Sisukord
322 suhted: Aasov, Aasovi sõjakäigud, Abordaaž, Adam Ludwig Lewenhaupt, Ahmed III, Ahvenamaa maakond, Ajalooline Ajakiri, Aktsiis, Alūksne, Aleksander Loit, Aleksandr Menšikov, Altona, Anna Sophia, Argo (kirjastus), Arhangelsk, August II, Austria, Azov, İstanbul, Balti kubermangud, Balti laevastik, Baltimaad, Biržai, Blekinge, Bohuslän, Boriss Šeremetev, Bourbonid, Brandenburg-Preisimaa, Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond, Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond, Bremen, Charles Eugène de Croy, Daugava, Delta, Eesti lugu, Eestimaa kubermang, Enn Kippel, Erastvere lahing, Euroopa, Frederik III, Frederik IV, Frederiksborgi loss, Fredrik I, Fregatt, Friedrich I (Preisimaa), Friedrich Wilhelm I, Garnison, Göteborg, Grodna, Haapsalu, ... Laienda indeks (272 rohkem) »
- 18. sajand Rootsis
Aasov
Aasov ehk Aasovi meri on sisemeri loodusgeograafilise Euroopa ja Aasia piiril.
Vaata Põhjasõda ja Aasov
Aasovi sõjakäigud
Aasovi sõjakäigud 1695 ja 1696 olid Vene tsaaririigi sõjakäigud Osmanite riigi vastu, mis Vene tsaar Peeter I võttis oma valitsemisaja algul ette Doni suudmes asunud ning Vene laevade pääsu Aasovi ja Mustale merele tõkestanud 700-mehelise garnisoniga Azovi kindluse vallutamiseks.
Vaata Põhjasõda ja Aasovi sõjakäigud
Abordaaž
Abordaaž (prantsuse abordage 'pardamine, kokkujooksmine') ehk pardumine on merelahingus kasutatud võitlusviis, mis seisnes vaenlase laeva (nt kisaga teiba abil) oma laeva külge haakimises, mis võimaldas laeva lähemale tõmmata.
Vaata Põhjasõda ja Abordaaž
Adam Ludwig Lewenhaupt
Krahv Adam Ludwig Lewenhaupt Adam Ludwig Lewenhaupt (rootsi keeles Leijonhufvud) (15. aprill 1659 Kopenhaagen – 12. veebruar 1719 Moskva, Venemaa) oli Rootsi väejuht, 1706.
Vaata Põhjasõda ja Adam Ludwig Lewenhaupt
Ahmed III
Ahmet III Ahmed III (30. detsember 1673 – 1. juuli 1736; osmanitürgi keeles:احمد ثالث, Aḥmed-i sālis) oli Osmanite riigi sultan aastatel 1703–1730.
Vaata Põhjasõda ja Ahmed III
Ahvenamaa maakond
Ahvenamaa (soome keeles Ahvenanmaa, rootsi keeles Åland) on omavalitsuslik Soome maakond Läänemeres.
Vaata Põhjasõda ja Ahvenamaa maakond
Ajalooline Ajakiri
Ajalooline Ajakiri on Eestis ilmuv eelretsenseeritav akadeemiline ajakiri, mis ilmub Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juures.
Vaata Põhjasõda ja Ajalooline Ajakiri
Aktsiis
Aktsiis (ka aktsiisimaks) on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele.
Vaata Põhjasõda ja Aktsiis
Alūksne
Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.
Vaata Põhjasõda ja Alūksne
Aleksander Loit
Aleksander Loit (5. augustini 1936 Aleksander Sitan; 11. juuni 1925 Pärnu – 16. jaanuar 2021 Uppsala) oli eesti päritolu Rootsi ajaloolane.
Vaata Põhjasõda ja Aleksander Loit
Aleksandr Menšikov
Aleksandr Danilovitš Menšikov, 1716–1720 Aleksandr Danilovitš MenšikovLe prince Kouchimen, histoire Tartare, et Dom Alvar del Sol, histoire Napolitaine (vene keeles Александр Данилович Меншиков; 16. november (6. november vkj) 1673 Moskva – 23.
Vaata Põhjasõda ja Aleksandr Menšikov
Altona
Altona on Hamburgi linnarajoon.
Vaata Põhjasõda ja Altona
Anna Sophia
Anna Sophia Mecklenburgi hertsoginnana Anna Sophia (ka Anna Sophie; 11. juuni 1527 Königsberg – 6. veebruar 1591 Lübz) oli sünnipärane Preisimaa printsess ja abielu kaudu Mecklenburgi hertsoginna.
Vaata Põhjasõda ja Anna Sophia
Argo (kirjastus)
Argo on Eesti kirjastus, mis kirjastab põhiliselt õpikuid, eksamimaterjale ja ajalookirjandust.
Vaata Põhjasõda ja Argo (kirjastus)
Arhangelsk
Arhangelsk (vene keeles Архангельск) on linn Põhja-Venemaal Valge mere lähedal Dvina jõe deltas 40–45 km kaugusel suudmest, Arhangelski oblasti ja Primorski rajooni keskus.
Vaata Põhjasõda ja Arhangelsk
August II
August II. Portree autor Louis de Silvestre-August August II Tugev (August II Mocny, Saksi kuurvürstina Friedrich August I; 12. mai 1670 Saksimaa kuurvürstiriik – 1. veebruar 1733) oli Saksimaa kuurvürst 1694–1733 ning Poola kuningas ja Leedu suurvürst (1697–1706 ja 1709–1733).
Vaata Põhjasõda ja August II
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Vaata Põhjasõda ja Austria
Azov
Azov on linn Venemaa Rostovi oblastis, Azovi rajooni keskus.
Vaata Põhjasõda ja Azov
İstanbul
İstanbul kosmosest nähtuna. Pildi ülaosas Must meri, all Marmara meriİstanbul on Türgi suurim linn.
Vaata Põhjasõda ja İstanbul
Balti kubermangud
Venemaa keisririigi Läänemere kubermangud. Kaart Meyeri leksikonis Balti (kindral)kubermangud ehk Balti provintsid (vene keeles Прибалтийский край või Остзейский край) olid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa valitsemiseks loodud Vene administratiivüksused 18.
Vaata Põhjasõda ja Balti kubermangud
Balti laevastik
Balti laevastik, tänapäevase täispika nimega Kahe Punalipuline Balti laevastik (vene keeles Дважды Краснознамённый Балтийский флот, lühend ДКБФ), on Läänemerel tegutsev Venemaa Föderatsiooni mereväe laevastikukoondis.
Vaata Põhjasõda ja Balti laevastik
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Vaata Põhjasõda ja Baltimaad
Biržai
pisi Biržai (poola Birże, Žemaidi keeles Biržā, saksa keeles Birsen) on linn Leedus Panevėžysi maakonnas, Biržai rajooni ja Širvėna valla halduskeskus.
Vaata Põhjasõda ja Biržai
Blekinge
Blekinge (taani keeles ka Bleking, Blegind) on ajalooline maakond Rootsi kaguosas Götalandil.
Vaata Põhjasõda ja Blekinge
Bohuslän
Bohusläni asukoht Bohusläni maakond on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Rootsis Götalandi piirkonnas.
Vaata Põhjasõda ja Bohuslän
Boriss Šeremetev
Boriss Šeremetevi vapp Krahv (a-st 1706) Boriss Petrovitš Šeremetev, ajalookirjanduses ka Boriss Petrovitš Šeremetjev (vene keeles Борис Петрович Шереметев; 25. aprill (ukj 5. märts) 1652 Moskva – 17. (ukj 28.) veebruar) 1719 Moskva) oli Venemaa diplomaat ja sõjaväelane (kindralfeldmarssal), väejuht Põhjasõjas ning Eestimaa ja Liivimaa vallutanud vägede juhataja.
Vaata Põhjasõda ja Boriss Šeremetev
Bourbonid
Bourbonid on dünastia, mis valitses Prantsusmaad (1589–1792 ja 1814–1848), Hispaaniat (Borbónid, 1700–1808, 1814–1868, 1874–1931 ja alates 1975), Mõlema Sitsiilia kuningriiki, Luksemburgi (alates 1964) ja teisi piirkondi Euroopas.
Vaata Põhjasõda ja Bourbonid
Brandenburg-Preisimaa
Brandenburg-Preisimaa (saksa keeles Brandenburg-Preußen) on historiograafiline nimetus Brandenburgi Hohenzollernite varauusaegsele valdusele aastatel 1618–1701.
Vaata Põhjasõda ja Brandenburg-Preisimaa
Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond
Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond oli ajalooline hertsogkond hiliskeskajast kuni varauusaja lõpuni Saksa-Rooma riigi loodeosas, kus praegu on Põhja-Saksamaa.
Vaata Põhjasõda ja Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond
Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond
Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond (mitteametlikult Hannoveri kuurvürstkond;, kõnekeeles Kurfürstentum Hannover või lihtsalt Kurhannover) oli Saksa-Rooma riigi üheksas kuurvürstkond.
Vaata Põhjasõda ja Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond
Bremen
Bremen (eesti keeles on mööndav ka nimekuju Breemen) on linn Saksamaal, mis moodustab koos Bremerhaveni linnaga iseseisva Bremeni liidumaa.
Vaata Põhjasõda ja Bremen
Charles Eugène de Croy
Hertsog Charles Eugène de Croy, ka Charles Eugène de Croÿ ja Carl Eugen de Croy (1651 Rœulx – 30. jaanuar 1702 Tallinn) oli Austria ja Vene väejuht.
Vaata Põhjasõda ja Charles Eugène de Croy
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Vaata Põhjasõda ja Daugava
Delta
Niiluse delta nähtuna kosmosest. NASA foto Delta ehk suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu.
Vaata Põhjasõda ja Delta
Eesti lugu
„Eesti lugu” on Vikerraadio saatesari, mis jutustab sellest, kuidas eestlased on kõigi raskuste kiuste püsima jäänud.
Vaata Põhjasõda ja Eesti lugu
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Vaata Põhjasõda ja Eestimaa kubermang
Enn Kippel
Enn Kippel (aastani 1935 Eduard Ferdinand Kippel; 16. veebruar 1901 Tallinn – 15. veebruar 1942 Leningrad) oli eesti kirjanik.
Vaata Põhjasõda ja Enn Kippel
Erastvere lahing
Erastvere lahing peeti 9. jaanuaril 1702 (vana kalendri järgi 29. detsembril 1701) Rootsi ja Vene tsaaririigi vägede vahel Põlvamaal Erastvere lähedal.
Vaata Põhjasõda ja Erastvere lahing
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Põhjasõda ja Euroopa
Frederik III
pisi Frederik III (18. märts 1609 Haderslev – 9. veebruar 1670 Kopenhaagen) oli Taani ja Norra kuningas 1648.
Vaata Põhjasõda ja Frederik III
Frederik IV
Frederik IV (11. oktoober 1671 – 12. oktoober 1730) oli Taani-Norra kuningas alates 1699.
Vaata Põhjasõda ja Frederik IV
Frederiksborgi loss
Frederiksborgi loss Frederiksborgi loss on loss Taanis Hillerødis, mis ehitati Christian IV ametlikuks residentsiks; praegu asub lossis Taani Ajaloomuuseum.
Vaata Põhjasõda ja Frederiksborgi loss
Fredrik I
Fredrik I Fredrik I oli Rootsi kuningas.
Vaata Põhjasõda ja Fredrik I
Fregatt
La Fayette-klassi fregatt Oliver Hazard Perry klassi fregatt Venemaa fregatt (suur allveetõrjelaev) 2002. a Prantsuse 17. sajandi fregatt Fregatt (hollandi k fregat) on lahinguotstarbeline sõjalaev, mis on mõeldud teiste sõjalaevade või tsiviillaevade julgestamiseks ja kaitseks ning iseseisvaks patrullteenistuseks avamerel.
Vaata Põhjasõda ja Fregatt
Friedrich I (Preisimaa)
Friedrich I Friedrich I (Brandenburgi kuurvürsti ja markkrahvina Friedrich III; 11. juuli 1657 Königsberg – 25. veebruar 1713 Berliin) oli Brandenburgi kuurvürst ja markkrahv 1688–1713 ning esimene Preisimaa kuningas 1701.
Vaata Põhjasõda ja Friedrich I (Preisimaa)
Friedrich Wilhelm I
Friedrich Wilhelm I. Antoine Pesne'i maal (1733) Friedrich Wilhelm I (14. august 1688 Berliin – 31. mai 1740 Potsdam) oli Preisi kuningriigi Preisimaa kuningas 1713.
Vaata Põhjasõda ja Friedrich Wilhelm I
Garnison
Garnison on ühe asula või ka muudes määratud piirides alaliselt või ajutiselt paiknevatest väeüksustest, sõjaväeasutustest, sõjaväeliselt korrastatud struktuuriüksustest ja üksikutest sõjaväelastest garnisoniteenistuse (vahiteenistuse) läbiviimiseks moodustatud territoriaal-administratiivne väegrupp.
Vaata Põhjasõda ja Garnison
Göteborg
Göteborg on Rootsi suuruselt teine linn, Västra Götalandi lääni keskus.
Vaata Põhjasõda ja Göteborg
Grodna
Grodna (valgevene keeles Гродна; taraškievica Горадня; Horadnia; vene Гродно) on linn Valgevenes lääneosas, Grodna oblasti ja Grodna rajooni halduskeskus.
Vaata Põhjasõda ja Grodna
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Vaata Põhjasõda ja Haapsalu
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Vaata Põhjasõda ja Habsburgid
Hadjatš
Hadjatš (ukraina Гадяч, vene Гадяч) on oblastilise alluvusega linn Ukrainas Poltava oblastis, Hadjatši rajooni halduskeskus (ei kuulu ise rajooni koosseisu).
Vaata Põhjasõda ja Hadjatš
Halden
Halden on linn Norras Vikeni maakonnas, Haldeni valla keskus.
Vaata Põhjasõda ja Halden
Halland
Hallandi asukoht Halland on ajalooline maakond (landskap) Lõuna-Rootsis.
Vaata Põhjasõda ja Halland
Hansa Liit
Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Vaata Põhjasõda ja Hansa Liit
Härjedalen
Härjedalen on ajalooline maakond Rootsis.
Vaata Põhjasõda ja Härjedalen
Helmut Piirimäe
Helmut Piirimäe (perekonnanimi aastani 1936 Vällo; 8. september 1930 Uue-Põltsamaa vald, Põltsamaa kihelkond, Viljandimaa – 21. august 2017) oli eesti ajaloolane ja arhivaar.
Vaata Põhjasõda ja Helmut Piirimäe
Helsingborgi lahing (1710)
Helsingborgi lahing on 10. märtsil 1710 (Juliuse kalendri järgi 27. veebruaril, Rootsi kalendri järgi 28. veebruaril) toimunud Põhjasõja lahing Taani ja Rootsi vägede vahel Skånelandi alade üle.
Vaata Põhjasõda ja Helsingborgi lahing (1710)
Hendrik Sepp
Hendrik Sepp Hendrik Sepp (23. märts 1888 Pati vald, Pärnumaa – 5. september 1943 Läti) oli eesti ajaloolane, Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940) liige.
Vaata Põhjasõda ja Hendrik Sepp
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Vaata Põhjasõda ja Hiiumaa
Hispaania pärilussõda
Hispaania pärilussõda (1701–1714) oli 18. sajandi alguspoole suurimaid sõjalisi kokkupõrkeid Euroopas.
Vaata Põhjasõda ja Hispaania pärilussõda
Hołowczyni lahing
Hołowczyni lahing oli Põhjasõja käigus 14.
Vaata Põhjasõda ja Hołowczyni lahing
Holstein
Holsteini vapp. Sarnaselt Schaumburgi vapiga on sellele stiliseeritud nõgeseleht Holstein (põhjaalamsaksa: Holsteen; taani: Holsten; ladina: Holsatia) on ajalooline piirkond Elbe ja Eideri jõe vahel.
Vaata Põhjasõda ja Holstein
Holstein-Gottorp
Holstein-Gottorp või Schleswig-Holstein-Gottorp on historiograafiline nimi, samuti kaasaegne lühinimi Schleswigi ja Holsteini hertsogkondade osadele (tuntud ka kui Hertsoglik Holstein), mida valitsesid Schleswig-Holstein-Gottorpi hertsogid.
Vaata Põhjasõda ja Holstein-Gottorp
Horisont (ajakiri)
Kõige esimese Horisondi kaas Horisont on Eesti vanim, 1967.
Vaata Põhjasõda ja Horisont (ajakiri)
Hummuli lahing
Hummuli lahing oli Põhjasõjas toimunud lahing Rootsi ja Vene vägede vahel 29. juulil (Juliuse kalendri järgi 18. juulil, rootsi kalendri järgi 19. juulil) 1702 Hummuli mõisa lähedal.
Vaata Põhjasõda ja Hummuli lahing
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Vaata Põhjasõda ja Ingeri
Isoviha
Isovihaks nimetavad Soome ajaloolased Põhjasõja aegset vene okupatsiooni aastatel 1713–1721, mis lõppes Uusikaupunki rahulepinguga.
Vaata Põhjasõda ja Isoviha
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Vaata Põhjasõda ja Ivan Julm
Ivan Mazepa
Ivan Mazepa (ukraina keeles Іван Степанович Мазепа) (1639–1709) oli Ukraina kasakate hetman.
Vaata Põhjasõda ja Ivan Mazepa
Jalavägi
Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.
Vaata Põhjasõda ja Jalavägi
Jämtland
Jämtland on ajalooline maakond Rootsis.
Vaata Põhjasõda ja Jämtland
Jēkabpils
Jēkabpils on linn Lätis Daugava ääres, Jēkabpilsi piirkonna keskus.
Vaata Põhjasõda ja Jēkabpils
Jelgava
Jelgava (eesti ajal. Miitavi, saksa Mitau, Mittau) on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul.
Vaata Põhjasõda ja Jelgava
Johann Christoph Brotze
Johann Christoph Brotze Eestlaste rõivastus Pärnu ümbruses Johann Christoph Brotze (12./23. september 1742 Görlitz, Saksimaa – 4./16. august 1823 Riia) oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu-uurija.
Vaata Põhjasõda ja Johann Christoph Brotze
Johann Reinhold von Patkul
Johann Reinhold von Patkul Johann Reinhold von Patkul (24. juuli 1660 Stockholm – 10. oktoober 1707 Kazimierz, Poola) oli baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda.
Vaata Põhjasõda ja Johann Reinhold von Patkul
Joseph I (Saksa-Rooma keiser)
Joseph I (26. juuli 1678 – 17. aprill 1711) oli Saksa-Rooma keiser ja Austria Habsburgide valduste isand 1705–1711.
Vaata Põhjasõda ja Joseph I (Saksa-Rooma keiser)
Juliuse kalender
Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).
Vaata Põhjasõda ja Juliuse kalender
Kaitsetööstus
Kaitsetööstus ehk sõjatööstus on tootmisharu, mis tegeleb sõjatehnika tootmise, korrashoiu ja arendamisega.
Vaata Põhjasõda ja Kaitsetööstus
Kalle Kroon
Kalle Kroon (sündinud 1966) on eesti ajaloolane.
Vaata Põhjasõda ja Kalle Kroon
Kapitulatsioon
Kapitulatsioon (ka akordpunktid) tähendab tingimusi, millele vastavalt antakse kindlus või maa-ala üle piirajatele või millega see soovib end üle anda.
Vaata Põhjasõda ja Kapitulatsioon
Kardinal
Kardinalist peapiiskopi vapikaunistus. Punane kardinalikübar (''galero''), millel on 30 külgtutti, näitab, et tegu on kardinaliga. Rist näitab, et tegu on peapiiskopiga. Moto ja vapikilp on igal kardinalil erinev. Kardinali kooririietus Kardinal on katoliku kiriku hierarhias paavstist 1 aste allpool asuv ametikoht.
Vaata Põhjasõda ja Kardinal
Karjala
Karjala ajaloolised osad Karjala on ajalooline piirkond Fennoskandias Venemaa ja Soome territooriumil.
Vaata Põhjasõda ja Karjala
Karjala kannas
Nõukogude Liidu ja Soome piiri kuni 1940. aastani Karjala kannas (ka Karjala maakitsus; soome keeles Karjalankannas) on Soome lahe ja Laadoga järve vahele jääv maismaa-ala (maakitsus).
Vaata Põhjasõda ja Karjala kannas
Karl Gustav von Rönne
Parun Karl Gustav von Rönne (vene Карл Иванович фон Ренне; 1720-ndad – vkj 4. / 15. aprill 1786) oli Vene keisririigi sõjaväelane (kindral-porutšik, 1782).
Vaata Põhjasõda ja Karl Gustav von Rönne
Karl X Gustav
Karl X Gustav (8. november 1622 – 13. veebruar 1660) oli Rootsi kuningas 1654–1660.
Vaata Põhjasõda ja Karl X Gustav
Karl XI
Karl XI Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.
Vaata Põhjasõda ja Karl XI
Karl XII
Karl XII (27. juuni/17. juuni 1682 Stockholm, Stockholmi loss – 11. detsember/30. november 1718 Fredrikshald, Fredriksteni kindluse juures) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.
Vaata Põhjasõda ja Karl XII
Karlowitzi rahu
Läbirääkimised Karlowitzi rahu sõlmimisel Karlowitzi rahu allkirjastati 26. jaanuaril 1699 tänapäeva Serbias asuvas Sremski Karlovcis (tollase haldusjaotuse järgi Karlowitz sõjaväestatud piirialal) ja sellega lõppes Suur Türgi sõda (1683–1697), mille käigus oli Osmanite pool aastal 1697 Zenta lahingus lüüa saanud.
Vaata Põhjasõda ja Karlowitzi rahu
Karoliinide surmamarss
vana kalendri järgi. Karoliinide surmamarss (rootsi keeles karolinernas dödsmarsch) ehk Øyfjelleti katastroof tähistab Rootsi sõjaväe (karoliinide) katastroofiliste tagajärgedega taganemist Trøndelagis üle Tydali mäeaheliku (aastate 1718 ja 1719 vahetumisel).
Vaata Põhjasõda ja Karoliinide surmamarss
Kasakad
"Zaporoožlased Türgi sultanile kirja kirjutamas" Ilja Repin 1880–1890 kasakad 19. sajandi lõpus Kasakad on idaslaavi sotsiaalne rühm, algse elupaigaga Ida-Euroopa lõunapoolsetes steppides: Venemaal, Kasahstanis ja Ukrainas.
Vaata Põhjasõda ja Kasakad
Kastre jõelahing
Kastre jõelahing oli lahing, mis toimus Põhjasõja käigus Rootsi kuningriigi Peipsi flotilli ja Vene tsaaririigi Peipsi lodjalaevastiku vahel.
