Kiiremini kui brauser!
93 suhted: Aa mõis, Barokk, Bassewitz, Frontoon, Gerhard von Kügelgen, Gustav Normann, Haljala, Harmi, Hermann Krause (1834–1909), Hermann Krause (arst), Inju mõis, Johann Wilhelm Krause, Karl von Kügelgen, Köster, Krause, Kunda jõgi, Kupna, Lääne-Viru maakond, Läti, Maardu mõis, Meriküla mõis, Palmse mõis, Põlula Kool, Põlula-Uuemõisa mõis, Peterburi, Poll, Polli päevikud, Rakvere foogt, Rakvere Kolmainu kirik, Saksamaa, Simuna, Stackelberg, Talupoeg, Tartu Ülikool, Tiin, Umsiedlung, Uusrenessanss, Vaeküla, Väike-Maarja, Viru-Jaagupi, Viru-Jaagupi kihelkond, Viru-Jaagupi kirik, Virumaa, Winkler, Zöge von Manteuffel, 1555, 1581, 1650, 17. sajand, 1700, ..., 1745, 1765, 18. sajand, 1803, 1812, 1821, 1825, 1832, 1843, 1851, 1853, 1863, 1866, 1868, 1870, 1872, 1873, 1877, 1883, 1889, 1892, 19. sajand, 1900, 1907, 1909, 1912, 1918, 1919. aasta maareform, 1920, 1925, 1927, 1936, 1939, 1941, 1945, 1947, 1950. aastad, 1976, 1993, 1994, 1995, 2016, 2020. Laienda indeks (43 rohkem) »
Aa mõis
Aa mõis (ka Aamõisa mõis; saksa keeles Haakhof) oli rüütlimõis Virumaal Lüganuse kihelkonnas.
Uus!!: Põlula mõis ja Aa mõis · Näe rohkem »
Barokk
Barokk on 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele omane stiil.
Uus!!: Põlula mõis ja Barokk · Näe rohkem »
Bassewitz
Bassewitz Bassewitz (vene: Бассевич) on Mecklenburgist pärit aadlisuguvõsa.
Uus!!: Põlula mõis ja Bassewitz · Näe rohkem »
Frontoon
Ohtu mõisa peahoone fassaadi ilmestavad liseenid ja keskosa kohal paikneb frontoon Mustpeade maja renessanssfassaadil on vanimad frontoonid Eesti arhitektuuris Kiltsi mõisa härrastemaja klassitsistlik frontoon Frontoon (prantsuse fronton, ladina frons, frontis, 'laup, seina esiosa') on eeskätt dekoratiivne madal viil, mis sageli on kujundatud tugeva äärekarniisiga.
Uus!!: Põlula mõis ja Frontoon · Näe rohkem »
Gerhard von Kügelgen
Gerhard von Kügelgen (1798) Franz Gerhard von Kügelgen (6. veebruar 1772 Bacharach – 27. märts 1820 Dresdeni lähedal) oli rahvusvahelise haardega saksa maalikunstnik, kes sai tuntuks oma meisterlike portreedega.
Uus!!: Põlula mõis ja Gerhard von Kügelgen · Näe rohkem »
Gustav Normann
Gustav Normann (8. august 1821 Põlula küla, Rägavere vald – 18. jaanuar 1893 Tallinn) oli eesti orelimeister.
Uus!!: Põlula mõis ja Gustav Normann · Näe rohkem »
Haljala
Haljala on alevik Lääne-Virumaal, Haljala valla keskus.
Uus!!: Põlula mõis ja Haljala · Näe rohkem »
Harmi
Harmi on küla Harju maakonna Kose vallas Kuivajõe ääres.
Uus!!: Põlula mõis ja Harmi · Näe rohkem »
Hermann Krause (1834–1909)
Hermann Krause (18/30. november 1834 Tallinn – 15/28. juuni 1909) oli Põlula, Inju ja Meriküla mõisnik.
Uus!!: Põlula mõis ja Hermann Krause (1834–1909) · Näe rohkem »
Hermann Krause (arst)
Hermann Krause (15/27. aprill 1800 Ķizbele mõis, Krimulda kihelkond – 28. november/10. detsember 1834 Tallinn) oli Tallinnas tegutsenud arst.
Uus!!: Põlula mõis ja Hermann Krause (arst) · Näe rohkem »
Inju mõis
Inju mõisa härrastemaja Inju mõis (saksa keeles Innis) oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Põlula mõis ja Inju mõis · Näe rohkem »
Johann Wilhelm Krause
Johann Wilhelm Krause Johann Wilhelm von Krause (sündinud Johann Wilhelm Krause; 1. juuli 1757 Schweidnitzi lähedal Dittmannsdorfis (praegu Dziećmorowice, Alam-Sileesia vojevoodkonnas) – 10. august 1828 Tartu) oli Liivimaa arhitekt ja Tartu Ülikooli põllumajanduse ja tsiviilarhitektuuri professor.
Uus!!: Põlula mõis ja Johann Wilhelm Krause · Näe rohkem »
Karl von Kügelgen
Avar metsane jõemaastik ratsaniku ja kerjustega. Õli lõuendil, 33 x 42 cm. Karl Ferdinand von Kügelgen (Carl Ferdinand von Kügelgen; 6. veebruar 1772 Bacharach – 28. detsember 1831 / 9. jaanuar 1832 (ukj) Tallinn, Eestimaa kubermang) oli saksa päritolu Eestimaa kunstnik, Venemaa keisri õukonnakunstnik, Peterburi Kunstide Akadeemia (1804) ja Berliini Preisimaa Kuningliku Kunstide Akadeemia (Königlich Preußische Akademie der Künste) liige.
Uus!!: Põlula mõis ja Karl von Kügelgen · Näe rohkem »
Köster
Köster on luterliku, õigeusu ja katoliku kiriku kirikuteener, kelle ülesandeks on abistada (osalt ka asendada) vaimulikke jumalateenistustel ja talitustel ning hoida kiriku vara.
Uus!!: Põlula mõis ja Köster · Näe rohkem »
Krause
Krause on Sileesiast pärit aadlisuguvõsa.
Uus!!: Põlula mõis ja Krause · Näe rohkem »
Kunda jõgi
Kunda jõgi on jõgi Eestis Lääne-Viru maakonnas.
Uus!!: Põlula mõis ja Kunda jõgi · Näe rohkem »
Kupna
Kupna oli küla Virumaal, ajalooliselt Kupna mõisa alal.
Uus!!: Põlula mõis ja Kupna · Näe rohkem »
Lääne-Viru maakond
Lääne-Viru maakond ehk Lääne-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Põlula mõis ja Lääne-Viru maakond · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Põlula mõis ja Läti · Näe rohkem »
Maardu mõis
Maardu mõisa peahoone eestvaade Maardu mõisa peahoone tagantvaade Maardu mõis (saksa keeles Maart) oli mõis Harjumaal Jõelähtme kihelkonnas.
Uus!!: Põlula mõis ja Maardu mõis · Näe rohkem »
Meriküla mõis
Meriküla mõis viitab kahele Eestimaa kubermangu mõisale.
Uus!!: Põlula mõis ja Meriküla mõis · Näe rohkem »
Palmse mõis
Palmse mõisa härrastemaja Palmse mõis (saksa keeles Palms) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal, tänapäeval jääb kunagine mõis Lääne-Viru maakonda Haljala valla territooriumile.
Uus!!: Põlula mõis ja Palmse mõis · Näe rohkem »
Põlula Kool
Põlula Kool Põlula kool oli Lääne-Virumaal Vinni vallas Põlula külas tegutsenud põhikool.
Uus!!: Põlula mõis ja Põlula Kool · Näe rohkem »
Põlula-Uuemõisa mõis
Põlula-Uuemõisa mõis (saksa keeles Neu-Poll) oli Põlula mõisa karjamõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Põlula mõis ja Põlula-Uuemõisa mõis · Näe rohkem »
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Uus!!: Põlula mõis ja Peterburi · Näe rohkem »
Poll
Poll (vene keeles Поль) on Eestimaalt pärit põlisaadlisuguvõsa.
Uus!!: Põlula mõis ja Poll · Näe rohkem »
Polli päevikud
"Polli päevikud" (originaalpealkirjaga "Poll") on 2010.
Uus!!: Põlula mõis ja Polli päevikud · Näe rohkem »
Rakvere foogt
Rakvere foogt (saksa keeles Vogt von Wesenberg(h)) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Rakvere foogtkonda.
