Side

426 suhted: Adolf Pilar von Pilchau, Agrotehnika, Ajaarvamine, Albert (Riia piiskop), Albrecht von Hohenzollern, Aleksandria Katariina, Aleksei I Mihhailovitš, Anateem, Antant, August II, Augustiinlased, Ärkamisaeg, Baieri kuningriik, Balti erikord, Balti Hertsogiriik, Balti kubermangud, Balti landesraat, Balti sõjaväeringkond, Baltimaad, Baltisakslased, Bastion, Bürgermeister, Berliin, Berthold (Liivimaa piiskop), Bolderāja, Bremen, Bremeni peapiiskopkond, Brest-Litovski rahuleping, Buss, Cēsis, Christoph von Mecklenburg, Coelestinus III, Compiègne'i vaherahu, Daugava, Daugavgrīva, Daugavgrīva kindlus, Daugavpils, Dünamünde klooster, Dünamünde komtuur, Dünamünde ordulinnus, Dole kihelkond, Eberhard von Monheim, Eesti, Eesti kaitsevägi, Eestimaa, Eestimaa kubermang, Enn Tarvel, Erakool, Erik Dahlberg, Ermlandi piiskopkond, ..., Esimene maailmasõda, Ferdinand Kettler, Fort, George Browne, Gild, Gotthard Kettler, Gregorius XIII, Gregoriuse kalender, Grobiņa, Gustav II Adolf, Hamburg, Hansa Liit, Harilik lina, Hartwig II, Herman Wrangel, Hermann von Brüggenei, Hernhuutlus, Hertsog, Hoburaudtee, Humanitaarharidus, Ikšķile, Ilmalikustamine, Ingeri, Jam-Zapolski vaherahu, Jõulud, Jelgava, Jelgava gümnaasium, Jersika linnus, Johann Christoph Brotze, Johann Lohmüller, Johann Reinhold von Patkul, Johannes VI Bey, Juliuse kalender, Kaitsevall, Kalendrirahutused, Kanep, Kapten Irv, Karjala kannas, Kasematt, Katariina II, Katedraal, Katk Põhjasõja ajal, Katlakalns, Katoliiklus, Katoliku kirik, Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni, Kaupo, Kautšuk, Kārlis Ulmanis, Kindralkortermeister, Kindralkuberner, Kirchholmi leping, Kivisüsi, Koadjuutor, Koadjuutorivaenus, Kodanlus, Koknese, Koknese piiskopilinnus, Kopenhaagen, Krišjānis Berķis, Kristlus, Kroon (institutsioon), Kulmi piiskopkond, Kuralased, Kuramaa, Kuramaa hertsog, Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa kubermang, Kuramaa rüütelkond, Kurzeme rajoon, Laadoga, Laiarööpmeline soomusrong nr. 2, Landesveer, Landesveeri sõda, Latgale, Latgalid, Läänemereprovintsid, Läti, Läti ajalugu, Läti leegionäride päev, Läti nõukogude kütidiviis, Läti NSV, Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik, Lätlased, Lübeck, Lõunarinne (Eesti Vabadussõda), Leedu suurvürstiriik, Lemsalu kihelkond, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa kindralkuberner, Liivimaa kubermang, Liivimaa maapäev, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameister, Liivimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkonna hoone, Liivimaa vojevoodkond, Liivimaa-Pihkva sõda (1480–1481), Liivlased, Limbaži, Linnaõigus, Linnafoogt, Linnriik, Linnus, Linnusekrahv, Lucavsala, Luterlus, Maarja, Magnus Gustav von Essen, Marssal, Mõõgavendade ordu, Mecklenburg, Meinhard, Metallid, Mineraalväetised, Misjonär, Missa, Moskva tsaaririik, Napoleon I, Napoleoni sõjad, Narva, Narva lahing (1700), Nõid, Nõukogude Liit, Nõukogude Venemaa, Nõukogude-Poola sõda, Neuermühleni lahing, Nikolaus Ludwig von Zinzendorf, Nils Stromberg, Nunn, Odessa, Ojamaa, Oktoobrirevolutsioon, Olaine, Oliwa rahu, Omavalitsus, Operatsioon Albion, Ordumeister, Ostland, Paavst, Paistu, Parun, Patronaadiõigus, Paul I, Pavel Bermondt-Avalov, Pārdaugavas Sarkanais tornis, Pärnu, Peeter I, Peter von Biron, Philipp (Saksa kuningas), Pihkva, Piiskopkond, Połack, Poltava lahing, Pomesaania piiskopkond, Poola kuningas, Preisi kuningriik, Preisimaa, Preisimaa hertsog, Priozersk, Privileeg, Protestantism, Provints, Punaarmee, Puuvill, Raehärra, Rauddiviis, Raudteetransport Lätis, Raveliin, Reformatsioon, Reformatsioon Liivimaal, Reinhold von Buxhoeveden, Rektor, Richard Kleis, Riia, Riia asehaldurkond, Riia keskraudteejaam, Riia kreis, Riia kubermang, Riia lahing (1198), Riia Läti Selts, Riia loss, Riia mustpeade maja, Riia OMON, Riia Püha Jakobi kirik, Riia Püha Peetri kirik, Riia peapiiskop, Riia peapiiskopkond, Riia piiramine (1656), Riia piiramine (1710), Riia piiskopilinnus, Riia sadam, Riia sõjakuberner, Riia Suurgild, Riia Tehnikaülikool, Riia toomkirik, Riia toomkool, Riia–Daugavpilsi raudtee, Riigivürst, Ristisõjad, Rootsi, Rootsi dominioonid, Rootsi-Poola sõda (1600–1611), Rootsi-Poola sõda (1617–1618), Rzeczpospolita, Saare-Lääne piiskop, Saare-Lääne piiskopkond, Saare-Lääne vaenus, Saaremaa rüütelkond, Saksa keisririik, Saksa ordu, Saksa ordu kõrgmeister, Saksa Riik, Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksimaa kuurvürst, Saksimaa kuurvürstiriik, Salatsi, Samlandi piiskopkond, Sündik, Schmalkaldeni liit, Semgalid, Slaavlased, Sloka, Soomusrongide divisjon, Spilve lahing, Stefan Batory, Stockholm, Suurtükk, Tallinn, Tallinna piiskopkond, Tartu, Tartu Ülikool, Tartu piiskopkond, Teine maailmasõda, Thomas Schöning, Toomhärra, Toomkool, Torņakalns, Tsistertslaste ordu, Ukaas, Umsiedlung, Uusikaupunki rahu, Vabakorpused, Valga kreis, Valgevene, Valter Lang, Vana-Liivimaa, Varssavi hertsogiriik, Vastureformatsioon, Vatslav Vorovski, Väliskaubandus, Võndlased, Võnnu kreis, Võnnu vojevoodkond, VEF, Vene-Liivi sõda, Vene-Poola sõda (1562–1582), Venemaa, Venemaa keiser, Venemaa Keisririik, Vestfaali kuningriik, Viiburi, Viiburi kubermang, Vili, Vilno leping (1561), Visby, Vissevalde, Wilhelm II, Wilhelm Neumann, Wilhelm von Hohenzollern, Wolmar Fahrensbach, Wolter von Plettenberg, Ymaut, Zemgale eeslinn, Zigfrīds Anna Meierovics, Zygmunt II August, 11. august, 11. veebruar, 12. aprill, 1201, 1202, 1206, 1208, 1209, 1211, 1215, 1225, 1282, 1329, 1330, 1452, 1484, 15. sajand, 1522, 1524, 1526, 1528, 1529, 1532, 1535, 1536, 1537, 1539, 1540, 1541, 1542, 1546, 1558, 1563, 1581, 1582, 1583, 1584, 1586, 1589, 1621, 1657, 1675, 1696, 17. märts, 1702, 1710, 1721, 1775, 1783, 1796, 18. märts, 18. november, 1801, 1812, 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda, 1816, 1852, 1857, 1861, 1862, 1868, 1871, 1873, 1882, 1894, 1898, 19. sajand, 1917, 1918, 1919, 1920, 1921, 1931, 1939, 1940, 1941, 1944, 1970, 1979, 1989, 1991, 2. Diviis, 2. juuli, 2. oktoober, 22. mai, 25. mai, 27. august, 28. jaanuar, 3. jaanuar, 3. märts, 3. september, 3. veebruar, 30. detsember, 7. aprill, 8. november, 8. september. Laienda indeks (376 rohkem) » « Kahaneb indeks

Adolf Pilar von Pilchau

Adolf Pilar von Pilchau Parun Adolf Konstantin Jakob Pilar von Pilchau (23. mai 1851 Audru – 17. juuni 1925 Pärnu) oli Audru mõisnik ja Liivimaa maamarssal.

Uus!!: Riia ajalugu ja Adolf Pilar von Pilchau · Näe rohkem »

Agrotehnika

väetamisest ja ei võimalda vilja ühtlast valmimist Tõhus agrotenika. Viljalõikuse järel kõrrekoorimine Agrotehnika (ka: agrotehnoloogia) on maaviljeluse tehnoloogia.

Uus!!: Riia ajalugu ja Agrotehnika · Näe rohkem »

Ajaarvamine

Ajaarvamine on dateerimise süsteem, mille aluseks on teatud sündmusest möödunud või selleni jäänud aastate arv.

Uus!!: Riia ajalugu ja Ajaarvamine · Näe rohkem »

Albert (Riia piiskop)

Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.

Uus!!: Riia ajalugu ja Albert (Riia piiskop) · Näe rohkem »

Albrecht von Hohenzollern

Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.

Uus!!: Riia ajalugu ja Albrecht von Hohenzollern · Näe rohkem »

Aleksandria Katariina

Katariina Aleksandriast (legendi järgi 3. või 4. sajandil) on müütiline kristlik pühak, keda austatakse nii õigeusu kui katoliku kirikus.

Uus!!: Riia ajalugu ja Aleksandria Katariina · Näe rohkem »

Aleksei I Mihhailovitš

Aleksei I Mihhailovitš Romanov ehk Aleksei Mihhailovitš (vene keeles Алексей I Михайлович Романов, lisanimi Тишайший (Vaikne); 19. märts (vana kalendri järgi 9. märts) 1629 – 8. veebruar (29. jaanuar) 1676) oli Vene tsaar 16. juulist 1645 kuni surmani, Mihhail I Fjodorovitši poeg.

Uus!!: Riia ajalugu ja Aleksei I Mihhailovitš · Näe rohkem »

Anateem

Anateem (kreeka keelest ἀνάθημα anáthema) ehk kirikuvande alla panek on mitme kristliku kiriku (nt katoliku ja õigeusu kiriku) kõrgeim karistus, mis tähendab kiriku liikme kirikust väljaheitmist.

Uus!!: Riia ajalugu ja Anateem · Näe rohkem »

Antant

Sõjalised liidud 1914. aastal Antant (inglise keeles Triple Entente, prantsuse keeles Triple-Entente, vene keeles Антанта) oli 31. augustil 1907 sõlmitud liit Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel.

Uus!!: Riia ajalugu ja Antant · Näe rohkem »

August II

August II. Portree autor Louis de Silvestre-August August II Tugev (August II Mocny, Saksi kuurvürstina Friedrich August I; 12. mai 1670 Saksimaa kuurvürstiriik – 1. veebruar 1733) oli Saksimaa kuurvürst 1694–1733 ning Poola kuningas ja Leedu suurvürst (1697–1706 ja 1709–1733).

Uus!!: Riia ajalugu ja August II · Näe rohkem »

Augustiinlased

Augustiinlased on katoliku kiriku nunna- ja mungaordu liikmed.

Uus!!: Riia ajalugu ja Augustiinlased · Näe rohkem »

Ärkamisaeg

Ärkamisaeg (ka rahvuslik ärkamisaeg, rahvuslik ärkamine, rahvuslik liikumine) oli 19.

Uus!!: Riia ajalugu ja Ärkamisaeg · Näe rohkem »

Baieri kuningriik

Baieri kuningriik (saksa keeles Königreich Bayern) oli riik, mis eksisteeris aastatel 1806–1918.

Uus!!: Riia ajalugu ja Baieri kuningriik · Näe rohkem »

Balti erikord

Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere-äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal.

Uus!!: Riia ajalugu ja Balti erikord · Näe rohkem »

Balti Hertsogiriik

Ühendatud Balti Hertsogiriik (saksa keeles Vereinigtes Baltisches Herzogtum, läti keeles Apvienotā Baltijas hercogiste) oli riik, mille Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa ja Kuramaa rüütelkonnad kavatsesid 1918 rajada praeguse Eesti ja Läti territooriumile.

Uus!!: Riia ajalugu ja Balti Hertsogiriik · Näe rohkem »

Balti kubermangud

Venemaa keisririigi Läänemere kubermangud. Kaart Meyeri leksikonis Balti (kindral)kubermangud ehk Balti provintsid (vene keeles Прибалтийский край või Остзейский край) olid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa valitsemiseks loodud Vene administratiivüksused 18. sajandist kuni Venemaa keisririigi lagunemiseni 1917.

Uus!!: Riia ajalugu ja Balti kubermangud · Näe rohkem »

Balti landesraat

Balti landesraat (ka Balti maakogu, Baltimaade Ühendatud Maanõukogu, saksa keeles Der Vereinigte Landesrat für Livland, Estland, Ösel und Riga) oli Liivimaa maapäeva otsusel 22.

Uus!!: Riia ajalugu ja Balti landesraat · Näe rohkem »

Balti sõjaväeringkond

Balti sõjaväeringkond (vene Прибалтийский военный округ - Pribaltijskij vojennõi okrug) oli Punaarmee ja NSV Liidu Relvajõudude Nõukogude Armee sõjaväeringkond.

Uus!!: Riia ajalugu ja Balti sõjaväeringkond · Näe rohkem »

Baltimaad

Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.

Uus!!: Riia ajalugu ja Baltimaad · Näe rohkem »

Baltisakslased

Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).

Uus!!: Riia ajalugu ja Baltisakslased · Näe rohkem »

Bastion

Väikse Rannavärava bastion Tallinnas Bastion on eenduv kolmnurga kujuline muldkehandiga kaitseehitis, sageli toetatud kivimüüriga (eskarpmüür).

Uus!!: Riia ajalugu ja Bastion · Näe rohkem »

Bürgermeister

Bürgermeister (eesti kõnekeeles ka pürjermeister) on rae vanema liikme või linnapea ametinimetus.

Uus!!: Riia ajalugu ja Bürgermeister · Näe rohkem »

Berliin

Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.

Uus!!: Riia ajalugu ja Berliin · Näe rohkem »

Berthold (Liivimaa piiskop)

Berthold või Bertold (surnud 24. juulil 1198) oli Üksküla ehk Liivimaa piiskop 1196/1197–1198.

Uus!!: Riia ajalugu ja Berthold (Liivimaa piiskop) · Näe rohkem »

Bolderāja

Bolderāja Bolderāja asendikaart Bolderāja on asum Riias Kurzeme rajoonis Daugava vasakul kaldal Buļļupest lõunas pindalaga 8,329 km².

Uus!!: Riia ajalugu ja Bolderāja · Näe rohkem »

Bremen

Bremen (eesti keeles on mööndav ka nimekuju Breemen) on linn Saksamaal, mis moodustab koos Bremerhaveni linnaga iseseisva Bremeni liidumaa.

Uus!!: Riia ajalugu ja Bremen · Näe rohkem »

Bremeni peapiiskopkond

Bremeni peapiiskopkond (ka Hamburg-Bremeni peapiiskopkond, saksa Erzbistum Bremen, mitte segi ajada tänapäevase Hamburgi peapiiskopkonnaga, mis asutati aastal 1994) oli ajalooline katoliiklik piiskopkond (787–1566/1648) ja moodustas Saksa-Rooma riigis aastatel 1180–1648 kirikliku riigi (teiste nimede all aastani 1823), nimega vürstlik Bremeni peapiiskopkond (saksa Erzstift Bremen).

Uus!!: Riia ajalugu ja Bremeni peapiiskopkond · Näe rohkem »

Brest-Litovski rahuleping

Brest-Litovski rahuleping oli rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nelikliidu (Keskriikide) vahel Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta.

Uus!!: Riia ajalugu ja Brest-Litovski rahuleping · Näe rohkem »

Buss

Benz-Omnibus, 1896 Kahekorruseline buss Londonis Tänapäevased linnabussid on enamasti madala põhjaga. Pildil Autosan Sancity 12LF Dekoreeritud autobuss Egiptuses Buss ehk autobuss (varem omnibus(s); ladina keelest automobile omnibus, 'iseliikuja kõigile') on teedel ja tänavatel liikuv, suurema hulga inimeste veoks mõeldud sõiduk, milles on vähemalt 10 istekohta (juhiiste kaasa arvatud).

Uus!!: Riia ajalugu ja Buss · Näe rohkem »

Cēsis

Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.

Uus!!: Riia ajalugu ja Cēsis · Näe rohkem »

Christoph von Mecklenburg

Christoph von Mecklenburgi ja tema abikaasa Elisabethi haud Schwerini toomkirikus. Christoph von Mecklenburg (30. juuli 1537 Augsburg – 4. märts 1592 Tempzini klooster) oli Mecklenburgi hertsogi Johann Albrecht I vend, Riia peapiiskopi Wilhelmi koadjuutor ja Ratzeburgi piiskopkonna administraator.

Uus!!: Riia ajalugu ja Christoph von Mecklenburg · Näe rohkem »

Coelestinus III

Coelestinus III, ka Celestinus III (Giacinto Bobo, ka Giacinto Bobone, Giacinto Bobbone või Hyacinthus; 1105 või 1106 – 8. jaanuar 1198) oli paavst 1191–1198.

Uus!!: Riia ajalugu ja Coelestinus III · Näe rohkem »

Compiègne'i vaherahu

Compiègne'i vaherahu oli 11. novembril 1918 Esimese maailmasõja ajal Antanti ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Compiègne'i linna lähedal sõlmitud kokkulepe (vaherahu), mis lõpetas sõjategevuse läänerindel.

Uus!!: Riia ajalugu ja Compiègne'i vaherahu · Näe rohkem »

Daugava

Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Riia ajalugu ja Daugava · Näe rohkem »

Daugavgrīva

Daugavgrīva Riia kaardil vasakul Daugavgrīva (saksa ja eesti Dünamünde, eesti keeles ka Väina-Jõesuu, poola Dynemunt, vene Усть-Двинск (Ust-Dvinsk)) on Daugava (Väina) jõe suudmes asuv ajalooline asula, mis alates 1959.

Uus!!: Riia ajalugu ja Daugavgrīva · Näe rohkem »

Daugavgrīva kindlus

Daugavgrīva kindlus (saksa keeles Neumünde Schanz või Festung Dünamünde, poola keeles Twierdza Dynemunt, vene keeles крепость Дюнамюнде või Усть-Двинск) oli 1624.

Uus!!: Riia ajalugu ja Daugavgrīva kindlus · Näe rohkem »

Daugavpils

Daugavpilsi koduloo- ja kunstimuuseum Daugavpils (ka Väinalinn; latgali Daugpiļs, saksa Dünaburg, valgevene Дзьвінск) on linn Lätis Väina jõe keskjooksul.

Uus!!: Riia ajalugu ja Daugavpils · Näe rohkem »

Dünamünde klooster

Dünamünde klooster (ladina keeles Monasterium Dunemundensis, läti keeles Daugavgrīvas klosteris) oli keskaegne tsistertslaste mungaklooster Daugava jõe suudmes, 2,5 kilomeetrit jõe suudmest eemal.

Uus!!: Riia ajalugu ja Dünamünde klooster · Näe rohkem »

Dünamünde komtuur

Dünamünde ehk Daugavgrīva komtuur (saksa keeles Komtur von Dünamünde) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Dünamünde komtuurkonda.

Uus!!: Riia ajalugu ja Dünamünde komtuur · Näe rohkem »

Dünamünde ordulinnus

Dünamünde ordulinnus oli Liivimaa ordu linnus praeguse Läti Riia linna Vecdaugava asumi territooriumil (Airu iela 79a).

Uus!!: Riia ajalugu ja Dünamünde ordulinnus · Näe rohkem »

Dole kihelkond

Dole kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Dahlen) oli haldusüksus Riia kreisis Riia kubermangus, Riia asehaldurkonnas ja Liivimaa kubermangus,Lätimaal Daugava jões asunud Dole jõesaarel.

Uus!!: Riia ajalugu ja Dole kihelkond · Näe rohkem »

Eberhard von Monheim

Eberhard von Monheim (umbes 1275 – pärast 1346) oli Liivimaa ordumeister 1328–1340.

Uus!!: Riia ajalugu ja Eberhard von Monheim · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Riia ajalugu ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti kaitsevägi

Eesti kaitsevägi on Eesti kaitsejõudude tegevteenistuses olev regulaarvägi ja Eesti kaitsejõudude olulisim osa, mis on valitsuse alluvuses olev riigivõimu asutus kaitseministeeriumi valitsemisalas.

Uus!!: Riia ajalugu ja Eesti kaitsevägi · Näe rohkem »

Eestimaa

Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.

Uus!!: Riia ajalugu ja Eestimaa · Näe rohkem »

Eestimaa kubermang

Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.

Uus!!: Riia ajalugu ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »

Enn Tarvel

Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.

Uus!!: Riia ajalugu ja Enn Tarvel · Näe rohkem »

Erakool

Erakool on eraomandisse kuuluv kool.

Uus!!: Riia ajalugu ja Erakool · Näe rohkem »

Erik Dahlberg

Erik Dahlberg Dahlbergide krahvivapp Nykvarni vallas Erik Dahlberg (ka Erik Jönsson Dahlbergh, enne aadeldamist (1660) Erik Jönsson; 10. oktoober 1625 – 16. jaanuar 1703) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: Riia ajalugu ja Erik Dahlberg · Näe rohkem »

Ermlandi piiskopkond

Ermlandi piiskopkond (saksa keeles Bistum Ermland, poola keeles Biskupstwo Warmińskie, ladina keeles Dioecesis Varmiensis) oli katoliiklik piiskopkond ja riik Preisimaal.

Uus!!: Riia ajalugu ja Ermlandi piiskopkond · Näe rohkem »

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.

Uus!!: Riia ajalugu ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »

Ferdinand Kettler

Ferdinand Kettler Ferdinand Kettler (1655 – 4. mai 1737) oli Kuramaa hertsog aastatel 1730–1737, viimane Kettlerite dünastia esindaja.

Uus!!: Riia ajalugu ja Ferdinand Kettler · Näe rohkem »

Fort

Põhjamere ääres, 18 kilomeetrit Suurbritannia põhjapoolseimast linnast Invernessist kirdes Fort on ehitisena ühest või mitmest fortifikatsiooniehitisest koosnev üksik kindlus(tus).

Uus!!: Riia ajalugu ja Fort · Näe rohkem »

George Browne

George Browne George von Browne-Camas (ka Georg von Browne; 15. juuni 1698 Mahoni linnus, Mayne, Limerick, Iirimaa – 18. september 1792 Riia) oli iiri päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane, Katariina II aegne Liivimaa (1762–1783) ja Eestimaa kubermangu (1775–1783), ning Riia ja Tallinna asehaldurkonna kindralkuberner (1783–1792), riigikrahv.

Uus!!: Riia ajalugu ja George Browne · Näe rohkem »

Gild

Gild (saksa keeles Gilde, vanagermaani keeles 'ohvrisööming') on keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon.

Uus!!: Riia ajalugu ja Gild · Näe rohkem »

Gotthard Kettler

Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.

Uus!!: Riia ajalugu ja Gotthard Kettler · Näe rohkem »

Gregorius XIII

Gregorius XIII (Ugo Boncompagni, 7. jaanuar 1502 – 10. aprill 1585) oli paavst aastatel 1572–1585.

Uus!!: Riia ajalugu ja Gregorius XIII · Näe rohkem »

Gregoriuse kalender

paavsti bullast "Inter Gravissimas", millega Gregorius XIII tutvustas oma kalendrit Saksa postmark Gregoriuse kalendri kasutuselevõtu 400. aastapäeva puhul Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582.

Uus!!: Riia ajalugu ja Gregoriuse kalender · Näe rohkem »

Grobiņa

Grobiņa on linn Läti edelaosas Lõuna-Kuramaa piirkonnas.

Uus!!: Riia ajalugu ja Grobiņa · Näe rohkem »

Gustav II Adolf

Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.

Uus!!: Riia ajalugu ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »

Hamburg

Hamburg (alamsaksa keeles Hamborg) on linn Saksamaal, elanike arvult halduspiirides teine linn Berliini järel.

Uus!!: Riia ajalugu ja Hamburg · Näe rohkem »

Hansa Liit

Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.

Uus!!: Riia ajalugu ja Hansa Liit · Näe rohkem »

Harilik lina

Harilik lina (Linum usitatissimum) on linaliste sugukonda lina perekonda kuuluv üheaastane kultuurtaim.

Uus!!: Riia ajalugu ja Harilik lina · Näe rohkem »

Hartwig II

Hartwig II (suri 3. novembril 1207) oli 1185–1190 ja de facto uuesti 1192–1207 Bremeni peapiiskop.

Uus!!: Riia ajalugu ja Hartwig II · Näe rohkem »

Herman Wrangel

Herman Wrangel Herman Hansson Wrangel (ka Hermann von Wrangell noorem; 29. juuni 1587 Liivimaa – 11. detsember 1643 Riia) oli baltisaksa päritoluga Rootsi väejuht ja riigitegelane.

Uus!!: Riia ajalugu ja Herman Wrangel · Näe rohkem »

Hermann von Brüggenei

Hermann von Brüggenei hauakivi Võnnus Hermann von Brüggenei, teise nimega Hasenkamp (umbes 1475 – 5. veebruaril 1549 Võnnus) oli Liivi ordu meister aastatel 1535–1549.

Uus!!: Riia ajalugu ja Hermann von Brüggenei · Näe rohkem »

Hernhuutlus

Hernhuutlus ehk vennastekoguduste liikumine ehk vennastekogudusliikumine on 18. sajandist Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine.

Uus!!: Riia ajalugu ja Hernhuutlus · Näe rohkem »

Hertsog

Inglise hertsogi kroon heraldikas Hertsog on vürstist kõrgem ja suurhertsogist madalam valitseja- või aadlitiitel.

Uus!!: Riia ajalugu ja Hertsog · Näe rohkem »

Hoburaudtee

Hoburaudtee on endisaegne tänava- või käitisesisene raudtee, kus veojõuna kasutati hobust.

Uus!!: Riia ajalugu ja Hoburaudtee · Näe rohkem »

Humanitaarharidus

Humanitaarhariduse missiooniks on õpetada inimesi tegutsema humanistlikel eesmärkidel Humanitaarharidus on projektipõhine õpe lastele ja noortele, mis aitab neil tõlgendada olukordi inimlikust seisukohast ja annab neile võimaluse lahendada probleeme ning võtta meetmeid organisatsioonide Punane Rist ja Punane Poolkuu aluspõhimõtteid ja humanistlikke väärtusi silmas pidades.

Uus!!: Riia ajalugu ja Humanitaarharidus · Näe rohkem »

Ikšķile

Ikšķile (ajaloolises kontekstis ka Üksküla, saksa Uexküll, Üxküll) on linn Lätis Vidzemes Daugava alamjooksul jõe paremal kaldal merepinnast 20 meetri kõrgusel.

Uus!!: Riia ajalugu ja Ikšķile · Näe rohkem »

Ilmalikustamine

Ilmalikustamine ehk sekulariseerimine (ka sekularisatsioon) on ühiskonna usuliste väärtuste ja institutsioonide (nt kirikute) domineerimise asendamine mittereligioossete ehk ilmalike väärtuste, asutuste ja institutsioonidega.

Uus!!: Riia ajalugu ja Ilmalikustamine · Näe rohkem »

Ingeri

Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.

Uus!!: Riia ajalugu ja Ingeri · Näe rohkem »

Jam-Zapolski vaherahu

Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.

Uus!!: Riia ajalugu ja Jam-Zapolski vaherahu · Näe rohkem »

Jõulud

Jõulukuusk Maailma esimene kaubanduslik jõulukaart (1843, autor John Callcott Horsley) Jõulud on pühad, milles on kokku põimunud muistne talvise pööripäeva tähistamise kombestik 21.–27. detsembril ja kristlik Jeesuse Kristuse sündimise tähistamise kombestik 25.–27.

Uus!!: Riia ajalugu ja Jõulud · Näe rohkem »

Jelgava

Jelgava (eesti ajal. Miitavi, saksa Mitau, Mittau) on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul.

Uus!!: Riia ajalugu ja Jelgava · Näe rohkem »

Jelgava gümnaasium

Endine koolimaja (enne maid 2010) Jelgava gümnaasium (läti keeles Jelgavas akadēmiskā ģimnāzija) oli õppeasutus Lätis Jelgavas.

Uus!!: Riia ajalugu ja Jelgava gümnaasium · Näe rohkem »

Jersika linnus

Jersika linnus oli linnus tänapäeva Läti Līvāni piirkonna territooriumil Daugava paremal kaldal 10.–11.

Uus!!: Riia ajalugu ja Jersika linnus · Näe rohkem »

Johann Christoph Brotze

Johann Christoph Brotze Eestlaste rõivastus Pärnu ümbruses Johann Christoph Brotze (12./23. september 1742 Görlitz, Saksimaa – 4./16. august 1823 Riia) oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu-uurija.

Uus!!: Riia ajalugu ja Johann Christoph Brotze · Näe rohkem »

Johann Lohmüller

Johann Lohmüller (ka Johannes Lomoller; umbes 1483 – 1560 lõpp) oli Riia linna ametnik, diplomaat, usu-uuendaja ja kroonik.

Uus!!: Riia ajalugu ja Johann Lohmüller · Näe rohkem »

Johann Reinhold von Patkul

Johann Reinhold von Patkul Johann Reinhold von Patkul (24. juuli 1660 Stockholm – 10. oktoober 1707 Kazimierz, Poola) oli baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda.

Uus!!: Riia ajalugu ja Johann Reinhold von Patkul · Näe rohkem »

Johannes VI Bey

Tartu piiskopkonna killing. Aversil (vasakul) Johannes VI Bey vapp. Johannes VI Bey (ka Johann VI) (suri mais 1543) oli Tartu piiskop aastatel 1528–1543.

Uus!!: Riia ajalugu ja Johannes VI Bey · Näe rohkem »

Juliuse kalender

Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).

Uus!!: Riia ajalugu ja Juliuse kalender · Näe rohkem »

Kaitsevall

Kaitsevall on kaitse eesmärgil rajatud vall.

Uus!!: Riia ajalugu ja Kaitsevall · Näe rohkem »

Kalendrirahutused

Kalendrirahutused olid pärast 1582.

Uus!!: Riia ajalugu ja Kalendrirahutused · Näe rohkem »

Kanep

Kanep (Cannabis) on taimede perekond kanepiliste sugukonnast.

Uus!!: Riia ajalugu ja Kanep · Näe rohkem »

Kapten Irv

Kapten Irv oli Eesti Rahvaväe ja Kaitseväe relvastuses olnud laiarööpmeline soomusrong.

Uus!!: Riia ajalugu ja Kapten Irv · Näe rohkem »

Karjala kannas

Nõukogude Liidu ja Soome piiri kuni 1940. aastani Karjala kannas (ka Karjala maakitsus; soome keeles Karjalankannas) on Soome lahe ja Laadoga järve vahele jääv maismaa-ala (maakitsus).

Uus!!: Riia ajalugu ja Karjala kannas · Näe rohkem »

Kasematt

Kasematt (saksa või vene keelest.

Uus!!: Riia ajalugu ja Kasematt · Näe rohkem »

Katariina II

Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.

Uus!!: Riia ajalugu ja Katariina II · Näe rohkem »

Katedraal

Püha Demetriose kirikus Thessalonikis Piiskopitool Rooma Santa Maria in Trastevere kiriku apsiidis Katedraal (ladina keeles ecclesia cathedralis, 'piiskopitooli kirik') ehk toomkirik, ka piiskoplik kirik, on piiskopkonna (diötseesi, eparhia) peakirik, see tähendab kirik, kus harilikult teenib piiskop ja mida peetakse piiskopkonna keskmeks.

Uus!!: Riia ajalugu ja Katedraal · Näe rohkem »

Katk Põhjasõja ajal

Põhjasõja ajal kannatas enamik Baltimaade ja Kesk-Euroopa idaosa linnade ja alade elanikke katkupuhangu all.

Uus!!: Riia ajalugu ja Katk Põhjasõja ajal · Näe rohkem »

Katlakalns

Riia piimakombinaat Katlakalnsi asendikaart Katlakalns on asum Lätis, Riia linna Zemgale eeslinna osa.

Uus!!: Riia ajalugu ja Katlakalns · Näe rohkem »

Katoliiklus

Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.

Uus!!: Riia ajalugu ja Katoliiklus · Näe rohkem »

Katoliku kirik

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).

Uus!!: Riia ajalugu ja Katoliku kirik · Näe rohkem »

Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni

Läänemerelt Mustale merele viinud kaubateede harud Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni (ka Austrvegr ehk Idatee) oli keskaegne (8.–11. sajandi) kaubatee Põhja-Euroopa ja Aasia vahel.

Uus!!: Riia ajalugu ja Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni · Näe rohkem »

Kaupo

Mälestuskivi Kaupo oletataval hauakohal Krimulda kiriku lähistel Kaupo (ka Caupo, Kope; surnud 21. või 22. septembril 1217) oli liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses.

Uus!!: Riia ajalugu ja Kaupo · Näe rohkem »

Kautšuk

Kautšuk on väga elastne looduslik või sünteetiline kõrgmolekulaarne aine.

Uus!!: Riia ajalugu ja Kautšuk · Näe rohkem »

Kārlis Ulmanis

Kārlis Augusts Vilhelms Ulmanis (4. september 1877 praegune Bērze vald, Dobele piirkond – 20. september 1942 Krasnovodski vangla, NSV Liit) oli Läti poliitik, president aastail 1936–1940.

Uus!!: Riia ajalugu ja Kārlis Ulmanis · Näe rohkem »

Kindralkortermeister

Kindralkortermeister (vene keeles генера́л-квартирме́йстер) on kõrgema sõjalise juhtkonna hulka kuulunud staabiohvitseri sõjaväeline ametikoht, kelle ülesandeks oli sõjaväeüksuste staapides (staabiülem).

Uus!!: Riia ajalugu ja Kindralkortermeister · Näe rohkem »

Kindralkuberner

Kindralkuberner on monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses.

Uus!!: Riia ajalugu ja Kindralkuberner · Näe rohkem »

Kirchholmi leping

Kirchholmi leping oli 1452.

Uus!!: Riia ajalugu ja Kirchholmi leping · Näe rohkem »

Kivisüsi

Kivisüsi Kivisüsi Kivisüsi on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara, kaustobioliit.

Uus!!: Riia ajalugu ja Kivisüsi · Näe rohkem »

Koadjuutor

Koadjuutor (keskaegses ladina keeles coadjutor 'kaas-abistaja') on katoliku kiriku kõrgemate ametiisikute (nt piiskopi, ordumeistri või abti) abiline ja vajadusel asendaja.

Uus!!: Riia ajalugu ja Koadjuutor · Näe rohkem »

Koadjuutorivaenus

Koadjuutorivaenus (ka: koadjuutoritüli, koadjuutorisõda) oli viimane suurem sisekonflikt Vana-Liivimaal, mis leidis aset aastatel 1556–1557 Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahel.

Uus!!: Riia ajalugu ja Koadjuutorivaenus · Näe rohkem »

Kodanlus

Kodanlus (kõnekeeles ka pursuid) on rikas sotsiaalne klass kapitalistlikus ühiskonnas.

Uus!!: Riia ajalugu ja Kodanlus · Näe rohkem »

Koknese

Koknese on linn Lätis Vidzemes Aizkraukle piirkonnas, endise Koknese piirkonna keskus.

Uus!!: Riia ajalugu ja Koknese · Näe rohkem »

Koknese piiskopilinnus

Koknese linnuse varemed Koknese piiskopilinnus (saksa Kokenhusen, Schloß Kockenhusen, läti Kokneses pils) on varemetes linnus Lätis Kokneses Pērse jõe suubumiskohal Daugavasse.

Uus!!: Riia ajalugu ja Koknese piiskopilinnus · Näe rohkem »

Kopenhaagen

Vilhelm Arnesen, "Vaade Borsgravenilt Borseni, Christiansborgi ja tornide poole" (1924) Kopenhaageni Nyhavn õhtul Kopenhaagen on Taani pealinn.

Uus!!: Riia ajalugu ja Kopenhaagen · Näe rohkem »

Krišjānis Berķis

Krišjānis Berķis (26. aprill 1884 – 29. juuli 1942) oli Läti sõjaväelane (kindral).

Uus!!: Riia ajalugu ja Krišjānis Berķis · Näe rohkem »

Kristlus

Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Uus!!: Riia ajalugu ja Kristlus · Näe rohkem »

Kroon (institutsioon)

Jean Fouquet. "Charles VI kroonimine Reimsi katedraalis (4. novembril 1380)» Kroon ehk riigivalitseja võimupädevuse kinnitus oli ja on riikide, kus valitsusvormiks oli monarhia, monarhi ainuisikulise valitsusvormi kujundlik väljendusvorm.

Uus!!: Riia ajalugu ja Kroon (institutsioon) · Näe rohkem »

Kulmi piiskopkond

Kulmi piiskopkond (saksa keeles Bistum Kulm või Bistum Culm; ladina keeles Dioecesis Culmensis; poola keeles Diecezja chełmińska) oli katoliku kiriku piiskopkond ja riik 13.–15. sajandil.

Uus!!: Riia ajalugu ja Kulmi piiskopkond · Näe rohkem »

Kuralased

Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.

Uus!!: Riia ajalugu ja Kuralased · Näe rohkem »

Kuramaa

Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.

Uus!!: Riia ajalugu ja Kuramaa · Näe rohkem »

Kuramaa hertsog

Kuramaa hertsog (ametlikult Kuramaa ja Zemgale hertsog; saksa Herzog von Kurland und Semgallen) oli Kuramaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.

Uus!!: Riia ajalugu ja Kuramaa hertsog · Näe rohkem »

Kuramaa hertsogiriik

Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.

Uus!!: Riia ajalugu ja Kuramaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Kuramaa kubermang

Kuramaa kubermang (saksa keeles Kurländisches Gouvernement, läti keeles Kurzemes guberņa, vene keeles Курляндская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis, Venemaa vabariigis ja Nõukogude Venemaal aastatel 1796−1918.

Uus!!: Riia ajalugu ja Kuramaa kubermang · Näe rohkem »

Kuramaa rüütelkond

Kuramaa rüütelkond (ka Kuramaa-Piltene rüütelkond) oli Kuramaal tegutsenud seisuslik aadlikorporatsioon.

Uus!!: Riia ajalugu ja Kuramaa rüütelkond · Näe rohkem »

Kurzeme rajoon

Kurzeme rajooni asend Riias Kurzeme rajoon (läti Kurzemes rajons) on Riia linnaosa.

Uus!!: Riia ajalugu ja Kurzeme rajoon · Näe rohkem »

Laadoga

Paadisadam Laadoga järvel. Tagaplaanil Valamo Issanda Muutmise Klooster Laadoga kaart Neeva valgla kristalsed kivimid Laadoga järv ehk Laadoga (vene keeles Ладожское озеро, karjala keeles Luadogu, soome keeles Laatokka) on järv Euroopas Venemaal.

Uus!!: Riia ajalugu ja Laadoga · Näe rohkem »

Laiarööpmeline soomusrong nr. 2

Laiarööpmeline soomusrong nr.

Uus!!: Riia ajalugu ja Laiarööpmeline soomusrong nr. 2 · Näe rohkem »

Landesveer

Landesveer ehk Balti landesveer ehk Balti maakaitse (saksa Baltische Landeswehr 'balti maakaitse') oli Kuramaa ja Liivimaa rüütelkonna korraldatud väekoondis.

Uus!!: Riia ajalugu ja Landesveer · Näe rohkem »

Landesveeri sõda

Landesveeri sõda ehk Landeswehri sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev väekoondis Landeswehr (saksa keeles Maavägi).

Uus!!: Riia ajalugu ja Landesveeri sõda · Näe rohkem »

Latgale

Latgale (latgali keeles Latgola) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi idaosas.

Uus!!: Riia ajalugu ja Latgale · Näe rohkem »

Latgalid

Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.

Uus!!: Riia ajalugu ja Latgalid · Näe rohkem »

Läänemereprovintsid

Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.

Uus!!: Riia ajalugu ja Läänemereprovintsid · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Riia ajalugu ja Läti · Näe rohkem »

Läti ajalugu

Läti 21. sajandil Läti ajalugu on ülevaade tänapäeva Läti territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest.

Uus!!: Riia ajalugu ja Läti ajalugu · Näe rohkem »

Läti leegionäride päev

300px Läti leegionäride päev (läti keeles Leģionāru piemiņas diena; nimetatud ka: Läti Leegioni päev) on organisatsiooni Daugava Kotkad (läti keeles Daugavas Vanagi) poolt ellu kutsutud mälestuspäev, mil leinatakse ja meenutatakse 16.–19.

Uus!!: Riia ajalugu ja Läti leegionäride päev · Näe rohkem »

Läti nõukogude kütidiviis

Läti nõukogude kütidiviis oli 1918.

Uus!!: Riia ajalugu ja Läti nõukogude kütidiviis · Näe rohkem »

Läti NSV

Läti NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus (5. augustist 1940).

Uus!!: Riia ajalugu ja Läti NSV · Näe rohkem »

Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik

Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik oli nõukogude vabariik, mis kuulutati 1918.

Uus!!: Riia ajalugu ja Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik · Näe rohkem »

Lätlased

Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.

Uus!!: Riia ajalugu ja Lätlased · Näe rohkem »

Lübeck

Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.

Uus!!: Riia ajalugu ja Lübeck · Näe rohkem »

Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)

Lõunarinne oli lahingutegevuspiirkond Eesti Vabadussõjas Edela-, Kesk-, Lõuna- ja Kagu-Eestis, Eesti Rahvaväe, nende liitlasjõudude ja Nõukogude Venemaa Punaarmee (Nõukogude Läti armee) ning Saksa Landeswehri väeosade vahel.

Uus!!: Riia ajalugu ja Lõunarinne (Eesti Vabadussõda) · Näe rohkem »

Leedu suurvürstiriik

Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.

Uus!!: Riia ajalugu ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »

Lemsalu kihelkond

Lemsalu kihelkond ehk Limbaži kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Lemsal, läti keeles Limbažu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kubermangus Volmari kreisis.

Uus!!: Riia ajalugu ja Lemsalu kihelkond · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Uus!!: Riia ajalugu ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Riia ajalugu ja Liivimaa · Näe rohkem »

Liivimaa hertsogkond

Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.

Uus!!: Riia ajalugu ja Liivimaa hertsogkond · Näe rohkem »

Liivimaa kindralkuberner

Liivimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga asehaldur Liivimaal, aastatel 1629–1710.

Uus!!: Riia ajalugu ja Liivimaa kindralkuberner · Näe rohkem »

Liivimaa kubermang

Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.

Uus!!: Riia ajalugu ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »

Liivimaa maapäev

Liivimaa maapäev (saksa keeles Livländische Landtag, inglise keeles Livonian Diet) oli Vana-Liivimaa maaisandate (Riia peapiiskopi, Liivi ordu, Tartu piiskopi, Saare-Lääne piiskopi, Kuramaa piiskopi ning formaalselt ka Tallinna piiskopi) ja nende seisuste (linnade ja vasallide) nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim.

Uus!!: Riia ajalugu ja Liivimaa maapäev · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Uus!!: Riia ajalugu ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Liivimaa ordu maameister

Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.

Uus!!: Riia ajalugu ja Liivimaa ordu maameister · Näe rohkem »

Liivimaa rüütelkond

Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.

Uus!!: Riia ajalugu ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Liivimaa rüütelkonna hoone

Seimi hoone, 2012 Liivimaa rüütelkonna hoone on Liivimaa rüütelkonnale kuulunud hoone Riias Jēkaba ielā 11.

Uus!!: Riia ajalugu ja Liivimaa rüütelkonna hoone · Näe rohkem »

Liivimaa vojevoodkond

Liivimaa vojevoodkond 1686. aastal Poola Kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi kaart, 1739 Liivimaa vojevoodkond ehk Poola–Liivimaa ehk Väike Liivimaa (poola województwo inflanckie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond), mis moodustus Poola-Rootsi sõja tagajärjel 1621 jagunenud Poola Liivimaa Võnnu vojevoodkonna Latgale alale.

Uus!!: Riia ajalugu ja Liivimaa vojevoodkond · Näe rohkem »

Liivimaa-Pihkva sõda (1480–1481)

Liivimaa-Pihkva sõda (1480–1481) oli relvakonflikt aastatel 1480–1481 ühelt poolt Vana-Liivimaa riikide ja teiselt poolt Pihkva vürstiriigi ning teda toetanud Moskva suurvürstiriigi vahel.

Uus!!: Riia ajalugu ja Liivimaa-Pihkva sõda (1480–1481) · Näe rohkem »

Liivlased

Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.

Uus!!: Riia ajalugu ja Liivlased · Näe rohkem »

Limbaži

Limbaži (eesti keeles Lemsalu, liivi keeles Lämmist nīn) on linn Lätis Vidzemes, Limbaži piirkonna keskus.

Uus!!: Riia ajalugu ja Limbaži · Näe rohkem »

Linnaõigus

Linnaõigus on keskajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks.

Uus!!: Riia ajalugu ja Linnaõigus · Näe rohkem »

Linnafoogt

Linnafoogt oli ametnik Vana-Liivimaal, linna haldusjuht ja kohtumõistja.

Uus!!: Riia ajalugu ja Linnafoogt · Näe rohkem »

Linnriik

Tänapäeva linnriigi Singapuri panoraam Linnriik on majanduslikult iseseisev, oma kultuuri ja õiguskorraga väikeriik, mille mõjuala võib ulatuda ka suuremale territooriumile.

Uus!!: Riia ajalugu ja Linnriik · Näe rohkem »

Linnus

Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.

Uus!!: Riia ajalugu ja Linnus · Näe rohkem »

Linnusekrahv

Regensburgi linnusekrahv juhatamas kohtuistungit, 14. sajandi alguse illustratsioon ''Codex Manesses''. Linnusekrahv (saksa: Burggraf ladina: burgravius, burggravius, burcgravius, burgicomes, ka præfectus) oli keskajast saati Euroopas (peamiselt Saksamaal) ametlik tiitel linnusevalitsejale, eriti kuninga- või piiskopilinnuse, ja selle territooriumi, mida kutsuti linnusekrahvkonnaks (saksa: Burggrafschaft, ka Burggrafthum, ladina praefectura).

