Sisukord
374 suhted: Aa, Aa mõis, Aadlikonvent, Abraham Kronhjort, Adam Carl De la Gardie, Adam Ludwig Lewenhaupt, Adam van der Weyde, Ajalooline Ajakiri, Alatskivi, Alūksne, Albu mõis, Alekhsandri (Imerethi prints), Aleksander I, Aleksander Loit, Alutaguse kihelkond, Anders Patkul, Andreas Ludwig von Rosen, Andreas Zöge von Manteuffel, Argo (kirjastus), Arvid Johan von Kaulbars, August II, Avinurme, Avtomon Golovin, Axel Julius De la Gardie, Balti laevastik, Berend Johann von Mellin, Berend von Rehbinder, Berend von Rehbinder (1671–1729), Berndt Gustav Schulmann, Bernhard von Rehbinder, Bernhard Wilhelm von Rehbinder, Bernhard Wilhelm von Taube, Bogislaus von der Pahlen, Boriss Šeremetev, Carl Gustaf Frölich, Carl Gustaf Skytte, Carl Gustav Löschern von Hertzfelt, Carl Johan von Hüene, Cēsis, Charles Eugène de Croy, Christian Kelch, Christoffer Freidenfelt (1654–1724), Cornelius Cruys, Daugava, Dietrich Friedrich von Patkul, Eberhart von Strahlborn, Eesti maatragunieskadron, Eesti ratsarügement, Eestimaa, Eestimaa aadlilipkond, ... Laienda indeks (324 rohkem) »
Aa
Aa on küla Soome lahe ääres Ida-Viru maakonnas Lüganuse valla idaosas 10 km kaugusel Lüganusest.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Aa
Aa mõis
Aa mõis (ka Aamõisa mõis; saksa keeles Haakhof) oli rüütlimõis Virumaal Lüganuse kihelkonnas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Aa mõis
Aadlikonvent
Aadlikonvendiks võidakse nimetada mingi piirkonna aadli üld- või esinduskogu.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Aadlikonvent
Abraham Kronhjort
Abraham Kronhjort (1. jaanuar 1634 – 12. detsember 1703) oli Rootsi vabahärra, kindralmajor ja osaleja Põhjasõjas aastatel 1700–1703, kes juhatas Rootsi vägesid Karjalas ja Ingerimaal.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Abraham Kronhjort
Adam Carl De la Gardie
Adam Carl De la Gardie (1668–1721) Adam Carl De la Gardie (4. mai 1668 – 1. jaanuar 1721) oli Rootsi väejuht ja riigimees, kes osales Põhjasõjas (kindralleitnant).
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Adam Carl De la Gardie
Adam Ludwig Lewenhaupt
Krahv Adam Ludwig Lewenhaupt Adam Ludwig Lewenhaupt (rootsi keeles Leijonhufvud) (15. aprill 1659 Kopenhaagen – 12. veebruar 1719 Moskva, Venemaa) oli Rootsi väejuht, 1706.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Adam Ludwig Lewenhaupt
Adam van der Weyde
Adam van der Weyde (venepäraselt Адам Адамович Вейде; 1667 Moskva – juuni 1720) oli Venemaa jalaväekindral, Preobraženskoje polgu general en chef, Sõjakolleegiumi viitsepresident ja Püha Andrease ordeni kavaler (1714).
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Adam van der Weyde
Ajalooline Ajakiri
Ajalooline Ajakiri on Eestis ilmuv eelretsenseeritav akadeemiline ajakiri, mis ilmub Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juures.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Ajalooline Ajakiri
Alatskivi
Alatskivi on alevik Tartu maakonnas Peipsiääre vallas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Alatskivi
Alūksne
Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Alūksne
Albu mõis
Kunagise Albu mõisa peahoone Albu ja mõis 2021. aasta juulis Albu mõis, 01.02.2021 Ait Albu mõis (saksa keeles Alp) oli rüütlimõis Järva-Madise kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Albu mõis
Alekhsandri (Imerethi prints)
Prints Alekhsandri (gruusia ალექსანდრე; venepäraselt tsareevitš Aleksandr Artšilovitš Imeretinski (Александр Арчилович Имеретинский); 1674 – 20. veebruar 1711) oli Gruusia Imerethi prints (batonišvili), kes elas Vene tsaaririigis ja oli sõjaväelasena Peeter I teenistuses.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Alekhsandri (Imerethi prints)
Aleksander I
Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš)); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Peterburi – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825. Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Aleksander I
Aleksander Loit
Aleksander Loit (5. augustini 1936 Aleksander Sitan; 11. juuni 1925 Pärnu – 16. jaanuar 2021 Uppsala) oli eesti päritolu Rootsi ajaloolane.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Aleksander Loit
Alutaguse kihelkond
Alutaguse kihelkond (Alentagh) oli muinaskihelkond Virumaal 13.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Alutaguse kihelkond
Anders Patkul
Anders Patkul (1675 – 1737) oli Rootsi sõjaväelane ning ohvitser, kes osales Põhjasõjas Ingerimaa sõjatandril.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Anders Patkul
Andreas Ludwig von Rosen
Andreas Ludwig von Rosen (1664–1701) oli eestimaalasest Rootsi sõjaväelane (major), kes osales Põhjasõjas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Andreas Ludwig von Rosen
Andreas Zöge von Manteuffel
Andreas Zöge von Manteuffel (1665–1706) oli Rootsi sõjaväelane ja ooberst, kes osales Põhjasõjas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Andreas Zöge von Manteuffel
Argo (kirjastus)
Argo on Eesti kirjastus, mis kirjastab põhiliselt õpikuid, eksamimaterjale ja ajalookirjandust.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Argo (kirjastus)
Arvid Johan von Kaulbars
Arvid Jakob von Kaulbars (1657–1722) oli Rootsi sõjaväelane ja ooberstleitnant, kes osales Põhjasõjas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Arvid Johan von Kaulbars
August II
August II. Portree autor Louis de Silvestre-August August II Tugev (August II Mocny, Saksi kuurvürstina Friedrich August I; 12. mai 1670 Saksimaa kuurvürstiriik – 1. veebruar 1733) oli Saksimaa kuurvürst 1694–1733 ning Poola kuningas ja Leedu suurvürst (1697–1706 ja 1709–1733).
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja August II
Avinurme
Avinurme kitsarööpmelise raudtee rong ja sild. 11. aprill 2021 Avinurme on alevik Jõgeva maakonnas Mustvee vallas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Avinurme
Avtomon Golovin
Avtomon Mihhailovitš Golovin (1667–1720; Автомон Михайлович Головин) oli Vene sõjaväelane, jalaväekindral.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Avtomon Golovin
Axel Julius De la Gardie
Krahv Axel Julius De la Gardie (12. veebruar 1637 Stockholm — 28. mai (17. mai) 1710 Stockholm) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane, feldmarssal-leitnant (1674), Läckö ja Kuressaare krahv ja Ekholmeni vabahärra; Hiiumaa, Tarvastu, Friberg-i, Kokemäki, Autis-e ja Tullgarni härra.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Axel Julius De la Gardie
Balti laevastik
Balti laevastik, tänapäevase täispika nimega Kahe Punalipuline Balti laevastik (vene keeles Дважды Краснознамённый Балтийский флот, lühend ДКБФ), on Läänemerel tegutsev Venemaa Föderatsiooni mereväe laevastikukoondis.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Balti laevastik
Berend Johann von Mellin
Berend Johann von Mellin (1659–1733) oli Rootsi sõjaväelane ja vabahärra, kes osales Põhjasõjas (kindralmajor).
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Berend Johann von Mellin
Berend von Rehbinder
Berend von Rehbinder (ka Bernhard, 1660.–1726) oli Rootsi ohvitser ja major, kes osales Põhjasõjas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Berend von Rehbinder
Berend von Rehbinder (1671–1729)
Berend von Rehbinder (ka Berndt von Rebinder; 1671–1729) oli Rootsi sõjaväelane, ooberstleitnant ja vabahärra, kes osales Põhjasõjas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Berend von Rehbinder (1671–1729)
Berndt Gustav Schulmann
Berndt Gustav Schulmann (ka Scholmann; 1670-1708) oli Rootsi sõjaväelane (major), kes osales Põhjasõjas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Berndt Gustav Schulmann
Bernhard von Rehbinder
Bernhard von Rehbinder (1639-1705) oli Rootsi sõjaväelane, maaomanik, ooberst ja vabahärra, kes osales Poola-Rootsi, Vene-Rootsi ja Põhjasõjas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Bernhard von Rehbinder
Bernhard Wilhelm von Rehbinder
Bernhard Wilhelm von Rehbinder (1668–1738) oli Rootsi sõjaväelane ja ooberst, kes osales Põhjasõjas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Bernhard Wilhelm von Rehbinder
Bernhard Wilhelm von Taube
Vabahärra Bernhard Wilhelm von Taube (1672–?) oli Rootsi sõjaväelane ja aadlik, kes osales Põhjasõjas ning oli Põltsamaa maakaitseväepataljoni ülem.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Bernhard Wilhelm von Taube
Bogislaus von der Pahlen
Bogislaus von der Pahlen (1646–1719) Bogislaus von der Pahlen (1646 – 27. august 1719) oli Rootsi ohvitser ning riigimees, kes osales Põhjasõjas ning tõusis oobersti auastmeni.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Bogislaus von der Pahlen
Boriss Šeremetev
Boriss Šeremetevi vapp Krahv (a-st 1706) Boriss Petrovitš Šeremetev, ajalookirjanduses ka Boriss Petrovitš Šeremetjev (vene keeles Борис Петрович Шереметев; 25. aprill (ukj 5. märts) 1652 Moskva – 17. (ukj 28.) veebruar) 1719 Moskva) oli Venemaa diplomaat ja sõjaväelane (kindralfeldmarssal), väejuht Põhjasõjas ning Eestimaa ja Liivimaa vallutanud vägede juhataja.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Boriss Šeremetev
Carl Gustaf Frölich
Krahv Carl Gustaf Frölich, läti Karls Gustavs Frēlihs (1637 – 3. märts (14. märts) 1714 Stockholm), oli saksa päritolu Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Carl Gustaf Frölich
Carl Gustaf Skytte
1684. aastast Carl Gustaf Skytte omandiks olnud Råbelövi loss Kristianstadi lähedal Vabahärra Carl Gustaf Skytte (1647 – 11. jaanuar 1717 Malmö, Skåne) oli Hässleholmi lähedalt Sinclairsholmist pärit Rootsi sõjaväelane.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Carl Gustaf Skytte
Carl Gustav Löschern von Hertzfelt
Carl Gustav Löschern von Hertzfelt (surnud 1704) oli Rootsi sõjaväelane ja mereväekapten, kes osales Põhjasõjas ja juhatas Rootsi Peipsi flotilli.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Carl Gustav Löschern von Hertzfelt
Carl Johan von Hüene
Carl Johan von Hüene (1661–1743) oli Rootsi sõjaväelane ja maaomanik, kes osales Põhjasõjas, juhatades Tallinna Linnamajori pataljoni.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Carl Johan von Hüene
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Cēsis
Charles Eugène de Croy
Hertsog Charles Eugène de Croy, ka Charles Eugène de Croÿ ja Carl Eugen de Croy (1651 Rœulx – 30. jaanuar 1702 Tallinn) oli Austria ja Vene väejuht.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Charles Eugène de Croy
Christian Kelch
Christian Kelch (15. detsember (vkj 5. detsember) 1657 Greifenhagen, Pommeri – 2. detsember 1710 Tallinn) oli saksa päritolu Eestimaa pastor ja kroonik.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Christian Kelch
Christoffer Freidenfelt (1654–1724)
Christoffer Freidenfelt (sünninimega Freidenberg; 1654–1724) oli Rootsi sõjaväelane, Savonlinna komandant ning ooberst, kes osales Põhjasõjas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Christoffer Freidenfelt (1654–1724)
Cornelius Cruys
Cornelius Cruys (vene keeles Корнелий Крюйс, norra keeles Niels Creutz; 14. juuni 1655 Stavanger Taani-Norra – 14. juuni 1727 Peterburi Venemaa keisririik) oli norra ja seejärel hollandi päritolu Venemaa keiserliku mereväe admiral ja Balti laevastiku esimene komandör.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Cornelius Cruys
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Daugava
Dietrich Friedrich von Patkul
Dietrich Friedrich von Patkul (ka Diederich Friedrich Pattküll; surnud 10. oktoober 1710) oli Rootsi sõjaväelane (kindralmajor, 1706).
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Dietrich Friedrich von Patkul
Eberhart von Strahlborn
Eberhart von Strahlborn (31. august 1666 Tallinn – 1736) oli Rootsi sõjaväelane (kindralmajor) ja mõisaomanik, kes osales Põhjasõjas Järva jalaväerügemendis.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Eberhart von Strahlborn
Eesti maatragunieskadron
Eesti maatragunieskadron (rootsi k. Estländsk landtdragonskvadron) oli 1700–1701 tegutsenud Rootsi ratsaväeüksus, mis kuulus Wolmar Anton von Schlippenbachi armeesse ning osales Põhjasõja ajal Eesti sõjategevuses.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Eesti maatragunieskadron
Eesti ratsarügement
Eesti ratsarügement, õigemini Eesti värvatud ratsarügement (rootsi keeles Estniska värfvade kavalleriregement) oli 1697.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Eesti ratsarügement
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Eestimaa
Eestimaa aadlilipkond
Eestimaa aadlilipkond (rootsi keeles Estländska adelsfanan) oli Eestimaal tegutsenud regulaarväeüksus (aadlilipkond).
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Eestimaa aadlilipkond
Eestimaa kindralkuberneride loend
Eestimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga või Venemaa keisririigi keisri/keisrinna poolt määratud kõrgeim Eestimaa kindralkubermangu ja Eestimaa kubermangu valitsusametnik (kindralkuberner).
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Eestimaa kindralkuberneride loend
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Eestimaa kubermang
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Eestimaa rüütelkond
Erastvere
Erastvere on küla Põlva maakonnas Kanepi vallas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Erastvere
Erastvere lahing
Erastvere lahing peeti 9. jaanuaril 1702 (vana kalendri järgi 29. detsembril 1701) Rootsi ja Vene tsaaririigi vägede vahel Põlvamaal Erastvere lähedal.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Erastvere lahing
Erik von Pistohlkors
Pistolkohrside aadlivapp Erik von Pistohlkors (1628–1700) oli Rootsi sõjaväelane ja väejuht.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Erik von Pistohlkors
Ernst Carl von Glasenapp
Ernst Carl von Glasenapp (?-1712) oli Rootsi ja Taani sõjaväelane, kes osales Põhjasõjas ning juhtis Liivimaa aadlilipkonda ja Eesti ratsarügementi.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Ernst Carl von Glasenapp
Ewold Johann von Vietinghoff
Ewold Johann von Vietinghoff (sündinud u 1630) oli Liivimaa päritolu Rootsi sõjaväelane (ooberst) ja mõisnik.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Ewold Johann von Vietinghoff
Florian Thilo von Thilau
Florian Thilo von Thilau (1665–1720ndad) oli Rootsi sõjaväelane, ooberstleitnant ja Alūksne komandant, kes osales Põhjasõjas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Florian Thilo von Thilau
Flotill
Flotill (hispaania sõnast flotilla, 'väike laevastik') on teatud otstarbeks moodustatud laevade koondis (vaadatud 02.01.2016).
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Flotill
Fort
Põhjamere ääres, 18 kilomeetrit Suurbritannia põhjapoolseimast linnast Invernessist kirdes Fort on ehitisena ühest või mitmest fortifikatsiooniehitisest koosnev üksik kindlus(tus).
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Fort
Frederik IV
Frederik IV (11. oktoober 1671 – 12. oktoober 1730) oli Taani-Norra kuningas alates 1699.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Frederik IV
Freiburg
Freiburgi asend Baden-Württembergis Freiburg (ka Freiburg im Breisgau) on kreisivaba linn Saksamaa lääneosas Baden-Württembergi liidumaal, Freiburgi ringkonna halduskeskus.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Freiburg
Fritz Wachtmeister
Fritz Wachtmeister (1646–1723) Fritz Wachtmeister af Björko (juuni 1646–1723) oli Rootsi parun ja väejuht, kes osales Põhjasõjas ning saavutas kindralmajori auastme.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Fritz Wachtmeister
Gabriel Horn
Vabahärra Gabriel Horn (1671-1705) oli Rootsi sõjaväelane, kes osales Põhjasõjas ja juhatas Liivimaa aadlilipkonda.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Gabriel Horn
Galeer
Prantsuse galeer Galeer (itaalia sõnast galera) on aerude ja purjede abil liikuv puidust laev, mida kasutati alates 2. aastatuhandest eKr kuni 18. sajandini peamiselt sõja-, aga ka kaubalaevana.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Galeer
Garnison
Garnison on ühe asula või ka muudes määratud piirides alaliselt või ajutiselt paiknevatest väeüksustest, sõjaväeasutustest, sõjaväeliselt korrastatud struktuuriüksustest ja üksikutest sõjaväelastest garnisoniteenistuse (vahiteenistuse) läbiviimiseks moodustatud territoriaal-administratiivne väegrupp.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Garnison
Gotthard Wilhelm von Uexküll
Gotthard Wilhelm von Uexküll oli Rootsi sõjaväelane ja ooberstleitnant, kes osales Põhjasõjas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Gotthard Wilhelm von Uexküll
Gustav Christian von der Pahlen
Von der Pahlenite vapp Ilumäe kabelis Vabahärra Gustav Christian von der Pahlen (6. mai 1648 Hulja, Kadrina vald – 18. oktoober 1736 Eesti) oli baltisaksa aadlik, Eestimaa maanõunik, Palmse mõisnik.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Gustav Christian von der Pahlen
Gustav Reinhold Skogh
Gustav Reinhold Skogh (1692–1739) oli Rootsi sõjaväelane ja ooberst, kes sõdis Põhjasõjas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Gustav Reinhold Skogh
Haaslava
Haaslava (kohalikus kõnepruugis ka Aaslavva) on küla Tartu maakonnas Kastre vallas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Haaslava
Haljala kihelkond
Haljala kirik Eestimaa kubermangu Rakvere kreis. Liivimaa atlas (1798) Haljala kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Haljall, lühend Hlj) oli kihelkond Eestimaa kubermangu Rakvere ja Viru kreisis ning Virumaal.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Haljala kihelkond
Hans Heinrich von Tiesenhausen (1654–1724)
Vabahärra Hans Heinrich von Tiesenhausen (1654–1724) oli Rootsi sõjaväelane ja mõisnik, kes osales Põhjasõjas, kus ta juhtis Eesti ratsarügementi.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Hans Heinrich von Tiesenhausen (1654–1724)
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Harjumaa
Harku kapitulatsiooniakt
Harku kapitulatsiooniakt (ka Harku kapitulatsioon, lühemalt kapitulatsioonid, ka niinimetatud Harku rahu) oli 29.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Harku kapitulatsiooniakt
Harku mõis
Mõisa peahoone Peahoone Harku mõis (saksa keeles Hark) oli mõis Harjumaal Keila kihelkonnas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Harku mõis
Heinrich Johan von Brandt
Heinrich Johan von Brandt (1653–1735) oli Rootsi sõjaväelane, ooberst ja Liivimaa mõisnik, kes osales Põhjasõjas ning juhatas seal Saaremaa maatragunieskadroni.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Heinrich Johan von Brandt
Heinrich Johann von Buddenbrock
Heinrich Johann von Buddenbrock (1664-1713) oli Rootsi sõjaväelane, kes osales Põhjasõjas ja juhatas Viljandi maakaitseväepataljoni.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Heinrich Johann von Buddenbrock
Heinrich von Hastfer
Heinrich von Hastfer (1651–1724) oli Rootsi sõjaväelane ja kindralmajor, kes osales Põhjasõjas ning juhatas Tartu maakaitseväepataljoni.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Heinrich von Hastfer
Heldur Palli
Heldur Palli (17. mai 1928 Tallinn – 23. detsember 2003) oli eesti ajaloolane.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Heldur Palli
Helmut Piirimäe
Helmut Piirimäe (perekonnanimi aastani 1936 Vällo; 8. september 1930 Uue-Põltsamaa vald, Põltsamaa kihelkond, Viljandimaa – 21. august 2017) oli eesti ajaloolane ja arhivaar.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Helmut Piirimäe
Hendrik Sepp
Hendrik Sepp Hendrik Sepp (23. märts 1888 Pati vald, Pärnumaa – 5. september 1943 Läti) oli eesti ajaloolane, Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940) liige.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Hendrik Sepp
Henning Rudolf Horn
Krahv Henning Rudolf Horn af Rantzien (1651 – 9. mai 1730 Stockholm) oli Rootsi sõjaväelane, Põhjasõjas (1700, 1704) Narva kaitse ülem.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Henning Rudolf Horn
Herman von Fersen
Herman von Fersen (1630–1709) oli Rootsi vabahärra, sõjaväelane, maanõunik ja parun, kes teenis Põhjasõjas, jõudes oobersti auastmeni, ta oli Cronendahli, Raikküla ja Uuemõisa parun.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Herman von Fersen
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Hiiumaa
Horisont (ajakiri)
Kõige esimese Horisondi kaas Horisont on Eesti vanim, 1967.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Horisont (ajakiri)
Hummuli
Hummuli on alevik Valgamaal, Tõrva vallas, endise Hummuli valla keskus.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Hummuli
Hummuli lahing
Hummuli lahing oli Põhjasõjas toimunud lahing Rootsi ja Vene vägede vahel 29. juulil (Juliuse kalendri järgi 18. juulil, rootsi kalendri järgi 19. juulil) 1702 Hummuli mõisa lähedal.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Hummuli lahing
Ikaldus
Ikaldus (ka ikaldumine) on põllusaagi osaline või täielik hävimine halbade ilmastikuolude tõttu.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Ikaldus
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Ingeri
Ivar Leimus
Ivar Leimus, veebruar 2010 Ivar Leimus (sündinud 3. juunil 1953) on eesti ajaloolane ja tõlkija, kes peamiselt tegeleb numismaatikaga.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Ivar Leimus
Jaama (Alutaguse)
Jaama (varem Vihtse, Wichtisby) on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas, Jaama jõe ääres.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Jaama (Alutaguse)
Jaanilinna linnus
Jaanilinna vapp 17. sajandist Jaanilinna linnus (soome keeles Iivananlinna, vene keeles Ивангородская крепость) on linnus Ingerimaal Narva jõe paremal kaldal Jaanilinnas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Jaanilinna linnus
Jaanipäev
Jaanituli Altjal (2009) Amandus Adamsoni "Jaanituli" 1906. aastast Jaanituli Arukülas (2013) Jaanipäev on Eestis 24. juunil tähistatav püha.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Jaanipäev
Jakob Baggehufwud
Jakob Baggehufwud (u 1650 – 26. mai 1702) oli Rootsi sõjaväelane ja kapten, kes osales Põhjasõjas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Jakob Baggehufwud
Jakob Heinrich von Schwengelm
Jakob Heinrich von Schwengelm (1669–1710) oli Rootsi sõjaväelane, kes osales Põhjasõjas ja oli Pärnu garnisoni komandant.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Jakob Heinrich von Schwengelm
Jakob von Kaulbars
Jakob von Kaulbars (17. juuni 1659 – 16. juuli 1705) oli Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), kes osales Põhjasõjas, juhatades Saaremaa maatragunieskadroni.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Jakob von Kaulbars
Jakobi värav
Jakobi värav ehk Nunnavärav (ka Verine värav, saksa keeles Jakobstor) oli kesk- ja varauusaegse Tartu linna üks suuremaid väravaidJaak Juske "Lood unustatud Tartust" Tallinn: Pegasus, 2014 (2. trükk), lk 17, mis asus praegusel Jakobi tänaval, Jakobimäe all.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Jakobi värav
Jalavägi
Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Jalavägi
Jamburgi kindlus
Jaama kindlus ehk Jamburgi kindlus (vene keeles крепость Ям) oli keskaegne kindlus Venemaal praeguse haldusjaotuse järgi Leningradi oblastis Kingissepa rajooni Kingissepa linna (ajaloolise nimega Jama ja Jamburg) alal.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Jamburgi kindlus
Jääminek
Loire'i jõel veebruaris 2012 Jääminek on kevadel veevoolu või tuule tagajärjel veekogude jääkatte tükkide liikumine.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Jääminek
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Järvamaa
Jürgen von Tiesenhausen
Jürgen von Tiesenhausen (ka Georg von Tiesenhausen; u 1660 – 1710) oli Rootsi sõjaväelane, maaomanik ja ohvitser Eestimaa aadlilipkonnas, kes osales üksuse koosseisus Põhjasõjas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Jürgen von Tiesenhausen
Jõhvi kihelkond
Jõhvi kihelkond (lühend Jõh) oli umbes 1250.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Jõhvi kihelkond
Jõuga
Jõuga on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Jõuga
Jelgava
Jelgava (eesti ajal. Miitavi, saksa Mitau, Mittau) on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Jelgava
Joachim Friedrich von Liewen
Joachim Friedrich von Liewen (1665–1713) oli Rootsi sõjaväelane ning ooberstleitnant, kes osales Põhjasõjas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Joachim Friedrich von Liewen
Johann Christoph Brotze
Johann Christoph Brotze Eestlaste rõivastus Pärnu ümbruses Johann Christoph Brotze (12./23. september 1742 Görlitz, Saksimaa – 4./16. august 1823 Riia) oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu-uurija.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Johann Christoph Brotze
Johann Gustav von Osten-Sacken
Johann Gustav von Osten-Sacken (1667–1717) oli Rootsi sõjaväelane ja mõisnik, kes osales Põhjasõjas ning juhatas Saaremaa jalaväepataljoni.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Johann Gustav von Osten-Sacken
Johann Reinhold von Patkul
Johann Reinhold von Patkul Johann Reinhold von Patkul (24. juuli 1660 Stockholm – 10. oktoober 1707 Kazimierz, Poola) oli baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Johann Reinhold von Patkul
Johannes Heinrich von Tiesenhausen
Johannes Heinrich von Tiesenhausen (1661–1707) oli Rootsi sõjaväelane ja väejuht, kes osales Põhjasõjas, olles Eesti ratsarügemendi juhataja.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Johannes Heinrich von Tiesenhausen
Jonas Höckflycht
Jonas Höckflycht (1668–1702) oli Rootsi sõjaväelane ja mereväekapten, kes osales Põhjasõjas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Jonas Höckflycht
Juliuse kalender
Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Juliuse kalender
Kadrina kihelkond
Kadrina kirik Eestimaa kubermangu Rakvere kreis Mellini atlases (1798) Kadrina kihelkond (lühend Kad; ka Torvastvere kihelkond, saksa keeles Kirchspiel St. Katharinen) oli ajalooline kihelkond Virumaal ja Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Kadrina kihelkond
Kalle Kroon
Kalle Kroon (sündinud 1966) on eesti ajaloolane.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Kalle Kroon
Kalmõkid
Kalmõkid teed joomas 19. sajandi lõpul Kalmõkid on mongoli rahvas Venemaa Föderatsioonis Kalmõkkias.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Kalmõkid
Karjala
Karjala ajaloolised osad Karjala on ajalooline piirkond Fennoskandias Venemaa ja Soome territooriumil.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Karjala
Karjala kannas
Nõukogude Liidu ja Soome piiri kuni 1940. aastani Karjala kannas (ka Karjala maakitsus; soome keeles Karjalankannas) on Soome lahe ja Laadoga järve vahele jääv maismaa-ala (maakitsus).
