Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Harilik tamm ja Pöök

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Harilik tamm ja Pöök

Harilik tamm vs. Pöök

Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv heitlehine lehtpuu. Hariliku pöögi oksad viljadega Pöögi vigastatud koor Pöök (Fagus) on pöögilaadsete seltsi pöögiliste sugukonda kuuluv heitlehiste lehtpuude perekond.

Sarnasusi Harilik tamm ja Pöök

Harilik tamm ja Pöök on 19 ühist asja (Unioonpeedia): Õis, Emasõis, Euroopa, Heitlehisus, Isasõis, Kaheidulehelised, Katteseemnetaimed, Leht, Lehtpuud, Mööbel, Norra, Pöögilaadsed, Pöögilised, Puit, Puukoor, Rootsi, Taani, Taimed, Tihedus.

Õis

Õie skeem: 1. Õiepõhi2. Tupplehed3. Kroonlehed4. Tolmukad5. Emakas või emakad Õis on taime generatiivne organ, kus peale tolmlemist moodustuvad seemned ja vili.

Õis ja Harilik tamm · Õis ja Pöök · Näe rohkem »

Emasõis

Spagetikõrvitsa emasõis Emasõis on õis, milles on üks või mitu emakat, kuid puuduvad tolmukad.

Emasõis ja Harilik tamm · Emasõis ja Pöök · Näe rohkem »

Euroopa

Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.

Euroopa ja Harilik tamm · Euroopa ja Pöök · Näe rohkem »

Heitlehisus

Heitlehine puu Heitlehisus ehk suvehaljus on taimede kohastumus hüljata lehed (ka okkad) ebasoodsate tingimuste saabudes.

Harilik tamm ja Heitlehisus · Heitlehisus ja Pöök · Näe rohkem »

Isasõis

Teravalehise iileksi isasõied (ülal) ja emasõied (all) Isasõis on õis, milles on ainult tolmukad, emakad puuduvad.

Harilik tamm ja Isasõis · Isasõis ja Pöök · Näe rohkem »

Kaheidulehelised

Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.

Harilik tamm ja Kaheidulehelised · Kaheidulehelised ja Pöök · Näe rohkem »

Katteseemnetaimed

Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.

Harilik tamm ja Katteseemnetaimed · Katteseemnetaimed ja Pöök · Näe rohkem »

Leht

Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.

Harilik tamm ja Leht · Leht ja Pöök · Näe rohkem »

Lehtpuud

Arukask (''Betula pendula'') Lehtpuud on heitlehised või igihaljad puittaimed katteseemnetaimede hõimkonnast.

Harilik tamm ja Lehtpuud · Lehtpuud ja Pöök · Näe rohkem »

Mööbel

Mööbel Worcesteri kunstimuuseumis näitusel Mööbel on istumiseks, toetamiseks, lamamiseks, töötamiseks või asjade paigutamiseks mõeldud esemed.

Harilik tamm ja Mööbel · Mööbel ja Pöök · Näe rohkem »

Norra

Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Harilik tamm ja Norra · Norra ja Pöök · Näe rohkem »

Pöögilaadsed

Pöögilaadsed (Fagales) on õistaimede hõimkonda kaheiduleheliste klassi kuuluv lehtpuude selts.

Harilik tamm ja Pöögilaadsed · Pöögilaadsed ja Pöök · Näe rohkem »

Pöögilised

Pöögilised (Fagaceae) on pöögilaadsete seltsi kuuluv taimesugukond.

Harilik tamm ja Pöögilised · Pöögilised ja Pöök · Näe rohkem »

Puit

Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.

Harilik tamm ja Puit · Pöök ja Puit · Näe rohkem »

Puukoor

Kiirja männi koor Puukoor (ka koor) on puittaime pindmine kiht, mis kaitseb taime sisemisi kudesid.

Harilik tamm ja Puukoor · Pöök ja Puukoor · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Harilik tamm ja Rootsi · Pöök ja Rootsi · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Harilik tamm ja Taani · Pöök ja Taani · Näe rohkem »

Taimed

Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.

Harilik tamm ja Taimed · Pöök ja Taimed · Näe rohkem »

Tihedus

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.

Harilik tamm ja Tihedus · Pöök ja Tihedus · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Harilik tamm ja Pöök

Harilik tamm on 131 suhted, samas Pöök 97. Kuna neil ühist 19, Jaccard indeks on 8.33% = 19 / (131 + 97).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Harilik tamm ja Pöök. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »