Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Raud

Index Raud

Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Sisukord

  1. 80 suhted: Aatom, Aatommass, Aatomnumber, Aheraine, Alumiinium, Ar, Celsiuse skaala, Elektrijuht, Elektronkonfiguratsioon, Hematiit, Hooratas, Iriidium, Isotoop, Kahjurid, Keemiline element, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Kivim, Koobalt, Korrosioon, Kosmos, Kristall, Kristallivõre, Kurski oblast, Ladina keel, Maa, Maakoor, Magnetiit, Magnetism, Malm, Marss, Massiarv, Merkuur, Metallid, Metallide elektrokeemiline pingerida, Meteoriit, Mineraal, Molekul, Neutron, Nikkel, Normaaltingimused, Oksüdatsiooniaste, Osmium, Pallaadium, Päikesesüsteem, Püriit, Plaatina, Planeet, Plastsus, Prooton, Rauaaeg, ... Laienda indeks (30 rohkem) »

  2. Ehitusmaterjalid

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Vaata Raud ja Aatom

Aatommass

Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).

Vaata Raud ja Aatommass

Aatomnumber

Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.

Vaata Raud ja Aatomnumber

Aheraine

Aherainemägi Rummus Aheraine on koos maavaraga kaevandatavad kivimid ja mineraalid, mis pole antud kaevanduse kontekstis maavarad ning on seetõttu majanduslikult kasutud.

Vaata Raud ja Aheraine

Alumiinium

Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.

Vaata Raud ja Alumiinium

Ar

Ar on.

Vaata Raud ja Ar

Celsiuse skaala

Celsiuse skaala on temperatuuriskaala, mille võttis 1742.

Vaata Raud ja Celsiuse skaala

Elektrijuht

Elektrijuht ehk juht on kasutusel kahes tähenduses.

Vaata Raud ja Elektrijuht

Elektronkonfiguratsioon

Elektronkonfiguratsioon on aatomifüüsikas ja kvantkeemias käsitletav elektronide paiknemine aatomis, molekulis või mõnes muus füüsikalises struktuuris.

Vaata Raud ja Elektronkonfiguratsioon

Hematiit

Hematiit ehk raudläik on oksiidne mineraal.

Vaata Raud ja Hematiit

Hooratas

kolvidelt (hallid), annab seda energiat vajalikul hetkel väntvõllile tagasi, et mootor saaks sujuvalt edasi töötada. Neljataktilise sisepõlemismootori hooratas koos starteri hammasvööga Sepikoja auruhaamri hooratas Hooratas on masina (mehhanismi) element, mille ülesandeks on kineetilise energia (pöörlemise) salvestamine, et hiljem seda energiat kasutada masina (mehhanismi) edasiseks töövõimeks.

Vaata Raud ja Hooratas

Iriidium

Iriidium on keemiline element järjekorranumbriga 77.

Vaata Raud ja Iriidium

Isotoop

Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.

Vaata Raud ja Isotoop

Kahjurid

Kahjurid on organismid, kes oma elutegevusega kahjustavad inimese kasvatatavaid kultuure, kasulikke loomi, toitu jne, kui ka inimese loodud ja hallatavaid rajatisi (näiteks maju ja nende sisustust) ja materjale.

Vaata Raud ja Kahjurid

Keemiline element

Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.

Vaata Raud ja Keemiline element

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem

Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.

Vaata Raud ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem

Kivim

Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).

Vaata Raud ja Kivim

Koobalt

Koobalt (tähis Co) on keemiline element, mille aatomnumber on 27.

Vaata Raud ja Koobalt

Korrosioon

Korrosioonil on palju vorme. Foto on tehtud Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis skaneeriva elektronmikroskoobi (FEI) Helios Nanolab 600 abil Korrodeerunud duralumiinium pärast lühiajalist leotamist soolases vees Korrosioon ehk korrodeerumine (inglise corrosion) on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu.

Vaata Raud ja Korrosioon

Kosmos

Kiilu udukogu Kosmos, ehk maailmaruum, on kitsamas tähenduses universumi suhteliselt tühi ala, mis paikneb taevakehade atmosfääridest väljaspool.

Vaata Raud ja Kosmos

Kristall

Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.