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Karjala kannas
Karl XI
Karl XI Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Karl XI
Karl XII
Karl XII (27. juuni/17. juuni 1682 Stockholm, Stockholmi loss – 11. detsember/30. november 1718 Fredrikshald, Fredriksteni kindluse juures) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Karl XII
Kasakad
"Zaporoožlased Türgi sultanile kirja kirjutamas" Ilja Repin 1880–1890 kasakad 19. sajandi lõpus Kasakad on idaslaavi sotsiaalne rühm, algse elupaigaga Ida-Euroopa lõunapoolsetes steppides: Venemaal, Kasahstanis ja Ukrainas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Kasakad
Kasaritsa
Kasaritsa on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Kasaritsa
Kastre jõelahing
Kastre jõelahing oli lahing, mis toimus Põhjasõja käigus Rootsi kuningriigi Peipsi flotilli ja Vene tsaaririigi Peipsi lodjalaevastiku vahel.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Kastre jõelahing
Kastre mõis
Kastre mõisa härrastemaja Kastre park Kastre mõis ehk Uue-Kastre mõis (saksa keeles Kaster) oli rüütlimõis (fideikomiss) Võnnu kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 23.01.2016).
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Kastre mõis
Katase
Katase on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Katase
Katk
Katkuks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Katk
Katk Põhjasõja ajal
Põhjasõja ajal kannatas enamik Baltimaade ja Kesk-Euroopa idaosa linnade ja alade elanikke katkupuhangu all.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Katk Põhjasõja ajal
Kauksi (Alutaguse)
Droonivideo Kauksi rannast 2022. aasta juulis Kauksi on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Kauksi (Alutaguse)
Käsu Hansu nutulaul
Käsu Hansu nutulaul on Puhja köstri Käsu Hansu (Hans Käsk, Hans Kess) 1708.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Käsu Hansu nutulaul
Küüditamine
Küüditatute mälestuskivi Paldiski raudteejaamahoone ees Küüditamine (ka deporteerimine, deportatsioon) on inimeste sunniviisiline ümberasustamine.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Küüditamine
Kerepäälse
Kerepäälse on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Kerepäälse
Kindralmajor
Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Kindralmajor
Kingissepp
Kingissepa linnaasundus Kingissepa rajooni kaardil Kingissepp (vene keeles Кингисепп; eesti keeles ka Jaama, Jamburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Kingissepa rajooni keskus.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Kingissepp
Kirumpää
Kirumpää (võro keeles Kiräpää) on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Kirumpää
Koalitsioon
Koalitsioon on erakondade ajutine liit.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Koalitsioon
Kohala mõis
Mõisa peahoone (august 2012) Kohala mõis (saksa keeles Tolks) oli rüütlimõis Rakvere kihelkonnas Virumaal (vaadatud 18.05.2015).
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Kohala mõis
Kolga
Kolga on alevik Harju maakonnas Kuusalu vallas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Kolga
Koporje
Koporje (soome Kaprio, Landvern, eesti keeles Kaporje, rootsi keeles Koporje) on küla (село) Venemaal Leningradi oblastis Lomonossovi rajoonis, Koporje lahe ääres.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Koporje
Koporje linnus
Koporje kindluse sissepääs (mai, 2006) Koporje linnus (ka Koporje kindlus, vene Копорская крепость) on keskaegne linnus Venemaal Leningradi oblastis Lomonossovi rajoonis Koporjes.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Koporje linnus
Kose kihelkond
Kose kirik Kose kihelkond (lühend Kos, saksa keeles Kirchspiel Kosch) on ajalooline kihelkond Eestimaa kubermangu Harju kreisis ja Harjumaa kaguosas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Kose kihelkond
Kose kirik
Kose kirik ja kabelid Droonivideo Kose kirikust ja Pirita jõest 2021. aasta septembris Kose Püha Nikolause kirik on kindluskirik Harju maakonnas Kose vallas aadressil Jõe 2 Kosel.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Kose kirik
Kunda jõgi
Kunda jõgi on jõgi Eestis Lääne-Viru maakonnas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Kunda jõgi
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Kuramaa
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Kuramaa hertsogiriik
Laadoga
Paadisadam Laadoga järvel. Tagaplaanil Valamo Issanda Muutmise Klooster Laadoga kaart Neeva valgla kristalsed kivimid Laadoga järv ehk Laadoga (vene keeles Ладожское озеро, karjala keeles Luadogu, soome keeles Laatokka) on järv Euroopas Venemaal.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Laadoga
Laagna mõis
Laagna mõisa peahoone 20. sajandi alguses Laagna mõisa kõrvalhoonete varemed (märtsis 2008) Laagna mõis (saksa keeles Kuydenurm, Alt-Waiwara, Lagena) oli rüütlimõis Vaivara kihelkonnas Virumaal, nüüdisajal jääb mõis Ida-Viru maakonna Narva-Jõesuu linna Laagna küla maadele.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Laagna mõis
Laiuse ordulinnus
Vaade linnusevaremeile Jõgeva–Mustvee maantee suunast Droonivideo Laiuse ordulinnuse varemetest 2021. aasta 11. aprillil Laiuse ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Lais või lihtsalt Burg Lais) oli Liivi ordu rajatud linnus praeguse Laiusevälja küla (varasema Mõisaküla küla) territooriumil.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Laiuse ordulinnus
Lasnaja
Lasnaja on agrolinnake Valgevenes Mahiloŭ oblastis Słaŭharadi rajoonis Łapacičy külanõukogus.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Lasnaja
Lauga jõgi
Lauga jõgi (vene keeles Луга, soome keeles Laukaanjoki, vadja keeles Laugaz, Laukaa jõtši) on jõgi Ingeris, Venemaal Leningradi ja Novgorodi oblastis.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Lauga jõgi
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Läänemaa
Läänemaa jalaväerügement
Läänemaa jalaväerügement (rootsi k. Estländskt infanteriregement af Wikiska kretsen) oli 1701–1710 tegutsenud Rootsi jalaväeüksus, mis osales Põhjasõja Eestis toimunud sõjategevuses.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Läänemaa jalaväerügement
Läänemereprovintsid
Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Läänemereprovintsid
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Läänemeri
Lüganuse kihelkond
Lüganuse kirik 1900. aastatel Mälestuskivi Lüganuse kiriku ees Lüganuse kihelkond (lühend Lüg) on eesti ajalooline kihelkond ajaloolisel Virumaal ning Viru/Rakvere kreisis, Eestimaa kubermangus.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Lüganuse kihelkond
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Leedu
Lesnaja lahing
Lesnaja lahing oli Põhjasõja käigus 9. oktoobril (vkj 28. septembril, Rootsi kalendri järgi 29. septembril) 1708 Rzeczpospolita aladel Lesnaja küla all Vene tsaaririigi sõjaväe ja Rootsi sõjavägede vahel toimunud lahing, mille tulemusel Vene väed sundisid taganema A.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Lesnaja lahing
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Liivimaa
Liivimaa aadlilipkond
Liivimaa aadlilipkond (rootsi Livländska adelsfanan) oli Liivimaal ratsateenistuskohustuse alusel loodud ratsaväeosa, mis eksisteeris keskajast kuni 1710.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Liivimaa aadlilipkond
Liivimaa kindralkuberner
Liivimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga asehaldur Liivimaal, aastatel 1629–1710.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Liivimaa kindralkuberner
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Liivimaa kubermang
Liivimaa maapäev
Liivimaa maapäev (saksa keeles Livländische Landtag, inglise keeles Livonian Diet) oli Vana-Liivimaa maaisandate (Riia peapiiskopi, Liivi ordu, Tartu piiskopi, Saare-Lääne piiskopi, Kuramaa piiskopi ning formaalselt ka Tallinna piiskopi) ja nende seisuste (linnade ja vasallide) nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Liivimaa maapäev
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Liivimaa rüütelkond
Liivimaa tragunirügement
Liivimaa tragunirügement (rootsi k. Livländskt dragonregemente) oli 1700–1709 tegutsenud Rootsi ratsaväeüksus, mis osales Põhjasõjas ning kuulus algul Wolmar Anton von Schlippenbachi ja pärast Adam Ludwig Lewenhaupti armeesse.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Liivimaa tragunirügement
Linnakodanik
Linnakodanik (ka pürjel, bürger, saksa keeles Stadtbürger) oli feodalismiajal linnakogukonna liige, kes oli täieõiguslik ja isiklikult vaba.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Linnakodanik
Ludwig Nicolaus von Allart
Ludwig Nicolaus von Allart (Ludwig Nikolaus von Hallard, Ludwig Nicolas Hallart; 12. oktoober 1659 Husum – 27. mai 1727 Valmiermuiža mõis (Wolmarshof) Valmiera lähedal) oli Austria, Venemaa ja Saksimaa sõjaväelane ning Saksimaa kuurvürstiriigi diplomaat, vabahärra.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Ludwig Nicolaus von Allart
Magari
Magari on küla Põlva maakonnas Kanepi vallas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Magari
Magnus Friedrich von Wolffelt
Magnus Friedrich von Wolffelt (1656-1710?) oli Rootsi sõjaväelane, kes osales Põhjasõjas ning juhatas Pärnu maakaitseväepataljoni.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Magnus Friedrich von Wolffelt
Magnus von Brömsen
Magnus von Brömsen (10. aprill 1664 – 1734) oli Rootsi sõjaväelane ja ohvitser, kes osales Põhjasõjas Lõuna- ja Kagu-Eesti sõjategevuses.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Magnus von Brömsen
Major
Majori õlak Major on kaptenist kõrgem ja kolonelleitnandist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Major
Margus Laidre
Margus Laidre (2022) Margus Laidre (sündinud 18. septembril 1959 Tartus) on Eesti diplomaat ja ajaloolane.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Margus Laidre
Marssal
Césarine Davin-Mirvault, "Prantsusmaa marssali François Joseph Lefebvre'i portree" (1807) Marssal, ka feldmarssal ja kindralfeldmarssal on paljude riikide kõrgeim sõjaväeline auaste.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Marssal
Mathias Giezing
Mathias Giezing (1664–1710) oli Rootsi sõjaväelane, kes osales Põhjasõjas ning juhatas Saaremaa maatragunieskadroni.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Mathias Giezing
Mäetaguse
Mäetaguse on alevik Ida-Viru maakonnas, Alutaguse vallas, endise Mäetaguse valla keskus.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Mäetaguse
Mõniste
Mõniste on küla Võrumaal Rõuge vallas, endise Mõniste valla keskus.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Mõniste
Mihklipäev
Neli peainglit: Gabriel, Miikael, Uriel, ja Raafael Mihklipäev on peaingel Miikaeli nimepäev, mida tähistatakse 29. septembril.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Mihklipäev
Mooste
Mooste on alevik Põlva maakonnas Põlva vallas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Mooste
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Moskva tsaar
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Moskva tsaaririik
Munder
Praha linnuse valvur 2008. aastal Munder on sõjaväelise või paramilitaarse organisatsiooni liikme auastmetunnustega vormiriietus.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Munder
Mustla (Paide)
Mustla (18. sajandi kaartidel Mustel) on küla Järva maakonnas Paide linnas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Mustla (Paide)
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Narva
Narva ajalugu
Narva ajalugu on Narva linna ja Narva piirkonna arengu ja ajalooliste sündmuste ülevaade.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Narva ajalugu
Narva jõgi
Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Narva jõgi
Narva kindlus
Narva kindlus oli Narva linna kaitseehitis, enne seda eraldatud Narva Hermanni linnuse ja Narva vanalinna, Narva linnamüüri kaitserajatiste edasiarendus.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Narva kindlus
Narva komandant
Narva komandant (rootsi keeles kommendant i Narva, vene keeles комендант Нарвы) oli Rootsi kuningriigi ja Venemaa keisririigi võimuperioodil Narva kindluse ja garnisoni ülem.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Narva komandant
Narva lahing (1700)
Narva lahing toimus Põhjasõja käigus 30. novembril (Juliuse kalendri järgi 19. novembril, Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700 Narvas Rootsi kuningriigi ja Vene tsaaririigi vägede vahel.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Narva lahing (1700)
Narva piiramine (1704)
Narva piiramine oli 1704.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Narva piiramine (1704)
Nekrutikohustus
Nekrutikohustus oli Vene keisririigi kehtestatud kohustus, mille järgi talupoegadel tuli enda seast anda Vene väeteenistusse teatud arv mehi ehk nekruteid.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Nekrutikohustus
Nils Stromberg
Krahv Nils Jönsson Stromberg af Clastorp (sündinud Nils Brattman) (25. märts 1646 Jönköping – 16. august 1723 Claestorpi loss, Södermanlandi lään) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Nils Stromberg
Nolcken
Nolcken, varem ka Nolleken ja Nolcke (vene keeles Нолькен) on Alam-Saksimaalt Hoya krahvkonnast pärit aadlisuguvõsa.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Nolcken
Nyenskansi linnus
Ohta jõe vastaskaldal) makett Nyenskansi linnus (vene Ниеншанц, rootsi Nyenskans) oli linnus Rootsi Ingeri alal Nyeni linnas Ohta jõe ühinemiskohas Neeva jõega (praeguse Peterburi territooriumil).
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Nyenskansi linnus
Ontika
Ontika on küla Ida-Viru maakonnas Toila vallas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Ontika
Ooberst
Saksamaa oobersti õlak Ooberst (saksa keeles Oberst, taani ja norra keeles oberst, rootsi keeles överste, soome keeles eversti, islandi keeles ofursti) on kolonelile vastav sõjaväeline auaste, mis on kasutusel olnud saksakeelsetes riikides ning Rootsis, Taanis, Norras, Soomes ja Islandil.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Ooberst
Osmanite riik
Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Osmanite riik
Otto Friedrich Brakel
Otto Friedrich Brakel (1615–1702) oli Rootsi sõjaväelane ja aadlik, kes osales Põhjasõjas ja saavutas oobersti auastme.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Otto Friedrich Brakel
Otto Johan von Rosen
Otto Johan von Rosen (u 1660 – 1709) oli Rootsi sõjaväelane, kes osales Põhjasõjas, juhatades Liivimaa aadlilipkonda.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Otto Johan von Rosen
Otto Vellingk
Krahv Otto Vellingk (Otto Wellingk; 1649 Jaama, Ingeri – 19. mai 1708 Stockholm) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Otto Vellingk
Otto von Rehbinder
Otto von Rehbinder (arvatavasti 1640 – oktoober 1710) oli baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane ja poliitik.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Otto von Rehbinder
Oudova
Oudova (venepäraselt Gdov) on linn Venemaa Pihkva oblastis.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Oudova
Paasvere
Paasvere on küla Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Paasvere
Pada mõis
Pada mõisa peahoone varemed Pada mõisa ait Pada mõis (saksa keeles Paddas) oli rüütlimõis Virumaal Viru-Nigula kihelkonnas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Pada mõis
Pajusti
Pajusti on alevik Lääne-Viru maakonnas, Vinni valla keskus.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Pajusti
Pataljon
NATO tingmärk sõbralik pataljon Pataljon on sõjaväeline üksus või allüksus, mis koosneb staabist ja harilikult 3...8 kompaniist või roodust, millele võib lisanduda mõni eriotstarbeline üksik rühm.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Pataljon
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Pärnu
Pärnumaa
Pärnumaa on Eesti ajalooline maakond, mis tekkis 16.–18.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Pärnumaa
Püha Andreas Esmakutsutu orden
Keiserlik Püha Apostli Andreas Esmakutsutu orden, lühendatult ka Püha Andreas Esmakutsutu orden ja Püha Andrease orden (vene keeles Императорский орден Святого Апостола Андрея Первозванного) oli 1698.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Püha Andreas Esmakutsutu orden
Püha Andreas Esmakutsutu ordeni kavaleride loend
Siin on loetletud Venemaa Keisririigi Püha Andrease ordeni kavalerid.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Püha Andreas Esmakutsutu ordeni kavaleride loend
Pühajõe kirik
Pühajõe kirik on kirik Ida-Viru maakonnas Toila vallas Pühajõe külas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Pühajõe kirik
Pühajõe lahing
Pühajõe lahing toimus Põhjasõja alguses 1700.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Pühajõe lahing
Pühajõgi
Pühajõgi (ka Ädise, Edise jõgi) on jõgi Ida-Viru maakonnas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Pühajõgi
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Põhjasõda
Peakorter
New Yorgis Peakorter on paik, kus on mingi organisatsiooni keskus ja kust korraldatakse selle organisatsiooni peamisi funktsioone.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Peakorter
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Peeter I
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Peipsi järv
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Peterburi
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Pihkva
Piiumetsa
Piiumetsa (ka Piiometsa) on küla Järva maakonnas Türi vallas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Piiumetsa
Piusa jõgi
Piusa jõgi (ka Pimža jõgi; vene Пиуза, Пимжа) on jõgi Kagu-Eestis.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Piusa jõgi
Polkovnik
Tšehhi polkovniku õlak Polkovnik (vene keeles полковник, poola keeles pułkownik) on Ukrainas, Venemaal ja mitmes muus riigis kasutatud sõjaväeline auaste, mis vastab kolonelile.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Polkovnik
Poltava lahing
Poltava (traditsiooniliselt: Poltaava) lahing toimus Vene ja Rootsi vägede vahel Põhjasõja ajal tänapäeva Ukrainas Poltava linna lähedal 8. juulil 1709.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Poltava lahing
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Poola
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Poola kuningas
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Preisi kuningriik
Priozersk
Käkisalmi kindlus Priozersk (soome keeles Käkisalmi, rootsi keeles Kexholm) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Priozerski rajooni keskus.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Priozersk
Purtse jõgi
Purtse jõgi on jõgi Põhja-Eestis.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Purtse jõgi
Rahkla (Vinni)
Rahkla on küla Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Rahkla (Vinni)
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Rakvere
Rakvere ajalugu
Rakvere ajalugu on ülevaade Rakvere linna minevikust.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Rakvere ajalugu
Rakvere kihelkond
Rakvere Kolmainu kirik Rakvere kihelkond (lühend Rak) on ajalooline kihelkond Virumaal ja Eestimaa kubermangus Viru ehk Rakvere kreisis.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Rakvere kihelkond
Rasivere (Vinni)
Rasivere (18. sajandi kaartidel Rassiwer) on küla Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Rasivere (Vinni)
Ratsavägi
Austria-Ungari ratsaväelasi 1898. a.-l Tartu (märts 1918) Ratsavägi on väeliik, mille isikkoosseis liigub ja võitleb ratsa.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Ratsavägi
Räpina
Räpina (võru keeles Räpinä, saksa keeles Rappin) on linn Põlva maakonnas Räpina vallas Võhandu jõe alamjooksul.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Räpina
Räpina-Lokuta lahing
Räpina-Lokuta lahing (4/15. september 1701) oli üks väiksematest lahingutest, mis võideldi 1701.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Räpina-Lokuta lahing
Rötger von Tiesenhausen
Rötger von Tiesenhausen oli Rootsi ohvitser, kes teenis Põhjasõjas Viru jalaväerügemendis.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Rötger von Tiesenhausen
Rügement
Rügement on sõjaväeline üksus, mis koosneb tavaliselt 2–5 pataljonist ning eriotstarbelistest kompaniidest ja rühmadest.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Rügement
Rõuge
Rõuge on alevik Võru maakonnas, Rõuge valla keskus.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Rõuge
Rõuge mõis
Rõuge mõis (saksa keeles Rauge) oli rüütlimõis Rõuge kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 19.11.2015).
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Rõuge mõis
Reinhold von Lünow
Reinhold von Lünow oli Rootsi sõjaväelane, kes osales Põhjasõjas ja juhatas Valga maakaitseväepataljoni.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Reinhold von Lünow
Reinhold von Liewen
Reinhold von Liewen (1650ndad – 1701/1704) oli Rootsi sõjaväelane ja vabahärra, kes teenis Põhjasõjas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Reinhold von Liewen
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Riia
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Rootsi
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Rootsi aeg
Rootsi dominioonid
Rootsi kuningriigi dominioonid (rootsi keeles Svenska besittningar) olid Rootsi krooni (kuningriigi) kontrolli all olevad territooriumid, mis aga ei olnud täielikult integreeritud Rootsi kuningriigi koosseisu.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Rootsi dominioonid
Rootsi kalender
Rootsi kalender oli Rootsis 1700–1712 ebaõnnestunud kalendrireformi käigus kasutusel olnud kalender.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Rootsi kalender
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Rootsi kuningas
Rootsi riigipäev (seisuste esindus)
Rootsi riigipäev, ka riksdag, ka riigipäev oli Rootsi seisuste esindus 15.–19. sajandil; Rootsi parlamendi, riksdagi eelkäija.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Rootsi riigipäev (seisuste esindus)
Rootsi sissetung Venemaale
Rootsi sissetung Venemaale kuningas Karl XII juhtimisel oli Põhjasõja ajal toimunud konflikt.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Rootsi sissetung Venemaale
Rudolph Felix Bauer
Rudolph Felix Bauer Rudolph Felix Bauer (ka Rudolf Friedrich Bauer ja Adolf Rudolf Fredrik Bauer; vene keeles Рудольф Феликс Бауэр, Rodion Baur (Bour), Родион Христианович Баур (Боур); 1667–1717) oli Holsteinist pärit sõjaväelane Peeter I teenistuses.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Rudolph Felix Bauer
Ruhja
Ruhja (läti keeles Rūjiena, saksa keeles Rujen) on linn Põhja-Lätis Valmiera piirkonnas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Ruhja
Rutger Johann Baggehufwud
Rutger Johann Baggehufwud oli Rootsi sõjaväelane ja kapten, kes osales Põhjasõjas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Rutger Johann Baggehufwud
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Rzeczpospolita
Saaremaa lahing (1719)
Saaremaa lahing (teistes keeltes kasutatakse lahingu nimetamisel Saaremaa varasemat nimetus Ösel, näiteks saksa keeles Seeschlacht bei Ösel) oli Põhjasõja-aegne merelahing Vene tsaaririigi ja Rootsi laevastike vahel, mis toimus 24.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Saaremaa lahing (1719)
Saaremaa maatragunieskadron
Saaremaa maatragunieskadron (rootsi k. Öselsk landtdragonskvadron) oli 1700–1709 tegutsenud Rootsi ratsaüksus, mis kuulus algul Wolmar Anton von Schlippenbachi ja pärast Adam Ludwig Lewenhaupti armeesse.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Saaremaa maatragunieskadron
Saksimaa kuurvürst
Saksimaa suurvürstid olid iseseisva Saksimaa kuurvürstiriigi valitsejad aastatel 1356–1806.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Saksimaa kuurvürst
Saksimaa kuurvürstiriik
Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Saksimaa kuurvürstiriik
Samma mõis
Samma mõis (saksa keeles Samm) oli rüütlimõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Samma mõis
Sangaste mõis
Peahoone Peahoone Peahoone Sangaste mõis (saksa keeles Schloß Sagnitz, vene keeles Шлосс-Загниц) oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Sangaste mõis
Sõmeru
Sõmeru on alevik Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Sõmeru
Schlüsselburgi linnus
Schlüsselburgi linnus (juuni 2007) Schlüsselburgi linnus (mai 2015) Schlüsselburgi linnus (vene keeles Орешек Orešek; soome keeles Pähkinälinna; rootsi keeles Nöteborg) on linnus Venemaal Leningradi oblastis Kirovski rajoonis Schlüsselburgi linna lähedal Neeva jõe lähtmes Pähkinälinna saarel.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Schlüsselburgi linnus
Schleswig-Holstein
Schleswig-Holstein on liidumaa Saksamaa põhjaosas Põhjamere kagu- ja Läänemere edelarannikul.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Schleswig-Holstein
Schleswigi hertsogkond
Schleswigi hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schleswig, taani keeles Hertugdømmet Slesvig, anglosaksi keeles Sliaswic) oli Taani kuninga vasallriik 1866.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Schleswigi hertsogkond
Sillapea
Sillapea on sõjanduses silla kaitseks ühel või mõlemal pool veekogu kaldal asuv kaitsepositsioon.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Sillapea
Simuna kihelkond
Simuna kihelkond (saksa keeles Kirchspiel St. Simonis) (lühend Sim) oli ajalooline kihelkond Eestimaa kubermangus, Rakvere ja Viru kreisis ning Virumaal.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Simuna kihelkond
Sjælland
Sjælland on Taani suurim saar.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Sjælland
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Soome laht
Spilve lahing
Spilve lahing oli Põhjasõja käigus 21.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Spilve lahing
Stephan Raabe
Stephan Raabe (Rabe), Steppinsch Krauklis ehk Ronga Tehvan oli 18.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Stephan Raabe
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Suur reduktsioon
Suursaar
Suursaar Madalikule sõitnud Apraksin Suursaare all (1900) Suursaar (ka Kotkasaar, Kõrgesaar; soome Suursaari, rootsi Hogland, vene Гогланд, Gogland) on Venemaale kuuluv saar Soome lahes, 180 km Peterburist läänes ja 120 km Viiburist edelas, kaugus Eesti rannikust 55 km ja Soome rannikust (Kotkast) 40 km.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Suursaar
Suurtükk
Saksa suurtükimeeskond läänerindel 1914 USA välisuurtükimeeskond Iraagis 2004 Moodne Saksa liikursuurtükk PzH 2000 Suurtükk on mürskudega tulistav vint- või sileraudne tulirelv kaliibriga vähemalt 20 mm.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Suurtükk
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Taani
Taani Kuningriik
''Taani Kuningriik'', mis koosneb Taanist, Fääri saartest ja Gröönimaast Taani Kuningriik (taani keeles Kongeriget Danmark) ehk Taani Riik (taani keeles Danmarks Rige) on riik, mis tänapäeval hõlmab Põhja-Euroopas asuvat Taani riiki ning omavalitsusega piirkondadena Fääri saari Atlandi ookeani põhjaosas ja Gröönimaad Põhja-Ameerikas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Taani Kuningriik
Taipalsaari vald
Taipalsaari on vald Soomes Lõuna-Karjala maakonnas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Taipalsaari vald
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Tallinn
Tallinna all-linn
All-linn on Tallinna Kesklinna linnaosa Vanalinna asumi allasum, osa Tallinna vanalinnast.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Tallinna all-linn
Tallinna piiramine (1710)
Tallinna piiramine oli Rootsi kuningriigi Eestimaa provintsi keskuse ja Tallinna kindluse sõjaline piiramine ja vallutamine Vene tsaaririigi vägede poolt Põhjasõjas 1710.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Tallinna piiramine (1710)
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Tartu
Tartu ajalugu
Tartu ajalugu on ülevaade Lõuna-Eesti ja Põhja-Liivimaa suurima linna Tartu ajaloost.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Tartu ajalugu
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Tartu Ülikool
Tartu linnamüür
Linnamüüri säilmed Vabaduse pst ja Magasini tn vahel Tartu linnamüüri säilmed Tartu botaanikaaias Tartu linnamüür oli keskajal ehitatud Tartu kaitserajatiste süsteem.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Tartu linnamüür
Tartu piiramine (1704)
Tartu piiramine oli 1704 Põhjasõjas toimunud sõjaline operatsioon, mille tulemusena langes Tartu linn Rootsi kuningriigi käest Vene tsaaririigi vägede kätte.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Tartu piiramine (1704)
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Tartumaa
Tatarlased
Kaasani khaaniriigi viimane valitsejanna Söyembikä koos pojaga Tatarlased (tatari keeles tatarlar, татарлар) on turgi rahvas, kelle elukohaks on Venemaa Euroopa osa, sh Volga keskjooks, ja Uural, Siber, Kasahstan, Kesk-Aasia, Xinjiang, Kaug-Ida.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Tatarlased
Tärivere
Tärivere on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Tärivere
Tõnis Nõmmik
Tõnis Nõmmik Pätsi monumendi avamisel 2022. aastal Tõnis Nõmmik (sündinud 29. aprillil 1933 Tallinnas) on Eesti sõjaväevaimulikhttp://kjt.ee/2013/04/tonis-nommik-80/ (vaadatud 03.02.2016).
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Tõnis Nõmmik
Toila
Toila on alevik Ida-Viru maakonnas, Toila valla keskus.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Toila
Toksovo
Toksovo (soome Toksova) on alev Venemaal Leningradi oblastis Vsevoložski rajoonis.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Toksovo
Torma
Torma mõis ja küla 2022. aasta juulis Torma on alevik Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Torma
Tragun
Tragun (prantsuse sõnast dragon) on ratsaväeüksuse liige.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Tragun
Travendali rahu
Travendali rahu oli rahuleping, mis sõlmiti 18. augustil 1700 Rootsi kuninga Karl XII ja Taani kuninga Frederik IV vahel.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Travendali rahu
Tuna
Tuna on Eestis ilmuv ajalookultuuri ajakiri, mida annab välja Eesti Arhivaaride Ühing.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Tuna
Ubja
Ubja on küla Lääne-Virumaal Rakvere vallas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Ubja
Uhtna mõis
Uhtna mõisa peahoone Uhtna mõis (saksa keeles Uchten) oli rüütlimõis Rakvere kihelkonnas Virumaal (vaadatud 23.12.2015).
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Uhtna mõis
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Ungari
Uue-Kastre piiskopilinnus
Uue-Kastre linnuse territoorium Uue-Kastre piiskopilinnus (saksa keeles Warbecke, Bischofsburg Warbeck) oli arvatavasti 14. sajandil ehitatud Tartu piiskopkonna linnus.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Uue-Kastre piiskopilinnus
Uusikaupunki rahu
Uusikaupunki rahu (rootsipäraselt Nystadi rahu, vene keeles Ништадтский мирный договор) sõlmiti Rootsi ja Venemaa keisririigi vahel 10. septembril (30. august vkj) 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Uusikaupunki rahu
Vabahärra
Vabahärra kroon heraldikas. Vabahärra (saksa keeles Freiherr, rootsi keeles friherre) oli Saksamaal läänindusajastul maahärra teenistusest vaba aadliku tiitel; hiljem auastmelt krahvile allpool järgnev aadlik (1561. aastast ka Rootsis).
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Vabahärra
Vaivara
Vaivara on küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Vaivara
Vaivara kihelkond
Vaivara kirik 1910. aastatel Vaivara kirikukihelkond (saksa keeles Kirchspiel Waivara, lühend Vai) oli kihelkond Virumaal ja Alutagusel ning Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Vaivara kihelkond
Valaste
Valaste on küla Ida-Viru maakonnas Toila vallas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Valaste
Valgamaa
Valgamaa on ajalooline maakond, mis paiknes Liivimaa kubermangus, enamjaolt praeguse Läti aladel ja oli valdavalt lätikeelne.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Valgamaa
Valmiera
Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Valmiera
Vasknarva
Vasknarva (vene keeles (ajal.) Сыренец, Sõrenets; saksa keeles Syrenetz; rootsi keeles Nyslott) on küla Ida-Virumaal Alutaguse vallas Narva jõe lähte vasakul kaldal.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Vasknarva
Vastse-Kasaritsa lahing
Vastse-Kasaritsa lahing (4./15. september 1701) oli üks kolmest väiksemast lahingust Kagu-Eestis Wolmar Anton von Schlippenbachi Rootsi ja Boriss Šeremetjevi Vene vägede vahel.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Vastse-Kasaritsa lahing
Vastseliina piiskopilinnus
Vastseliina piiskopilinnus 2008. aasta märtsikuusVastseliina piiskopilinnus 2008. aasta suvel. Vaade linnuse kirdetornist Vastseliina piiskopilinnuse kirdetorn 2011. aasta septembris Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Wilhelm Tusch Linnuse vaade idast 19. sajandil.Autor: Wilhelm Tusch Vastseliina piiskopilinnuse (saksa keeles Neuhausen) varemed asuvad Vana-Vastseliina külas Võru vallas Võru maakonnas, umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Vastseliina piiskopilinnus
Väike Emajõgi
Väike Emajõgi (võru keeles Väikene Imäjõgi) on jõgi Eestis.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Väike Emajõgi
Võõpsu
Võõpsu (ka Võõpso) on alevik Põlva maakonnas Räpina vallas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Võõpsu
Võhandu jõgi
Võhandu jõgi on pikim täies ulatuses Eesti territooriumil asuv jõgi.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Võhandu jõgi
Võrumaa
Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Võrumaa
Veliki Novgorod
Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Veliki Novgorod
Vene värav
Vene värav oli Vene silla juures asunud linnavärav Tartus.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Vene värav
Viiburi
Kubermangulinna Viiburi linnaplaan aastast 1839 Viiburi linnus Viiburi (vene keeles Выборг Võborg, soome keeles Viipuri, rootsi keeles Viborg, saksa keeles Wiborg, Wiburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Viiburi
Viljandimaa
Viljandimaa on ajalooline maakond Eestis, mis eksisteeris Sakala näol juba muinasajal.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Viljandimaa
Villem Reiman
Villem Reiman Villem Reiman (ka Willem Kreimann; 9. märts (vana kalendri järgi 25. veebruar) 1861 Tipu küla, Suure-Kõpu vald, Viljandimaa – 25. mai (12. mai) 1917 Kolga-Jaanis) oli eesti vaimulik (kirikuõpetaja) ja eesti rahvusliku liikumise üks olulisemaid juhte 19.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Villem Reiman
Vinni
Vinni mõisa peahoone. Vinni on alevik Lääne-Viru maakonnas, Vinni vallas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Vinni
Vinni lahing
Vinni lahing (26.08. või 15.08. 1708) oli relvastatud kokkupõrge Rootsi kuningriigi ja Vene keisririigi vägede vahel, mis toimus Lääne-Virumaal Vinnis. Lahing lõppes Rootsi kaotusega ning sellest sai ka viimane Eesti pinnal võideldud välilahing Põhjasõja ajal.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Vinni lahing
Viru jalaväerügement
Viru jalaväerügement (rootsi keeles Estländskt infanteriregement af Wieriska kretsen) oli aastatel 1701–1704 tegutsenud Rootsi jalaväeüksus, mis osales Põhjasõjas Eesti sõjategevuses.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Viru jalaväerügement
Viru-Jaagupi kihelkond
Viru-Jaagupi kirik Viru-Jaagupi kihelkond (lühend VJg, saksa Kirchspiel St. Jacobi) oli kihelkond Viru kreisis Eestimaa kubermangus, Virumaal ja Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Viru-Jaagupi kihelkond
Viru-Jaakobi kogudus
Viru-Jaagupi kirik EELK Viru-Jaakobi kogudus (ka Viru-Jaagupi kodugus) on luterlik kogudus Viru-Jaagupis.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Viru-Jaakobi kogudus
Viru-Nigula kihelkond
Viru-Nigula kirik Viru-Nigula kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Maholm, lühend VNg) on ajalooline kihelkond ajaloolisel Virumaal ja Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Viru-Nigula kihelkond
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Virumaa
Voka
Voka on alevik Ida-Viru maakonnas Toila vallas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Voka
Volhovi jõgi
thumb Volhovi jõgi juulis 2004, taustal Novgorod Volhovi jõgi (vene Волхов, soome Olhavajoki) on jõgi Euroopas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Volhovi jõgi
Vormsi
Vormsi (varem ka Hiiurootsi saar, rootsi keeles Ormsö, saksa keeles Worms) on 93 km² suurune saar Läänemeres, Lääne maakonna territooriumil.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Vormsi
Wilhelm Heinrich Hastfer
Hastferide suguvõsa aadlivapp Wilhelm Heinrich Hastfer (vähemalt 1646 – 11. jaanuar 1704) oli ooberst, Virumaa maamiilitsarügemendi ülem, Eestimaa maanõunik, mõisaomanik.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Wilhelm Heinrich Hastfer
Wolmar Anton von Schlippenbach
Schlippenbachide Pornuse liini vapp Wolmar Anton von Schlippenbach (23. veebruar 1653 – detsember 1739) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane, Rootsi sõjaväe Liivi- ja Eestimaa väliarmee ülemjuhataja, Eestimaa kindralkuberneri asetäitja 1705–1707, kindralleitnant (1708).