Uus!!: Riia ajalugu ja Linnusekrahv · Näe rohkem »

Lucavsala

Lucavsala asukoht Riia kaardil Lucavsala (läti 'Lutsusaar') on üks mitmest saarest Daugava jões Riia kesklinnas Lätis.

Uus!!: Riia ajalugu ja Lucavsala · Näe rohkem »

Luterlus

Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.

Uus!!: Riia ajalugu ja Luterlus · Näe rohkem »

Maarja

Raffael. Sixtuse madonna. 1512–1513 Maarja (ka neitsi Maarja, vanakreeka keeles Μαριάμ Mariám, lühemalt Μαρία María; heebrea keeles מרים Maryām; aramea keeles ܡܪܝܡ Mariam) on kristluse rajaja Jeesuse ema, kelle abikaasa oli puusepp Joosep ja kelle tegevuse peamine allikas on Uus Testament.

Uus!!: Riia ajalugu ja Maarja · Näe rohkem »

Magnus Gustav von Essen

Magnus Gustav von Essen. George Dawe maal. Johann Magnus Gustav von Essen (venepäraselt Иван Николаевич Эссен; 30. september (vkj. 19. september) 1759 Kalvi mõis – 20. juuli (vkj. 8. juuli) 1813 Baldone, Kuramaa kubermang) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane.

Uus!!: Riia ajalugu ja Magnus Gustav von Essen · Näe rohkem »

Marssal

Césarine Davin-Mirvault, "Prantsusmaa marssali François Joseph Lefebvre'i portree" (1807) Marssal, ka feldmarssal ja kindralfeldmarssal on paljude riikide kõrgeim sõjaväeline auaste.

Uus!!: Riia ajalugu ja Marssal · Näe rohkem »

Mõõgavendade ordu

Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.

Uus!!: Riia ajalugu ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »

Mecklenburg

Mecklenburg tänapäeva halduspiirides Mecklenburgi vapp Mecklenburg (alamsaksa Mękelborg) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, mis hõlmab läänepoolse ja suurema osa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaast Saksamaa Liitvabariigis.

Uus!!: Riia ajalugu ja Mecklenburg · Näe rohkem »

Meinhard

Meinhard (u 1120.–1130. – 14. august või 11/12. oktoober 1196HLK, lk 24–29) oli esimene saksa misjonär Liivimaal ja esimene Üksküla piiskop aastatel 1186-1196.

Uus!!: Riia ajalugu ja Meinhard · Näe rohkem »

Metallid

Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).

Uus!!: Riia ajalugu ja Metallid · Näe rohkem »

Mineraalväetised

Ammooniumnitraat Mineraalväetis on väetise tüüp, milles taimetoiteelemendid esinevad anorgaaniliste ühenditena.

Uus!!: Riia ajalugu ja Mineraalväetised · Näe rohkem »

Misjonär

Aleksander Eisenschmidtile, kes töötas Aafrikas Misjonär on kristluse levitaja.

Uus!!: Riia ajalugu ja Misjonär · Näe rohkem »

Missa

Vatikani II kirikukogu juhendite alusel pühitsetav katoliiklik missa Missa on roomakatoliku ja anglikaani kiriku armulauaga jumalateenistus.

Uus!!: Riia ajalugu ja Missa · Näe rohkem »

Moskva tsaaririik

Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.

Uus!!: Riia ajalugu ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »

Napoleon I

Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.

Uus!!: Riia ajalugu ja Napoleon I · Näe rohkem »

Napoleoni sõjad

Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.

Uus!!: Riia ajalugu ja Napoleoni sõjad · Näe rohkem »

Narva

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.

Uus!!: Riia ajalugu ja Narva · Näe rohkem »

Narva lahing (1700)

Narva lahing toimus Põhjasõja käigus 30. novembril (Juliuse kalendri järgi 19. novembril, Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700 Narvas Rootsi kuningriigi ja Vene tsaaririigi vägede vahel.

Uus!!: Riia ajalugu ja Narva lahing (1700) · Näe rohkem »

Nõid

Kristjan Raud. "Nõid ja põrsad". 1914 Nõid vene graafikateosel. 1897 Nõiaks nimetavad paljud rahvad isikut, keda usutakse suutvat oma teadmiste, oskuste ning eriliste võimete või sidemete abil mõjutada maailma ja seda valitsevaid jõude.

Uus!!: Riia ajalugu ja Nõid · Näe rohkem »

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.

Uus!!: Riia ajalugu ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »

Nõukogude Venemaa

Nõukogude Venemaaks (vene keeles Российская Советская Республика) nimetatakse mitteametlikult Venemaad alates Venemaa Nõukogude Vabariigi väljakuulutamisest II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 kuni 30. detsembrini 1922, mil sellest sai liiduvabariik Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu koosseisus (19. juulist 1918 kandis see ametlikku nime Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik).

Uus!!: Riia ajalugu ja Nõukogude Venemaa · Näe rohkem »

Nõukogude-Poola sõda

Nõukogude-Poola sõda oli veebruarist 1919 kuni märtsini 1921 kestnud relvakonflikt, milles osalesid Vene SFNV, Ukraina NSV, Poola Vabariik ja Ukraina Rahvavabariik.

Uus!!: Riia ajalugu ja Nõukogude-Poola sõda · Näe rohkem »

Neuermühleni lahing

Neuermühleni (Ādaži) lahing oli 1491.

Uus!!: Riia ajalugu ja Neuermühleni lahing · Näe rohkem »

Nikolaus Ludwig von Zinzendorf

Nikolaus Ludwig von Zinzendorf (26. mai 1700 – 9. mai 1760) oli herrnhuti vennastekoguduse looja.

Uus!!: Riia ajalugu ja Nikolaus Ludwig von Zinzendorf · Näe rohkem »

Nils Stromberg

Krahv Nils Jönsson Stromberg af Clastorp (sündinud Nils Brattman) (25. märts 1646 Jönköping – 16. august 1723 Claestorpi loss, Södermanlandi lään) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: Riia ajalugu ja Nils Stromberg · Näe rohkem »

Nunn

Nunn on vaimsele elule pühendunud naisisik, kes üldreeglina on saanud pühitsuse, andnud vastava tõotuse ning on seeläbi (katoliku kirikus) vaimuliku ordu (organisatsiooni) liige.

Uus!!: Riia ajalugu ja Nunn · Näe rohkem »

Odessa

Odessa (ukraina keeles Одеса) on linn Ukrainas, Odessa oblasti keskus.

Uus!!: Riia ajalugu ja Odessa · Näe rohkem »

Ojamaa

Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.

Uus!!: Riia ajalugu ja Ojamaa · Näe rohkem »

Oktoobrirevolutsioon

Boriss Kustodijev. "Bolševik". Õlimaal lõuendil, 1920. Moskva, Tretjakovi galerii Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre, nõukogude terminiga Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Petrogradis 6.–8.

Uus!!: Riia ajalugu ja Oktoobrirevolutsioon · Näe rohkem »

Olaine

Olaine raudteejaama hoone Olaine on linn Lätis, Olaine piirkonna halduskeskus.

Uus!!: Riia ajalugu ja Olaine · Näe rohkem »

Oliwa rahu

Ruum Oliwa kloostris, kus rahulepingule alla kirjutati Oliwa rahu sõlmiti Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi vahel 3. mail 1660.

Uus!!: Riia ajalugu ja Oliwa rahu · Näe rohkem »

Omavalitsus

Omavalitsus on Eestis põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla (vallavalitsus) või linna (linnavalitsus) – demokraatlikult moodustatud võimuorgan, kel on õigus, võime ja kohustus iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu.

Uus!!: Riia ajalugu ja Omavalitsus · Näe rohkem »

Operatsioon Albion

Muhu väina lahingu (operatsiooni Albion) skeem Operatsioon Albion ehk Tagalahe dessant oli Saksamaa keisririigi poolt I maailmasõja ajal 1917. aasta oktoobris teostatud meredessant, mille käigus hõivati Lääne-Eesti saared. See oli Saksa vägede suurim ja edukaim meredessantoperatsioon I maailmasõja ajal. 1917. aastal tahtis Venemaa Ajutine Valitsus ka pärast Veebruarirevolutsiooni sõda jätkata. Aleksandr Kerenski algatatud juunipealetung Galiitsias lõppes aga pärast esialgset edu lüüasaamisega. Saksamaa ja Austria-Ungari väed surusid 19. juulil alanud vastupealetungiga Vene väe kohati 130 km tagasi. 3. septembril (ukj) vallutasid sakslased Riia.

Uus!!: Riia ajalugu ja Operatsioon Albion · Näe rohkem »

Ordumeister

Ordumeister on ordu kõrge ametnik.

Uus!!: Riia ajalugu ja Ordumeister · Näe rohkem »

Ostland

Ostland ehk Ida-alade Riigikomissariaat (saksa Reichskommissariat Ostland) oli Saksa Riigi poolt Nõukogude Liidult Teise maailmasõja käigus okupeeritud maa-alade haldusüksus Alfred Rosenbergi juhitud Okupeeritud Ida-alade Riigiministeeriumi koosseisus, aastail 1941–1945.

Uus!!: Riia ajalugu ja Ostland · Näe rohkem »

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Uus!!: Riia ajalugu ja Paavst · Näe rohkem »

Paistu

Paistu on küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas ajaloolisel Mulgimaal.

Uus!!: Riia ajalugu ja Paistu · Näe rohkem »

Parun

Parun (ladina keeles baro) on Euroopa aadlitiitel, mis jääb feodaalses hierarhias krahvide ja rüütlite vahele.

Uus!!: Riia ajalugu ja Parun · Näe rohkem »

Patronaadiõigus

Patronaadiõigus (ladina keeles ius patronatus, saksa keeles Patronatsrecht ja Kirchenpatronat) on kirikuõpetaja ehk pastori teenistuskohta valimise ja kinnitamise õigus, mis kuulus kirikupatroonile, kes oli koguduse asutamisel ja kiriku ehitamisel sellele maad annetanud.

Uus!!: Riia ajalugu ja Patronaadiõigus · Näe rohkem »

Paul I

Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797) Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.

Uus!!: Riia ajalugu ja Paul I · Näe rohkem »

Pavel Bermondt-Avalov

Pavel Bermondt-Avalov (vene Бермондт-Авалов, Павeл Михайлович) (ka Avališvili; 4. märts 1877 – 27. jaanuar 1974 New York, Ameerika Ühendriigid) oli Vene sõjaväelane, valgete vägede juhte Baltikumis 1919.

Uus!!: Riia ajalugu ja Pavel Bermondt-Avalov · Näe rohkem »

Pārdaugavas Sarkanais tornis

Pārdaugavas Sarkanais tornis (tõlkes Daugava tagune punane torn) oli keskaegne vahitorn Lätis Riia linnas Torņakalnsi asumi territooriumil umbkaudse aadressiga Jelgavas iela 19 või Vienības gatve 10.

Uus!!: Riia ajalugu ja Pārdaugavas Sarkanais tornis · Näe rohkem »

Pärnu

Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.

Uus!!: Riia ajalugu ja Pärnu · Näe rohkem »

Peeter I

Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist vkj) 1721.

Uus!!: Riia ajalugu ja Peeter I · Näe rohkem »

Peter von Biron

Peter von Biron Peter von Biron (ka Peter von Bühren; 15. veebruar 1724 – 16. jaanuar 1800) oli Kuramaa hertsog 1769–1795.

Uus!!: Riia ajalugu ja Peter von Biron · Näe rohkem »

Philipp (Saksa kuningas)

Philipp von Hohenstaufen (Švaabi Philipp) (1177–1208) oli Švaabimaa hertsog ja Saksa kuningas 1198–1208.

Uus!!: Riia ajalugu ja Philipp (Saksa kuningas) · Näe rohkem »

Pihkva

Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.

Uus!!: Riia ajalugu ja Pihkva · Näe rohkem »

Piiskopkond

Piiskopkond ehk diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.

Uus!!: Riia ajalugu ja Piiskopkond · Näe rohkem »

Połack

Polatski Püha Sofia katedraal Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk, venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.

Uus!!: Riia ajalugu ja Połack · Näe rohkem »

Poltava lahing

Poltava (traditsiooniliselt: Poltaava) lahing toimus Vene ja Rootsi vägede vahel Põhjasõja ajal tänapäeva Ukrainas Poltava linna lähedal 8. juulil 1709.

Uus!!: Riia ajalugu ja Poltava lahing · Näe rohkem »

Pomesaania piiskopkond

Pomesaania piiskopkond (saksa keeles Bistum Pomesanien, ladina keeles Dioecesis Pomesanensis, poola keeles Diecezja pomezańska) oli 13.–16. sajandil katoliku kiriku piiskopkond ja riik, hiljem luterlik piiskopkond Preisimaal.

Uus!!: Riia ajalugu ja Pomesaania piiskopkond · Näe rohkem »

Poola kuningas

Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.

Uus!!: Riia ajalugu ja Poola kuningas · Näe rohkem »

Preisi kuningriik

Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.

Uus!!: Riia ajalugu ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »

Preisimaa

Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Uus!!: Riia ajalugu ja Preisimaa · Näe rohkem »

Preisimaa hertsog

Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.

Uus!!: Riia ajalugu ja Preisimaa hertsog · Näe rohkem »

Priozersk

Käkisalmi kindlus Priozersk (soome keeles Käkisalmi, rootsi keeles Kexholm) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Priozerski rajooni keskus.

Uus!!: Riia ajalugu ja Priozersk · Näe rohkem »

Privileeg

Privileeg on ajalooline ürik, mis annab mingeid eesõiguseid.

Uus!!: Riia ajalugu ja Privileeg · Näe rohkem »

Protestantism

Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.

Uus!!: Riia ajalugu ja Protestantism · Näe rohkem »

Provints

Provints on suurem (enamasti 1. järgu) haldusüksus paljudes riikides.

Uus!!: Riia ajalugu ja Provints · Näe rohkem »

Punaarmee

Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.

Uus!!: Riia ajalugu ja Punaarmee · Näe rohkem »

Puuvill

Puuvillataim Puuvill on pehme kiuline materjal, mida saadakse puuvillapõõsa (Gossypium) liikidelt.

Uus!!: Riia ajalugu ja Puuvill · Näe rohkem »

Raehärra

Raehärra oli ajaloolises linnavalitsemises eluks ajaks valitud rae liige, kes enamasti juhtis üht linnaomavalitsuse valdkonda või ametkonda.

Uus!!: Riia ajalugu ja Raehärra · Näe rohkem »

Rauddiviis

Rauddiviisi lipp Rauddiviis (saksa keeles Eiserne Division) (algul ka Raudbrigaad, Eiserne Brigade) oli novembris 1918 peamiselt Saksamaa Keisririigi 8. armee vabatahtlikest kokku pandud vabakorpuse väekoondis (diviis), mida juhtis major Josef Bischoff.

Uus!!: Riia ajalugu ja Rauddiviis · Näe rohkem »

Raudteetransport Lätis

Raudteeliinid tänapäeva Lätis Raudteeliinid Lätis, mustaga on märgitud tegutsev Gulbene–Aluksne kitsarööpmeline raudteeliin Raudteetransport Lätis on raudteid ja raudteeveeremit kasutav transport Lätis.

Uus!!: Riia ajalugu ja Raudteetransport Lätis · Näe rohkem »

Raveliin

Raveliinid skemaatiliselt Erfurdis; ehitatud 1708 Raveliin (saksa keeles Ravelin.

Uus!!: Riia ajalugu ja Raveliin · Näe rohkem »

Reformatsioon

Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.

Uus!!: Riia ajalugu ja Reformatsioon · Näe rohkem »

Reformatsioon Liivimaal

Reformatsioon Liivimaal oli kogu põhjapoolset Euroopat haaranud reformatsiooni üks osa, mis sai alguse 1520. aastatel.

Uus!!: Riia ajalugu ja Reformatsioon Liivimaal · Näe rohkem »

Reinhold von Buxhoeveden

Reinhold von Buxhoevedeni vapp Koluvere linnusel Reinhold von Buxhoeveden (surnud 1557) oli Saare-Lääne piiskop 1532–1541.

Uus!!: Riia ajalugu ja Reinhold von Buxhoeveden · Näe rohkem »

Rektor

Rektor on ülikooli, varem ka gümnaasiumi juhataja levinud ametinimetus.

Uus!!: Riia ajalugu ja Rektor · Näe rohkem »

Richard Kleis

Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.

Uus!!: Riia ajalugu ja Richard Kleis · Näe rohkem »

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.

Uus!!: Riia ajalugu ja Riia · Näe rohkem »

Riia asehaldurkond

Riia asehaldurkond (läti Rīgas vietniecība, vene Рижское наместничество) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis.

Uus!!: Riia ajalugu ja Riia asehaldurkond · Näe rohkem »

Riia keskraudteejaam

Vaade raudteejaamale Läti teaduste Akadeemia hoonest Riia keskvaksali perroonid Vaade perroonidelt vaksali peahoone poole Riia keskraudteejaam (läti Rīgas Pasažieru stacija) on raudteejaam Lätis Riia kesklinnas.

Uus!!: Riia ajalugu ja Riia keskraudteejaam · Näe rohkem »

Riia kreis

Riia kubermangu Riia kreis Eesti- ja Liivimaa kaardil aastast 1745.''Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины'' O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Riia kreis ehk Riia maakond (saksa keeles Kreis Riga, läti keeles Rīgas apriņķis, vene keeles Рижский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Riia-Volmari kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1918−1940), Läti NSV-s (1919, 1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Riia ajalugu ja Riia kreis · Näe rohkem »

Riia kubermang

Riia kubermang oli Vene tsaaririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis 1713–1783.

Uus!!: Riia ajalugu ja Riia kubermang · Näe rohkem »

Riia lahing (1198)

Riia lahing oli 1198.

Uus!!: Riia ajalugu ja Riia lahing (1198) · Näe rohkem »

Riia Läti Selts

Riia Läti Seltsi hoone Riia Läti Selts (läti keeles Rīgas Latviešu biedrība) on Lätis Riias tegutsev selts.

Uus!!: Riia ajalugu ja Riia Läti Selts · Näe rohkem »

Riia loss

Riia loss on ajalooline hoone Lätis Riia vanalinnas Daugava jõe ääres.

Uus!!: Riia ajalugu ja Riia loss · Näe rohkem »

Riia mustpeade maja

Mustpeade maja (2014) Riia mustpeade maja (läti keeles Rīgas Melngalvju nams; saksa keeles Das Schwarzhäupterhaus) on endine mustpeade maja Riia vanalinnas.

Uus!!: Riia ajalugu ja Riia mustpeade maja · Näe rohkem »

Riia OMON

Riia OMON (Рижский ОМОН, Rižkii Otrjad Militsii Osobovo Naznatšenija) oli 1988.

Uus!!: Riia ajalugu ja Riia OMON · Näe rohkem »

Riia Püha Jakobi kirik

Kiriku sissepääs Kiriku sisevaade Riia Püha Jakobi kirik (läti keeles Rīgas Svētā Jēkaba Romas katoļu katedrāle) on katedraal Lätis Riia linnas Vecrīga asumis aadressil Mazajā pils ielā 4.

Uus!!: Riia ajalugu ja Riia Püha Jakobi kirik · Näe rohkem »

Riia Püha Peetri kirik

Riia Püha Peetri kirik (läti keeles Rīgas Svētā Pētera baznīca) on luteri usu kirik Lätis Riia vanalinnas.

Uus!!: Riia ajalugu ja Riia Püha Peetri kirik · Näe rohkem »

Riia peapiiskop

Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.

Uus!!: Riia ajalugu ja Riia peapiiskop · Näe rohkem »

Riia peapiiskopkond

Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.

Uus!!: Riia ajalugu ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

Riia piiramine (1656)

Riia piiramine tsaar Aleksei I Mihhailovitši juhitud Venemaa sõjaväe poolt oli aastatel 1656 kuni 1658 peetud Vene-Rootsi sõja olulisim sündmus.

Uus!!: Riia ajalugu ja Riia piiramine (1656) · Näe rohkem »

Riia piiramine (1710)

Riia piiramine oli Vene tsaaririigi vägede Rootsi kuningriigi Liivimaa provintsi keskuse ja Riia kindluse sõjaline piiramis- ja vallutusoperatsioon Põhjasõja käigus 1710.

Uus!!: Riia ajalugu ja Riia piiramine (1710) · Näe rohkem »

Riia piiskopilinnus

Riia linna vapp Riia Jaani (Püha Ristija Johannese) kirik Skārņu ('Kitsas') tänaval, mis on ehitatud tõenäoliselt I piiskopilinnuse kabeli peale. Ka siin on sokkel laotud töödeldud dolomiidist. Vaade läänest Riia piiskopilinnus, hiljem peapiiskopi linnus, oli praeguses Lätis Riia vanalinnas (Vecrīga) asunud peapiiskopi residents-palee (varasel ajajärgul ka majandusmõis).

Uus!!: Riia ajalugu ja Riia piiskopilinnus · Näe rohkem »

Riia sadam

Riia sadam (juuli, 2009) Riia (vaba)sadam (läti keeles Rīgas brīvosta) on kaubasadam Lätis Riias, Läänemere idarannikul Liivi lahe rannikul ja Daugava suudmes.

Uus!!: Riia ajalugu ja Riia sadam · Näe rohkem »

Riia sõjakuberner

Riia sõjakuberner (vene keeles рижский военный губернатор) oli ametikoht Venemaa Keisririigis Liivimaa kubermangus Riias.

Uus!!: Riia ajalugu ja Riia sõjakuberner · Näe rohkem »

Riia Suurgild

Riia Suurgild (saksa keeles Die Große Gilde zu Riga, St. Marien-Gilde) oli Riia kaupmeeste ja teiste kõrgemast seisusest kodanike organisatsioon (gild).

Uus!!: Riia ajalugu ja Riia Suurgild · Näe rohkem »

Riia Tehnikaülikool

Riia Tehnikaülikooli endine peahoone Raiņa bulvāris 19, tänapäeval Läti Ülikooli peahoone Riia Tehnikaülikool (läti keeles Rīgas Tehniskā universitāte) on Riias asuv avalik-õiguslik tehnikaülikool.

Uus!!: Riia ajalugu ja Riia Tehnikaülikool · Näe rohkem »

Riia toomkirik

Riia toomkirik (läti keeles Rīgas Doms) on toomkirik Lätis Riias.

Uus!!: Riia ajalugu ja Riia toomkirik · Näe rohkem »

Riia toomkool

Riia toomkool (läti keeles Rīgas Doma skola) oli toomkool Riias, mis tegutses Riia toomkiriku juures, tänapäeval Palasta ja Mazā skola iela tänava nurgal.

Uus!!: Riia ajalugu ja Riia toomkool · Näe rohkem »

Riia–Daugavpilsi raudtee

Riia–Daugavpilsi raudtee (vene keeles Риго-Динабургская железная дорога, Риго-Двинская железная дорога) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu ja Vitebski kubermangu ühendanud 1861.

Uus!!: Riia ajalugu ja Riia–Daugavpilsi raudtee · Näe rohkem »

Riigivürst

Riigivürst (saksa keeles Reichsfürst, ladina keeles princeps regni või princeps imperii) oli Saksa-Rooma riigi kõrgaadlik (hertsog, vürst ja mitme suurema valduse krahv) või ilmaliku võimuga vaimulik isand (peapiiskop, piiskop ja mõne kloostri abt või abtiss), kes oli Saksa-Rooma valitseja (Saksa kuninga või Saksa-Rooma keisri) otsene vasall.

Uus!!: Riia ajalugu ja Riigivürst · Näe rohkem »

Ristisõjad

Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.

