Sarnasusi Põhja-Saksa Liit ja Saksa Liit
Põhja-Saksa Liit ja Saksa Liit on 29 ühist asja (Unioonpeedia): Anhalt, Austria-Preisi sõda, Badeni suurhertsogiriik, Braunschweigi hertsogkond, Bremen, Frankfurt, Hamburg, Hannoveri kuningriik, Hessen-Homburgi maakrahvkond, Hesseni suurhertsogkond, Lübeck, Liechtenstein, Limburgi hertsogkond (1839–1867), Lippe vürstkond, Luksemburg, Main, Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogkond, Otto von Bismarck, Prantsuse-Preisi sõda, Preisi kuningriik, Saksa keisririik, Saksa Liit, Saksi-Altenburgi hertsogiriik, Saksi-Lauenburg, Saksi-Meiningeni hertsogiriik, Saksimaa kuningriik, Schleswigi hertsogkond, Viini kongress, Wilhelm I.
Anhalt
Anhalti hertsogiriigi lipp Anhalti hertsogiriigi vapp Anhalti asend Saksa Riigis Anhalti hertsogkonna kaart (1863–1918) Anhalt oli Kesk-Saksamaal asuv suveräänne riik (pärast aastat 1806 hertsogiriik), mis paiknes Harzi mägede ja Elbe jõe vahel.
Anhalt ja Põhja-Saksa Liit · Anhalt ja Saksa Liit ·
Austria-Preisi sõda
Austria-Preisi sõda (Saksamaal tuntud ka kui Saksa sõda, Seitsme nädala sõda, Ühinemissõda, Saksa-Saksa sõda, Saksamaa kodusõda või Vennatapusõda) oli aastal 1866 peetud sõda Austria keisririigi juhitud Saksa Liidu ja selle Saksa liitlaste ühelt poolt ning Preisimaa kuningriigi ja selle Saksa liitlaste ning Itaalia kuningriigi teiselt poolt vahel, mille tulemuseks oli Preisimaa domineerimine Saksa riikide üle.
Austria-Preisi sõda ja Põhja-Saksa Liit · Austria-Preisi sõda ja Saksa Liit ·
Badeni suurhertsogiriik
Badeni suurhertsogkond Saksamaa reisikaardi lehel aastast 1861 Badeni suurhertsogiriik või Badeni suurhertsogkond (saksa Großherzogtum Baden) oli ajalooline riik Edela-Saksamaal Reini idakaldal.
Badeni suurhertsogiriik ja Põhja-Saksa Liit · Badeni suurhertsogiriik ja Saksa Liit ·
Braunschweigi hertsogkond
Braunschweigi hertsogkond oli ajalooline riik Saksamaal.
Braunschweigi hertsogkond ja Põhja-Saksa Liit · Braunschweigi hertsogkond ja Saksa Liit ·
Bremen
Bremen (eesti keeles on mööndav ka nimekuju Breemen) on linn Saksamaal, mis moodustab koos Bremerhaveni linnaga iseseisva Bremeni liidumaa.
Bremen ja Põhja-Saksa Liit · Bremen ja Saksa Liit ·
Frankfurt
Frankfurt ehk Maini-äärne Frankfurt ehk Frankfurt Maini ääres (saksa keeles Frankfurt, Frankfurt am Main, Frankfurt/Main) on linn Saksamaal Hesseni liidumaal.
Frankfurt ja Põhja-Saksa Liit · Frankfurt ja Saksa Liit ·
Hamburg
Hamburg (alamsaksa keeles Hamborg) on linn Saksamaal, elanike arvult halduspiirides teine linn Berliini järel.
Hamburg ja Põhja-Saksa Liit · Hamburg ja Saksa Liit ·
Hannoveri kuningriik
Hannoveri kuningriik 1815. aastal 100-taalrine pangatäht 1857. aastast Hannoveri kuningriik (saksa Königreich Hannover) loodi oktoobris 1814 Viini kongressil, kui George III-le tagastati pärast Napoleoni ajastut tema Hannoveri territooriumid.
Hannoveri kuningriik ja Põhja-Saksa Liit · Hannoveri kuningriik ja Saksa Liit ·
Hessen-Homburgi maakrahvkond
Hessen-Homburg moodustati eraldi maakrahvkonnaks aastal 1622 Hessen-Darmstadti maakrahvi poolt.
Hessen-Homburgi maakrahvkond ja Põhja-Saksa Liit · Hessen-Homburgi maakrahvkond ja Saksa Liit ·
Hesseni suurhertsogkond
Hesseni ja Reini juures suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Hessen und bei Rhein), või aastatel 1806 kuni 1816 Hesseni suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Hessen), oli sõltumatu riik ja Saksa Liidu liikmesriik alates 1806.
Hesseni suurhertsogkond ja Põhja-Saksa Liit · Hesseni suurhertsogkond ja Saksa Liit ·
Lübeck
Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Lübeck ja Põhja-Saksa Liit · Lübeck ja Saksa Liit ·
Liechtenstein
Liechtenstein (ametlik nimi Liechtensteini Vürstiriik) on merepiirita riik Kesk-Euroopas Šveitsi ja Austria vahel.
Liechtenstein ja Põhja-Saksa Liit · Liechtenstein ja Saksa Liit ·
Limburgi hertsogkond (1839–1867)
Limburgi hertsogkond loodi ja moodustati Limburgi provintsi idaosast Londoni lepinguga aastal 1839.