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Wolmar Anton von Schlippenbach
Zacharias Aminoff
Zacharias Aminoff (1631–1710) oli Rootsi sõjaväelane, kes osales Põhjasõjas.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja Zacharias Aminoff
11. märts
11.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 11. märts
13. juuli
13.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 13. juuli
14. juuni
14.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 14. juuni
14. mai
14.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 14. mai
15. august
15.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 15. august
16. oktoober
16.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 16. oktoober
1680
1680.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 1680
1692
1692.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 1692
1699
1699.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 1699
1700
1700.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 1700
1701
1701.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 1701
1702
1702.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 1702
1704
1704.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 1704
1706
1706.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 1706
1708
1708.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 1708
1709
1709.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 1709
1710
1710.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 1710
1712
1712.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 1712
1713
1713.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 1713
1719
1719.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 1719
1721
1721.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 1721
18. august
18.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 18. august
19. juuli
19.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 19. juuli
1939
1939.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 1939
2. oktoober
2.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 2. oktoober
2007
2007.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 2007
2008
2008.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 2008
22. juuli
22.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 22. juuli
22. veebruar
22.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 22. veebruar
23. juuli
23.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 23. juuli
23. märts
23.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 23. märts
24. juuli
24.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 24. juuli
26. detsember
26.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 26. detsember
26. november
26.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 26. november
28. august
28.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 28. august
29. juuli
29.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 29. juuli
29. oktoober
29.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 29. oktoober
3. juuli
3.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 3. juuli
30. august
30.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 30. august
30. november
30.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 30. november
31. august
31.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 31. august
4. juuni
4.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 4. juuni
6. jaanuar
6.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 6. jaanuar
7. juuli
7.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 7. juuli
9. august
9.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 9. august
9. jaanuar
9.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 9. jaanuar
9. juuni
9.
Vaata Põhjasõda Eesti alal ja 9. juuni
Tuntud ka kui Põhjasõda Eestimaal, Põhjasõda Eestis.
, Eestimaa kindralkuberneride loend, Eestimaa kubermang, Eestimaa rüütelkond, Erastvere, Erastvere lahing, Erik von Pistohlkors, Ernst Carl von Glasenapp, Ewold Johann von Vietinghoff, Florian Thilo von Thilau, Flotill, Fort, Frederik IV, Freiburg, Fritz Wachtmeister, Gabriel Horn, Galeer, Garnison, Gotthard Wilhelm von Uexküll, Gustav Christian von der Pahlen, Gustav Reinhold Skogh, Haaslava, Haljala kihelkond, Hans Heinrich von Tiesenhausen (1654–1724), Harjumaa, Harku kapitulatsiooniakt, Harku mõis, Heinrich Johan von Brandt, Heinrich Johann von Buddenbrock, Heinrich von Hastfer, Heldur Palli, Helmut Piirimäe, Hendrik Sepp, Henning Rudolf Horn, Herman von Fersen, Hiiumaa, Horisont (ajakiri), Hummuli, Hummuli lahing, Ikaldus, Ingeri, Ivar Leimus, Jaama (Alutaguse), Jaanilinna linnus, Jaanipäev, Jakob Baggehufwud, Jakob Heinrich von Schwengelm, Jakob von Kaulbars, Jakobi värav, Jalavägi, Jamburgi kindlus, Jääminek, Järvamaa, Jürgen von Tiesenhausen, Jõhvi kihelkond, Jõuga, Jelgava, Joachim Friedrich von Liewen, Johann Christoph Brotze, Johann Gustav von Osten-Sacken, Johann Reinhold von Patkul, Johannes Heinrich von Tiesenhausen, Jonas Höckflycht, Juliuse kalender, Kadrina kihelkond, Kalle Kroon, Kalmõkid, Karjala, Karjala kannas, Karl XI, Karl XII, Kasakad, Kasaritsa, Kastre jõelahing, Kastre mõis, Katase, Katk, Katk Põhjasõja ajal, Kauksi (Alutaguse), Käsu Hansu nutulaul, Küüditamine, Kerepäälse, Kindralmajor, Kingissepp, Kirumpää, Koalitsioon, Kohala mõis, Kolga, Koporje, Koporje linnus, Kose kihelkond, Kose kirik, Kunda jõgi, Kuramaa, Kuramaa hertsogiriik, Laadoga, Laagna mõis, Laiuse ordulinnus, Lasnaja, Lauga jõgi, Läänemaa, Läänemaa jalaväerügement, Läänemereprovintsid, Läänemeri, Lüganuse kihelkond, Leedu, Lesnaja lahing, Liivimaa, Liivimaa aadlilipkond, Liivimaa kindralkuberner, Liivimaa kubermang, Liivimaa maapäev, Liivimaa rüütelkond, Liivimaa tragunirügement, Linnakodanik, Ludwig Nicolaus von Allart, Magari, Magnus Friedrich von Wolffelt, Magnus von Brömsen, Major, Margus Laidre, Marssal, Mathias Giezing, Mäetaguse, Mõniste, Mihklipäev, Mooste, Moskva tsaar, Moskva tsaaririik, Munder, Mustla (Paide), Narva, Narva ajalugu, Narva jõgi, Narva kindlus, Narva komandant, Narva lahing (1700), Narva piiramine (1704), Nekrutikohustus, Nils Stromberg, Nolcken, Nyenskansi linnus, Ontika, Ooberst, Osmanite riik, Otto Friedrich Brakel, Otto Johan von Rosen, Otto Vellingk, Otto von Rehbinder, Oudova, Paasvere, Pada mõis, Pajusti, Pataljon, Pärnu, Pärnumaa, Püha Andreas Esmakutsutu orden, Püha Andreas Esmakutsutu ordeni kavaleride loend, Pühajõe kirik, Pühajõe lahing, Pühajõgi, Põhjasõda, Peakorter, Peeter I, Peipsi järv, Peterburi, Pihkva, Piiumetsa, Piusa jõgi, Polkovnik, Poltava lahing, Poola, Poola kuningas, Preisi kuningriik, Priozersk, Purtse jõgi, Rahkla (Vinni), Rakvere, Rakvere ajalugu, Rakvere kihelkond, Rasivere (Vinni), Ratsavägi, Räpina, Räpina-Lokuta lahing, Rötger von Tiesenhausen, Rügement, Rõuge, Rõuge mõis, Reinhold von Lünow, Reinhold von Liewen, Riia, Rootsi, Rootsi aeg, Rootsi dominioonid, Rootsi kalender, Rootsi kuningas, Rootsi riigipäev (seisuste esindus), Rootsi sissetung Venemaale, Rudolph Felix Bauer, Ruhja, Rutger Johann Baggehufwud, Rzeczpospolita, Saaremaa lahing (1719), Saaremaa maatragunieskadron, Saksimaa kuurvürst, Saksimaa kuurvürstiriik, Samma mõis, Sangaste mõis, Sõmeru, Schlüsselburgi linnus, Schleswig-Holstein, Schleswigi hertsogkond, Sillapea, Simuna kihelkond, Sjælland, Soome laht, Spilve lahing, Stephan Raabe, Suur reduktsioon, Suursaar, Suurtükk, Taani, Taani Kuningriik, Taipalsaari vald, Tallinn, Tallinna all-linn, Tallinna piiramine (1710), Tartu, Tartu ajalugu, Tartu Ülikool, Tartu linnamüür, Tartu piiramine (1704), Tartumaa, Tatarlased, Tärivere, Tõnis Nõmmik, Toila, Toksovo, Torma, Tragun, Travendali rahu, Tuna, Ubja, Uhtna mõis, Ungari, Uue-Kastre piiskopilinnus, Uusikaupunki rahu, Vabahärra, Vaivara, Vaivara kihelkond, Valaste, Valgamaa, Valmiera, Vasknarva, Vastse-Kasaritsa lahing, Vastseliina piiskopilinnus, Väike Emajõgi, Võõpsu, Võhandu jõgi, Võrumaa, Veliki Novgorod, Vene värav, Viiburi, Viljandimaa, Villem Reiman, Vinni, Vinni lahing, Viru jalaväerügement, Viru-Jaagupi kihelkond, Viru-Jaakobi kogudus, Viru-Nigula kihelkond, Virumaa, Voka, Volhovi jõgi, Vormsi, Wilhelm Heinrich Hastfer, Wolmar Anton von Schlippenbach, Zacharias Aminoff, 11. märts, 13. juuli, 14. juuni, 14. mai, 15. august, 16. oktoober, 1680, 1692, 1699, 1700, 1701, 1702, 1704, 1706, 1708, 1709, 1710, 1712, 1713, 1719, 1721, 18. august, 19. juuli, 1939, 2. oktoober, 2007, 2008, 22. juuli, 22. veebruar, 23. juuli, 23. märts, 24. juuli, 26. detsember, 26. november, 28. august, 29. juuli, 29. oktoober, 3. juuli, 30. august, 30. november, 31. august, 4. juuni, 6. jaanuar, 7. juuli, 9. august, 9. jaanuar, 9. juuni.