Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Rameko ja Sakala
Rameko ja Sakala on 17 ühist asja (Unioonpeedia): Albert (Riia piiskop), Asti järv, Bertold (Võnnu komtuur), Henriku Liivimaa kroonika, Latgalid, Liivimaa ristisõda, Mõõgavendade ordu, Riia peapiiskopkond, Russin, Sakala, Säde jõgi, Talibald, Tālava, Trikāta (ajalooline piirkond), Ugandi, Vaiga, Waridote.
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Rameko · Albert (Riia piiskop) ja Sakala ·
Asti järv
Asti järv (ka Burtnieki järv; läti keeles Burtnieks, Burtnieka ezers, Burtnieku ezers) on järv Lätis Valmiera piirkonnas.
Asti järv ja Rameko · Asti järv ja Sakala ·
Bertold (Võnnu komtuur)
Bertold (ka Berthold, kaasaegsetes ladinakeelsetes allikates Bertoldus; surnud 1217 kevadel) oli Mõõgavendade ordu liige ja Võnnu komtuur (meister) aastatel 1208–1217.
Bertold (Võnnu komtuur) ja Rameko · Bertold (Võnnu komtuur) ja Sakala ·
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Henriku Liivimaa kroonika ja Rameko · Henriku Liivimaa kroonika ja Sakala ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Latgalid ja Rameko · Latgalid ja Sakala ·
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Liivimaa ristisõda ja Rameko · Liivimaa ristisõda ja Sakala ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Mõõgavendade ordu ja Rameko · Mõõgavendade ordu ja Sakala ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Rameko ja Riia peapiiskopkond · Riia peapiiskopkond ja Sakala ·
Russin
Russin (läti Rūsiņš; surnud 1212, Henriku Liivimaa kroonikas Russinus) oli üks latgalite vanemaid 13. sajandi alguses.
Rameko ja Russin · Russin ja Sakala ·
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Rameko ja Sakala · Sakala ja Sakala ·
Säde jõgi
Sild üle Säde jõe Valmiera ja Ruhja vahelisel maanteel. Säde jõgi ka Seda jõgi, (läti k. Sedas upe; saksa k. Sedde Fluss) on 60 km pikkune jõgi Läti põhjaosas, Vidzemes, mis suubub Burtnieki ehk Asti järve (ka Astijärv, Astigerwe).
Rameko ja Säde jõgi · Säde jõgi ja Sakala ·
Talibald
Talibaldi mälestuseks püstitatud kuju Trikāta külas Talibald (ka Thalibald, Henriku Liivimaa kroonikas T(h)alibaldus, läti Tālivaldis, Talibalds; surnud 1215) oli üks Tālava latgalite vanemaid 13. sajandi alguses.
Rameko ja Talibald · Sakala ja Talibald ·
Tālava
Tālava (latgali: Tuolova, läti: Tālava, ajaloolistes allikates: Tholowa, Tolowa, Tolewe) oli 13.
Rameko ja Tālava · Sakala ja Tālava ·
Trikāta (ajalooline piirkond)
Trikāta (Tricatua) oli 13.
Rameko ja Trikāta (ajalooline piirkond) · Sakala ja Trikāta (ajalooline piirkond) ·
Ugandi
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Rameko ja Ugandi · Sakala ja Ugandi ·
Vaiga
Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Rameko ja Vaiga · Sakala ja Vaiga ·
Waridote
Waridote oli 13.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Rameko ja Sakala ühist
- Millised on sarnasused Rameko ja Sakala
Võrdlus Rameko ja Sakala
Rameko on 23 suhted, samas Sakala 186. Kuna neil ühist 17, Jaccard indeks on 8.13% = 17 / (23 + 186).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Rameko ja Sakala. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