Uus!!: Riia ajalugu ja Ristisõjad · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Riia ajalugu ja Rootsi · Näe rohkem »

Rootsi dominioonid

Rootsi kuningriigi dominioonid (rootsi keeles Svenska besittningar) olid Rootsi krooni (kuningriigi) kontrolli all olevad territooriumid, mis aga ei olnud täielikult integreeritud Rootsi kuningriigi koosseisu.

Uus!!: Riia ajalugu ja Rootsi dominioonid · Näe rohkem »

Rootsi-Poola sõda (1600–1611)

Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1600–1611.

Uus!!: Riia ajalugu ja Rootsi-Poola sõda (1600–1611) · Näe rohkem »

Rootsi-Poola sõda (1617–1618)

Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1617–1618.

Uus!!: Riia ajalugu ja Rootsi-Poola sõda (1617–1618) · Näe rohkem »

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.

Uus!!: Riia ajalugu ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Saare-Lääne piiskop

Saare-Lääne piiskoppide loend Kuressaare piiskopilinnuses Saare-Lääne piiskop (keskajal tegelikult Saaremaa piiskop, ladina episcopus Osiliensis) oli Saare-Lääne piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja 13.–16. sajandil.

Uus!!: Riia ajalugu ja Saare-Lääne piiskop · Näe rohkem »

Saare-Lääne piiskopkond

Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.

Uus!!: Riia ajalugu ja Saare-Lääne piiskopkond · Näe rohkem »

Saare-Lääne vaenus

Saare-Lääne vaenus (ka Saare-Lääne või Läänemaa kodusõda, Saare-Lääne, Läänemaa või Saaremaa tüli; saksa keeles Wieksche Fehde, Öselsche Irrungen, Öselsche Sache) oli konflikt Vana-Liivimaal aastatel 1532–1536.

Uus!!: Riia ajalugu ja Saare-Lääne vaenus · Näe rohkem »

Saaremaa rüütelkond

Saaremaa rüütelkond (saksa: Oeselsche Ritterschaft) oli Saaremaa seisuslik aadliomavalitsus.

Uus!!: Riia ajalugu ja Saaremaa rüütelkond · Näe rohkem »

Saksa keisririik

Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.

Uus!!: Riia ajalugu ja Saksa keisririik · Näe rohkem »

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.

Uus!!: Riia ajalugu ja Saksa ordu · Näe rohkem »

Saksa ordu kõrgmeister

Saksa ordu kõrgmeistri vapp Saksa ordu kõrgmeister (saksa keeles Hochmeister) on Saksa ordu kõrgeim ametnik.

Uus!!: Riia ajalugu ja Saksa ordu kõrgmeister · Näe rohkem »

Saksa Riik

Saksa Riigi halduskaart 1. jaanuari seisuga aastal 1900 Saksa Riik (saksa keeles Deutsches Reich; 1871–1943) oli saksa kultuuriruumi alasid ühendav riik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Riia ajalugu ja Saksa Riik · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend

Esimeseks Saksa kuningaks Saksamaa kuningriigis peetakse Ida-Frangi riigi kuninga Ludwig Vaga poega Ludwig Sakslast.

Uus!!: Riia ajalugu ja Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Riia ajalugu ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Riia ajalugu ja Saksamaa · Näe rohkem »

Saksimaa kuurvürst

Saksimaa suurvürstid olid iseseisva Saksimaa kuurvürstiriigi valitsejad aastatel 1356–1806.

Uus!!: Riia ajalugu ja Saksimaa kuurvürst · Näe rohkem »

Saksimaa kuurvürstiriik

Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.

Uus!!: Riia ajalugu ja Saksimaa kuurvürstiriik · Näe rohkem »

Salatsi

Salatsi (läti keeles Salacgrīva, liivi keeles Salats) on linn Lätis Limbaži piirkonnas, mis asub Liivi lahe rannikul.

Uus!!: Riia ajalugu ja Salatsi · Näe rohkem »

Samlandi piiskopkond

Samlandi piiskopkond (saksa keeles Bistum Samland, ladina keeles Dioecesis Sambiensis, poola keeles Diecezja sambijska) oli 13.–16. sajandil katoliku kiriku piiskopkond ja riik, 16.

Uus!!: Riia ajalugu ja Samlandi piiskopkond · Näe rohkem »

Sündik

Sündik on Eestis kõrgem ametnik, kes tegeleb õigusalaste küsimustega.

Uus!!: Riia ajalugu ja Sündik · Näe rohkem »

Schmalkaldeni liit

Schmalkaldeni liit ehk Schmalkaldeni liiga (saksa keeles Schmalkaldischer Bund, Schmalkaldische Liga või Liga von Schmalkalden) oli 1531.

Uus!!: Riia ajalugu ja Schmalkaldeni liit · Näe rohkem »

Semgalid

Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.

Uus!!: Riia ajalugu ja Semgalid · Näe rohkem »

Slaavlased

Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.

Uus!!: Riia ajalugu ja Slaavlased · Näe rohkem »

Sloka

Sloka vapp. Sloka asendikaart. Sloka on Läti linna Jūrmala osa.

Uus!!: Riia ajalugu ja Sloka · Näe rohkem »

Soomusrongide divisjon

Soomusrongide divisjon oli Eesti Rahvaväe soomusväe üksus Vabadussõjas.

Uus!!: Riia ajalugu ja Soomusrongide divisjon · Näe rohkem »

Spilve lahing

Spilve lahing oli Põhjasõja käigus 21.

Uus!!: Riia ajalugu ja Spilve lahing · Näe rohkem »

Stefan Batory

Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.

Uus!!: Riia ajalugu ja Stefan Batory · Näe rohkem »

Stockholm

Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.

Uus!!: Riia ajalugu ja Stockholm · Näe rohkem »

Suurtükk

Saksa suurtükimeeskond läänerindel 1914 USA välisuurtükimeeskond Iraagis 2004 Moodne Saksa liikursuurtükk PzH 2000 Suurtükk on mürskudega tulistav vint- või sileraudne tulirelv kaliibriga vähemalt 20 mm.

Uus!!: Riia ajalugu ja Suurtükk · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Uus!!: Riia ajalugu ja Tallinn · Näe rohkem »

Tallinna piiskopkond

Tallinna piiskopkonna diötsees (heleroheline ja sinakasroheline). Sinakasrohelisega on tähistatud Järvamaa, mis kuulus Saksa ordule alates 1237. aastast. Piiskopkonda mitte kuulunud ordualad on tähistatud valgega. Tallinna piiskopkond (alamsaksa: Bisdom Reval, ladina: Episcopatus Revaliensis) oli piiskopkond Taani Eestimaal aastatel 1219–1346 ja Liivi ordu aladel aastatel 1346–1561.

Uus!!: Riia ajalugu ja Tallinna piiskopkond · Näe rohkem »

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Uus!!: Riia ajalugu ja Tartu · Näe rohkem »

Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.

Uus!!: Riia ajalugu ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »

Tartu piiskopkond

Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.

Uus!!: Riia ajalugu ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.

Uus!!: Riia ajalugu ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Thomas Schöning

Thomas Schöning (ka Thomas Schoning; surnud 11. augustil 1539) oli Riia peapiiskop aastatel 1528–1539.

Uus!!: Riia ajalugu ja Thomas Schöning · Näe rohkem »

Toomhärra

Toomhärra on kõrgem vaimulik, kes osales piiskopkonna valitsemisel.

Uus!!: Riia ajalugu ja Toomhärra · Näe rohkem »

Toomkool

Maja Toomkooli tänav 11, kus aastatel 1845–1893 ja 1906–1939 asus Tallinna Toomkool pisi Toomkool ehk katedraalikool oli toomkiriku juures asuv või selle poolt ülalpeetav õppeasutus.

Uus!!: Riia ajalugu ja Toomkool · Näe rohkem »

Torņakalns

Torņakalnsi asendikaart Torņakalns on asum Lätis, Riia linna Zemgale eeslinna osa pindalaga 3,210 km².

Uus!!: Riia ajalugu ja Torņakalns · Näe rohkem »

Tsistertslaste ordu

Tsistertslaste rõivastuses mungad Tsistertslaste vapp Legenda Aurea" Tsistertslaste ordu (ladina keeles Sacer Ordo Cisterciensis; lühend OCist) on benediktlastest alguse saanud katoliku ordu.

Uus!!: Riia ajalugu ja Tsistertslaste ordu · Näe rohkem »

Ukaas

Näide ukaasist (2008) Ukaas on Venemaa presidendi, tsaari või riigivõimuorgani välja antud õigusakt või korraldus.

Uus!!: Riia ajalugu ja Ukaas · Näe rohkem »

Umsiedlung

''Umsiedlung'''it kujutav plakat 1939. aastast Umsiedlung (saksa keeles 'ümberasumine, ümberasustamine') ehk baltisakslaste ümberasumine oli aktsioon, mille käigus asustati 1939.

Uus!!: Riia ajalugu ja Umsiedlung · Näe rohkem »

Uusikaupunki rahu

Uusikaupunki rahu (rootsipäraselt Nystadi rahu, vene keeles Ништадтский мирный договор) sõlmiti Rootsi ja Venemaa keisririigi vahel 10. septembril (30. august vkj) 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes.

Uus!!: Riia ajalugu ja Uusikaupunki rahu · Näe rohkem »

Vabakorpused

Vabakorpusteks (saksa keeles Freikorps) nimetati Saksamaa vabatahtlike sõjaväe- või paramilitaarüksusi.

Uus!!: Riia ajalugu ja Vabakorpused · Näe rohkem »

Valga kreis

Valga kreis (ka Valga maakond) ehk Valka maakond (saksa keeles Der Walksche Kreis, läti keeles Valkas apriņķis, vene keeles Валкский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Võnnu-Valga kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Riia ajalugu ja Valga kreis · Näe rohkem »

Valgevene

Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.

Uus!!: Riia ajalugu ja Valgevene · Näe rohkem »

Valter Lang

Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).

Uus!!: Riia ajalugu ja Valter Lang · Näe rohkem »

Vana-Liivimaa

Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.

Uus!!: Riia ajalugu ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Varssavi hertsogiriik

Varssavi hertsogiriik (1807–09) Varssavi hertsogiriik (1809–15) Varssavi hertsogiriik (poola keeles Księstwo Warszawskie, ladina keeles Ducatus Varsoviae, prantsuse keeles Duché de Varsovie) oli riik, mille rajas Napoleon I 1807 Poola aladele, mis olid Tilsiti rahuga Preisimaa koosseisust välja läinud.

Uus!!: Riia ajalugu ja Varssavi hertsogiriik · Näe rohkem »

Vastureformatsioon

Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku reaktsioon protestantlikule reformatsioonile.

Uus!!: Riia ajalugu ja Vastureformatsioon · Näe rohkem »

Vatslav Vorovski

Vatslav Vorovski 1971. aasta Nõukogude Liidu postmargil Vorovski ausammas Moskvas Vatslav Vatslavovitš Vorovski (vene Вацлав Вацлавович Воровский, poola Wacław Worowski; kasutas ka varjunimesid P. Orlovski, Švarts, Žozefina, Favn) 27. oktoober (vkj 15. oktoober) 1871 Moskva, Venemaa Keisririik – 10. mai 1923 Lausanne, Šveits) oli Nõukogude Venemaa diplomaat (täievoliline esindaja). Kategooria:Venemaa poliitikud Kategooria:Kremli müüri äärde maetud Kategooria:Sündinud 1871 Kategooria:Surnud 1923.

Uus!!: Riia ajalugu ja Vatslav Vorovski · Näe rohkem »

Väliskaubandus

Väliskaubandus on kapitali, toodete ja teenuste üle rahvusvaheliste piiride vahetamine.

Uus!!: Riia ajalugu ja Väliskaubandus · Näe rohkem »

Võndlased

Riekstukalnsi linnamägi, võndlaste linnuse asupaik Cēsises Võndlased (ka vendid) olid 13.