Vaata Põhjasõda ja Kastre jõelahing
Katk
Katkuks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).
Vaata Põhjasõda ja Katk
Katk Põhjasõja ajal
Põhjasõja ajal kannatas enamik Baltimaade ja Kesk-Euroopa idaosa linnade ja alade elanikke katkupuhangu all.
Vaata Põhjasõda ja Katk Põhjasõja ajal
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Vaata Põhjasõda ja Katoliiklus
Kielce
Kielce on linn Poola lõunaosas, Święty Krzyżi vojevoodkonna ja Kielce maakonna keskus.
Vaata Põhjasõda ja Kielce
Kiiev
Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.
Vaata Põhjasõda ja Kiiev
Kindlus
Malborki kindlus Kindlus on iseseisev (püsiva garnisoni, relvastuse ja varustusega) sõjaväeline organisatsioon, mis valdab kindlusehitiste kogumi mõjuväljas olevat kohta ning kasutab seda kogumit (nimetatakse samuti kindluseks) oma sõjaväe liikumise, mingi kaitseotstarbe (vastase sõjaväe tõrjumise) jaoks või ründe lähtekohana.
Vaata Põhjasõda ja Kindlus
Kirikukell
Aleksander Nevski katedraali kirikukell (2013) Kirikukell on kirikus olev kell, mida helistatakse (lüüakse) jumalateenistusele kutsumiseks, et inimesed teaksid kirikusse tulla.
Vaata Põhjasõda ja Kirikukell
Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.
Vaata Põhjasõda ja Kolmekümneaastane sõda
Kopenhaagen
Vilhelm Arnesen, "Vaade Borsgravenilt Borseni, Christiansborgi ja tornide poole" (1924) Kopenhaageni Nyhavn õhtul Kopenhaagen on Taani pealinn.
Vaata Põhjasõda ja Kopenhaagen
Kraków
Kraków (ka Krakov) on linn Poola lõunaosas.
Vaata Põhjasõda ja Kraków
Krimm
See artikkel on Autonoomsest Vabariigist; perekonnanime kohta vaata artiklit Krimm (perekonnanimi).
Vaata Põhjasõda ja Krimm
Krimmi khaaniriik
Krimmi khaaniriik oli aastatel 1441–1783 Musta mere ääres Krimmis ja selle naaberaladel Dnepri ja Dnestri vahel eksisteerinud riik, mille põhiline elanikkond koosnes krimmitatarlastest.
Vaata Põhjasõda ja Krimmi khaaniriik
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Vaata Põhjasõda ja Kuramaa
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Vaata Põhjasõda ja Kuramaa hertsogiriik
Kuressaare
Kuressaare on linn Saaremaal, Saaremaa valla keskus ja Saare maakonna halduskeskus.
Vaata Põhjasõda ja Kuressaare
Laevatee
Laevatee (ka faarvaater, laevajoom) on veetee osa, mis on veeliikluseks sobivaim ning navigatsiooniteabes avaldatud ja vajaduse korral meremärkidega tähistatud.
Vaata Põhjasõda ja Laevatee
Laiuse ordulinnus
Vaade linnusevaremeile Jõgeva–Mustvee maantee suunast Droonivideo Laiuse ordulinnuse varemetest 2021. aasta 11. aprillil Laiuse ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Lais või lihtsalt Burg Lais) oli Liivi ordu rajatud linnus praeguse Laiusevälja küla (varasema Mõisaküla küla) territooriumil.
Vaata Põhjasõda ja Laiuse ordulinnus
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Põhjasõda ja Läänemeri
Läsna-Valgejõe lahing
Valgejõel vangi langenud Eestimaa aadlilipu ülem ooberst Fritz Wachtmeister (u 1646–1723) pärast Venemaalt naasmist Läsna-Valgejõe lahing oli tõrjelahing Põhjasõjas, mis peeti 16.
Vaata Põhjasõda ja Läsna-Valgejõe lahing
Lõuna-Karjala maakond
Lõuna-Karjala maakond on 1.
Vaata Põhjasõda ja Lõuna-Karjala maakond
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Vaata Põhjasõda ja Leedu
Lesnaja lahing
Lesnaja lahing oli Põhjasõja käigus 9. oktoobril (vkj 28. septembril, Rootsi kalendri järgi 29. septembril) 1708 Rzeczpospolita aladel Lesnaja küla all Vene tsaaririigi sõjaväe ja Rootsi sõjavägede vahel toimunud lahing, mille tulemusel Vene väed sundisid taganema A.
Vaata Põhjasõda ja Lesnaja lahing
Liinilaev (sõjandus)
Liinilaev on purjelaevade ajastu sõjalaev, mille peakaliibri suurtükid paiknesid laeva külgedel mitmel tekil luukide taga.
Vaata Põhjasõda ja Liinilaev (sõjandus)
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Vaata Põhjasõda ja Liivi sõda
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Vaata Põhjasõda ja Liivimaa
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Vaata Põhjasõda ja Liivimaa kubermang
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
Vaata Põhjasõda ja Liivimaa rüütelkond
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Vaata Põhjasõda ja Luterlus
Lviv
Lvivi ladina katedraal 2017. aastal Lvivi raekoda ja õhtune linnavaade 2017. aastal Lviv (ukraina keeles Львів, poola keeles Lwów, saksa keeles Lemberg, eesti keeles varem ka Lvov) on linn Ukrainas, Lvivi oblasti ja Lvivi rajooni keskus.
Vaata Põhjasõda ja Lviv
Magnus Stenbock
Krahv Magnus Stenbock Krahv Magnus Stenbock (12. mai 1664 Stockholm – 23. veebruar 1717 Kopenhaagen) oli Rootsi väepealik.
Vaata Põhjasõda ja Magnus Stenbock
Malatitze lahing
Malatitze lahing (vene poolel tuntud ka kui Dobroje lahing) oli Põhjasõja käigus 14.
Vaata Põhjasõda ja Malatitze lahing
Manufaktuur
Manufaktuur (manufacturus ladina k - käsitsi tehtavKõiv, M., Raudkivi, P., Keskaeg, 1996. Avita, Tallinn, lk 201-202 oli hiliskeskajal arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised. Inglise keeles kasutatakse väljendit putting-out system.
Vaata Põhjasõda ja Manufaktuur
Margus Laidre
Margus Laidre (2022) Margus Laidre (sündinud 18. septembril 1959 Tartus) on Eesti diplomaat ja ajaloolane.
Vaata Põhjasõda ja Margus Laidre
Marstrand
Marstrand on linn Rootsi läänerannikul asuvatel Marstrandsö ja Koö saarel.
Vaata Põhjasõda ja Marstrand
Mõniste
Mõniste on küla Võrumaal Rõuge vallas, endise Mõniste valla keskus.
Vaata Põhjasõda ja Mõniste
Merelahing
Merelahing Merelahing merel (veekogul) toimuv lahing, milles mõlemal osapoolel osalevad laevad või teised ujuvad aluseid.
Vaata Põhjasõda ja Merelahing
Mobilisatsioon
Mobilisatsioon ehk mobiliseerimine on relvajõudude isikkoosseisu, varustuse ja riigi majanduse sõjaks kogumine ja valmis seadmine.
Vaata Põhjasõda ja Mobilisatsioon
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Vaata Põhjasõda ja Moskva tsaaririik
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Vaata Põhjasõda ja Must meri
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Vaata Põhjasõda ja Narva
Narva lahing (1700)
Narva lahing toimus Põhjasõja käigus 30. novembril (Juliuse kalendri järgi 19. novembril, Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700 Narvas Rootsi kuningriigi ja Vene tsaaririigi vägede vahel.
Vaata Põhjasõda ja Narva lahing (1700)
Narva piiramine (1704)
Narva piiramine oli 1704.
Vaata Põhjasõda ja Narva piiramine (1704)
Neeva
thumb Neeva valgla (oranžiga) ja Soome lahe valgla (rohelisega) Neeva on jõgi Ida-Euroopas Venemaa loodeosas.
Vaata Põhjasõda ja Neeva
Nižõn
Nižõn (ukraina Ніжин, vene Нежин Nežin) on linn Põhja-Ukrainas Desna lisajõe Osteri ääres, 120 km Kiievist kirde pool, 80 km kaugusel Tšernigivist.
Vaata Põhjasõda ja Nižõn
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas).
Vaata Põhjasõda ja Norra
Nyen
Ohta jõe vastaskaldal) makett Nyen (rootsi keeles Nyen, saksa keeles Nyenschantz, soome keeles Nevanlinna, vene keeles Канцы) oli 17. sajandil Rootsi linn Ohta jõe ühinemiskohas Neeva jõega (praeguse Peterburi territooriumil).
Vaata Põhjasõda ja Nyen
Odra
Odra jõgi ehk Oderi jõgi (tšehhi ja poola keeles Odra, saksa keeles Oder, antiikaja ladina keeles Viadua, Viadrus, keskaja ladina keeles Odera, Oddera) on jõgi Kesk-Euroopas.
Vaata Põhjasõda ja Odra
Ohta jõgi
Ohta jõgi (vene Охта, soome Ohanjoki) on jõgi Venemaal Leningradi oblastis.
Vaata Põhjasõda ja Ohta jõgi
Ojamaa
Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.
Vaata Põhjasõda ja Ojamaa
Okupatsioon
Okupatsioon on võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese võimu kindlustamine (prantsuse keelest: occupation – action d’occuper, de s’installer par la force).
Vaata Põhjasõda ja Okupatsioon
Osmanite riik
Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.
Vaata Põhjasõda ja Osmanite riik
Paide
Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.
Vaata Põhjasõda ja Paide
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Vaata Põhjasõda ja Pärnu
Pühajõe lahing
Pühajõe lahing toimus Põhjasõja alguses 1700.
Vaata Põhjasõda ja Pühajõe lahing
Põhiseadus
Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused.
Vaata Põhjasõda ja Põhiseadus
Põhja-Euroopa
Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.
Vaata Põhjasõda ja Põhja-Euroopa
Põhjamaade seitsmeaastane sõda
Põhjamaade seitsmeaastane sõda (rootsi keeles Nordiska sjuårskriget, taani keeles Den Nordiske Syvårskrig, poola keeles I wojna północna (Esimene Põhjasõda)) oli 1563–1570 toimunud sõda.
Vaata Põhjasõda ja Põhjamaade seitsmeaastane sõda
Põhjasõda Eesti alal
Põhjasõda Eesti alal toimus aastatel 1700–1710 ning oli osa Läänemerel ülemvõimu pärast peetud Põhjasõjast (1700–1721), milles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa kuurvürstiriik, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisi kuningriik ja Hannoveri kuurvürstiriik.
Vaata Põhjasõda ja Põhjasõda Eesti alal
Põhjasõjad
Põhjasõdadeks nimetatakse mitut sõda Kirde-Euroopas aastatel 1558–1721 alates Esimesest Põhjasõjast ehk Põhjamaade seitsmeaastasest sõjast kuni Suure Põhjasõja ehk Põhjasõjani.
Vaata Põhjasõda ja Põhjasõjad
Põletatud maa taktika
Põletatud maa taktika on sõjaline võte vastase edasiliikumise ja hõivatud alal püsimise raskendamiseks, hävitades kõikvõimaliku eluks vajaliku.
Vaata Põhjasõda ja Põletatud maa taktika
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31.
Vaata Põhjasõda ja Peeter I
Perejaslav
Perejaslav (ukraina keeles Переяслав) on linn Ukrainas Kiievi oblasti Borõspili rajoonis.
Vaata Põhjasõda ja Perejaslav
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Vaata Põhjasõda ja Peterburi
Poltava
Poltava (mööndav ka Poltaava) on linn Ukrainas, Poltava oblasti ja Poltava rajooni keskus.
Vaata Põhjasõda ja Poltava
Poltava lahing
Poltava (traditsiooniliselt: Poltaava) lahing toimus Vene ja Rootsi vägede vahel Põhjasõja ajal tänapäeva Ukrainas Poltava linna lähedal 8. juulil 1709.
Vaata Põhjasõda ja Poltava lahing
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Vaata Põhjasõda ja Pommeri
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Põhjasõda ja Poola
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Vaata Põhjasõda ja Poola kuningas
Poola-Türgi sõda (1672–1676)
Poola-Türgi sõda (1672–1676) ehk Teine Poola-Türgi sõda oli sõda Poola-Leedu ja Osmanite riigi vahel, mida Eesti ajalookirjutuses loetakse osaks Suurest Türgi sõjast.
Vaata Põhjasõda ja Poola-Türgi sõda (1672–1676)
Prantsusmaa kuningriik
Lipp Navarra kuninglik vapp Karolingidest kuningate domeenid 10. sajandil (kollasega). Kuninglikud maad (sinisega) 10. sajandi lõpul Prantsusmaa kuningriik (Royaume de France) oli riik Lääne-Euroopas.
Vaata Põhjasõda ja Prantsusmaa kuningriik
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Vaata Põhjasõda ja Preisi kuningriik
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Vaata Põhjasõda ja Preisimaa
Protestantism
Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.
Vaata Põhjasõda ja Protestantism
Prut
Prut (ukraina keeles Прут) on jõgi Euroopas.
Vaata Põhjasõda ja Prut
Rava-Ruska
Rava-Ruska (ukraina Рава-Руська, poola Rawa Ruska, vene Рава-Русская) on linn Ukrainas Lvivi oblastis Lvivi rajoonis.
Vaata Põhjasõda ja Rava-Ruska
Räpina-Lokuta lahing
Räpina-Lokuta lahing (4/15. september 1701) oli üks väiksematest lahingutest, mis võideldi 1701.
Vaata Põhjasõda ja Räpina-Lokuta lahing
Rügen
Rügen satelliidifotol Kriidikaljud Rügenil Caspar David Friedrichi maal "Kriidikaljud Rügenil" Rügen (ladina ja poola keeles Rugia) on saar Läänemere lõunarannikul, Saksamaa suurim saar.
Vaata Põhjasõda ja Rügen
Reparatsioon
Reparatsioon (ladina keeles reparātio 'taastamine, kordaseadmine') ehk sõjahüvitis on sõja võitnud riigile tekitatud kahjude või vigastuste täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt.
Vaata Põhjasõda ja Reparatsioon
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Põhjasõda ja Riia
Riigitaaler
1658. aastast pärinevad riigitaalrid nn muuseumi rahatahvlil Riigitaaler (rootsi keeles riksdaler) oli Rootsi riigi hõbemünt.
Vaata Põhjasõda ja Riigitaaler
Robert I. Frost
Robert I. Frost (sündinud 20. juunil 1958 Edinburghis) on Suurbritannia ajaloolane, Briti Akadeemia liige.
Vaata Põhjasõda ja Robert I. Frost
Romnõ
Romnõ (ukraina keeles Ромни) on linn Ukrainas Sumõ oblastis.
Vaata Põhjasõda ja Romnõ
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Põhjasõda ja Rootsi
Rootsi kalender
Rootsi kalender oli Rootsis 1700–1712 ebaõnnestunud kalendrireformi käigus kasutusel olnud kalender.
Vaata Põhjasõda ja Rootsi kalender
Rootsi sissetung Venemaale
Rootsi sissetung Venemaale kuningas Karl XII juhtimisel oli Põhjasõja ajal toimunud konflikt.
Vaata Põhjasõda ja Rootsi sissetung Venemaale
Roskilde rahu
Punaselt: Halland, mis oli Brömsebro rahuga (1645) 30 aastaks Rootsile antud, loovutati nüüd jäädavalt. Kollaselt: ka Skåne, Blekinge ja Bohuslän said Rootsi omanduseks. Lillalt: Trøndelagi ja Bornholmi provintsid, mis küll aastal 1658 Rootsile loovutati, kuid kus toimunud ülestõusu järel naasid provintsid aastal 1660 Taani-Norra valitsemise alla.
Vaata Põhjasõda ja Roskilde rahu
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Vaata Põhjasõda ja Rzeczpospolita
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Vaata Põhjasõda ja Saaremaa
Saaremaa lahing (1719)
Saaremaa lahing (teistes keeltes kasutatakse lahingu nimetamisel Saaremaa varasemat nimetus Ösel, näiteks saksa keeles Seeschlacht bei Ösel) oli Põhjasõja-aegne merelahing Vene tsaaririigi ja Rootsi laevastike vahel, mis toimus 24.
Vaata Põhjasõda ja Saaremaa lahing (1719)
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Vaata Põhjasõda ja Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Põhjasõda ja Saksa-Rooma riik
Saksimaa kuurvürst
Saksimaa suurvürstid olid iseseisva Saksimaa kuurvürstiriigi valitsejad aastatel 1356–1806.
Vaata Põhjasõda ja Saksimaa kuurvürst
Saksimaa kuurvürstiriik
Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.
Vaata Põhjasõda ja Saksimaa kuurvürstiriik
Salanõukogu
Salanõukogu on organ, mis nõustab riigipead – tavaliselt, kuid mitte alati monarhi.
Vaata Põhjasõda ja Salanõukogu
Sandomierz
Sandomierz on linn Poolas Święty Krzyżi vojevoodkonnas, Sandomierzi maakonna halduskeskus.
Vaata Põhjasõda ja Sandomierz
Sõda
apokalüptilist ratsanikku" (1921) Sõda on riikide, rahvaste või muude rühmituste vaheline organiseeritud (relvastatud) konflikt, surumaks ühe osapoole tahet, huvisid või ideoloogiat jõuga (vägivaldselt) peale vastaspoolele.
Vaata Põhjasõda ja Sõda
Sõjavang
Sõjavang on sõjas olevate riikide vastaspoole vangi võetud võitleja.
Vaata Põhjasõda ja Sõjavang
Schlüsselburg
Schlüsselburg (saksa 'võtmekindlus', soome Pähkinälinna, vene keeles ka Орешек) on linn Venemaal Leningradi oblastis Kirovski rajoonis.
Vaata Põhjasõda ja Schlüsselburg
Schleswig
Schleswig (alamsaksa Sleswig, taani Slesvig) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal, Schleswig-Flensburgi kreisi keskus.
Vaata Põhjasõda ja Schleswig
Seim (Poola)
Seimi logo Poola Vabariigi Seim (poola keeles ametliku nimega Sejm Rzeczypospolitej Polskiej) on Poola parlamendi alamkoda.
Vaata Põhjasõda ja Seim (Poola)
Sileesia
Ajalooline Sileesia, tänapäevaste riikide piires. Keskaegse Tšehhi krooni maad (1538. aastal) sinakasroheline, Preisi Sileesia (1815. aastal, Viini kongressi järel) kollaselt Sileesia (poola Śląsk, saksa Schlesien, sileesia saksa Schläsing, tšehhi Slezsko, sileesia Ślůnsk, ladina Silesia) on ajalooline piirkond Kesk-Euroopas.
Vaata Põhjasõda ja Sileesia
Sillapea
Sillapea on sõjanduses silla kaitseks ühel või mõlemal pool veekogu kaldal asuv kaitsepositsioon.
Vaata Põhjasõda ja Sillapea
Sjælland
Sjælland on Taani suurim saar.
Vaata Põhjasõda ja Sjælland
Skåne maakond
Skåne on ajalooline maakond (landskap) Rootsi lõunaosas.
Vaata Põhjasõda ja Skåne maakond
Skåne sõda
Skåne sõda oli aastatel 1675–1679 Taani ja Rootsi vahel toimunud sõda.
Vaata Põhjasõda ja Skåne sõda
Smolensk
Smolenski raudteejaam Smolensk (vene Смоленск) on linn Venemaal, Smolenski oblasti keskus.
Vaata Põhjasõda ja Smolensk
Sokolki lahing
Sokolki lahing oli Põhjasõja käigus 22.
Vaata Põhjasõda ja Sokolki lahing
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Vaata Põhjasõda ja Soo
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Vaata Põhjasõda ja Soome
Spilve lahing
Spilve lahing oli Põhjasõja käigus 21.
Vaata Põhjasõda ja Spilve lahing
Stanisław Leszczyński
Poola kuningas ja Leedu suurvürst '''Stanisław Leszczyński'''. Jean Girardet' maal. Stanisław Leszczyński (leedu Stanislovas Leščinskis; 20. oktoober 1677 Lviv – 23. veebruar 1766 Lunéville, Prantsusmaa) oli Poola kuningas ja Leedu suurvürst 1704–1709 ja 1733–1736 ning Lorraine'i hertsog 1737–1766.
Vaata Põhjasõda ja Stanisław Leszczyński
Status quo
Status quo (ladina keeles status quo ante (bellum), 'olukord, mis enne (sõda)'; lühend status quo) tähendab endist või senist valitsevat olukorda või seisundit.
Vaata Põhjasõda ja Status quo
Stolbovo rahu
Stolbovo rahu sõlmiti 27. veebruaril 1617 Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel Stolbovo külas Tihvini lähedal Venemaal.
Vaata Põhjasõda ja Stolbovo rahu
Stralsund
Stralsund on linn Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal.
Vaata Põhjasõda ja Stralsund
Sund
Sundi kaart Sund (taani Øresund, rootsi Öresund) on väin Skandinaavia poolsaare ja Sjællandi vahel.
Vaata Põhjasõda ja Sund
Suurtükk
Saksa suurtükimeeskond läänerindel 1914 USA välisuurtükimeeskond Iraagis 2004 Moodne Saksa liikursuurtükk PzH 2000 Suurtükk on mürskudega tulistav vint- või sileraudne tulirelv kaliibriga vähemalt 20 mm.
Vaata Põhjasõda ja Suurtükk
Szczecin
Szczecin (saksa keeles Stettin; ladina keeles Stetinum) on linn Loode-Poolas Odra jõe ääres, Lääne-Pomorze vojevoodkonna halduskeskus ja suurim linn.
Vaata Põhjasõda ja Szczecin
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Põhjasõda ja Taani
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Põhjasõda ja Tallinn
Tallinna piiramine (1710)
Tallinna piiramine oli Rootsi kuningriigi Eestimaa provintsi keskuse ja Tallinna kindluse sõjaline piiramine ja vallutamine Vene tsaaririigi vägede poolt Põhjasõjas 1710.
Vaata Põhjasõda ja Tallinna piiramine (1710)
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Põhjasõda ja Tartu
Tartu piiramine (1704)
Tartu piiramine oli 1704 Põhjasõjas toimunud sõjaline operatsioon, mille tulemusena langes Tartu linn Rootsi kuningriigi käest Vene tsaaririigi vägede kätte.
Vaata Põhjasõda ja Tartu piiramine (1704)
Tšernihiv
Tšernihiv (varem eesti keeles venepäraselt Tšernigov) on linn Ukrainas, Tšernihivi oblasti keskus.
Vaata Põhjasõda ja Tšernihiv
Teine Põhjasõda
Teine Põhjasõda (ka Põhjasõda) toimus aastatel 1655–1661 Läänemere maades, sealhulgas Rzeczpospolitas.
Vaata Põhjasõda ja Teine Põhjasõda
Toruń
Toruńi raekoda Toruń (saksa keeles Thorn) on maakonnaõigustega linn põhja-Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas.
Vaata Põhjasõda ja Toruń
Travendali rahu
Travendali rahu oli rahuleping, mis sõlmiti 18. augustil 1700 Rootsi kuninga Karl XII ja Taani kuninga Frederik IV vahel.
Vaata Põhjasõda ja Travendali rahu
Tuna
Tuna on Eestis ilmuv ajalookultuuri ajakiri, mida annab välja Eesti Arhivaaride Ühing.
Vaata Põhjasõda ja Tuna
Ukraina
Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.
Vaata Põhjasõda ja Ukraina
Ulrika Eleonora
thumb Ulrika Eleonora Noorem (23. jaanuar 1688 – 24. november 1741) oli Karl XII õde, kes sai troonile pärast Karli hukkumist 1718.
Vaata Põhjasõda ja Ulrika Eleonora
Usedom
Usedom (saksa Usedom, poola Uznam) on saar Läänemeres.
Vaata Põhjasõda ja Usedom
Uusikaupunki rahu
Uusikaupunki rahu (rootsipäraselt Nystadi rahu, vene keeles Ништадтский мирный договор) sõlmiti Rootsi ja Venemaa keisririigi vahel 10. septembril (30. august vkj) 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes.
Vaata Põhjasõda ja Uusikaupunki rahu
Valmiera
Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.
Vaata Põhjasõda ja Valmiera
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Vaata Põhjasõda ja Vana-Liivimaa
Varssavi
Varssavi (poola keeles Warszawa) on Poola pealinn aastast 1596 ja Masoovia ajalooline keskus.
Vaata Põhjasõda ja Varssavi
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Vaata Põhjasõda ja Vasall
Vastse-Kasaritsa lahing
Vastse-Kasaritsa lahing (4./15. september 1701) oli üks kolmest väiksemast lahingust Kagu-Eestis Wolmar Anton von Schlippenbachi Rootsi ja Boriss Šeremetjevi Vene vägede vahel.
Vaata Põhjasõda ja Vastse-Kasaritsa lahing
Vastureformatsioon
Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku reaktsioon protestantlikule reformatsioonile.
Vaata Põhjasõda ja Vastureformatsioon
Veneetsia vabariik
Veneetsia vabariik (itaalia Serenissima Repubblica di Venezia) oli riik Aadria mere ääres aastatel 697–1797.
Vaata Põhjasõda ja Veneetsia vabariik
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Põhjasõda ja Venemaa Keisririik
Verden
Verden an der Aller (ka Verden (Aller) või lihtsalt Verden) on linn ja vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Verdeni kreisi keskus.
Vaata Põhjasõda ja Verden
Viiburi
Kubermangulinna Viiburi linnaplaan aastast 1839 Viiburi linnus Viiburi (vene keeles Выборг Võborg, soome keeles Viipuri, rootsi keeles Viborg, saksa keeles Wiborg, Wiburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis.
Vaata Põhjasõda ja Viiburi
Vinni lahing
Vinni lahing (26.08. või 15.08. 1708) oli relvastatud kokkupõrge Rootsi kuningriigi ja Vene keisririigi vägede vahel, mis toimus Lääne-Virumaal Vinnis. Lahing lõppes Rootsi kaotusega ning sellest sai ka viimane Eesti pinnal võideldud välilahing Põhjasõja ajal.
Vaata Põhjasõda ja Vinni lahing
William III
William III (sünninimi Willem Hendrik; 14. november 1650 – 8. märts 1702), tuntud ka kui Oranje William, oli Oranje vürst (Willem III), Hollandi provintside haldur alates 1672, Inglismaa ja Iirimaa kuningas alates 13. veebruarist 1689 ning Šotimaa kuningas (William II) alates 11.
Vaata Põhjasõda ja William III
Wismar
Wismar on linn Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal Läänemere kaldal.
Vaata Põhjasõda ja Wismar
Wolini saar
Wolin on saar Läänemeres.
Vaata Põhjasõda ja Wolini saar
Wolmar Anton von Schlippenbach
Schlippenbachide Pornuse liini vapp Wolmar Anton von Schlippenbach (23. veebruar 1653 – detsember 1739) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane, Rootsi sõjaväe Liivi- ja Eestimaa väliarmee ülemjuhataja, Eestimaa kindralkuberneri asetäitja 1705–1707, kindralleitnant (1708).
Vaata Põhjasõda ja Wolmar Anton von Schlippenbach
Zaporižžja Sitš
Zaporižžja Sitš (ukraina keeles Запорозька Січ) oli kasakate autonoomne kindlustatud asula praeguse Ukraina alal 16.–18.
Vaata Põhjasõda ja Zaporižžja Sitš
10. oktoober
10.
Vaata Põhjasõda ja 10. oktoober
10. september
10.
Vaata Põhjasõda ja 10. september
11. märts
11.
Vaata Põhjasõda ja 11. märts
12. juuli
12.
Vaata Põhjasõda ja 12. juuli
12. mai
12.
Vaata Põhjasõda ja 12. mai
14. mai
14.
Vaata Põhjasõda ja 14. mai
15. juuli
15.
Vaata Põhjasõda ja 15. juuli
15. oktoober
15.
Vaata Põhjasõda ja 15. oktoober
1558
1558.
Vaata Põhjasõda ja 1558
1583
1583.
Vaata Põhjasõda ja 1583
16. mai
16.
Vaata Põhjasõda ja 16. mai
16. oktoober
16.
Vaata Põhjasõda ja 16. oktoober
16. sajand
16.
Vaata Põhjasõda ja 16. sajand
1617
1617.
Vaata Põhjasõda ja 1617
1658
1658.
Vaata Põhjasõda ja 1658
1675
1675.
Vaata Põhjasõda ja 1675
1679
1679.
Vaata Põhjasõda ja 1679
1696
1696.
Vaata Põhjasõda ja 1696
1697
1697.
Vaata Põhjasõda ja 1697
1698
1698.
Vaata Põhjasõda ja 1698
1699
1699.
Vaata Põhjasõda ja 1699
17. sajand
17.
Vaata Põhjasõda ja 17. sajand
1700
1700.
Vaata Põhjasõda ja 1700
1701
1701.
Vaata Põhjasõda ja 1701
1702
1702.
Vaata Põhjasõda ja 1702
1703
1703.
Vaata Põhjasõda ja 1703
1704
1704.
Vaata Põhjasõda ja 1704
1705
1705.
Vaata Põhjasõda ja 1705
1706
1706.
Vaata Põhjasõda ja 1706
1707
1707.
Vaata Põhjasõda ja 1707
1708
1708.
Vaata Põhjasõda ja 1708
1709
1709.
Vaata Põhjasõda ja 1709
1710
1710.
Vaata Põhjasõda ja 1710
1711
1711.
Vaata Põhjasõda ja 1711
1712
1712.
Vaata Põhjasõda ja 1712
1713
1713.
Vaata Põhjasõda ja 1713
1714
1714.
Vaata Põhjasõda ja 1714
1715
1715.
Vaata Põhjasõda ja 1715
1716
1716.
Vaata Põhjasõda ja 1716
1717
1717.
Vaata Põhjasõda ja 1717
1718
1718.
Vaata Põhjasõda ja 1718
1719
1719.
Vaata Põhjasõda ja 1719
1720
1720.
Vaata Põhjasõda ja 1720
1721
1721.
Vaata Põhjasõda ja 1721
1732
1732.
Vaata Põhjasõda ja 1732
18. august
18.
Vaata Põhjasõda ja 18. august
19. detsember
19.
Vaata Põhjasõda ja 19. detsember
1910
1910.
Vaata Põhjasõda ja 1910
1939
1939.
Vaata Põhjasõda ja 1939
20. august
20.
Vaata Põhjasõda ja 20. august
2007
2007.
Vaata Põhjasõda ja 2007
2008
2008.
Vaata Põhjasõda ja 2008
21. jaanuar
21.
Vaata Põhjasõda ja 21. jaanuar
22. aprill
22.
Vaata Põhjasõda ja 22. aprill
22. veebruar
22.
Vaata Põhjasõda ja 22. veebruar
23. august
23.
Vaata Põhjasõda ja 23. august
23. juuli
23.
Vaata Põhjasõda ja 23. juuli
23. märts
23.
Vaata Põhjasõda ja 23. märts
23. september
23.
Vaata Põhjasõda ja 23. september
24. juuli
24.
Vaata Põhjasõda ja 24. juuli
24. juuni
24.
Vaata Põhjasõda ja 24. juuni
24. september
24.
Vaata Põhjasõda ja 24. september
26. november
26.
Vaata Põhjasõda ja 26. november
26. september
26.
Vaata Põhjasõda ja 26. september
27. august
27.
Vaata Põhjasõda ja 27. august
27. mai
27.
Vaata Põhjasõda ja 27. mai
28. juuni
28.
Vaata Põhjasõda ja 28. juuni
28. veebruar
28.
Vaata Põhjasõda ja 28. veebruar
29. oktoober
29.
Vaata Põhjasõda ja 29. oktoober
29. veebruar
29.
Vaata Põhjasõda ja 29. veebruar
3. juuni
3.
Vaata Põhjasõda ja 3. juuni
3. veebruar
3.
Vaata Põhjasõda ja 3. veebruar
30. august
30.
Vaata Põhjasõda ja 30. august
30. november
30.
Vaata Põhjasõda ja 30. november
4. juuni
4.
Vaata Põhjasõda ja 4. juuni
5. august
5.
Vaata Põhjasõda ja 5. august
6. veebruar
6.
Vaata Põhjasõda ja 6. veebruar
7. august
7.
Vaata Põhjasõda ja 7. august
8. juuli
8.
Vaata Põhjasõda ja 8. juuli
9. jaanuar
9.
Vaata Põhjasõda ja 9. jaanuar
9. juuli
9.
Vaata Põhjasõda ja 9. juuli
9. november
9.
Vaata Põhjasõda ja 9. november
9. oktoober
9.
Vaata Põhjasõda ja 9. oktoober
Vaata ka
18. sajand Rootsis
- Gustav III kohvieksperiment
- Karoliinid (sõdurid)
- Katk Põhjasõja ajal
- Põhjasõda
- Rootsi kalender
- Rootsi kolooniad
- Rootsi suurvõimu ajastu
Tuntud ka kui Suur Põhjasõda.
, Habsburgid, Hadjatš, Halden, Halland, Hansa Liit, Härjedalen, Helmut Piirimäe, Helsingborgi lahing (1710), Hendrik Sepp, Hiiumaa, Hispaania pärilussõda, Hołowczyni lahing, Holstein, Holstein-Gottorp, Horisont (ajakiri), Hummuli lahing, Ingeri, Isoviha, Ivan Julm, Ivan Mazepa, Jalavägi, Jämtland, Jēkabpils, Jelgava, Johann Christoph Brotze, Johann Reinhold von Patkul, Joseph I (Saksa-Rooma keiser), Juliuse kalender, Kaitsetööstus, Kalle Kroon, Kapitulatsioon, Kardinal, Karjala, Karjala kannas, Karl Gustav von Rönne, Karl X Gustav, Karl XI, Karl XII, Karlowitzi rahu, Karoliinide surmamarss, Kasakad, Kastre jõelahing, Katk, Katk Põhjasõja ajal, Katoliiklus, Kielce, Kiiev, Kindlus, Kirikukell, Kolmekümneaastane sõda, Kopenhaagen, Kraków, Krimm, Krimmi khaaniriik, Kuramaa, Kuramaa hertsogiriik, Kuressaare, Laevatee, Laiuse ordulinnus, Läänemeri, Läsna-Valgejõe lahing, Lõuna-Karjala maakond, Leedu, Lesnaja lahing, Liinilaev (sõjandus), Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa kubermang, Liivimaa rüütelkond, Luterlus, Lviv, Magnus Stenbock, Malatitze lahing, Manufaktuur, Margus Laidre, Marstrand, Mõniste, Merelahing, Mobilisatsioon, Moskva tsaaririik, Must meri, Narva, Narva lahing (1700), Narva piiramine (1704), Neeva, Nižõn, Norra, Nyen, Odra, Ohta jõgi, Ojamaa, Okupatsioon, Osmanite riik, Paide, Pärnu, Pühajõe lahing, Põhiseadus, Põhja-Euroopa, Põhjamaade seitsmeaastane sõda, Põhjasõda Eesti alal, Põhjasõjad, Põletatud maa taktika, Peeter I, Perejaslav, Peterburi, Poltava, Poltava lahing, Pommeri, Poola, Poola kuningas, Poola-Türgi sõda (1672–1676), Prantsusmaa kuningriik, Preisi kuningriik, Preisimaa, Protestantism, Prut, Rava-Ruska, Räpina-Lokuta lahing, Rügen, Reparatsioon, Riia, Riigitaaler, Robert I. Frost, Romnõ, Rootsi, Rootsi kalender, Rootsi sissetung Venemaale, Roskilde rahu, Rzeczpospolita, Saaremaa, Saaremaa lahing (1719), Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksimaa kuurvürst, Saksimaa kuurvürstiriik, Salanõukogu, Sandomierz, Sõda, Sõjavang, Schlüsselburg, Schleswig, Seim (Poola), Sileesia, Sillapea, Sjælland, Skåne maakond, Skåne sõda, Smolensk, Sokolki lahing, Soo, Soome, Spilve lahing, Stanisław Leszczyński, Status quo, Stolbovo rahu, Stralsund, Sund, Suurtükk, Szczecin, Taani, Tallinn, Tallinna piiramine (1710), Tartu, Tartu piiramine (1704), Tšernihiv, Teine Põhjasõda, Toruń, Travendali rahu, Tuna, Ukraina, Ulrika Eleonora, Usedom, Uusikaupunki rahu, Valmiera, Vana-Liivimaa, Varssavi, Vasall, Vastse-Kasaritsa lahing, Vastureformatsioon, Veneetsia vabariik, Venemaa Keisririik, Verden, Viiburi, Vinni lahing, William III, Wismar, Wolini saar, Wolmar Anton von Schlippenbach, Zaporižžja Sitš, 10. oktoober, 10. september, 11. märts, 12. juuli, 12. mai, 14. mai, 15. juuli, 15. oktoober, 1558, 1583, 16. mai, 16. oktoober, 16. sajand, 1617, 1658, 1675, 1679, 1696, 1697, 1698, 1699, 17. sajand, 1700, 1701, 1702, 1703, 1704, 1705, 1706, 1707, 1708, 1709, 1710, 1711, 1712, 1713, 1714, 1715, 1716, 1717, 1718, 1719, 1720, 1721, 1732, 18. august, 19. detsember, 1910, 1939, 20. august, 2007, 2008, 21. jaanuar, 22. aprill, 22. veebruar, 23. august, 23. juuli, 23. märts, 23. september, 24. juuli, 24. juuni, 24. september, 26. november, 26. september, 27. august, 27. mai, 28. juuni, 28. veebruar, 29. oktoober, 29. veebruar, 3. juuni, 3. veebruar, 30. august, 30. november, 4. juuni, 5. august, 6. veebruar, 7. august, 8. juuli, 9. jaanuar, 9. juuli, 9. november, 9. oktoober.