Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Päikesesüsteemi teke ja areng ja Veenus
Päikesesüsteemi teke ja areng ja Veenus on 27 ühist asja (Unioonpeedia): Asteroid, Diameeter, Erosioon, Heelium, Impaktstruktuur, Kasvuhooneefekt, Kuu, Laamtektoonika, Looded, Maa, Maa tüüpi planeedid, Marss, Merkuur, Metallid, Nikkel, Orbiidi ekstsentrilisus, Orbiidi kalle, Päike, Päikesesüsteem, Päikesetuul, Planeedi kaaslane, Planeet, Raud, Süsihappegaas, Uraan (planeet), Veenus, Vesinik.
Asteroid
Asteroid 433 Eros Kosmosesondi NEAR Shoemaker ülesvõte asteroidist 433 Eros Asteroid 243 Ida koos oma kaaslase Dactyliga Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.
Asteroid ja Päikesesüsteemi teke ja areng · Asteroid ja Veenus ·
Diameeter
Diameetriks ehk läbimõõduks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone (või kera pinna) punkti ja läbib ringi (või kera) keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust.
Diameeter ja Päikesesüsteemi teke ja areng · Diameeter ja Veenus ·
Erosioon
Gravitatsiooniline erosioon Wadi orus Iisraelis Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub.
Erosioon ja Päikesesüsteemi teke ja areng · Erosioon ja Veenus ·
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Heelium ja Päikesesüsteemi teke ja areng · Heelium ja Veenus ·
Impaktstruktuur
Üks kuulsamaid impaktstruktuure on Barringeri kraater Arizonas Impaktstruktuur on reeglina ümar kraatrisarnane geoloogiline struktuur, mis tekkis kahe taevakeha kokkupõrkel suurema tahke pinnaga taevakeha pinnale.
Impaktstruktuur ja Päikesesüsteemi teke ja areng · Impaktstruktuur ja Veenus ·
Kasvuhooneefekt
Kasvuhooneefekt ehk kasvuhoonenähtus on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus.
Kasvuhooneefekt ja Päikesesüsteemi teke ja areng · Kasvuhooneefekt ja Veenus ·
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Kuu ja Päikesesüsteemi teke ja areng · Kuu ja Veenus ·
Laamtektoonika
Suurimad laamad ja nende nimed Laamtektoonika (lad k tectonicus, kr k τεκτονικός, ehitusega seotud) on üldtunnustatud teaduslik teooria ja õpetus, mille järgi koosneb Maa litosfäär suurtest tektoonilistest laamadest, mis on aeglaselt liikunud umbes 3,4 miljardit aastat.
Laamtektoonika ja Päikesesüsteemi teke ja areng · Laamtektoonika ja Veenus ·
Looded
Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustavad teiste taevakehade gravitatsioonilise külgetõmbe koosmõjud.
Looded ja Päikesesüsteemi teke ja areng · Looded ja Veenus ·
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Maa ja Päikesesüsteemi teke ja areng · Maa ja Veenus ·
Maa tüüpi planeedid
Marss. Suurused on samas mõõtkavas, kaugused ei ole mõõtkavas. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest.
Maa tüüpi planeedid ja Päikesesüsteemi teke ja areng · Maa tüüpi planeedid ja Veenus ·
Marss
Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.
Marss ja Päikesesüsteemi teke ja areng · Marss ja Veenus ·
Merkuur
Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt Kosmoseaparaadi Mariner 10 ülesvõtetest kokku pandud mosaiik Merkuur on Päikesele kõige lähemal paiknev ja kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet.
Merkuur ja Päikesesüsteemi teke ja areng · Merkuur ja Veenus ·
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Metallid ja Päikesesüsteemi teke ja areng · Metallid ja Veenus ·
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Nikkel ja Päikesesüsteemi teke ja areng · Nikkel ja Veenus ·
Orbiidi ekstsentrilisus
Elliptiline, paraboolne ja hüperboolne Kepleri orbiit: punane: elliptiline (ekstsentrilisus 0,7) roheline: paraboolne (ekstsentrilisus 1) sinine: hüperboolne (ekstsentrilisus 1,3) Taevakeha orbiidi ekstsentrilisus on parameeter, mis näitab, kui palju selle orbiit (trajektoor), millel see tiirleb ümber teise taevakeha või möödub sellest, hälbib ringjoonest.
Orbiidi ekstsentrilisus ja Päikesesüsteemi teke ja areng · Orbiidi ekstsentrilisus ja Veenus ·
Orbiidi kalle
tiirleb ümber suurema taevakeha B. Väiksema taevakeha orbiit lõikab baastasandit sõlmede joonel, mis on joonisel kujutatud rohelise joonega. A – taevakeha B – keskne taevakeha C – baastasand D – orbiidi tasand''i'' – orbiidi kalle Taevakeha orbiidi kaldeks ehk inklinatsiooniks nimetatakse taevamehaanikas selle taevakeha orbiidi tasandi ja mõne teise tasandi (baastasandi) vahelist nurka.
Orbiidi kalle ja Päikesesüsteemi teke ja areng · Orbiidi kalle ja Veenus ·
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Päike ja Päikesesüsteemi teke ja areng · Päike ja Veenus ·
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Päikesesüsteem ja Päikesesüsteemi teke ja areng · Päikesesüsteem ja Veenus ·
Päikesetuul
Päikesetuuleks nimetatakse laetud osakeste voogu, mis on vabanenud Päikese pealmisest atmosfäärikihist ehk Päikese kroonist.
Päikesesüsteemi teke ja areng ja Päikesetuul · Päikesetuul ja Veenus ·
Planeedi kaaslane
Tähtsamad päikesesüsteemi kuud Maa suurusega võrreldes Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane.
Päikesesüsteemi teke ja areng ja Planeedi kaaslane · Planeedi kaaslane ja Veenus ·
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Päikesesüsteemi teke ja areng ja Planeet · Planeet ja Veenus ·
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Päikesesüsteemi teke ja areng ja Raud · Raud ja Veenus ·
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Päikesesüsteemi teke ja areng ja Süsihappegaas · Süsihappegaas ja Veenus ·
Uraan (planeet)
Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet.
Päikesesüsteemi teke ja areng ja Uraan (planeet) · Uraan (planeet) ja Veenus ·
Veenus
Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis (siseplaneet; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.
Päikesesüsteemi teke ja areng ja Veenus · Veenus ja Veenus ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Päikesesüsteemi teke ja areng ja Vesinik · Veenus ja Vesinik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Päikesesüsteemi teke ja areng ja Veenus ühist
- Millised on sarnasused Päikesesüsteemi teke ja areng ja Veenus
Võrdlus Päikesesüsteemi teke ja areng ja Veenus
Päikesesüsteemi teke ja areng on 141 suhted, samas Veenus 127. Kuna neil ühist 27, Jaccard indeks on 10.07% = 27 / (141 + 127).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Päikesesüsteemi teke ja areng ja Veenus. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