Uus!!: Põlula mõis ja Rakvere foogt · Näe rohkem »
Rakvere Kolmainu kirik
Rakvere Kolmainu kirik Rakvere Kolmainu kirik ehk Rakvere Mihkli kirik on kirik Rakveres Pika tänava ääres.
Uus!!: Põlula mõis ja Rakvere Kolmainu kirik · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Põlula mõis ja Saksamaa · Näe rohkem »
Simuna
Droonivideo Pedja jõe algusest ja Simunast 2022. aasta juulis Simuna on alevik Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas.
Uus!!: Põlula mõis ja Simuna · Näe rohkem »
Stackelberg
Stackelberg on Rootsi, Liivimaa, Eestimaa, Saaremaa ja Kuramaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Põlula mõis ja Stackelberg · Näe rohkem »
Talupoeg
Talupojad Vincent van Goghi maalil Talupoeg on põllumajandustööline, kellele kuulub või kes rendib vaid väikest maatükki.
Uus!!: Põlula mõis ja Talupoeg · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Põlula mõis ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tiin
Tiin ehk tessatin (ehk dessatin) (vene keeles десятина; murretes ka tessand, tessandiin, tessantiin, tiinemaa) on vana pindalaühik.
Uus!!: Põlula mõis ja Tiin · Näe rohkem »
Umsiedlung
''Umsiedlung'''it kujutav plakat 1939. aastast Umsiedlung (saksa keeles 'ümberasumine, ümberasustamine') ehk baltisakslaste ümberasumine oli aktsioon, mille käigus asustati 1939.
Uus!!: Põlula mõis ja Umsiedlung · Näe rohkem »
Uusrenessanss
Viini Riiklik Ooperimaja Vana kunstigalerii ning praegune Ungari Kaunite Kunstide Kateeder ja Budapesti Nukuteater aadressil Andrássy avenüü 69. Planeeritud arhitekt Adolf Láng'i poolt ja valmis aastatel 1875-77 Valgeks värvitud malmist fassaadiga ja veneetsiastiilis prantsuse renessansi detailidega nurgahoone New Yorgi SoHos aadressil Broadway 427 projekteeris arhitekt Thomas Jackson ning see valmis aastatel 1870-1871 Uusrenessanss ehk neorenessanss (inglise keeles Neo-Renaissance või Renaissance Revival) on historitsistlik määratlus, mis hõlmab paljusid 19.
Uus!!: Põlula mõis ja Uusrenessanss · Näe rohkem »
Vaeküla
Vaeküla on küla Lääne-Virumaal Rakvere vallas.
Uus!!: Põlula mõis ja Vaeküla · Näe rohkem »
Väike-Maarja
Väike-Maarja on alevik Lääne-Viru maakonnas, Väike-Maarja valla keskus.
Uus!!: Põlula mõis ja Väike-Maarja · Näe rohkem »
Viru-Jaagupi
Viru-Jaagupi on alevik Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas.
Uus!!: Põlula mõis ja Viru-Jaagupi · Näe rohkem »
Viru-Jaagupi kihelkond
Viru-Jaagupi kirik Viru-Jaagupi kihelkond (lühend VJg, saksa Kirchspiel St. Jacobi) oli kihelkond Viru kreisis Eestimaa kubermangus, Virumaal ja Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.
Uus!!: Põlula mõis ja Viru-Jaagupi kihelkond · Näe rohkem »
Viru-Jaagupi kirik
Kirikutorn. Viru-Jaagupi kirik ehk Viru-Jaakobi kirik on kirik Lääne-Viru maakonnas Viru-Jaagupis.
Uus!!: Põlula mõis ja Viru-Jaagupi kirik · Näe rohkem »
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Uus!!: Põlula mõis ja Virumaa · Näe rohkem »
Winkler
Winkler (ka Winckler) on Tüüringist Sulzast pärit baltisaksa literaadi- ja aadlisuguvõsa.
Uus!!: Põlula mõis ja Winkler · Näe rohkem »
Zöge von Manteuffel
Zöge von Manteuffel, ka Zoege von Manteuffel, Manteuffel gen.
Uus!!: Põlula mõis ja Zöge von Manteuffel · Näe rohkem »
1555
1555.
Uus!!: Põlula mõis ja 1555 · Näe rohkem »
1581
1581.
Uus!!: Põlula mõis ja 1581 · Näe rohkem »
1650
1650.
Uus!!: Põlula mõis ja 1650 · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Põlula mõis ja 17. sajand · Näe rohkem »
1700
1700.
Uus!!: Põlula mõis ja 1700 · Näe rohkem »
1745
1745.
Uus!!: Põlula mõis ja 1745 · Näe rohkem »
1765
1765.
Uus!!: Põlula mõis ja 1765 · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Põlula mõis ja 18. sajand · Näe rohkem »
1803
1803.
Uus!!: Põlula mõis ja 1803 · Näe rohkem »
1812
1812.
Uus!!: Põlula mõis ja 1812 · Näe rohkem »
1821
1821.
Uus!!: Põlula mõis ja 1821 · Näe rohkem »
1825
1825.
Uus!!: Põlula mõis ja 1825 · Näe rohkem »
1832
1832.
Uus!!: Põlula mõis ja 1832 · Näe rohkem »
1843
1843.
Uus!!: Põlula mõis ja 1843 · Näe rohkem »
1851
1851.
Uus!!: Põlula mõis ja 1851 · Näe rohkem »
1853
1853.
Uus!!: Põlula mõis ja 1853 · Näe rohkem »
1863
1863.
Uus!!: Põlula mõis ja 1863 · Näe rohkem »
1866
1866.
Uus!!: Põlula mõis ja 1866 · Näe rohkem »
1868
1868.
Uus!!: Põlula mõis ja 1868 · Näe rohkem »
1870
1870.
Uus!!: Põlula mõis ja 1870 · Näe rohkem »
1872
1872.
Uus!!: Põlula mõis ja 1872 · Näe rohkem »
1873
1873.
Uus!!: Põlula mõis ja 1873 · Näe rohkem »
1877
1877.
Uus!!: Põlula mõis ja 1877 · Näe rohkem »
1883
1883.
Uus!!: Põlula mõis ja 1883 · Näe rohkem »
1889
1889.
Uus!!: Põlula mõis ja 1889 · Näe rohkem »
1892
1892.
Uus!!: Põlula mõis ja 1892 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Põlula mõis ja 19. sajand · Näe rohkem »
1900
1900.
Uus!!: Põlula mõis ja 1900 · Näe rohkem »
1907
1907.
Uus!!: Põlula mõis ja 1907 · Näe rohkem »
1909
1909.
Uus!!: Põlula mõis ja 1909 · Näe rohkem »
1912
1912.
Uus!!: Põlula mõis ja 1912 · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: Põlula mõis ja 1918 · Näe rohkem »
1919. aasta maareform
1919.
Uus!!: Põlula mõis ja 1919. aasta maareform · Näe rohkem »
1920
1920.
Uus!!: Põlula mõis ja 1920 · Näe rohkem »
1925
1925.
Uus!!: Põlula mõis ja 1925 · Näe rohkem »
1927
1927.
Uus!!: Põlula mõis ja 1927 · Näe rohkem »
1936
1936.
Uus!!: Põlula mõis ja 1936 · Näe rohkem »
1939
1939.
Uus!!: Põlula mõis ja 1939 · Näe rohkem »
1941
1941.
Uus!!: Põlula mõis ja 1941 · Näe rohkem »
1945
1945.
Uus!!: Põlula mõis ja 1945 · Näe rohkem »
1947
1947.
Uus!!: Põlula mõis ja 1947 · Näe rohkem »
1950. aastad
1950.
Uus!!: Põlula mõis ja 1950. aastad · Näe rohkem »
1976
1976.
Uus!!: Põlula mõis ja 1976 · Näe rohkem »
1993
1993.
Uus!!: Põlula mõis ja 1993 · Näe rohkem »
1994
1994.
Uus!!: Põlula mõis ja 1994 · Näe rohkem »
1995
1995.
Uus!!: Põlula mõis ja 1995 · Näe rohkem »
2016
2016.
Uus!!: Põlula mõis ja 2016 · Näe rohkem »
2020
2020.
Uus!!: Põlula mõis ja 2020 · Näe rohkem »
