Kiiremini kui brauser!
48 suhted: Aeroobne protsess, Ahelreaktsioon (keemia), Atmosfäär, Eksotermiline reaktsioon, Fluor, Fosfor, Hapnik, Isesüttimine, Käärimine, Kütteväärtus, Kütus, Keemiline element, Keemiline plahvatus, Kloor, Korrosioon, Lagunemisreaktsioon, Lämmastik, Lõhkeaine, Leek, Lenduvus, Magneesium, Metaan, Neeme Katt, Oksüdatsioon, Oksüdeerija, Oksiidid, Pürolüüs, Põlemine (album), Põlemissoojus, Plahvatus, Rakuhingamine, Reduktsioon (keemia), Rubiidium, Süsi, Süsihappegaas, Süsinik, Soojus, Soojuspaisumine, Tahm, Temperatuur, Tseesium, Tuhk, Tulekahju, Turvas, Vaba radikaal, Valgus, Vesinik, Vingugaas.
Aeroobne protsess
Aeroobne protsess on õhu juuresolekul toimuv (enamasti mikrobioloogiline) protsess.
Uus!!: Põlemine ja Aeroobne protsess · Näe rohkem »
Ahelreaktsioon (keemia)
Keemiline ahelreaktsioon on protsess, mille elementaarreaktsioonide käigus tekivad ja pidevalt regenereeritakse väga aktiivsed osakesed (enamasti vabad radikaalid või ioonid).
Uus!!: Põlemine ja Ahelreaktsioon (keemia) · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Põlemine ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Eksotermiline reaktsioon
Eksotermiline reaktsioon (keemiline plahvatus Endotermiline reaktsioon "haukuv koer" süsinikdisulfiidi ja lämmastikoksiidi vahel Eksotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust.
Uus!!: Põlemine ja Eksotermiline reaktsioon · Näe rohkem »
Fluor
Fluor on keemiline element järjenumbriga 9.
Uus!!: Põlemine ja Fluor · Näe rohkem »
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Uus!!: Põlemine ja Fosfor · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Põlemine ja Hapnik · Näe rohkem »
Isesüttimine
Isesüttimine on põleva materjali iseeneslik süttimine eksotermiliste protsesside tulemusel soojuse akumulatsiooni tõttu.
Uus!!: Põlemine ja Isesüttimine · Näe rohkem »
Käärimine
Käärimine ehk fermentatsioon ehk fermenteerumine (ka anaeroobne glükolüüs) on teatud tüüpi organismide (bakterite ja pärmseente) ainevahetusprotsess, mis toimub anaeroobses (hapnikuvabas) keskkonnas ühenditeni, mille edasine oksüdatsioon saab toimuda ainult hapniku osalusel.
Uus!!: Põlemine ja Käärimine · Näe rohkem »
Kütteväärtus
Kütteväärtus (kütuse eripõlemissoojus) on ühe massi- või mahuühiku kohta kütuse täielikul põlemisel eralduv soojushulk.
Uus!!: Põlemine ja Kütteväärtus · Näe rohkem »
Kütus
Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana, näiteks elektrienergia saamiseks soojuselektrijaamades (kivisüsi, pruunsüsi, masuut, maagaas, põlevkivi, hakkpuit).
Uus!!: Põlemine ja Kütus · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Põlemine ja Keemiline element · Näe rohkem »
Keemiline plahvatus
Aine tiheduse (agregaatoleku) muutus sõltuvalt temperatuurist (T) ja rõhust (P):gaas, vedelik ja tahkis Keemiline plahvatus on keemilise reaktsiooniga kaasnev ülikiire energia vabanemine, mis põhjustab plahvatuse.
Uus!!: Põlemine ja Keemiline plahvatus · Näe rohkem »
Kloor
Kloor gaasilisel kujul klaastorus Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.
Uus!!: Põlemine ja Kloor · Näe rohkem »
Korrosioon
Korrosioonil on palju vorme. Foto on tehtud Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis skaneeriva elektronmikroskoobi (FEI) Helios Nanolab 600 abil Korrodeerunud duralumiinium pärast lühiajalist leotamist soolases vees Korrosioon ehk korrodeerumine (inglise corrosion) on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu.
Uus!!: Põlemine ja Korrosioon · Näe rohkem »
Lagunemisreaktsioon
Keemilise lagunemisreaktsiooni animatsioon Lagunemisreaktsioon on keemiline reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks.
Uus!!: Põlemine ja Lagunemisreaktsioon · Näe rohkem »
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Uus!!: Põlemine ja Lämmastik · Näe rohkem »
Lõhkeaine
Simuleeritud õhurünnak napalmiga Lõhkeainetel on järgmised omadused.
Uus!!: Põlemine ja Lõhkeaine · Näe rohkem »
Leek
Kivisöe leek Küünlaleek Eri soolade leegid on erineva värvusega Leek on tule nähtav (valgust kiirgav) gaasiline osa.
Uus!!: Põlemine ja Leek · Näe rohkem »
Lenduvus
Lenduvus on mingi aine (keemilise ühendi) omadus, mis näitab, kui kergesti see aine aurustub.
Uus!!: Põlemine ja Lenduvus · Näe rohkem »
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Uus!!: Põlemine ja Magneesium · Näe rohkem »
Metaan
Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.
Uus!!: Põlemine ja Metaan · Näe rohkem »
Neeme Katt
Neeme Katt (sündinud 21. augustil 1962) on eesti õpetaja, Jõgeva Põhikooli keemia- ja informaatikaõpetaja, õppematerjalide autor.
Uus!!: Põlemine ja Neeme Katt · Näe rohkem »
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Uus!!: Põlemine ja Oksüdatsioon · Näe rohkem »
Oksüdeerija
Oksüdeerija (ka oksüdeeriv aine, oksüdant) on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone.
Uus!!: Põlemine ja Oksüdeerija · Näe rohkem »
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Uus!!: Põlemine ja Oksiidid · Näe rohkem »
Pürolüüs
Pürolüüs on aine muundumine kõrgel temperatuuril ilma õhu juurdepääsuta (või vähese õhu juuresolekul).
Uus!!: Põlemine ja Pürolüüs · Näe rohkem »
Põlemine (album)
"Põlemine" on ansambli GGG 1988.
Uus!!: Põlemine ja Põlemine (album) · Näe rohkem »
Põlemissoojus
Põlemissoojus on soojushulk (energiahulk), mis vabaneb aine põlemisel.
Uus!!: Põlemine ja Põlemissoojus · Näe rohkem »
Plahvatus
Plahvatuslik vulkaanipurse on füüsikalise plahvatuse näide Tugev eksotermiline reaktsioon võib esile kutsuda keemilise plahvatuse Plahvatus on energia kiire vabanemise protsess, millega kaasneb ruumala ja/või temperatuuri ülikiire kasv ja aine või tema oleku ülimalt kiire muutumine ning mille käigus tekib tavaliselt lööklaine.
Uus!!: Põlemine ja Plahvatus · Näe rohkem »
Rakuhingamine
Rakuhingamine on kõikide aeroobsete organismide rakus toimuvate metaboolsete protsesside ja hingamisprotsesside kompleks.
Uus!!: Põlemine ja Rakuhingamine · Näe rohkem »
Reduktsioon (keemia)
Reduktsioon ehk redutseerumine (vananenud termin: taandamine) on redoksreaktsiooni käigus oksüdeerijaga toimuv protsess, mis seisneb selles, et ta liidab endaga elektrone.
Uus!!: Põlemine ja Reduktsioon (keemia) · Näe rohkem »
Rubiidium
Rubiidium on keemiline element järjenumbriga 37.
Uus!!: Põlemine ja Rubiidium · Näe rohkem »
Süsi
Puuhalgude põlemisel tekkinud söed Süsi on süsiniku aatomitest koosnev lihtaine, mis moodustab looduses mitmeid modifikatsioone.
Uus!!: Põlemine ja Süsi · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Põlemine ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Uus!!: Põlemine ja Süsinik · Näe rohkem »
Soojus
Soojus on energia ülekandumise vorm, mille füüsikaline alus on aineosakeste (molekulide, aatomite, elektronide) korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia.
Uus!!: Põlemine ja Soojus · Näe rohkem »
Soojuspaisumine
Soojuspaisumine on keha mõõtmete muutumine soojendamisel.
Uus!!: Põlemine ja Soojuspaisumine · Näe rohkem »
Tahm
Tahmunud alumiiniumpott, mida kasutati toiduvalmistamiseks lahtisel tulel Tahm on orgaaniliste ainete mittetäieliku põlemise peeneteraline (osakeste ümbermõõt 0,01–1 μm) saadus, millest 95–99% moodustab süsinik.
Uus!!: Põlemine ja Tahm · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Põlemine ja Temperatuur · Näe rohkem »
Tseesium
Tseesium on keemiline element sümboliga Cs ja aatomnumbriga 55.
Uus!!: Põlemine ja Tseesium · Näe rohkem »
Tuhk
Kivisöe põlemisel tekkinud tuhk Tuhk on kütuste tulekindel jääk, mis tekib kütuse kui orgaanilise aine täielikul põlemisel selle mineraalosast.
Uus!!: Põlemine ja Tuhk · Näe rohkem »
Tulekahju
Tulekahju kustutamine Tuletõrjujad tulekahju likvideerimisel Magasini tänav 25 maja juuresFoto: Ave Maria Mõistlik, 12. august 2011 Ettenähtust võimsama lambi kasutamise tagajärjel sulama hakanud lambipesa. Satelliitfoto maastikupõlengust Austraalias 2019. aastal Tulekahju (ka põleng) on kontrolli alt väljunud põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda.
Uus!!: Põlemine ja Tulekahju · Näe rohkem »
Turvas
Turbaraba Hiiumaal Turba kaevamine Šotimaal Turbaimur Eestis Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete.
Uus!!: Põlemine ja Turvas · Näe rohkem »
Vaba radikaal
Vaba radikaal on keemias aatom, ioon või molekul millel on vähemalt üks paardumata elektron.
Uus!!: Põlemine ja Vaba radikaal · Näe rohkem »
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Uus!!: Põlemine ja Valgus · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Põlemine ja Vesinik · Näe rohkem »
Vingugaas
Vingugaas ehk süsinikmonooksiid ehk süsinikmonoksiid ehk süsinikoksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv lõhnatu ja värvitu mürgine gaas, mis põhjustab aeroobse hingamisega organismidel vingumürgistust.
Uus!!: Põlemine ja Vingugaas · Näe rohkem »