Uus!!: Riia ajalugu ja Võndlased · Näe rohkem »

Võnnu kreis

Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Riia ajalugu ja Võnnu kreis · Näe rohkem »

Võnnu vojevoodkond

Võnnu vojevoodkond (poola keeles Województwo wendeńskie) oli Poola-Leedu haldusüksus Liivimaa hertsogkonnas 1598−1660.

Uus!!: Riia ajalugu ja Võnnu vojevoodkond · Näe rohkem »

VEF

VEF (lühend läti fraasist Valsts Elektrotehniskā Fabrika 'riiklik elektrotehnikavabrik') on Lätis Riias asuv ettevõte, mis toodab elektrotehnikatooteid.

Uus!!: Riia ajalugu ja VEF · Näe rohkem »

Vene-Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.

Uus!!: Riia ajalugu ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »

Vene-Poola sõda (1562–1582)

Vene-Poola sõda (1562–1582) oli sõjaline konflikt Moskva tsaaririigi ja Leedu suurvürstiriigi ning hiljem ühinenud Rzeczpospolita vahel Vana-Liivimaa, Edela-Venemaa ja Valgevene alade pärast.

Uus!!: Riia ajalugu ja Vene-Poola sõda (1562–1582) · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Uus!!: Riia ajalugu ja Venemaa · Näe rohkem »

Venemaa keiser

Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.

Uus!!: Riia ajalugu ja Venemaa keiser · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Uus!!: Riia ajalugu ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »

Vestfaali kuningriik

Vestfaali kuningriik (prantsuse Royaume de Westphalie, saksa Königreich Westphalen) oli 1807–1813 eksisteerinud riik Põhja-Saksamaal.

Uus!!: Riia ajalugu ja Vestfaali kuningriik · Näe rohkem »

Viiburi

Kubermangulinna Viiburi linnaplaan aastast 1839 Viiburi linnus Viiburi (vene keeles Выборг Võborg, soome keeles Viipuri, rootsi keeles Viborg, saksa keeles Wiborg, Wiburg) on linn Venemaal Leningradi oblastis.

Uus!!: Riia ajalugu ja Viiburi · Näe rohkem »

Viiburi kubermang

Viiburi kubermang (soome keeles Viipurin lääni, vene keeles Вы́боргская губе́рния, rootsi keeles Viborgs län) oli Soome ajalooline haldusüksus.

Uus!!: Riia ajalugu ja Viiburi kubermang · Näe rohkem »

Vili

Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.

Uus!!: Riia ajalugu ja Vili · Näe rohkem »

Vilno leping (1561)

Vilno leping (ajalookirjanduses ka Vilno pakt, Vilniuse leping (pakt)) oli 28. novembril 1561 (ukj) Liivi sõja ajal Vilniuses Liivimaa konföderatsiooni ja Rzeczpospolita vahel sõlmitud leping.

Uus!!: Riia ajalugu ja Vilno leping (1561) · Näe rohkem »

Visby

Visby on Rootsi Ojamaa saare suurim linn.

Uus!!: Riia ajalugu ja Visby · Näe rohkem »

Vissevalde

Vissevalde ehk Vissewalde ehk Visvaldis ehk Vsevolod (ajaloolistes allikates Wiscewalde, Vissewalde, Wyssewaldus, Wissewaldus, Wissewalde, Wiscewolodus) oli Jersika vürstiriigi viimane vürst 13. sajandi alguses.

Uus!!: Riia ajalugu ja Vissevalde · Näe rohkem »

Wilhelm II

Wilhelm II (saksa: Friedrich Wilhelm Viktor Albert von Preußen) (27. jaanuar 1859 Berliin – 4. juuni 1941 Doorn, Holland) oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas aastatel 1888–1918.

Uus!!: Riia ajalugu ja Wilhelm II · Näe rohkem »

Wilhelm Neumann

Johann Wilhelm Carl Neumann (1849–1919) Johann Wilhelm Carl Neumann (5. oktoober 1849 Grevesmühlen, Mecklenburg-Schwerini suurhertsogiriik – 6. märts 1919 Riia) oli Mecklenburgi päritolu Liivimaa arhitekt ja kunstiajaloolane.

Uus!!: Riia ajalugu ja Wilhelm Neumann · Näe rohkem »

Wilhelm von Hohenzollern

Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.

Uus!!: Riia ajalugu ja Wilhelm von Hohenzollern · Näe rohkem »

Wolmar Fahrensbach

Wolmar Fahrensbach (ka Woldemar von Farensbach; poola Włodzimierz Farensbach; 9. veebruar 1586 Jaunpils, Kuramaa –19. mai 1633 Regensburg) oli Liivimaa sõjaväelane ja poliitik, Ruhja ja Tarvastu staarost ("starosta rujneńskie i taureńskie").

Uus!!: Riia ajalugu ja Wolmar Fahrensbach · Näe rohkem »

Wolter von Plettenberg

Wolter von Plettenbergi portree (u 1700) Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.

Uus!!: Riia ajalugu ja Wolter von Plettenberg · Näe rohkem »

Ymaut

Ymaut oli liivlane, kes Henriku kroonika kohaselt tappis 1198.

Uus!!: Riia ajalugu ja Ymaut · Näe rohkem »

Zemgale eeslinn

Zemgale eeslinna paiknemine. Zemgale eeslinn (läti Zemgales priekšpilsēta) on Riia linnaosa.

Uus!!: Riia ajalugu ja Zemgale eeslinn · Näe rohkem »

Zigfrīds Anna Meierovics

Zigfrīds Anna Meierovics (5. veebruar 1887 Durbe – 22. august 1925) oli Läti poliitik, Läti esimene välisminister (1918–1924 ja 1924–1925) ja teine peaminister (1921–1923 ja 1923–1924).

Uus!!: Riia ajalugu ja Zigfrīds Anna Meierovics · Näe rohkem »

Zygmunt II August

Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.

Uus!!: Riia ajalugu ja Zygmunt II August · Näe rohkem »

11. august

11.

Uus!!: Riia ajalugu ja 11. august · Näe rohkem »

11. veebruar

11.

Uus!!: Riia ajalugu ja 11. veebruar · Näe rohkem »

12. aprill

12.

Uus!!: Riia ajalugu ja 12. aprill · Näe rohkem »

1201

1201.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1201 · Näe rohkem »

1202

1202.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1202 · Näe rohkem »

1206

1206.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1206 · Näe rohkem »

1208

1208.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1208 · Näe rohkem »

1209

1209.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1209 · Näe rohkem »

1211

1211.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1211 · Näe rohkem »

1215

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1215 · Näe rohkem »

1225

1225.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1225 · Näe rohkem »

1282

1282.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1282 · Näe rohkem »

1329

1329.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1329 · Näe rohkem »

1330

1330.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1330 · Näe rohkem »

1452

1452.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1452 · Näe rohkem »

1484

1484.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1484 · Näe rohkem »

15. sajand

15.

Uus!!: Riia ajalugu ja 15. sajand · Näe rohkem »

1522

1522.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1522 · Näe rohkem »

1524

1524.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1524 · Näe rohkem »

1526

1526.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1526 · Näe rohkem »

1528

1528.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1528 · Näe rohkem »

1529

1529.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1529 · Näe rohkem »

1532

1532.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1532 · Näe rohkem »

1535

1535.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1535 · Näe rohkem »

1536

1536.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1536 · Näe rohkem »

1537

1537.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1537 · Näe rohkem »

1539

1539.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1539 · Näe rohkem »

1540

1540.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1540 · Näe rohkem »

1541

1541.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1541 · Näe rohkem »

1542

1542.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1542 · Näe rohkem »

1546

1546.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1546 · Näe rohkem »

1558

1558.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1558 · Näe rohkem »

1563

1563.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1563 · Näe rohkem »

1581

1581.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1581 · Näe rohkem »

1582

1582.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1582 · Näe rohkem »

1583

1583.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1583 · Näe rohkem »

1584

1584.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1584 · Näe rohkem »

1586

1586.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1586 · Näe rohkem »

1589

1589.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1589 · Näe rohkem »

1621

1621.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1621 · Näe rohkem »

1657

1657.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1657 · Näe rohkem »

1675

1675.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1675 · Näe rohkem »

1696

1696.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1696 · Näe rohkem »

17. märts

17.

Uus!!: Riia ajalugu ja 17. märts · Näe rohkem »

1702

1702.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1702 · Näe rohkem »

1710

1710.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1710 · Näe rohkem »

1721

1721.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1721 · Näe rohkem »

1775

1775.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1775 · Näe rohkem »

1783

1783.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1783 · Näe rohkem »

1796

1796.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1796 · Näe rohkem »

18. märts

18.

Uus!!: Riia ajalugu ja 18. märts · Näe rohkem »

18. november

18.

Uus!!: Riia ajalugu ja 18. november · Näe rohkem »

1801

1801.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1801 · Näe rohkem »

1812

1812.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1812 · Näe rohkem »

1812. aasta Prantsuse-Vene sõda

Prantsuse-Vene sõda (ka 1812. aasta isamaasõda, Napoleoni 1812. aasta sõjakäik Venemaale ja 1812. aasta Vene-Prantsuse sõda) oli 1812.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda · Näe rohkem »

1816

1816.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1816 · Näe rohkem »

1852

1852.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1852 · Näe rohkem »

1857

1857.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1857 · Näe rohkem »

1861

1861.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1861 · Näe rohkem »

1862

1862.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1862 · Näe rohkem »

1868

1868.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1868 · Näe rohkem »

1871

1871.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1871 · Näe rohkem »

1873

1873.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1873 · Näe rohkem »

1882

1882.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1882 · Näe rohkem »

1894

1894.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1894 · Näe rohkem »

1898

1898.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1898 · Näe rohkem »

19. sajand

Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

Uus!!: Riia ajalugu ja 19. sajand · Näe rohkem »

1917

1917.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1917 · Näe rohkem »

1918

1918.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1918 · Näe rohkem »

1919

1919.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1919 · Näe rohkem »

1920

1920.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1920 · Näe rohkem »

1921

1921.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1921 · Näe rohkem »

1931

1931.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1931 · Näe rohkem »

1939

1939.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1939 · Näe rohkem »

1940

1940.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1940 · Näe rohkem »

1941

1941.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1941 · Näe rohkem »

1944

1944.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1944 · Näe rohkem »

1970

1970.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1970 · Näe rohkem »

1979

1979.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1979 · Näe rohkem »

1989

1989.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1989 · Näe rohkem »

1991

1991.

Uus!!: Riia ajalugu ja 1991 · Näe rohkem »

2. Diviis

2.

Uus!!: Riia ajalugu ja 2. Diviis · Näe rohkem »

2. juuli

2.

Uus!!: Riia ajalugu ja 2. juuli · Näe rohkem »

2. oktoober

2.

Uus!!: Riia ajalugu ja 2. oktoober · Näe rohkem »

22. mai

22.

Uus!!: Riia ajalugu ja 22. mai · Näe rohkem »

25. mai

25.

Uus!!: Riia ajalugu ja 25. mai · Näe rohkem »

27. august

27.

Uus!!: Riia ajalugu ja 27. august · Näe rohkem »

28. jaanuar

28.

Uus!!: Riia ajalugu ja 28. jaanuar · Näe rohkem »

3. jaanuar

3.

Uus!!: Riia ajalugu ja 3. jaanuar · Näe rohkem »

3. märts

3.

Uus!!: Riia ajalugu ja 3. märts · Näe rohkem »

3. september

3.

Uus!!: Riia ajalugu ja 3. september · Näe rohkem »

3. veebruar

3.

Uus!!: Riia ajalugu ja 3. veebruar · Näe rohkem »

30. detsember

30.

Uus!!: Riia ajalugu ja 30. detsember · Näe rohkem »

7. aprill

7.

Uus!!: Riia ajalugu ja 7. aprill · Näe rohkem »

8. november

8.

Uus!!: Riia ajalugu ja 8. november · Näe rohkem »

8. september

8.

Uus!!: Riia ajalugu ja 8. september · Näe rohkem »

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika

VäljuvSaabuva