Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Põhjamaade kirjandus ja Taani
Põhjamaade kirjandus ja Taani on 20 ühist asja (Unioonpeedia): Ahvenamaa maakond, Fääri saared, Gesta Danorum, Grööni keel, Gröönimaa, Henrik Pontoppidan, Island, Johannes Vilhelm Jensen, Karl Gjellerup, Ladina keel, Nobeli kirjandusauhind, Norra, Põhjagermaani keeled, Põhjamaad, Rootsi, Ruunikivi, Saxo Grammaticus, Skandinaavia poolsaar, Snorri Sturluson, Vanapõhja keel.
Ahvenamaa maakond
Ahvenamaa (soome keeles Ahvenanmaa, rootsi keeles Åland) on omavalitsuslik Soome maakond Läänemeres.
Ahvenamaa maakond ja Põhjamaade kirjandus · Ahvenamaa maakond ja Taani ·
Fääri saared
Fääri saared (taani keeles Færøerne, fääri keeles Føroyar) on Taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Atlandi ookeani põhjaosas.
Fääri saared ja Põhjamaade kirjandus · Fääri saared ja Taani ·
Gesta Danorum
"Gesta Danorum", esimene lehekülg "Gesta Danorum" ("Taanlaste vägiteod") on Taani ajaloo alane töö, mille koostas 12. sajandil Saxo Grammaticus.
Gesta Danorum ja Põhjamaade kirjandus · Gesta Danorum ja Taani ·
Grööni keel
Grööni keel (grööni kalaallisut) on eskimo-aleuudi keelkonda kuuluva inuiti keelte rühma keel, mida kõneleb ligikaudu 57 000 inimest Gröönimaal ja Taanis.
Grööni keel ja Põhjamaade kirjandus · Grööni keel ja Taani ·
Gröönimaa
Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus.
Gröönimaa ja Põhjamaade kirjandus · Gröönimaa ja Taani ·
Henrik Pontoppidan
Henrik Pontoppidan Henrik Pontoppidan (24. juuli 1857 Fredericia – 21. august 1943 Kopenhaagen) oli taani kirjanik, kes 1917.
Henrik Pontoppidan ja Põhjamaade kirjandus · Henrik Pontoppidan ja Taani ·
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Island ja Põhjamaade kirjandus · Island ja Taani ·
Johannes Vilhelm Jensen
Johannes Vilhelm Jensen (ka Johannes V. Jensen, 20. jaanuar 1873 – 25. november 1950) oli taani kirjanik, kes 1944.
Johannes Vilhelm Jensen ja Põhjamaade kirjandus · Johannes Vilhelm Jensen ja Taani ·
Karl Gjellerup
Karl Adolph Gjellerup (2. juuni 1857 – 13. oktoober 1919) oli taani luuletaja ja proosakirjanik, kes koos oma kaasmaalase Henrik Pontoppidaniga sai 1917.
Karl Gjellerup ja Põhjamaade kirjandus · Karl Gjellerup ja Taani ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Ladina keel ja Põhjamaade kirjandus · Ladina keel ja Taani ·
Nobeli kirjandusauhind
Nobeli kirjandusauhind on Nobeli auhind, mida antakse välja silmapaistvate saavutuste eest kirjanduses.
Nobeli kirjandusauhind ja Põhjamaade kirjandus · Nobeli kirjandusauhind ja Taani ·
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Norra ja Põhjamaade kirjandus · Norra ja Taani ·
Põhjagermaani keeled
norni keel''†'' Põhjagermaani keeled ehk skandinaavia keeled on läänegermaani keelte ja väljasurnud idagermaani keelte kõrval üks kolmest germaani keelte harust.
Põhjagermaani keeled ja Põhjamaade kirjandus · Põhjagermaani keeled ja Taani ·
Põhjamaad
Põhjamaad kaardil Põhjamaade lipud Põhjamaad (poeetiliselt ka: Põhjala) on piirkond, mis hõlmab Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani koos Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaaga.
Põhjamaad ja Põhjamaade kirjandus · Põhjamaad ja Taani ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Põhjamaade kirjandus ja Rootsi · Rootsi ja Taani ·
Ruunikivi
Ruunikivi Rootsis Ruunikivi (Kolunda, Stenkvista, Södermanland, Rootsi) kirjaga ''': þaiR: situ: stin: suniR: þurkitils: auk: fulku hiar: faþur: auk: muþur: iftiR ' kiarþu ' trikila:''' "Nad paigutasid selle kivi siia, Þorketill ja Folka pojad, et mälestada isa ja ema. (Nad) tegid (seda) uhkelt." Ruunikivi on surnu mälestuseks paigaldatud, harilikult püstine kivi, millel on ruunikirjas tekste.
Põhjamaade kirjandus ja Ruunikivi · Ruunikivi ja Taani ·
Saxo Grammaticus
Saxo kujutatuna Taani-Norra illustraatori Louis Moe (1857–1945) poolt Saxo Grammaticus (u 1150 – u 1220), tuntud ka nimega Saxo cognomine Longus, oli Taani ajaloolane ja kirjanik.
Põhjamaade kirjandus ja Saxo Grammaticus · Saxo Grammaticus ja Taani ·
Skandinaavia poolsaar
Skandinaavia poolsaar Skandinaavia poolsaar asub Põhja-Euroopas ning koosneb peamiselt Norra ja Rootsi maa-aladest.
Põhjamaade kirjandus ja Skandinaavia poolsaar · Skandinaavia poolsaar ja Taani ·
Snorri Sturluson
Lehekülg Heimskringla käsikirjast Snorri Sturluson (islandi keeles Snorri Sturluson, norra keeles Snorre Sturlason, rootsi ja taani keeles ka Snorre Sturlasson) (1178 või 1179 – 23. september 1241) oli Islandi ajaloolane, luuletaja ja poliitik.
Põhjamaade kirjandus ja Snorri Sturluson · Snorri Sturluson ja Taani ·
Vanapõhja keel
germaani keelte levikut, mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest Vanapõhja keel ehk vanaskandinaavia keel (rootsi keeles fornnordiska, taani keeles oldnordisk ehk norrønt, norra keeles norrønt, inglise keeles Old Norse) on germaani keelte põhjagermaani harusse kuuluv keel, mida kõneldi Skandinaavias ning selle elanike ülemereasundustes viikingiajal ja keskaja alguses, kuni 13. sajandini.
Põhjamaade kirjandus ja Vanapõhja keel · Taani ja Vanapõhja keel ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Põhjamaade kirjandus ja Taani ühist
- Millised on sarnasused Põhjamaade kirjandus ja Taani
Võrdlus Põhjamaade kirjandus ja Taani
Põhjamaade kirjandus on 73 suhted, samas Taani 555. Kuna neil ühist 20, Jaccard indeks on 3.18% = 20 / (73 + 555).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Põhjamaade kirjandus ja Taani. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