Limburgi hertsogkond (1839–1867) ja Põhja-Saksa Liit · Limburgi hertsogkond (1839–1867) ja Saksa Liit ·
Lippe vürstkond
Lippe kaart aastal 1918 Vürstiloss Detmoldis Lippe (hiljem Lippe-Detmold ja siis taas Lippe) oli ajalooline riik Saksamaal, mida valitses Lippe vürstlik perekond.
Lippe vürstkond ja Põhja-Saksa Liit · Lippe vürstkond ja Saksa Liit ·
Luksemburg
Luksemburg (ametlikult Luksemburgi Suurhertsogiriik) on merepiirita väikeriik Euroopas Madalmaade ajaloolises piirkonnas.
Luksemburg ja Põhja-Saksa Liit · Luksemburg ja Saksa Liit ·
Main
Main on jõgi Euroopas Saksamaal.
Main ja Põhja-Saksa Liit · Main ja Saksa Liit ·
Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogkond
Lipp Vapp Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogkond (saksa keeles Großherzogtum Mecklenburg-Strelitz) oli aastatel 1815–1918 eksisteerinud Saksa riik, mis kuulus Saksa Liitu, Põhja-Saksa Liitu ja Saksa keisririiki.
Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogkond ja Põhja-Saksa Liit · Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogkond ja Saksa Liit ·
Otto von Bismarck
Otto Eduard Leopold von Bismarck (1. aprill 1815 – 30. juuli 1898) oli Preisimaa ja Saksa poliitik, esimene Saksamaa riigikantsler.
Otto von Bismarck ja Põhja-Saksa Liit · Otto von Bismarck ja Saksa Liit ·
Prantsuse-Preisi sõda
Prantsuse-Preisi sõda või Preisi-Prantsuse sõda (saksa keeles Deutsch-Französischer Krieg, prantsuse keeles Guerre franco-allemande), tuntud ka kui 1870.
Põhja-Saksa Liit ja Prantsuse-Preisi sõda · Prantsuse-Preisi sõda ja Saksa Liit ·
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Põhja-Saksa Liit ja Preisi kuningriik · Preisi kuningriik ja Saksa Liit ·
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Põhja-Saksa Liit ja Saksa keisririik · Saksa Liit ja Saksa keisririik ·
Saksa Liit
Saksa Liit (1815–1866) Saksa Liit (saksa keeles Deutscher Bund) oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815.
Põhja-Saksa Liit ja Saksa Liit · Saksa Liit ja Saksa Liit ·
Saksi-Altenburgi hertsogiriik
Saksi-Altenburgi hertsogiriik (saksa Herzogtum Sachsen-Altenburg) oli hertsogiriik Saksamaal 1603–1672 ja 1826–1918, üks ernestiinide hertsogkondadest.
Põhja-Saksa Liit ja Saksi-Altenburgi hertsogiriik · Saksa Liit ja Saksi-Altenburgi hertsogiriik ·
Saksi-Lauenburg
Saksi-Lauenburgi hertsogkond (14.–17. sajandini kutsuti ka Niedersachsen (Alam-Saksi)), hiljem tuntud ka kui Lauenburgi hertsogkond, oli otse keisrile alluv hertsogkond, mis eksisteeris 1296–1803 ja 1814–1876 praeguse Schleswig-Holsteini liidumaa äärmises kaguosas.
Põhja-Saksa Liit ja Saksi-Lauenburg · Saksa Liit ja Saksi-Lauenburg ·
Saksi-Meiningeni hertsogiriik
Saksi-Meiningeni hertsogiriik (saksa Herzogtum Sachsen-Meiningen) oli hertsogiriik Saksamaal 1680–1918, üks ernestiinide hertsogkondadest.
Põhja-Saksa Liit ja Saksi-Meiningeni hertsogiriik · Saksa Liit ja Saksi-Meiningeni hertsogiriik ·
Saksimaa kuningriik
Saksimaa kuningriik oli aastatel 1806–1918 tänapäeva Saksimaa liidumaa territooriumil eksisteerinud riik.
Põhja-Saksa Liit ja Saksimaa kuningriik · Saksa Liit ja Saksimaa kuningriik ·
Schleswigi hertsogkond
Schleswigi hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schleswig, taani keeles Hertugdømmet Slesvig, anglosaksi keeles Sliaswic) oli Taani kuninga vasallriik 1866.
Põhja-Saksa Liit ja Schleswigi hertsogkond · Saksa Liit ja Schleswigi hertsogkond ·
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Põhja-Saksa Liit ja Viini kongress · Saksa Liit ja Viini kongress ·
Wilhelm I
Wilhelm I ehk Wilhelm Suur (saksa Wilhelm der Große; 22. märts 1797 Berliin – 9. märts 1888 Berliin) oli Preisimaa kuningas 1861.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Põhja-Saksa Liit ja Saksa Liit ühist
- Millised on sarnasused Põhja-Saksa Liit ja Saksa Liit
Võrdlus Põhja-Saksa Liit ja Saksa Liit
Põhja-Saksa Liit on 53 suhted, samas Saksa Liit 144. Kuna neil ühist 29, Jaccard indeks on 14.72% = 29 / (53 + 144).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Põhja-Saksa Liit ja Saksa Liit. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: