSV koosseisus.
Vaata Punaarmee ja Tatari ANSV
Tauria sõjaväeringkond
Tauria sõjaväeringkond (vene keeles Таврический военный округ, Таврический ВО) oli aastatel 1945–1956 Nõukogude Liidu relvajõudude koosseisu kuulunud piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis.
Vaata Punaarmee ja Tauria sõjaväeringkond
Tšehhoslovakkia
Tšehhoslovakkia (tšehhi ja slovaki keeles Československo; samuti Česko-Slovensko, Tšehho-Slovakkia 1918–1920, 1938–1939, 1990–1992) oli riik Euroopas aastail 1918–1939 ja 1945–1992.
Vaata Punaarmee ja Tšehhoslovakkia
Tšeljabinski oblast
Tšeljabinski oblast on 1.
Vaata Punaarmee ja Tšeljabinski oblast
Tšernihivi oblast
Tšernihivi oblast on 1. järgu haldusüksus Ukrainas.
Vaata Punaarmee ja Tšernihivi oblast
Tšernivtsi
Tšernivtsi Tšernivtsi (ukraina keeles Чернівці, rumeenia keeles Cernăuți, saksa keeles Czernowitz või Tschernowitz; varem on eesti keeles kasutusel olnud ka venepärane nimi Tšernovtsõ) on linn Ukrainas, Tšernivtsi oblasti keskus.
Vaata Punaarmee ja Tšernivtsi
Tõva
Tõva Vabariik on 1. järgu haldusüksus (vabariik) Venemaal Siberi föderaalringkonnas.
Vaata Punaarmee ja Tõva
Ternopili oblast
Ternopili oblast on 1. järgu haldusüksus Ukrainas.
Vaata Punaarmee ja Ternopili oblast
Thbilisi
Thbilisi (gruusia omaladinas Tbilisi, ajaloosündmuste kontekstis ka Tiflis) on Gruusia pealinn.
Vaata Punaarmee ja Thbilisi
Thbilisi sõjaväeringkond
Thbilisi sõjaväeringkond (vene keeles Тбилисский военный округ, ТбВО) oli aastatel 1945–1946 Nõukogude Liidu relvajõudude koosseisu kuulunud piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis.
Vaata Punaarmee ja Thbilisi sõjaväeringkond
Tjumeni oblast
Tjumeni oblast on 1.
Vaata Punaarmee ja Tjumeni oblast
Tula oblast
Tula oblast on 1.
Vaata Punaarmee ja Tula oblast
Tveri oblast
Tveri oblast on 1.
Vaata Punaarmee ja Tveri oblast
Udmurdi ANSV
Udmurdi Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (lühinimi Udmurdi ANSV; udmurdi keeles Удмурт Автономной Советской Социалистической Республика; vene keeles Удмуртская Автономная Советская Социалистическая Республика) oli autonoomne nõukogude sotsialistlik vabariik Vene NFSV koosseisus.
Vaata Punaarmee ja Udmurdi ANSV
Ukraina NSV
Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ukraina keeles Українська Радянська Соціалістична Республіка, vene keeles Украинская Советская Социалистическая Республика), tuntud ka lühendite Ukraina NSV ja UNSV (УPCP) järgi, oli üks Nõukogude Liidu liiduvabariike.
Vaata Punaarmee ja Ukraina NSV
Uljanovski oblast
Uljanovski oblast on 1. järgu haldusüksus (oblast) Venemaal Volga föderaalringkonnas.
Vaata Punaarmee ja Uljanovski oblast
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Punaarmee ja Ungari
Väeliik
Väeliik on relvajõudude põhiosis, mis on ette nähtud talleomaseks lahingutegevuseks kindlas geograafilises keskkonnas: maal, merel, õhus, küberruumis, kosmoses.
Vaata Punaarmee ja Väeliik
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Punaarmee ja Vene keel
Vene SFNV
Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik, lühend VSFNV (vene keeles Российская Социалистическая Федеративная Советская Республика, РСФСР) oli Venemaa Nõukogude Vabariigi ametlik nimi 19. juulist 1918 kuni 1936.
Vaata Punaarmee ja Vene SFNV
Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu
Venemaa SFNV Rahvakomissaride Nõukogu oli Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Venemaa SFNV kõrgeim täidesaatev valitsusorgan aastail 1918–1922.
Vaata Punaarmee ja Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu
Venemaa kodusõda
Venemaa kodusõda (1917–1921) oli Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste (bolševike) Partei juhtkonna juhtimisel ja toetusel endise Venemaa keisririigi territooriumil "punaste" (bolševike revolutsioonilise valitsuse toetajate) ja "valgete" (bolševike revolutsioonilise valitsuse vastaste) jõudude vahel toimunud relvakonflikt.
Vaata Punaarmee ja Venemaa kodusõda
Venemaa Nõukogude Vabariik
Venemaa Nõukogude Vabariik (vene keeles Российская Советская Республика) oli II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 Venemaa Vabariigi territooriumil välja kuulutatud riik.
Vaata Punaarmee ja Venemaa Nõukogude Vabariik
Viciebski oblast
Viciebski oblast (valgevene-eesti transkriptsioonis Vitsebski oblast, venepäraselt Vitebski oblast) on 1. järgu haldusüksus (oblast) Valgevenes.
Vaata Punaarmee ja Viciebski oblast
Vinnõtsja oblast
Vinnõtsja oblast on 1. järgu haldusüksus Ukrainas.
Vaata Punaarmee ja Vinnõtsja oblast
Vladimiri oblast
Vladimiri oblast on 1.
Vaata Punaarmee ja Vladimiri oblast
Volga sõjaväeringkond
Volga sõjaväeringkond (vene keeles Приволжский военный округ, ПриВО), aastast 1974 Punalipuline Volga sõjaväeringkond (Краснознамённый Приволжский военный округ) oli aastatel 1918–1989 ja 1992–2001 Nõukogude Venemaa, Nõukogude Liidu ja Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude koosseisu kuulunud piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis.
Vaata Punaarmee ja Volga sõjaväeringkond
Volgogradi oblast
Volgogradi oblast (aastail 1936–1961 Stalingradi oblast) on 1. järgu haldusüksus Venemaal Lõuna föderaalringkonnas.
Vaata Punaarmee ja Volgogradi oblast
Voroneži oblast
Voroneži oblast asub Venemaa Keskföderaalringkonnas.
Vaata Punaarmee ja Voroneži oblast
Voroneži sõjaväeringkond
Voroneži sõjaväeringkond (vene keeles Воронежский военный округ, ВВО) oli aastatel 1945–1946 ja 1949–1960 Nõukogude Liidu relvajõudude koosseisu kuulunud piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis.
Vaata Punaarmee ja Voroneži sõjaväeringkond
Zaporižžja oblast
Zaporižžja oblast on 1. järgu haldusüksus Ukraina lõunaosas.
Vaata Punaarmee ja Zaporižžja oblast
1. jaanuar
1.
Vaata Punaarmee ja 1. jaanuar
1. juuni
1.
Vaata Punaarmee ja 1. juuni
122 mm haubits 1938 M-30
M-30 postamendil 122 mm haubits 1938 (M-30) (vene k 122-мм гаубица образца 1938 года) on enne teise maailmasõja algust Nõukogude Liidus valmistatud ja sõja ajal massiliselt toodetud kerge välihaubits.
Vaata Punaarmee ja 122 mm haubits 1938 M-30
15. jaanuar
15.
Vaata Punaarmee ja 15. jaanuar
19. august
19.
Vaata Punaarmee ja 19. august
1917
1917.
Vaata Punaarmee ja 1917
1918
1918.
Vaata Punaarmee ja 1918
1919
1919.
Vaata Punaarmee ja 1919
1923
1923.
Vaata Punaarmee ja 1923
1927
1927.
Vaata Punaarmee ja 1927
1933
1933.
Vaata Punaarmee ja 1933
1934
1934.
Vaata Punaarmee ja 1934
1937
1937.
Vaata Punaarmee ja 1937
1938
1938.
Vaata Punaarmee ja 1938
1939
1939.
Vaata Punaarmee ja 1939
1940
1940.
Vaata Punaarmee ja 1940
1941
1941.
Vaata Punaarmee ja 1941
1946
1946.
Vaata Punaarmee ja 1946
21. juuni
21.
Vaata Punaarmee ja 21. juuni
22. aprill
22.
Vaata Punaarmee ja 22. aprill
23. veebruar
23.
Vaata Punaarmee ja 23. veebruar
25. veebruar
25.
Vaata Punaarmee ja 25. veebruar
28. jaanuar
28.
Vaata Punaarmee ja 28. jaanuar
29. juuni
29.
Vaata Punaarmee ja 29. juuni
29. mai
29.
Vaata Punaarmee ja 29. mai
31. märts
31.
Vaata Punaarmee ja 31. märts
7. armee (Vene SFNV)
7.
Vaata Punaarmee ja 7. armee (Vene SFNV)
7. mai
7.
Vaata Punaarmee ja 7. mai
8. mai
8.
Vaata Punaarmee ja 8. mai
Vaata ka
Nõukogude Armee
- Kirsa
- Nõukogude armee
- Punaarmee
- Punakaart
Nõukogude Liidu sõjandus
- ALMAVÜ
- Dedovštšina
- Eriosakond
- Last 200
- Nõukogude Liidu sõjaline administratsioon Saksamaal
- NSV Liidu õhukaitseväed
- NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat
- NSV Liidu Revolutsiooniline Sõjanõukogu
- NSV Liidu merevägi
- NSV Liidu relvajõud
- OSOAVIAHIM
- Punaarmee
- Süvaoperatsiooni teooria
- SMERŠ
- Siseväed
- Stavka
- Venemaa relvajõudude kindralstaap
Tuntud ka kui Punaarmeelased, Tööliste ja Talupoegade Punaarmee, Tööliste-Talupoegade Punaarmee.
, Jekaterinburg, Jukums Vācietis, Juliuse kalender, Kaasan, Kaasani sõjaväeringkond, Kabardi ANSV, Kahur, Kaliiber, Kaluga oblast, Kasahhi NSV, Kemerovo oblast, Kiievi oblast, Kindral, Kindralleitnant, Kindralmajor, Kindralpolkovnik, Kirgiisi NSV, Kirovi oblast, Kirovohradi oblast, Kostroma oblast, Krasnodar, Krasnodari krai, Krasnojarski krai, Krimmi oblast, Kubani sõjaväeringkond, Kuibõšev, Kurgani oblast, Kurski oblast, Lääne-Kasahstani oblast, Läänerinne (Vene kodusõda), Läti NSV, Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik, Lühend, Leedu NSV, Leedu-Valgevene NSV, Leningradi oblast, Leningradi sõjaväeringkond, Leonid Govorov, Lev Trotski, Mahiloŭ oblast, Mari ANSV, Mürsk, Merevägi, Metgetheni veresaun, Minsk, Minski oblast, Moldaavia NSV, Moskva, Moskva oblast, Moskva sõjaväeringkond, Musta mere laevastik, Narva, Narva lahing (1918), Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo, Nõukogude Liidu marssal, Nõukogude Liit, Nõukogude Venemaa, Nižni Novgorodi oblast, NKVD, Nomenklatuur (eliit), Novgorodi oblast, Novosibirsk, NSV Liidu Ülemnõukogu, NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium, NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat, NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu, NSV Liidu Revolutsiooniline Sõjanõukogu, Odessa, Odessa oblast, Ohvitser, Oktoobrirevolutsioon, Omski oblast, Orenburg, Orenburgi oblast, Orjoli oblast, Põhjarinne (Vene kodusõda), Penza oblast, Permi oblast, Peterburi, Peterburi sõjaväeringkond, Pihkva, Pihkva oblast, Polkovnik, Poltava oblast, Poola, Punaarmee (Hiina), Punaarmee Kindralstaap, Punakaart, Punane terror, Rahvakomissaride Nõukogu, Riia, Rjazani oblast, Rostov Doni ääres, Rostovi oblast, Rumeenia, Saksa Demokraatlik Vabariik, Saksa keisririik, Saksamaa, Samara oblast, Saratovi oblast, Sõjatribunal, Sõjaväeline auaste, Sõjaväeringkond, Semen Tõmošenko, Sergei Kamenev, Simferopol, Siseväed, Smolensk, Smolenski oblast, Stavropol, Stavropoli krai, Stavropoli sõjaväeringkond, Suurtükivägi, Sverdlovski oblast, Taškent, Tambovi oblast, Tank, Tatari ANSV, Tauria sõjaväeringkond, Tšehhoslovakkia, Tšeljabinski oblast, Tšernihivi oblast, Tšernivtsi, Tõva, Ternopili oblast, Thbilisi, Thbilisi sõjaväeringkond, Tjumeni oblast, Tula oblast, Tveri oblast, Udmurdi ANSV, Ukraina NSV, Uljanovski oblast, Ungari, Väeliik, Vene keel, Vene SFNV, Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu, Venemaa kodusõda, Venemaa Nõukogude Vabariik, Viciebski oblast, Vinnõtsja oblast, Vladimiri oblast, Volga sõjaväeringkond, Volgogradi oblast, Voroneži oblast, Voroneži sõjaväeringkond, Zaporižžja oblast, 1. jaanuar, 1. juuni, 122 mm haubits 1938 M-30, 15. jaanuar, 19. august, 1917, 1918, 1919, 1923, 1927, 1933, 1934, 1937, 1938, 1939, 1940, 1941, 1946, 21. juuni, 22. aprill, 23. veebruar, 25. veebruar, 28. jaanuar, 29. juuni, 29. mai, 31. märts, 7. armee (Vene SFNV), 7. mai, 8. mai.