Kiiremini kui brauser!
69 suhted: Aasta puu, Arukask, Biotoop, California, Dalarna lään, Eesti kõrgeimad puud, Eesti pärismaised põõsad, Eesti pärismaised puud, Eesti puude loend, Endel Laas, Hall lepp, Harilik ebatsuuga, Harilik elupuu, Harilik haab, Harilik hobukastan, Harilik kadakas, Harilik kuusk, Harilik mänd, Harilik pihlakas, Harilik saar, Harilik tamm, Harilik toomingas, Harilik vaher, Heitlehisus, Igihaljus, Igimänd, Juur, Katteseemnetaimed, Künnapuu, Kütus, Leht, Lehtpuud, Loom, Mammutipuu, Materjal, Mets, Metsatööstus, Okas, Okaspuutaimed, Oks, Paljasseemnetaimed, Pappel, Pühapuu, Põõsarinne, Pinnas, Puit, Puittaimed, Puu (andmestruktuur), Puu (graafiteooria), Puud (massiühik), ..., Puukoor, Ranniksekvoia, Räpina vald, Rohurinne, Samblikud, Säsi, Sümbioos, Süsihappegaas, Seened, Siberi nulg, Suurelehine pärn, Tamme-Lauri tamm, Tüvi, Tooraine, Umeå Ülikool, Urvaste vald, Vars, Võra, Võru maakond. Laienda indeks (19 rohkem) »
Aasta puu
Pihlakas, aasta puu 2000 ja 2022 Aasta puu on igal aastal Eestis lähemaks tutvustamiseks valitud puu.
Uus!!: Puu ja Aasta puu · Näe rohkem »
Arukask
Arukask (Betula pendula) on kaseliste sugukonda kase perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuuliik.
Uus!!: Puu ja Arukask · Näe rohkem »
Biotoop
Biotoop (. Üldiselt võttes võib biotoop tähendada ala, kus elavad organismid. Biotoop on põhimõtteliselt sünonüümne mõistega "habitaat". Vahe on vaid selles, et habitaadiga seostatakse peamiselt mingi asustusala liike ja populatsioone, biotoobiga aga biotsönoosi. Üheks Eesti biotoobiks võib lugeda näiteks lehtpuumetsa. Maailma suurimad biotoobid on ookeanid ja mered.
Uus!!: Puu ja Biotoop · Näe rohkem »
California
California tunnuslaulu "I Love You, California" esitab Prince's Orchestra 1914. aastal California (mööndav ka Kalifornia) on Ameerika Ühendriikide osariik riigi lääneosas Vaikse ookeani rannikul.
Uus!!: Puu ja California · Näe rohkem »
Dalarna lään
Dalarna lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.
Uus!!: Puu ja Dalarna lään · Näe rohkem »
Eesti kõrgeimad puud
Eesti kõrgeimad puud on loodusrekordid Eesti puude kõrguskasvu osas.
Uus!!: Puu ja Eesti kõrgeimad puud · Näe rohkem »
Eesti pärismaised põõsad
Pärismaiste põõsaste hulka loetakse Eestis alltoodud 30 liiki.
Uus!!: Puu ja Eesti pärismaised põõsad · Näe rohkem »
Eesti pärismaised puud
Pärismaiste puude hulka loetakse Eestis alltoodud 51 liiki.
Uus!!: Puu ja Eesti pärismaised puud · Näe rohkem »
Eesti puude loend
Siin on loetletud Eesti tuntud puid ja puuderühmi.
Uus!!: Puu ja Eesti puude loend · Näe rohkem »
Endel Laas
Endel Laas (29. august 1915 Tartu – 1. november 2009) oli eesti metsateadlane.
Uus!!: Puu ja Endel Laas · Näe rohkem »
Hall lepp
Hall lepp ehk valge lepp (Alnus incana) on kaseliste sugukonda lepa perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuuliik.
Uus!!: Puu ja Hall lepp · Näe rohkem »
Harilik ebatsuuga
Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) on igihaljas okaspuuliik männiliste sugukonnast ebatsuuga perekonnast.
Uus!!: Puu ja Harilik ebatsuuga · Näe rohkem »
Harilik elupuu
Harilik elupuu (Thuja occidentalis L.) on okaspuuliik elupuu perekonnast.
Uus!!: Puu ja Harilik elupuu · Näe rohkem »
Harilik haab
Harilik haab ehk haab (Populus tremula) on pajuliste sugukonna papli perekonda kuuluv lehtpuuliik.
Uus!!: Puu ja Harilik haab · Näe rohkem »
Harilik hobukastan
Harilik hobukastan (Aesculus hippocastanum; ka kastan) on liik puid perekonnast hobukastan.
Uus!!: Puu ja Harilik hobukastan · Näe rohkem »
Harilik kadakas
Harilik kadakas (Juniperus communis L.) on küpressiliste sugukonda kadaka perekonda kuuluv okaspuu.
Uus!!: Puu ja Harilik kadakas · Näe rohkem »
Harilik kuusk
Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Puu ja Harilik kuusk · Näe rohkem »
Harilik mänd
Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.
Uus!!: Puu ja Harilik mänd · Näe rohkem »
Harilik pihlakas
Harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) on roosõieliste sugukonda pihlaka perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuu.
Uus!!: Puu ja Harilik pihlakas · Näe rohkem »
Harilik saar
Harilik saar (Fraxinus excelsior) on õlipuuliste sugukonda saare perekonda kuuluv ühekojaline mitmeaastane heitlehine lehtpuu.
Uus!!: Puu ja Harilik saar · Näe rohkem »
Harilik tamm
Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv heitlehine lehtpuu.
Uus!!: Puu ja Harilik tamm · Näe rohkem »
Harilik toomingas
Harilik toomingas (Prunus padus) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv puu või suur põõsas.
Uus!!: Puu ja Harilik toomingas · Näe rohkem »
Harilik vaher
Harilik vaher (Acer platanoides) on seebipuuliste sugukonda vahtra perekonda kuuluv puu.
Uus!!: Puu ja Harilik vaher · Näe rohkem »
Heitlehisus
Heitlehine puu Heitlehisus ehk suvehaljus on taimede kohastumus hüljata lehed (ka okkad) ebasoodsate tingimuste saabudes.
Uus!!: Puu ja Heitlehisus · Näe rohkem »
Igihaljus
Harilik jugapuu (''Taxus baccata'') on igihaljas Igihaljus on taimede omadus säilitada lehestikku aasta läbi seda järk-järgult uuendades, nii et taim ei ole kunagi ilma lehtedeta.
Uus!!: Puu ja Igihaljus · Näe rohkem »
Igimänd
Igimänd (Pinus longaeva) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Uus!!: Puu ja Igimänd · Näe rohkem »
Juur
Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ.
Uus!!: Puu ja Juur · Näe rohkem »
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Uus!!: Puu ja Katteseemnetaimed · Näe rohkem »
Künnapuu
Künnapuu (Ulmus laevis) on jalakaliste sugukonda jalaka perekonda kuuluv mitmeaastane ühekojaline lehtpuu.
Uus!!: Puu ja Künnapuu · Näe rohkem »
Kütus
Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana, näiteks elektrienergia saamiseks soojuselektrijaamades (kivisüsi, pruunsüsi, masuut, maagaas, põlevkivi, hakkpuit).
Uus!!: Puu ja Kütus · Näe rohkem »
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Uus!!: Puu ja Leht · Näe rohkem »
Lehtpuud
Arukask (''Betula pendula'') Lehtpuud on heitlehised või igihaljad puittaimed katteseemnetaimede hõimkonnast.
Uus!!: Puu ja Lehtpuud · Näe rohkem »
Loom
Looma all mõeldakse filosoofias ja üldkeeles bioloogia seisukohast loomade hulka arvatavat elusolendit, kes ei ole inimene.
Uus!!: Puu ja Loom · Näe rohkem »
Mammutipuu
Mammutipuu ehk hiidsekvoia (Sequoiadendron giganteum) on igihaljas okaspuuliik, perekonna Sequoiadendron ainuliik.
Uus!!: Puu ja Mammutipuu · Näe rohkem »
Materjal
Materjal on aine, millest midagi valmistatakse.
Uus!!: Puu ja Materjal · Näe rohkem »
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Uus!!: Puu ja Mets · Näe rohkem »
Metsatööstus
Metsa langetamine harvesteriga Video harvesteri tööst Metsatööstus on tööstusharu, mis tegeleb metsa langetamise (sealhulgas tüvede laasimise ja järkamise), materjali metsast väljaveo ja metsamaterjali esmase töötlemisega.
Uus!!: Puu ja Metsatööstus · Näe rohkem »
Okas
Okas on kseromorfse ehitusega muundunud leht.
Uus!!: Puu ja Okas · Näe rohkem »
Okaspuutaimed
Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.
Uus!!: Puu ja Okaspuutaimed · Näe rohkem »
Oks
Puu võra koosneb erineva järgu okstest Oks on taimede (eriti puittaimede) külgpungast arenenud, harilikult puitunud varreharu.
Uus!!: Puu ja Oks · Näe rohkem »
Paljasseemnetaimed
Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on parafüleetiline täpsemalt klassifitseerimata rühm, mis koondab enda alla neli eraldiseisvat taimeriigi hõimkonda.
Uus!!: Puu ja Paljasseemnetaimed · Näe rohkem »
Pappel
Must pappel Pappel (Populus L.) on pajuliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.
Uus!!: Puu ja Pappel · Näe rohkem »
Pühapuu
Tammetsõõrina tuntud ohverdamiskoht 2012. aasta maikuus. Pühapuu on puu, mida mingis piirkonnas või usundis austatakse.
Uus!!: Puu ja Pühapuu · Näe rohkem »
Põõsarinne
Põõsarinne on harilikult 1–4 meetri kõrgune põõsaste kogum metsakoosluses.
Uus!!: Puu ja Põõsarinne · Näe rohkem »
Pinnas
Pinnas on maakoore pindmise kihi moodustavad setendid ja kivimid koos neile moodustunud mulla ja kultuurkihiga.
Uus!!: Puu ja Pinnas · Näe rohkem »
Puit
Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.
Uus!!: Puu ja Puit · Näe rohkem »
Puittaimed
Jaapani keepuu (''Styphnolobium japonicum'') 'Pendulum' on tüüpiline puittaim Puittaimed on soontaimed (enamikus katteseemnetaimed), kelle varred puituvad (lignifitseeruvad).
Uus!!: Puu ja Puittaimed · Näe rohkem »
Puu (andmestruktuur)
Kahendpuu näidis Puu on infotehnoloogias hierarhiline andmestruktuur, kus andmed on paigutatud puukujuliselt.
Uus!!: Puu ja Puu (andmestruktuur) · Näe rohkem »
Puu (graafiteooria)
Kuue tipu ja viie servaga nummerdatud puu Puu on graafiteoorias sidus ja tsükliteta graaf.
Uus!!: Puu ja Puu (graafiteooria) · Näe rohkem »
Puud (massiühik)
Puud on massiühik, mis võrdub 16,3811 kilogrammiga.
Uus!!: Puu ja Puud (massiühik) · Näe rohkem »
Puukoor
Kiirja männi koor Puukoor (ka koor) on puittaime pindmine kiht, mis kaitseb taime sisemisi kudesid.
Uus!!: Puu ja Puukoor · Näe rohkem »
Ranniksekvoia
Ranniksekvoia (Sequoia sempervirens) on igihaljas okaspuuliik sekvoia perekonnast, selle perekonna ainuke liik.
Uus!!: Puu ja Ranniksekvoia · Näe rohkem »
Räpina vald
Räpina vald on vald Põlva maakonnas Võhandu jõe alamjooksul.
Uus!!: Puu ja Räpina vald · Näe rohkem »
Rohurinne
Rohurinne on rohttaimedest koosnev rinne metsa-, soo-, niidu- või muus taimekoosluses.
Uus!!: Puu ja Rohurinne · Näe rohkem »
Samblikud
"Samblikud", Ernst Haeckel, ''Artforms of Nature'', 1904 Harilik kopsusamblik viljakehadega Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).
Uus!!: Puu ja Samblikud · Näe rohkem »
Säsi
Säsi on puutüve keskosas asetsev kude, mis kulgeb piki tüve ja mille tipp lõpeb ladvas pungaga, säsi ja aastarõngad selle lähemas ümbruses, nn juveniilses puukoes, on madala kvaliteediga.
Uus!!: Puu ja Säsi · Näe rohkem »
Sümbioos
Sümbioos (vanakreeka keelest σύν 'koos' ja βίωσις 'elamine') on eri liikidesse kuuluvate organismide (sümbiontide) vaheline kooselu.
Uus!!: Puu ja Sümbioos · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Puu ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Seened
Aniislehtrik Must torbikseen Väike sarvik Seened (Fungi) on üks eukarüootsete organismide riike.
Uus!!: Puu ja Seened · Näe rohkem »
Siberi nulg
Siberi nulg (Abies sibirica) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas puu.
Uus!!: Puu ja Siberi nulg · Näe rohkem »
Suurelehine pärn
Suurelehine pärn (Tilia platyphyllos) on pärnaliste sugukonda pärna perekonda kuuluv lehtpuu.
Uus!!: Puu ja Suurelehine pärn · Näe rohkem »
Tamme-Lauri tamm
Tamme-Lauri tamm suvel Tamme-Lauri tamm (võru keeles Tammõ-Lauri tamm) on pühapuu, Eesti kõige jämedam tamm.
Uus!!: Puu ja Tamme-Lauri tamm · Näe rohkem »
Tüvi
Šotimaal asuva Darnley plaatani tüvi Tüvi (ladina keeles truncus) on puu varre harunemata osa.
Uus!!: Puu ja Tüvi · Näe rohkem »
Tooraine
Tooraine ehk toormaterjal ehk toore on töötlemata või osaliselt töödeldud materjal, mida kasutatakse valmistoodete tootmisel.
Uus!!: Puu ja Tooraine · Näe rohkem »
Umeå Ülikool
Umeå Ülikool (Umeå universitet) on riiklik ülikool Rootsis Umeås.
Uus!!: Puu ja Umeå Ülikool · Näe rohkem »
Urvaste vald
Urvaste vald oli vald Võru maakonna loodeosas.
Uus!!: Puu ja Urvaste vald · Näe rohkem »
Vars
Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.
Uus!!: Puu ja Vars · Näe rohkem »
Võra
Tammedel on sageli muljetavaldav võra Võra on taime varte, okste, lehtede ja muude maapealsete organite kogum.
Uus!!: Puu ja Võra · Näe rohkem »
Võru maakond
Võru maakond ehk Võrumaa (võru keeles Võro maakund, Võromaa) on 1. järgu haldusüksus Eesti kaguosas.
Uus!!: Puu ja Võru maakond · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Puud.
