Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Põhjasõda Eesti alal ja Rootsi aeg
Põhjasõda Eesti alal ja Rootsi aeg on 57 ühist asja (Unioonpeedia): Alūksne, Aleksander Loit, August II, Cēsis, Daugava, Eestimaa, Eestimaa kindralkuberneride loend, Eestimaa kubermang, Eestimaa rüütelkond, Frederik IV, Harjumaa, Hendrik Sepp, Hiiumaa, Ikaldus, Ingeri, Järvamaa, Johann Reinhold von Patkul, Karl XI, Karl XII, Katk, Kingissepp, Koporje, Kuramaa, Läänemaa, Läänemereprovintsid, Läänemeri, Leedu, Liivimaa, Liivimaa kindralkuberner, Liivimaa kubermang, ..., Liivimaa rüütelkond, Moskva tsaar, Narva, Narva lahing (1700), Pada mõis, Pärnu, Põhjasõda, Peeter I, Poola, Poola kuningas, Riia, Rootsi, Rootsi dominioonid, Rootsi kuningas, Rootsi riigipäev (seisuste esindus), Ruhja, Rzeczpospolita, Saksimaa kuurvürst, Suur reduktsioon, Taani, Tallinn, Tartu, Tartu Ülikool, Uusikaupunki rahu, Vasknarva, Vastseliina piiskopilinnus, Virumaa. Laienda indeks (27 rohkem) »
Alūksne
Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.
Alūksne ja Põhjasõda Eesti alal · Alūksne ja Rootsi aeg ·
Aleksander Loit
Aleksander Loit (5. augustini 1936 Aleksander Sitan; 11. juuni 1925 Pärnu – 16. jaanuar 2021 Uppsala) oli eesti päritolu Rootsi ajaloolane.
Aleksander Loit ja Põhjasõda Eesti alal · Aleksander Loit ja Rootsi aeg ·
August II
August II. Portree autor Louis de Silvestre-August August II Tugev (August II Mocny, Saksi kuurvürstina Friedrich August I; 12. mai 1670 Saksimaa kuurvürstiriik – 1. veebruar 1733) oli Saksimaa kuurvürst 1694–1733 ning Poola kuningas ja Leedu suurvürst (1697–1706 ja 1709–1733).
August II ja Põhjasõda Eesti alal · August II ja Rootsi aeg ·
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Cēsis ja Põhjasõda Eesti alal · Cēsis ja Rootsi aeg ·
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Daugava ja Põhjasõda Eesti alal · Daugava ja Rootsi aeg ·
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Eestimaa ja Põhjasõda Eesti alal · Eestimaa ja Rootsi aeg ·
Eestimaa kindralkuberneride loend
Eestimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga või Venemaa keisririigi keisri/keisrinna poolt määratud kõrgeim Eestimaa kindralkubermangu ja Eestimaa kubermangu valitsusametnik (kindralkuberner).
Eestimaa kindralkuberneride loend ja Põhjasõda Eesti alal · Eestimaa kindralkuberneride loend ja Rootsi aeg ·
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Eestimaa kubermang ja Põhjasõda Eesti alal · Eestimaa kubermang ja Rootsi aeg ·
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Eestimaa rüütelkond ja Põhjasõda Eesti alal · Eestimaa rüütelkond ja Rootsi aeg ·
Frederik IV
Frederik IV (11. oktoober 1671 – 12. oktoober 1730) oli Taani-Norra kuningas alates 1699.
Frederik IV ja Põhjasõda Eesti alal · Frederik IV ja Rootsi aeg ·
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Harjumaa ja Põhjasõda Eesti alal · Harjumaa ja Rootsi aeg ·
Hendrik Sepp
Hendrik Sepp Hendrik Sepp (23. märts 1888 Pati vald, Pärnumaa – 5. september 1943 Läti) oli eesti ajaloolane, Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940) liige.
Hendrik Sepp ja Põhjasõda Eesti alal · Hendrik Sepp ja Rootsi aeg ·
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Hiiumaa ja Põhjasõda Eesti alal · Hiiumaa ja Rootsi aeg ·
Ikaldus
Ikaldus (ka ikaldumine) on põllusaagi osaline või täielik hävimine halbade ilmastikuolude tõttu.
Ikaldus ja Põhjasõda Eesti alal · Ikaldus ja Rootsi aeg ·
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Ingeri ja Põhjasõda Eesti alal · Ingeri ja Rootsi aeg ·
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Järvamaa ja Põhjasõda Eesti alal · Järvamaa ja Rootsi aeg ·
Johann Reinhold von Patkul
Johann Reinhold von Patkul Johann Reinhold von Patkul (24. juuli 1660 Stockholm – 10. oktoober 1707 Kazimierz, Poola) oli baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda.
Johann Reinhold von Patkul ja Põhjasõda Eesti alal · Johann Reinhold von Patkul ja Rootsi aeg ·
Karl XI
Karl XI Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.
Karl XI ja Põhjasõda Eesti alal · Karl XI ja Rootsi aeg ·
Karl XII
Karl XII (27. juuni/17. juuni 1682 Stockholm, Stockholmi loss – 11. detsember/30. november 1718 Fredrikshald, Fredriksteni kindluse juures) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.
Karl XII ja Põhjasõda Eesti alal · Karl XII ja Rootsi aeg ·
Katk
Katkuks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).
Katk ja Põhjasõda Eesti alal · Katk ja Rootsi aeg ·
Kingissepp
Kingissepa linnaasundus Kingissepa rajooni kaardil Kingissepp (vene keeles Кингисепп; eesti keeles ka Jaama, Jamburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Kingissepa rajooni keskus.
Kingissepp ja Põhjasõda Eesti alal · Kingissepp ja Rootsi aeg ·
Koporje
Koporje (soome Kaprio, Landvern, eesti keeles Kaporje, rootsi keeles Koporje) on küla (село) Venemaal Leningradi oblastis Lomonossovi rajoonis, Koporje lahe ääres.
Koporje ja Põhjasõda Eesti alal · Koporje ja Rootsi aeg ·
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Kuramaa ja Põhjasõda Eesti alal · Kuramaa ja Rootsi aeg ·
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Läänemaa ja Põhjasõda Eesti alal · Läänemaa ja Rootsi aeg ·
Läänemereprovintsid
Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.
Läänemereprovintsid ja Põhjasõda Eesti alal · Läänemereprovintsid ja Rootsi aeg ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Läänemeri ja Põhjasõda Eesti alal · Läänemeri ja Rootsi aeg ·
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Leedu ja Põhjasõda Eesti alal · Leedu ja Rootsi aeg ·
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Liivimaa ja Põhjasõda Eesti alal · Liivimaa ja Rootsi aeg ·
Liivimaa kindralkuberner
Liivimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga asehaldur Liivimaal, aastatel 1629–1710.
Liivimaa kindralkuberner ja Põhjasõda Eesti alal · Liivimaa kindralkuberner ja Rootsi aeg ·
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Liivimaa kubermang ja Põhjasõda Eesti alal · Liivimaa kubermang ja Rootsi aeg ·
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
Liivimaa rüütelkond ja Põhjasõda Eesti alal · Liivimaa rüütelkond ja Rootsi aeg ·
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
Moskva tsaar ja Põhjasõda Eesti alal · Moskva tsaar ja Rootsi aeg ·
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Narva ja Põhjasõda Eesti alal · Narva ja Rootsi aeg ·
Narva lahing (1700)
Narva lahing toimus Põhjasõja käigus 30. novembril (Juliuse kalendri järgi 19. novembril, Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700 Narvas Rootsi kuningriigi ja Vene tsaaririigi vägede vahel.
Narva lahing (1700) ja Põhjasõda Eesti alal · Narva lahing (1700) ja Rootsi aeg ·
Pada mõis
Pada mõisa peahoone varemed Pada mõisa ait Pada mõis (saksa keeles Paddas) oli rüütlimõis Virumaal Viru-Nigula kihelkonnas.
Põhjasõda Eesti alal ja Pada mõis · Pada mõis ja Rootsi aeg ·
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Pärnu ja Põhjasõda Eesti alal · Pärnu ja Rootsi aeg ·
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Põhjasõda ja Põhjasõda Eesti alal · Põhjasõda ja Rootsi aeg ·
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist vkj) 1721.
Põhjasõda Eesti alal ja Peeter I · Peeter I ja Rootsi aeg ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Põhjasõda Eesti alal ja Poola · Poola ja Rootsi aeg ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Põhjasõda Eesti alal ja Poola kuningas · Poola kuningas ja Rootsi aeg ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Põhjasõda Eesti alal ja Riia · Riia ja Rootsi aeg ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Põhjasõda Eesti alal ja Rootsi · Rootsi ja Rootsi aeg ·
Rootsi dominioonid
Rootsi kuningriigi dominioonid (rootsi keeles Svenska besittningar) olid Rootsi krooni (kuningriigi) kontrolli all olevad territooriumid, mis aga ei olnud täielikult integreeritud Rootsi kuningriigi koosseisu.
Põhjasõda Eesti alal ja Rootsi dominioonid · Rootsi aeg ja Rootsi dominioonid ·
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Põhjasõda Eesti alal ja Rootsi kuningas · Rootsi aeg ja Rootsi kuningas ·
Rootsi riigipäev (seisuste esindus)
Rootsi riigipäev, ka riksdag, ka riigipäev oli Rootsi seisuste esindus 15.–19. sajandil; Rootsi parlamendi, riksdagi eelkäija.
Põhjasõda Eesti alal ja Rootsi riigipäev (seisuste esindus) · Rootsi aeg ja Rootsi riigipäev (seisuste esindus) ·
Ruhja
Ruhja (läti keeles Rūjiena, saksa keeles Rujen) on linn Põhja-Lätis Valmiera piirkonnas.
Põhjasõda Eesti alal ja Ruhja · Rootsi aeg ja Ruhja ·
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Põhjasõda Eesti alal ja Rzeczpospolita · Rootsi aeg ja Rzeczpospolita ·
Saksimaa kuurvürst
Saksimaa suurvürstid olid iseseisva Saksimaa kuurvürstiriigi valitsejad aastatel 1356–1806.
Põhjasõda Eesti alal ja Saksimaa kuurvürst · Rootsi aeg ja Saksimaa kuurvürst ·
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Põhjasõda Eesti alal ja Suur reduktsioon · Rootsi aeg ja Suur reduktsioon ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Põhjasõda Eesti alal ja Taani · Rootsi aeg ja Taani ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Põhjasõda Eesti alal ja Tallinn · Rootsi aeg ja Tallinn ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Põhjasõda Eesti alal ja Tartu · Rootsi aeg ja Tartu ·
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Põhjasõda Eesti alal ja Tartu Ülikool · Rootsi aeg ja Tartu Ülikool ·
Uusikaupunki rahu
Uusikaupunki rahu (rootsipäraselt Nystadi rahu, vene keeles Ништадтский мирный договор) sõlmiti Rootsi ja Venemaa keisririigi vahel 10. septembril (30. august vkj) 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes.
Põhjasõda Eesti alal ja Uusikaupunki rahu · Rootsi aeg ja Uusikaupunki rahu ·
Vasknarva
Vasknarva (vene keeles (ajal.) Сыренец, Sõrenets; saksa keeles Syrenetz; rootsi keeles Nyslott) on küla Ida-Virumaal Alutaguse vallas Narva jõe lähte vasakul kaldal.
Põhjasõda Eesti alal ja Vasknarva · Rootsi aeg ja Vasknarva ·
Vastseliina piiskopilinnus
Vastseliina piiskopilinnus 2008. aasta märtsikuusVastseliina piiskopilinnus 2008. aasta suvel. Vaade linnuse kirdetornist Vastseliina piiskopilinnuse kirdetorn 2011. aasta septembris Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Vastseliina piiskopilinnuse (saksa keeles Neuhausen) varemed asuvad Vana-Vastseliina külas Võru vallas Võru maakonnas, umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist.
Põhjasõda Eesti alal ja Vastseliina piiskopilinnus · Rootsi aeg ja Vastseliina piiskopilinnus ·
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Põhjasõda Eesti alal ja Rootsi aeg ühist
- Millised on sarnasused Põhjasõda Eesti alal ja Rootsi aeg
Võrdlus Põhjasõda Eesti alal ja Rootsi aeg
Põhjasõda Eesti alal on 374 suhted, samas Rootsi aeg 373. Kuna neil ühist 57, Jaccard indeks on 7.63% = 57 / (374 + 373).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Põhjasõda Eesti alal ja Rootsi aeg. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