Vaata Raud ja Kristall

Kristallivõre

Kuubikujuliste elementaarrakkudega kristallivõre Kristallivõre on kristalli koosseisu kuuluvate aatomite, ioonide või molekulide tasakaalulisele asetusele vastavate ruumipunktide kogum, mida iseloomustab perioodiline korduvus ruumis.

Vaata Raud ja Kristallivõre

Kurski oblast

Kurski oblast on 1.

Vaata Raud ja Kurski oblast

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Vaata Raud ja Ladina keel

Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Vaata Raud ja Maa

Maakoor

Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.

Vaata Raud ja Maakoor

Magnetiit

Magnetiit ehk must rauamaak ehk magnetrauamaak on rauda sisaldav oksiidne maakmineraal.

Vaata Raud ja Magnetiit

Magnetism

Magnetism on füüsikaliste nähtuste kogum, mis avaldub kehade vastastikuses mõjus magnetvälja kaudu.

Vaata Raud ja Magnetism

Malm

Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku.

Vaata Raud ja Malm

Marss

Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.

Vaata Raud ja Marss

Massiarv

Massiarv (tähis A) on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.

Vaata Raud ja Massiarv

Merkuur

Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt Kosmoseaparaadi Mariner 10 ülesvõtetest kokku pandud mosaiik Merkuur on Päikesele kõige lähemal paiknev ja kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet.

Vaata Raud ja Merkuur

Metallid

Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).

Vaata Raud ja Metallid

Metallide elektrokeemiline pingerida

Metallide elektrokeemiline pingerida (ka metallide aktiivsuse rida, metallide pingerida) on metallide järjestus nende redokspaaride standardpotentsiaalide kasvavas järjekorras.

Vaata Raud ja Metallide elektrokeemiline pingerida

Meteoriit

1980. aastatel Venemaalt leitud raudmeteoriit TTÜ muuseumis kondriitmeteoriit Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk.

Vaata Raud ja Meteoriit

Mineraal

Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.

Vaata Raud ja Mineraal

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Vaata Raud ja Molekul

Neutron

Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).

Vaata Raud ja Neutron

Nikkel

Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.

Vaata Raud ja Nikkel

Normaaltingimused

Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.

Vaata Raud ja Normaaltingimused

Oksüdatsiooniaste

Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.

Vaata Raud ja Oksüdatsiooniaste

Osmium

pisi Osmium (sümbol Os) on keemiline element järjekorranumbriga 76.

Vaata Raud ja Osmium

Pallaadium

Pallaadium Pallaadium (keemilise sümboliga Pd) on keemiline element järjenumbriga 46.

Vaata Raud ja Pallaadium

Päikesesüsteem

Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.

Vaata Raud ja Päikesesüsteem

Püriit

Püriit on sulfiidne mineraal.

Vaata Raud ja Püriit

Plaatina

Plaatina (sümbol Pt) on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka.

Vaata Raud ja Plaatina

Planeet

Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.

Vaata Raud ja Planeet

Plastsus

Plastsus ehk plastilisus (kreeka plastos 'voolitud') on keha võime muuta (purunemata) talle rakendatud välisjõu (nt väliskoormuse) mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat deformatsiooni (plastset deformatsiooni) pärast välisjõu mõju lakkamist.

Vaata Raud ja Plastsus

Prooton

Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.

Vaata Raud ja Prooton

Rauaaeg

Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.

Vaata Raud ja Rauaaeg

Rauamaak

Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv.

Vaata Raud ja Rauamaak

Rauasulam

Rauasulam on sulam, mis on saadud raua ja ühe või mitme muu aine kokkusulatamisel või paagutamisel.

Vaata Raud ja Rauasulam

Raud (täpsustus)

Raud on keemiline element.

Vaata Raud ja Raud (täpsustus)

Raud(II)sulfaat

Melanteriit. Raud(II)sulfaat (keemiline valem: FeSO4) on keemiline ühend (sool).

Vaata Raud ja Raud(II)sulfaat

Raud(III)oksiid

Raud(III)oksiid Raud(III)oksiid (keemiline valem Fe2O3) on keemiline ühend, mille molekul koosneb kahest raua ja kolmest hapniku aatomist.

Vaata Raud ja Raud(III)oksiid

Raud(III)sulfaat

Raud(III)sulfaat (keemiline valem: Fe2(SO4)3 on keemiline ühend (sool). Sool on kollakasvalge hügroskoopne pulber. Ta moodustab leelismetallide sulfaatidega ning ka ammooniumsulfaadiga kaksiksoolasid, nn maarjaid. Nii raud(III)sulfaati kui ka maarjaid kasutatakse värvimisel peitsidena.

