Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Liivimaa ja Pärnumaa
Liivimaa ja Pärnumaa on 13 ühist asja (Unioonpeedia): Eesti, Läänemereprovintsid, Liivi laht, Liivi sõda, Liivimaa kubermang, Liivimaa ordu, Rootsi, Rzeczpospolita, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond, Tartumaa, Võnnu kreis, Viljandimaa.
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Liivimaa · Eesti ja Pärnumaa ·
Läänemereprovintsid
Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.
Läänemereprovintsid ja Liivimaa · Läänemereprovintsid ja Pärnumaa ·
Liivi laht
Liivi lahe asukoht kaardil Liivi laht (ka Riia laht, läti keeles Rīgas jūras līcis, liivi keeles Rīgõ lop) on Läänemere osa suurusega 18 100 km².
Liivi laht ja Liivimaa · Liivi laht ja Pärnumaa ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Liivi sõda ja Liivimaa · Liivi sõda ja Pärnumaa ·
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Liivimaa ja Liivimaa kubermang · Liivimaa kubermang ja Pärnumaa ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Liivimaa ja Liivimaa ordu · Liivimaa ordu ja Pärnumaa ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Liivimaa ja Rootsi · Pärnumaa ja Rootsi ·
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Liivimaa ja Rzeczpospolita · Pärnumaa ja Rzeczpospolita ·
Saare-Lääne piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.
Liivimaa ja Saare-Lääne piiskopkond · Pärnumaa ja Saare-Lääne piiskopkond ·
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Liivimaa ja Tartu piiskopkond · Pärnumaa ja Tartu piiskopkond ·
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Liivimaa ja Tartumaa · Pärnumaa ja Tartumaa ·
Võnnu kreis
Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Liivimaa ja Võnnu kreis · Pärnumaa ja Võnnu kreis ·
Viljandimaa
Viljandimaa on ajalooline maakond Eestis, mis eksisteeris Sakala näol juba muinasajal.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Liivimaa ja Pärnumaa ühist
- Millised on sarnasused Liivimaa ja Pärnumaa
Võrdlus Liivimaa ja Pärnumaa
Liivimaa on 68 suhted, samas Pärnumaa 120. Kuna neil ühist 13, Jaccard indeks on 6.91% = 13 / (68 + 120).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Liivimaa ja Pärnumaa. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