Vaata Raud ja Raud(III)sulfaat

Raudoksiidid

Raudoksiidid ehk raua oksiidid on raua ja hapniku ühendid.

Vaata Raud ja Raudoksiidid

Reaktiiv

Reaktiiv on keemiaalases laboratoorses töös kasutatav kemikaal.

Vaata Raud ja Reaktiiv

Roodium

Roodiumi kolm eri vormi. Vasakult: pulbri kujul (1 gramm), kokkusurutud silindrivormi (1 gramm), keevituse tagajärjel ülesulatatud 1-grammine kuulike (inglise ''argon arc remelted pellet'') Roodium on keemiline element järjenumbriga 45.

Vaata Raud ja Roodium

Ruteenium

Ruteenium Ruteenium on keemiline element järjenumbriga 44.

Vaata Raud ja Ruteenium

Seoseenergia

Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks.

Vaata Raud ja Seoseenergia

Sepistamine

Sepistamine Sepistamine on kuumutatud metalli, tavaliselt raua ja selle sulamite töötlemine.

Vaata Raud ja Sepistamine

Sideriit

Sideriit ehk rauapagu on mineraal, keemiliselt koostiselt raud(II)karbonaat.

Vaata Raud ja Sideriit

Sooraud

Sooraud Sooraud ehk soorauamaak on soisel alal rauarikkast põhjaveest humiinainete lagunemise ja nende kontsentratsiooni vähenemise tagajärjel nõrgkihina sadestunud raudhüdroksiidide harilikult mullataoline, terajas või muguljas kogum.

Vaata Raud ja Sooraud

Stabiilne isotoop

Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.

Vaata Raud ja Stabiilne isotoop

Sulamistemperatuur

Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.

Vaata Raud ja Sulamistemperatuur

Tahkis

Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.

Vaata Raud ja Tahkis

Tallinna teletorn

Tallinna teletorn on ringhäälingusaadete edastamiseks ehitatud rajatis, mis asub Tallinnas Pirita linnaosas.

Vaata Raud ja Tallinna teletorn

Tardkivim

Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.

Vaata Raud ja Tardkivim

Temperatuur

Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.

Vaata Raud ja Temperatuur

Teras

Rooste ja terasleht Terassild Argentinas Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.

Vaata Raud ja Teras

Tihedus

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.

Vaata Raud ja Tihedus

Tint

Tindipotte Tint on värvipigmente sisaldav vedelik, mida kasutatakse kirjutamiseks.

Vaata Raud ja Tint

Tsementiit

thumb Tsementiit ehk raudkarbiid on raua ja süsiniku ühend, mille keemiline valem on Fe3C.

Vaata Raud ja Tsementiit

Valtsimine

Visualiseeritud valtsimine Valtsimine on metalli plastne deformeerimine pöörlevate metallrullide ehk valtside vahel, mille tulemusena väheneb töödeldava tooriku ristlõike pindala ja suureneb pikkus.

Vaata Raud ja Valtsimine

Väävelhape

Kips on väävelhappe hüdraaditud sool Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.

Vaata Raud ja Väävelhape

Värvaine

Värvaine on keemiline aine, mida kasutatakse värvuse andmiseks.

Vaata Raud ja Värvaine

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Vaata Raud ja Vesi

Vesinikkloriidhape

Soolhape Vesinikkloriidhape ehk soolhape (keemiline valem HCl) on gaasilise vesinikkloriidi vesilahus.

Vaata Raud ja Vesinikkloriidhape

1977

1977.

Vaata Raud ja 1977

Vaata ka

Ehitusmaterjalid

, Rauamaak, Rauasulam, Raud (täpsustus), Raud(II)sulfaat, Raud(III)oksiid, Raud(III)sulfaat, Raudoksiidid, Reaktiiv, Roodium, Ruteenium, Seoseenergia, Sepistamine, Sideriit, Sooraud, Stabiilne isotoop, Sulamistemperatuur, Tahkis, Tallinna teletorn, Tardkivim, Temperatuur, Teras, Tihedus, Tint, Tsementiit, Valtsimine, Väävelhape, Värvaine, Vesi, Vesinikkloriidhape, 1977.